2-23-635/26 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. märts 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-635

Tsiviilasi

A. L. hagi Osaühingu Uhtna Puit vastu võlgnevuse ja

kahju nõudes

Tsiviilasja hind

1450 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: A. L. (IK XXX, elukoht XXX)

Kostja: Osaühing Uhtna Puit (RK 11290656, asukoht

Jõeääre 7, Uhtna alevik, Rakvere vald 44202, Lääne-Viru

maakond); lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno

Heringson (e-post XXX)

Asja lahendamise viis

kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata A. L. taotlus välja nõuda Osaühingult Uhtna Puit tema

sissetulevate telefonikõnede väljavõte august 2022 kohta.

2. Jätta menetlusse võtmata A. L. nõue Osaühingu Uhtna Puit kohustamiseks hageja

territooriumilt müügilepingust taganemisega seonduvalt müügilepingu esemeks

olevate küttepuude koos alustega eemaldamiseks.

3. Jätta rahuldamata A. L. nõuded Osaühingu Uhtna Puit vastu müügilepingust

taganemisega seotud võlgnevuse 1 100 eurot ja kahju 350 eurot nõudes.

4. Jätta menetluskulud A. L. kanda.

5. Määrata TsMS § 174 lg 4 alusel menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg

21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale

esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (aadress Veski 32,

50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva

1 (8)

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja nõue

1. A. L. (hageja) esitas Viru Maakohtule (16.01.2024 ärakuulamisel täpsustatud

haginõudena) hagi Osaühingu Uhtna Puit (kostja) vastu lepingust taganemisest tulenevalt

võlgnevuse 1100 eurot ja kahju 350 eurot nõudes.

Hageja esitatu põhjal sõlmis hageja telefoni teel ajalehes „Kuulutaja“ avaldatud kostja

kuulutuse põhjal suulise lepingu küttepuude ostmiseks. Müügikuulutuse sisuks oli: „Saetud-

lõhutud küttepuud laotuna 5 m3 alustele. Kõik puuliigid eraldi. Telli riida puud koju. Tel

XXX“. Küttepuude 1 m3 hinnaks oli 110 eurot. Hageja tellis 10 m3, s.o kaks alusetäit.

Küttepuud toimetati kohale 12.08.2022. Raha tasumisel tšeki küsimisel (esitamiseks vallale

hüvitise saamiseks) autojuht ütles, et saab selle puude omanikult. Hageja avastas järgmisel

päeval puid kuuri laduma hakates, et igal alusel on 4,5 m3 puid, s.o kokku 1 m3 puid vähem.

Alused olid vajalikust suurusest väiksemad 10 cm kõrguselt ja küttepuid oli samuti aluse

kõrgusest vähem ladustatud 10 cm võrra, kokku 20 cm. Küttepuude kogus oli 0,5 m3 vähem

kummalgi alusel. Peale puuduste avastamist hageja helistas koheselt kostja esindajale M. V.

puudujäägi ja tšeki kohta, viimane kõne oli 26.08.2022, kuid sai ainult lubadusi

kohaletulemiseks. Hageja kutsus kohale politsei esindaja, kellega mõõtis küttepuude koguse,

sai tehtud telefoniga pilt küttepuudest ning kellelt hageja sai puudemüüja nime ja kontaktid,

kuid kes ei kutsunud puude omanikku kohale. Internetist leitud vana kuulutuse järgi võtab

puudemüüja pretensioone vastu 14 päeva peale ostu-müügi tehingut, mida hageja ka tegi, kuid

tulutult. Hageja leiab viitega Euroopa Liidu tarbija õigustele (garantiid ja kauba tagastamine),

et tal oli õigus pretensiooni esitamiseks 14-päevase tagastamise tähtajaga põhjendusi esitamata

ning garantiiaeg on 2 aastat tagastamiseks, millist nõuet kostja rikkus. Hageja pöördus

Kuuuurija poole, kes andis tema tellimuse üle ajalehele Elu24, kelle artikkel kostja tegevuse

kohta ilmus 01.10.2022. Hageja nõuab kostja augustikuu 2022 telefonikõnede (sissetulnud)

väljatrükke.

Hageja leiab, et kostja saadetud küttepuude alused kuuluvad tagastamisele, kuna need ei vasta

ajalehes esitatud nõuetele ning kostjal tuleb tagastada küttepuude eest saadud 1100 eurot.

Hagejal on tekkinud moraalne ja majanduslik kahju 350 eurot. Kahjusumma moodustab 50

eurot fotode tegemise eest ja suurenenud ravimikulud, kuna suure stressi tõttu tõusis hagejal

vererõhk ning kui enne kulus ravimitele 5-10 eurot, praegu iga kuu 15-20 eurot ja rohkemgi.

Kostja vastuväited

2. Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid.

Kostja kinnitab, et hageja tellis kostjalt küttepuid ning eelduslikult ajalehekuulutuses ilmunud

kuulutuse alusel ja kostja telefoninumbril XXX. Tellimine toimus 2022 augustis. Tellimuse

täitmiseks toimetati kohale alustel riita laotud puud. Lisatud fotolt nähtub, et alused on lõpuni

puid täis laotud. Mingeid pretensioone ei esitatud.

Hageja poolt 07.02.2023 esitatud fotode põhjal puudub vaidlus, et üks alus on 5 m3 (2,5 X 2 X

1) ja et hagejale on toimetatud kaks alust mahutavusega 5 m3. Hageja väitel ei olevat alused

lõpuni, s.o 2 meetri kõrguseni täis laotud. Hageja esitatud foto järgi on sellel puid ca 1,8

meetrit, s.o aluse ülemise osa alumise lauani. Kostja leiab, et kui see nii olnuks, oleks see

koheselt olnud märgatav. Samuti on praktikas sellise pooliku aluse transportimine väga

problemaatiline, kuivõrd lõpuni täisladumata alustelt võivad puud hakata välja pudenema ja

transporditeenuse pakkujad ei soovi selliseid aluseid transportida. Hageja ei ole tõendanud

asjaolu, et alused oleksid olnud lõpuni ladumata. Esitatud fotod on neilt nähtuvalt tehtud

03.02.2023 ehk ca pool aastat hiljem. Puude riida pealt eemaldamine võtab vaid loetud

minutid. Kui puud on pretensioonideta vastu võetud, siis on hilisemalt sisuliselt võimatu

2 (8)

tõendada, kes need puud sealt ära on võtnud. Nii nagu saadud sularaha tuleb viivitamatult

kontrollida, tulnuks seda teha ka saabunud puude osas. Antud juhul saabusid puud konkreetse

mõõduga alustel. Kostja juhatuse liige selgitas ka ajakirjanikule, et just vaidluste vältimiseks

müübki äriühing puid riidas 5 m3 aluse peal, et kohe kohapeal vastu võttes võiks tellija

veenduda, et puid on kokku lepitud kogus.

Kostja leiab, et lepingust taganemiseks ei ole täidetud selle materiaalsed ega formaalsed

eeldused. Kostja ei ole lepingut rikkunud, selle kohta puuduvad igasugused tõendid. Kuna

pole rikkumist, ei saa olla ka olulist rikkumist. Vaieldav on ka see, kas hageja, kelle

ettekujutusel on kostja lepingurikkumises, on kostjale andnud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 114

nimetatud täiendava tähtaja – tõendid selles osas puuduvad. Lisaks oleks lepingust

taganemine hilinenud, kuna ei ole tehtud mõistliku aja jooksul (VÕS § 118 lg 1). Hageja sai

küttepuud kätte 2022 augustis, aga esmakordselt alles 05.05.2023 vastuses kohtule palub

hageja kohtul kohustada kostjat küttepuude äraviimiseks tema territooriumilt ja hagejale

küttepuude eest saadud 1100 eurot tagastamist. Aasta ja üheksa kuud on ilmselgelt ebamõistlik

aeg. Isegi kui õiged oleks hageja väited, et ta on varasemalt nõudnud kostjalt olukorra

lahendamist, siis needki kõnelused (mida kostja esindaja küll otseselt ei mäleta), jäid vahetult

puude tarnimise järgsesse aega. Seega on taganemistahet avaldatud hilinenult.

Hageja taotleb kostjalt kahjuhüvitist 350 eurot, mis on hageja väidete põhjal tekkinud

muuhulgas seoses kulutustega pildistamisele ja ravimitele (varaline kahju) ja seoses tervise

halvenemisega (mittevaraline kahju). Hageja ei ole esitanud mistahes tõendeid oma väidetava

kahju kohta. Isegi juhul, kui väited oleksid tõendatud ja vererõhu tõusmise fakt seeläbi

võrrelduna varasemaga selge, siis põhjuslik seos väidetavate etteheidetega kostjale on ikkagi

tõendamata. Kostjaga sõlmitud lepingu eesmärgiks ei olnud kaitsta hagejat mittevaralise kahju

tekkimise eest, samuti ei tulene kohustuse rikkumise asjaoludest, et kostja sai aru või pidi aru

saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju.

KOHTU SEISUKOHT

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga

lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused.

4. A. L. (hageja) on menetluses esitanud (25.05.2023 menetlusdokumendis) nõude, et

Osaühing Uhtna Puit (kostja) viiks tema toodud küttepuud hageja territooriumilt ära ja

tagastaks 1100 eurot, kuna küttepuud ei vasta väljakuulutatud nõuetele. Samuti on hageja

16.01.2024 ärakuulamisel ja hilisemates menetlusdokumentides esitanud nõudena küttepuude

alustel tagastamise.

Kohus saab aru, et hageja nõue küttepuude äraviimiseks on ühelt poolt esitatud kostjale

esitatava taganemise avalduse nõudena ning selle raames, samas saab küttepuude äraviimise

nõuet käsitleda ka iseseisva haginõudena. Kuivõrd kohus ei ole menetluses selle nõude kohta

eraldi seisukohta võtnud, kohus menetleb üksnes rahalisi nõudeid kogusummas 1450 eurot, on

asja õigeks lahendamiseks vajalik käesolevas lahendis lahendada selgelt ka hageja

kohustamisnõue.

Kohus leiab, et hageja nõue lepingust taganemise tulemusena kostja kohustamiseks puuriitade

hageja territooriumilt äraviimiseks tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel,

s.o hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil,

millele riik peaks andma õiguskaitset.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 esimese ja teise aluse kohaselt lepingust taganemise korral

võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud

viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad

kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse

käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut (VÕS § 189 lg 1 esimene ja teine lause). Tarbijalemüügi

3 (8)

kohta kehtestatud erinormi kohaselt tarbija tagastab müüjale asja müüja kulul ning tarbija

ostuhinna tagasisaamise nõue muutub sissenõutavaks alates asja müüjale tagastamisest või

selle tagasisaatmise tõendamisest (VÕS § 223 lg 7). Seega tulenevad juba seadusest vahetult

üleantu ja vastusoorituse tagastamise tingimused, sh hagejal võimalus ostetud küttepuude

tagastamiseks müüja kulul, ilma vajaduseta eraldi teda nende äraviimiseks kohustada.

TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse.

Kuivõrd kohus ei ole hagejalt antud nõudelt (mittevaraline, hagihind eelduslikult 3500 eurot,

kui kohus ei määra teisiti) riigilõivu küsinud ja hageja ei ole seda ka tasunud, puudub hagejale

tagastamisele kuuluv riigilõiv.

5. Hageja on menetluses (25.05.2023, 03.04.2024) avaldanud, et nõuab kostjalt nende

telefoni sissetulevate kõnede nimistut hageja tehtud kõnede võrdlemiseks. Kohtu hinnangul on

esitatud nõue käsitatav tõendi kogumise taotlusena TsMS § 236 lg 2 alusel. Kostja ei ole

10.05.2024 vastuses hageja nõude kohta seisukohta esitanud.

TsMS § 238 lg 1 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite

kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui: 1) tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu

hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune; 2) asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt

tõendeid esitatud.

Kohus leiab, et hageja taotlus tõendi kogumiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd hageja on

juba kohtule esitanud tema enda tehtud kõnede väljavõtte, millest nähtub nii kõne tegemise

aeg kui telefoninumber, seega puudub vajadus kõnede tegemise fakti kinnitamiseks

täiendavate tõendite kogumine. Samuti ei ole kohtule esitatu põhjal hageja poolt kostjale

kõnede tegemine vaidluse all. Eelnevalt tulenevalt kohus jätab hageja taotluse kostjalt

telefonikõnede väljavõtte nõudmiseks rahuldamata.

6. Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte selgituste ja esitatud tõenditega, asub seisukohale, et

hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

7. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Hageja rahalise nõude hagihind on 1450 eurot ja kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses

vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel loobuda

kohtuistungist (TsMS § 405 lg 1 p 7). Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest

olla kohtu poolt ära kuulatud (TsMS § 405 lg 3 teine lause).

Kohus on enne hagi menetlusse võtmist hageja suuliselt ära kuulanud, kostja teatas, et ei soovi

enda ärakuulamist suuliselt, samuti on pooled saanud kohtule esitada kirjalikult oma

seisukohad.

8. Kohus selgitab, et hagimenetlus on võistlev menetlus ning hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Hagiasjas selgitab

kohus ise asjaolusid ja kogub tõendeid üksnes seaduses ettenähtud juhul (TsMS § 4 lg 3 teine

lause).

Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Kohus rajab otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele (TsMS § 436 lg 2). Kohus ei ole otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7). Kohus hindab otsuse tegemisel

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1).

4 (8)

9. Poolte vahel puudub vaidlus ja kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud:

-

hageja ja kostja sõlmisid suulise müügilepingu hagejale küttepuude müümiseks vastavalt

ajalehes avaldatud müügikuulutusele, s.o saetud-lõhutud küttepuud laotuna 5 m3 alustele;

-

hageja ostis kostjalt küttepuid kahel 5 m3-l alusel;

-

küttepuud on hagejale üle antud augustis 2022 ja hageja tasus puude eest kokku 1100

eurot.

Kohtu hinnangul puudub ka vaidlus selles, et hageja on lepingu sõlminud tarbijana VÕS § 6

tähenduses, s.o füüsilise isikuna, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või

kutsetegevuse läbiviimisega.

10. Pooled vaidlevad selles, kas kostja on pooltevahelist lepingut rikkunud ja hageja on

lepingust õiguspäraselt taganenud, samuti kas hagejal on tekkinud kahju, mis kuulub kostja

poolt hüvitamisele.

Kohus käsitleb järgnevalt esiteks lepingust taganemisega seonduvat, seejärel kahju hüvitamise

nõuet.

11. Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma

asja vastu (VÕS § 208 lg 1).

Pooltevahelise tehingu näol oli tegemist tarbijalemüügiga, s.o asja müügiga müügilepingu

alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või

kutsetegevuses (VÕS § 208). Nimetatud asjaolu omab käesoleval juhul tähendust põhjusel, et

seadus näeb selliste lepingute puhul ette mitmeid erisusi tarbija kui tehingu nõrgema poole

huvide tagamiseks.

Tarbijalemüügi puhul tuleb asja lepingutingimustele vastavuse hindamisel tugineda VÕS §-s

2171 toodud tingimustele. Viidatud paragahvi lõike 1 kohaselt peab asi vastama

lepingutingimustele. VÕS § 2171 lg 2 kohaselt loetakse asi muu hulgas lepingutingimustele

vastavaks, kui see vastab kõigile siin esitatud tingimustele, mh kogus vastab kokkulepitud

tingimustele (p 1).

Kohus selgitab siinkohal, et VÕS § 2171 lg 2 p-i 3 järgi peab asja lepingutingimustele

vastavaks lugemiseks olema üle antud ka juhised. Kuivõrd hagis viidatud tšeki (müügihinna

tasumise kohta) näol ei ole tegemist (asja eesmärgipäraseks ja ohutuks kasutamiseks vajaliku)

juhendiga, ei ole tšeki esitamata jätmine käsitatav asja lepingutingimustele mittevastavusena

VÕS § 2171 lg 2 järgi ja seega ka müüjapoolse müügilepingust tuleneva kohustuse

rikkumisena.

Hageja väitel on kostja toonud talle küttepuid kokkulepitust väiksemas koguses, kummalgi

alusel oli 4,5 m3 küttepuid kuulutuses märgitud 5 m3 asemel.

Müügikuulutuse sõnastuse põhjal pakuti müügiks küttepuid laotuna 5 m3 alustele, s.o mitte

sõnaselgelt, et koguses 5 m3 puid. Kohus leiab siiski, et nii kuulutuse juures oleva foto põhjal

(dtl 9) kui küttepuude müümise tavalist praktikat arvestades võis hageja mõistlikult eeldada, et

ta saab kokkuleppe kohaselt küttepuid mahus 5 m3. Poolte vahel puudub ka vaidlus selle

asjaolu üle.

Hageja tugineb oma nõudes õiguskaitsevahendina lepingust taganemisele, mis hageja esitatu

põhjal ei ole toimunud varem kui alles kohtumenetluse kestel (25.05.2023

menetlusdokumendis) avalduse esitamisega teisele poolele.

Poole lepingust taganenuks lugemisel peavad olema täidetud nii taganemise sisulised ehk

materiaalsed eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline

lepingurikkumine, kui ka formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal

5 (8)

taganemisavaldus.

Kohus selgitab, et müügilepingu esemeks oleva asja lepingutingimustele mittevastavuse korral

saab ostja kasutada müüja vastu seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui

müüja vastutab lepingu rikkumise eest. Müüja vastu nõuet esitada sooviv ostja peab seega

esmalt tõendama lepingu rikkumise.

Müüja vastutust hinnatakse VÕS § 218 lg-s 1 sisalduva erinormi alusel.

VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse

eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal

ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kohus selgitab, et asja juhusliku hävimise ja

kahjustamise riisiko ülemineku hetkeks loetakse üldjuhul (s.o eelkõige teistsuguse kokkuleppe

puudumisel) müüdud asja ostjale üleandmise hetke, mis hageja selgituse põhjal toimus

12.08.2022.

Tarbijalemüügi puhul seejuures eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale

üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui

selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega (VÕS § 218 lg 22). Asjal esimese

aasta jooksul ilmnenud puuduste korral müüja vastu nõuet esitada sooviv tarbija peab seega

tõendama üksnes VÕS §-s 2171 väljatoodud tunnustele vastava puuduse olemasolu asjal.

Käesoleval juhul peab hageja seega tõendama, et küttepuude kogus ei vastanud

lepingutingimustele.

Kohus asub seisukohale, et hageja esitatud tõenditega ei ole tõendatud asjaolu, et kostja poolt

hagejale tarnitud küttepuid oli kokkulepitust vähem.

Kohus nõustub kostjaga selles, et tulenevalt etteheidetava puuduse olemusest (s.o kauba

kogus) ei saa 03.02.2023, s.o pool aastat hiljem tehtud fotodega (dtl 10-14) lugeda tõendatuks

asjaolu, et juba küttepuude üleandmise hetkel 12.08.2022 (hageja viidatud Postimehe

01.10.2022 artiklis kostja juhatuse liikme antud selgituse järgi juba 10.08.2022) oli puid alusel

samavõrra vähem, nagu fotodelt nähtub. Kuivõrd küttepuid on võimalik aluselt lihtsalt

eemaldada, ei saa mõne aja möödumisel pärast puude vastuvõtmist tehtud fotode ja mõõtmiste

pinnalt tõsikindlalt väita, et kostja on lepingut rikkudes tarninudki väiksema koguse puid.

Kostja on omalt poolt kohtule esitanud fotod hagejale puude toimetamisest (dtl 31) selle

tõendamiseks, et alused olid lõpuni puid täis laotud. Samuti nähtub eelviidatud Postimehe

artiklis esitatud fotodelt (dtl 32, 36), et platsil olevad küttepuude alused on tihedalt halgusid

täis laotud. Kohtu hinnangul kostja selgitused selle kohta, et juba küttepuude alustel

vedamiseks on vajalik, et need oleksid täielikult täis laotud, on veenvad ja asjakohased. Kohus

nõustub kostjaga ka selles, et kuigi hagejal tarbijana ei ole seadusest tulenevalt kohustust

ostetud asi viivitamatult üle vaadata, siis antud juhul olukorras, kus kauba ostmisel on

oluliseks tingimuseks ka kogus, oleks see olnud mõistlik ja põhjendatud järgnevate vaidluste

vältimiseks, mil on juba keeruline või lausa võimatu tagantjärele tõendada üleantud kauba

kogust. Kohtule esitatu põhjal viibis hageja puude üleandmise juures, seega oli tal võimalus

juba küttepuude üleandmisel ja vedaja juuresolekul fikseerida saadud kogus, tegemist ei olnud

ka varjatud või raskesti tuvastatava puudusega. Hageja ei ole hagis tuginenud sellele, et ta

esitaski oma pretensioonid kohe kauba vastuvõtmisel.

Siinkohal kohus selgitab hagejale (vastuseks hageja lõplikus seisukohas esitatule), et tarbija

õigus lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul kehtib vaid väljaspool äriruume

sõlmitavate lepingute korral (vt VÕS § 49 lg 1), nt levinud viisina finants- või

kindlustusteenuste lepingute sõlmimise pakkumiste tegemisel ostukeskustes. Antud juhul ei

sõlminud pooled väljaspool äriruume sõlmitavat lepingut VÕS § 46 tähenduses.

Kohus leiab, et hageja esitatud kõnede väljavõte kostja müügikuulutustel märgitud

telefoninumbritel XXX ja XXX (dtl 49, 51) perioodil 10.08-26.08.2022 tõendab küll hageja

6 (8)

poolt kõnede (kõige pikemalt 1 minut 56 sekundit) tegemist kostjale, kuid mitte nende kõnede

sisu (mh näiteks et kostja oleks tunnistanud rikkumist), samuti isegi mitte kaudselt kostjale

etteheidetavat lepingu rikkumist. Kohus märgib, et kõnede toimumisele ei ole kostja

hagivastuses ka otseselt vastu vaielnud, märkides samas, et ei mäleta neid otseselt.

Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud kostja poolt müügilepingu

rikkumist ja et asi ei vasta lepingutingimustele kokkulepitud koguse osas, siis ei ole täidetud

ostja poolt õiguskaitsevahendi – lepingust taganemine - materiaalne ehk sisuline eeldus.

Kuivõrd lepingust taganemise kehtivus eeldab nii materiaalse kui formaalse eelduse täidetust,

ei hinda kohus järgnevalt, kas formaalse eelduse täitmiseks oli taganemise avaldus tehtud ka

õigeaegselt.

Kohus märgib, et kostja poolt lepingu rikkumise tõendamiseks ei piisa vaid hageja hinnangust

olukorrale ega tema selgitustest väidetava rikkumise tuvastamise või kaebustega erinevate

isikute või asutuste poole pöördumise asjaolude kohta. Kohus ei saa ilma asjakohaste

tõenditeta ja nende koostoimes anda hageja selgitustele enam kaalu kui vastaspoole

vastupidistele selgitustele ja väidetele.

Kohus jätab seega hageja nõude lepingust taganemise tagasitäitmisena võlgnevuse 1100 eurot

kostjalt väljamõistmiseks rahuldamata, kuna taganemise avaldus ei ole kehtiv.

12. Hageja taotleb kostjalt talle seoses fotograafi teenuse tellimisega tekkinud kulu (50 eurot)

ja käesoleva vaidluse tõttu (kostja poolt pretensioonide mittetäitmisega tekitatud) halvenenud

tervise tõttu suurenenud ravimitekulu hüvitamist, kahjuhüvitisena kogusummas 350 euro.

Kohus on hagejale menetluses selgitanud, et hagejal tuleb selgitada ja põhjendada, kuidas on

konkreetne kahju seotud just kostja tegevusega (põhjuslik seos) ning teinud hagejale

ettepaneku esitada hagiavalduse juurde ka tõendid kahjunõude olemasolu kohta (13.03.2024

kohtunõue). Kohus selgitas ka, et kui hageja ei suuda oma väiteid ära tõendada ja kostja

vaidleb neile vastu, siis jääb hagi rahuldamata (16.01.2024 ärakuulamine). Samuti kui poolel

pole endal võimalik tõendit kätte saada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist (§ 236 lg 2),

aga kohus ei saa seda teha omal algatusel (22.04.2024 määrus).

Kostja vaidles vastuses hagile kahjunõudele vastu ja tõi välja, et hageja ei ole esitanud ühtegi

tõendit väidetava kahju tekkimise ega selle põhjusliku seose kohta etteheidetega kostjale.

Hageja ei ole seejärel ka järgnevale vastusele lisanud tõendeid oma kahjunõude olemasolu ja

kostjal kahju hüvitamise kohustuse tekkimise kinnitamiseks.

Kohus leiab, et kostja on asjakohaselt viidanud Riigikohtu selgitusele, mille kohaselt

tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu

tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni

hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui

asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet

omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud (RKTKo 06.02.2008,

3-2-1-137-07, p 13).

Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud tal kahju tekkimist, mille eest peaks kostja vastutama.

Kohus jätab seega ka hageja kahjuhüvitise nõude 350 eurot rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata, jäävad poolte

menetluskulude hageja kanda.

14. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

7 (8)

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse

jõustumist.

(digitaalallkirjaga)

Angelina Abol

kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 28.08.2025 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Viru Maakohtu 6. märtsi 2025. a otsus osas, milles maakohus jättis menetlusse

võtmata A. L. nõude kohustada Osaühingut Uhtna Puit eemaldama A. L. territooriumilt

müügilepingu esemeks olevad küttepuud koos alustega (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2) ning

rahuldamata A. L. nõude 1100 euro saamiseks, eelnevaga seoses tühistada maakohtu otsus ka

menetluskulude jaotuse osas. Saata tsiviilasi tühistatud osas samale maakohule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

2. Jätta Viru Maakohtu 6. märtsi 2025. a otsus muutmata osas, milles kohus jättis rahuldamata A.

L. nõude 350 euro suuruse kahjuhüvitise saamiseks.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

06.03.2025 kohtuotsus 2-23-635 jõustus osaliselt 14.10.2025 Tartu Ringkonnakohtu

kohtuotsusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

referent

8 (8)