2-22-105220/59 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. märts 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-105220

Tsiviilasi

A. hagi B. vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: C. (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Alla Raudsepp

Kostja: B. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Olavi Järve

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista B.-lt perioodi 01.01.2022 kuni 31.12.2024 eest sissenõutavaks

muutunud elatis kokku 3505,56 eurot.

3. Välja mõista B.-lt A. kasuks alates 01.01.2025 kuni A. täisealiseks saamiseni

perekonnaseaduse § 101 lõigete 3-6 alusel arvutatav minimaalne elatis (s.o seaduses

sätestatud baassumma (otsuse tegemise ajal 272,76 eurot) + 3 % eelneva

kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (otsuse tegemise ajal 54,96

eurot), millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest (otsuse tegemise ajal 50 eurot

(100/2) ja pool lasterikka pere toetusest jagatud kahele ja jagatud seejärel toetust

saavate laste arvuga (otsuse tegemise ajal (225/2)/4) ning kohustatud vanema juures

aasta jooksul keskmiselt viibitud päevade arv vastavalt kehtivale suhtlemiskorrale

(9)).

4. Kohtuotsuse 06.03.2025 tegemise ajal kuni lasterikka pere toetuse maksmiseni on A.-

le makstava elatise suurus 99,84 eurot kuus.

5. Väljamõistetud elatise kuumakse suurus muutub iga aasta 1.aprillil, mil vastavalt

PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 indekseeritakse senist baassummat eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Esimest korda arvutatakse väljamõistetud elatis

vastavalt eeltoodule ümber 01. aprillil 2025. Elatise kuumakse suurust saab arvutada

Justiitsministeeriumi

veebilehel

avaldatud

elatiskalkulaatori

abil

(https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Elatise suurus sõltub ka lapsetoetuse

suurusest ning perele lasterikka pere toetuse maksmisest ja selle suurusest (PKS §

101 lg 5).

6. Lapsetoetuse määra muutumisel ja lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamisel

2-22-105220

muutub elatise suurus alates sellest kuust, mil lapsele muutunud suuruses toetust

makstakse ja/või lasterikka pere toetuse maksmine lõpetatakse.

7. Elatis tasuda C. arveldusarvele nr XXX hiljemalt iga kuu 10-ndaks kuupäevaks

jooksva kuu eest ette.

Menetluskulude jaotus

8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

9. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. A. (edaspidi hageja, seadusliku esindaja C. vahendusel) palub kostjalt B.-lt 1) välja

mõista elatis alates 01.01.2022 kuni 31.12.2024 ühekordse summana kokku 10 800 eurot, 2)

kalduda kõrvale poolte võrdsuse printsiibist ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alates

01.01.2025 igakuiselt kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 ja lg 3-4 alusel

arvutatuna summas, hetkel, uue indekseerimiseni 300 eurot, 3) elatis maksta hageja ema

arveldusarvele hiljemalt iga kuu 10-ndaks kuupäevaks jookva kuu eest ette. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

2. 13.02.2020 toimus Pärnu Linnavalitsuses kolmepoolne kohtumine, kus kostja oli nõus, et

maksab igakuiselt lapsele 100 eurot ja võimalusel ka suuremat summat. Alates jaanuarist

2022 pole kostja kokkulepitud kohustust (100 eurot) lapse eest täitnud. Laps viibib isa juures

kahel nädalavahetusel kuus ja kahel päeval kuus nädala sees. Isa juurde läheb laps

nädalavahetuseks reedel peale kooli (kell 15.00) ja tuleb tagasi koju pühapäeval (kell 18.00).

Sellest tulenevalt viibib laps isa juures kaks täispikka päeva. Mittejärjestikusel nädala päeval

(kolmapäeval) läheb laps isa juurde peale kooli (kell 15.00) ja järgmise päeva hommikul (kell

7.15) läheb isa juurest kooli. Kokkuvõtvalt viibib laps isa juures keskmiselt 5 täispikka päeva.

3. Lapse igakuised vajadused on: eluasemekulud 69 eurot, kulutused toidule 150 eurot,

kulutused transpordile 41 eurot, sidekulud 15 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused

hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täimiseks 15 eurot, kulutused

riietele ja jalanõudele 50 eurot, rula trenn 24 eurot, akrobaatikatrenn 25 eurot, klassikaaslaste/

sõprade sünnipäevad 15 eurot, taskuraha 40-50 eurot, muud kulud 20 eurot. Lapse igakuiste

kulude arvestamisel on hageja arvestanud lapse viibimise päevad isa juures.

2-22-105220

4. Laps viibib isa juures jooksva aasta jooksul kokku 1701 tundi ehk 71 päeva, mis on

keskmiselt 5,9 päeva kuus. Lapse isa ei saa lähtuda elatise kalkulaatorist, sest lapse vajadused

on individuaalsed.

5. Hageja ema ei saa 4 lapse kõrvalt täiskohaga töötada, kuna kõige väiksem laps on pidevalt

haige ja kui tema on terve, siis haigestuvad teised. Hageja ema töötab veerand koormusega.

Hageja ema ja kostja sissetulekud erinevad oluliselt ning hageja palub kohtul kõrvale kalduda

poolte võrdsuse printsiibist ja mõista suurema osa elatisest kostjalt välja. Seda ka seetõttu, et

lapse isa ei veeda lapsega ka oluliselt aega koos ega panusta muul viisil tütre kasvatusse.

Hageja miinimumelatis on 205,66 eurot. Kuid hageja palub kalduda kõrvale poolte võrduse

printsiibist ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 300 eurot, ning hageja seadusliku esindaja

kanda jääks siis 105,66 senti. Seega tuleb kostjalt välja mõista hagejale 12 x 300 = 3600

eurot. Arvestades, et elatist tasutakse kuu ette, seega detsembri eest 2022 k.a. Alates

jaanuarist 2023 välja mõista igakuiselt 300 hiljemalt iga kuu 10.ndaks kuupäevaks jooksva

kuu eest ette, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja ema ei suuda 160,88 eurosest

töötasust kasvatada ja ülal pidada nelja last ja iseennast proportsionaalselt miinimummääras,

mis annab kohtule aluse hagi rahuldada.

6. Hagejale on teada, et kostjal on kinnisvara, vallasvara ja piisavalt vahendeid. Kostja ei ole

täitnud kohtumäärust hooldusõiguse asjas, ega leppinud õigeaegselt kokku tütre viibimist

temaga, lisaks ei veetnud kostja aega tütrega, mistõttu tütar ei soovi ka nii viimasel minutil isa

juurde minna, kui isa seda mingil talle sobival ajahetkel avaldab.

7. Hageja ei ole alates 14.06.2023 isa juures viibinud mitte ühtegi päeva ja kostja ei ole

toetanud last ka rahaliselt. Kostja lapse elatamises ega kasvatamises ei osale ja hagejale ei ole

teada, et ta seda ka edaspidi kohtuväliselt või mingi kompromissiga teeks.

Kostja vastuväited

8. Kostja oma vastuses hagiavaldusele palub jätta hagi (osaliselt) rahuldamata.

9. Mõlemad vanemad peaksid panustama lapse ülalpidamisse võrdselt. Hageja esindaja konto

väljavõttest ei ole võimalik tuvastada, et ta seaduses ettenähtud suuruses täidab

ülalpidamiskohustust. Arvesse pole võetud peretoetusi ja samas peres elavaid teisi lapsi. Ema

ainukeseks püsivaks sissetulekuks on laste elatised ja peretoetused ning sellest lähtuvalt ei

olegi tal võimalik nõutud määras oma kohustust täita. 07.11.2021 tsiviilasjas nr 2-20-18584

on kinnitatud suhtlemiskord, mille järgi veedab laps isaga keskmiselt 9,3 päeva kuus. Kui

arvestada lapse isa juures veedetud aega, toetusi ning teisi peres elavaid lapsi, siis oleks

põhjendatud elatise suuruseks 52,92 eurot. Kostja palub määrata elatise suuruseks 52,92 eurot.

10. Kostja ei vaidle vastu elatise tasumisele, kuid leiab, et elatise suuruse määramisel tuleb

arvestada seaduses sätestatud asjaolusid. Hageja ei ole miinimummäära juures arvestanud

seaduses sätestatud mahaarvamisi. Seejuures ei ole hageja arvestanud mastaabisäästu, hageja

kostjaga viibimist ega lapsetoetusi. Hageja emal on koos hagejaga neli last. Elatise

määramisel tuleb arvesse võtta lapsetoetust ja pere suure lasterikka pere toetust. Samuti leiab

kostja, et kohaldada tuleb ka mastaabisäästu, hoolimata asjaolust, et kostja ei pea tasuma

elatist ühe pere mitmele lapsele, aga peres on lapsi siiski mitu. Elatise määramisel tuleb

arvestada ka suhtlemiskorra määrusega. Seejuures ei vasta tõele hageja väited, nagu ei

sooviks kostja hagejaga koos olla või ei sooviks hageja kostjaga koos olla. Vastavalt

suhtlemiskorrale veedab kostja hagejaga aastas 92 ööpäeva ehk keskmiselt ümardatult 8

ööpäeva kuus. Eeltoodut arvesse võttes on perioodil 01.01.2022-31.03.2022 igakuise elatise

suurus 61,86 eurot ning alates 01.04.2022 igakuise elatise suurus 66,70 eurot. Isegi kui ei

saaks lähtuda suhtlemiskorra määrusest, on hageja ema tunnistanud, et hageja veedab kostjaga

5,9 päeva aastas. Kostja hageja arvutuskäiguga ei nõustu, sest viibimist ei arvestata tundides

ning tegelikkuses on veedetud ööpäevi rohkem. Kui kostja ei veedaks üldse lapsega aega, siis

2-22-105220

oleks perioodil 01.01.2022-31.03.2022 igakuise elatise suurus 132,22 eurot ning alates

01.04.2022 igakuise elatise suurus 142,92 eurot. Ka juhul, kui kostja ei veedaks hagejaga

keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, siis tuleks siiski hageja kostjaga veetmise aega arvesse

võtta ja elatist selle arvelt vähendada. Hageja kostjaga viibimise aja eest peaks hageja ema

omakorda hüvitama kostja poolt kantud kulutustest pool. Kostja teeb hagejale kulutusi ka

otse.

11. Hageja on suurendanud elatise nõuet 300 euroni. Kostja leiab, et hageja põhjendused

(elukalliduse tõus ja hageja ema raske majanduslik olukord), ei saa antud juhul olla kostjalt

väljamõistetava elatise suurendamise aluseks. Elukalliduse tõusu tasakaalustamiseks ongi

miinimummääras elatise komponentideks selle indekseerimine vastavalt tarbijahinnaindeksi

muutusele (PKS § 101 lg 3) ja 3% eelmise kalendriaasta brutokuupalga lisandumine (PKS §

101 lg 4). Seega ei saa elatise suurendamise aluseks olla elukalliduse tõus, sest need juba

sisalduvad miinimummääras elatise arvutamise valemis. Kostjale jääb arusaamatuks ega ole

hageja ka mitte kuidagi selgitanud, kuidas on hageja ema raske majanduslik olukord

põhjustatud kostjast. Jääb arusaamatuks, kuidas lapsed hageja emal täiskohaga tööl käimist

takistavad. Lapse haige olemise ajaks saab hageja ema võtta hoolduslehe. Lapse haigestumise

korral saaks ema esimesest päevast hooldushüvitist 80% oma keskmisest töötasust. Hageja

ema küpsetab kostjale teadaolevalt kodus küpsetisi ja müüb neid mitteametlikult. Kostja leiab,

et hageja ema teenib mitteametlikult sissetulekut. Seega ei ole hageja ema majanduslik

olukord raske ning kui ka oleks, on hageja ema väidetav raske majanduslik olukord

põhjustatud sellest, et hageja ema ei käi tööl. Samas puuduvad hageja emal takistused

täiskohaga tööl käimiseks.

12. Kostja neto sissetulek on 614,83 eurot. Kostja tasub eluasemelaenu igakuiselt summas

447,22 eurot. Eluase ise on elamiskõlbmatu. Kostja tasub murutraktori järelmaksu igakuiselt

114,29 eurot. Samuti on kostja teise lapse igakuine lasteaiakulu suurusjärgus 100 eurot ja

jalgpalli trenni kulu 15 eurot. Lisaks tasub kostja korteri üüri 400 eurot ja kommunaale 220

eurot. Kostja tasub ka hageja sülearvuti järelmaksu igakuiselt 35,07 eurot ja mobiiltelefoni

järelmaksu 6,20 eurot. Eeltoodule lisanduvad veel püsikulud, sh kostja pere side- ja

kommunikatsiooniteenuste kulud ning hageja transpordi kulud, sest vastavalt suhtluskorrale

on need kostja kanda.

13. Hageja emal on ka muud sissetulekud lisaks töötasule. Lisaks on hageja ema töötasu

suurenenud jaanuarist 2024 summani 776,30 eurot neto. Hageja emale laekus lasterikka pere

toetus detsembrini 2022 summas 620 eurot kuus, jaanuaris 2023 summas 500 eurot kuus,

alates veebruarist 2023 summas 1010 eurot kuus ning alates jaanuarist 2024 summas 810

eurot kuus. Seda tuleb elatise juures arvesse võtta. Elatise arvestamisel tuleb lähtuda kehtivast

suhtlemiskorrast ning seda tuleb teha ka tagasiulatuva elatise puhul. Isa ka reaalselt viibib

lapsega, kuid ei toimi suhtluskord kindlaksmääratud kujul emast tulenevatel asjaolude. Nimelt

väidab ema, et laps ei soovi isaga suhelda, kuigi tegelikkuses laps ja isa suhtlevad ning laps

väidab, et ema ei luba tal isaga suhelda. Sellest hoolimata laps ja isa siiski suhtlevad.

14. Kostjale on saanud teatavaks, et hageja ema töötab mitteametlikult trahteris Postipoiss.

Lisaks on isale saanud teatavaks, et ema ei ela enda poolt menetluses antud aadressil. Antud

korter kuulub ema endisele elukaaslasele ja ühe lapse isale. Ema ja ema elukaaslane on

kostjale teadaolevalt käesolevaks hetkeks lahku läinud. Seoses sellega ei ela ema enam

viidatud aadressil. Käesolevaks hetkeks elab ema kostjale teadaolevalt üürikorteris. Ema

elukohaga seotud info on oluline seetõttu, et üürikuulutuse kohaselt on korteri igakuine üür

900 eurot. See teeb selle aga üheks kallimaks vähemalt neljatoaliseks korteriks Pärnus. Nimelt

oleks ema saanud vähemalt neljatoalise korteri üürida ka 550-800 euro eest. Ka see kinnitab,

et tegelikult on enam mitteametlikud sissetulekud, mida ta käesolevas menetluses avaldanud

ei ole. See aga omab tähtsust selles osas, kas käesolevas asjas tuleks elatist välja mõista

2-22-105220

miinimummäärast suuremas ulatuses. Nimelt on alates 01.04.2024 ehk hetkel kehtiv

miinummmäär: summas 236,06 eurot, kui mitte arvestada lasterikka pere toetust ega isaga

viibimist; summas 212,15 eurot, kui arvestada lasterikka pere toetust, aga mitte isaga

viibimist; summas 110,17 eurot, kui arvestada isaga viibimist, aga mitte lasterikka pere

toetust; summas 99,01 eurot, kui arvestada nii lasterikka pere toetust kui ka isaga viibimist

keskmiselt 8 ööpäeva kuus.

15. Vastavalt PHS § 21 lg-le 2 oli perioodil 01.01.2022-31.12.2022 lasterikka pere toetus

summas 300 eurot; perioodil 01.01.2023-31.12.2023 oli summas 650 eurot ning on alates

01.01.2024 summas 450 eurot. Järelikult isegi kui isa lapsega aega ei veedaks, oleks perioodil

01.01.2022-31.03.2022 igakuine elatis summas 132,55 eurot; perioodil 01.04.2022-

31.01.2023 summas 142,92 eurot; perioodil 01.02.2023-31.03.2023 summas 140,27 eurot;

perioodil 01.04.2023-31.12.2023 summas 178,25 eurot; perioodil 01.01.2024-31.03.2024

summas 188,88 eurot ning alates 01.04.2024 summas 212,15 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

16. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja esitatud tõenditega, kuulanud

ära pooled kohtuistungil ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus

esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei

ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

18. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine

laps. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(edaspidi elatis). Sama paragrahvi 2. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui

ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

19. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:

-

Hageja on kostja ja hageja ema ühine alaealine laps;

-

Hageja ema ja isa on 13.02.2020 allkirjastanud kokkuleppe „Suhtluskord seoses

alaealise lapse A. ja tema isa B. kohtumiste osas.“, mille kohaselt 1) lapse ja isa

kohtumised toimuvad iga kuu üle nädalavahetuste, reedest pühapäevani, 2) vanemate

vahel toimub infovahetus kui lapsed on haigestunud mõlemas perekonnas. Toimumata

kohtumised asendatakse teiste päevadega, mis lepitakse vanemate vahel jooksvalt

kokku. 3) vanemate vahel toimub regulaarne infovahetus seoses A. tervise, kooli ja

huvialadega. 4) B. maksab oma tütre A. ülalpidamiseks iga kuu 100 eurot. B. on

valmis lisavahendite tekkimisel igakuist summat suurendama (dtl 48);

-

Tsiviilasjas nr 2-20-18584 on kohus 09.11.2021 kinnitanud vanemate suhtlemiskorra

(dtl 238-240);

-

Hageja emal on lisaks hagejale 3 alaealist last (dtl 624-625);

-

hageja eest tasutakse lapsetoetust lapse emale.

20. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui PKS §

101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla

2-22-105220

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise

alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.2022

seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

Järgmiseks tuleb PKS § 101 lg 5 kohaselt arvestada ka seda, et vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta

jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Vastavalt PKS § 102 lg 2 II ja

III lausele võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud

elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

21. Hageja on palunud elatis välja mõista alates 01.01.2022 miinimummääras, kuid kalduda

kõrvale vanemate võrdse kohtlemise printsiibist. Kostja leiab, et hageja hagi tuleb jätta

(osaliselt) rahuldamata.

22. Hagiavalduse esitamisest kuni 31.03.2022 oli elatise baassumma 200 eurot ning

baassummale lisatav 3% eelmise kalendriaasta keskmisest palgast 43,44 eurot, perioodil

01.01.2022 kuni 31.03.3023 oli elatise baassumma 209,20 eurot ja lisatav 3% 46,44 eurot,

perioodil 01.04.2023 kuni 31.03.2024 oli elatise baassumma 249,78 eurot ja lisatav 3% 50,55

eurot ning alates 01.01.2024 on baassumma 272,76 eurot ja lisatav 3% eelmise kalendriaasta

keskmisest palgast 54,96 eurot.

23. Kostja on oma vastuväidetes leidnud, et elatise summa arvutamisel tuleb arvestada kokku

lepitud suhtlemiskorraga, emale makstavate toetustega ning mastaabisäästuga.

24. Riigikohus on 22. juuni 2022 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160 (p 15 ja 15.1.; p

20.4) selgitanud, et kohtu ülesanne on välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud PKS § 101

alusel elatise suuruse arvutamiseks. Kohus saab PKS § 101 alusel elatise suuruse

arvutamiseks vajalike asjaolude jaoks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil.

Kolleegium jääb varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et kohus ei ole TsMS §

436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS §

230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh

kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma

sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet

kolmandatelt isikutelt (Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p

15; 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 24; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-56-15, p 12). /…/ Lapsetoetus või lasterikka pere toetus on PKS § 101 lg 5 kohaselt

PKS § 101 alusel arvutatud elatise komponent, mida kohus peab elatise suuruse arvutamiseks

analüüsima.

25. Pooled on välja toonud ning kohtu päringust rahvastikuregistrisse nähtub, et hageja emal

on kokku 4 last (dtl 624-625).

26. Alates 01.01.2022.a kehtima hakanud PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole

lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

2-22-105220

27. Kostja on välja toonud, et hageja emale laekus lasterikka pere toetus kuni detsembrini

2022 summas 620 eurot kuus, jaanuar 2023 summas 500 eurot kuus, alates veebruarist 2023

summas 1010 eurot kuus ning alates jaanuarist 2024 summas 810 eurot kuus. Kostja leiab, et

seda tuleb elatise juures arvesse võtta.

28. 2022 aastal kehtinud Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt oli lastetoetuse suurus

pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot.

Alates 01.01.2023 kehtiva PHS § 17 lg 3 kohaselt on lastetoetuse suurus pere esimese ja teise

lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot.

2022 aastal ja jaanuaris 2023 kehtinud PHS § 21 lg 2 kohaselt oli lasterikka pere toetuse

suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot; alates veebruarist 2023 kehtinud

PHS § 21 lg 2 järgi oli lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele

650 eurot ning alates 01.01.2024 on PHS § 21 lg 2 järgi lasterikka pere toetuse suurus kolme

kuni kuut last kasvatavale perele 450 eurot. Kohus on seisukohal, et elatise määramisel tuleb

arvestada lähtuvalt seadusest lapsetoetusega ning poole lasterikka pere toetusega, mis on

jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste (käesoleval juhul 4 lapse) vahel.

29. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kohus peab PKS § 101 kohasse

miinimumelatise suuruse väljaarvutamisel vähendama elatist proportsionaalselt kohustatud

vanema juures viibimise ajaga automaatselt, sõltumata poolte väidetest, kuid seda üksnes

juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on PKS §101 lg 6 mõttes aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

30. Riigikohus on oma lahendis nr 2-19-19160 leidnud, et PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud

tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise

suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise

aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda

reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab

kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise

vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes.

31. Kuna vanem peab PKS § 100 lg 2 kohaselt täitma ülalpidamiskohustust elatise maksmise

teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises, ei pea ta

elatist tasuma proportsionaalselt aja eest, mil laps tema juures viibib.

32. Kostja on oma vastuväidetes leidnud, et kohus peab elatise väljamõistmisel arvestama, et

hageja veedab osa aega kostjaga. Vanemate vahel on 07.11.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-

20-18584 kinnitatud suhtlemiskord (dtl 238-240). Nimetatud kohtumäärusest nähtub, et

vanemad on kokku leppinud, et hageja suhtleb isaga mh järgnevalt:

-

juurest järgmisel hommikul kooli. Vajadusel korraldab isa lapse transpordi koolist

enese juurde ja hommikul kooli. Juhul kui kohtumised jäävad ära, tuleb need esimesel

võimalusel asendada;

-

Isa kohtub lapsega paaris nädalavahetustel, tulenevalt isa töögraafikust, kas reedel

peale kooli kuni laupäeva õhtul kl 20:00-ni. või laupäeva hommikul kl 11:00-st kuni

pühapäeva õhtul kella 18.00-ni. Laste isa tuleb lastele nende elukohta järele ning toob

nad nende elukohta tagasi. Juhul kui kohtumised jäävad ära, tuleb need esimesel

võimalusel asendada;

-

Koolivaheaegadel veedab laps poole vaheajast ühe ja poole vaheajast teise vanema

juures. Pooled lepivad vaheaja jagamise päevad omavahel kokku vähemalt 1 kuu enne

vaheaja saabumist;

2-22-105220

-

Suvevaheajal kohtub isa lapsega lisaks kokkuleppes kokku lepitud tavapärastele

kohtumisetele ka pikaajalisemalt – laps veedab lisaks isa juures igal kuul ühe

täisnädala;

-

Aastavahetuse, jõulupühad ja jaanipäeva veedab laps üle aast vaheldumisi kord ühe ja

kord teise vanema juures;

-

Lisaks ülaltoodud suhtluskorras kokku lepitule viibib laps emadepäeval koos emaga ja

isadepäeval koos isaga

33. Eeltoodust nähtub, et vanemad on enne käesolevat kohtumenetlust kokku leppinud

suhtlemiskorras, mida kohtu hinnangul tuleb elatise arvutamisel arvestada.

34. Kohus selgitab, et arvutab isaga veedetavat aega järgmiselt: kohtus teeb arvutuse selliselt,

et kuus on kokku 4 nädalat, seega viibides isaga paaritutel nädalatel ühel päeval peale kooli

kuni järgmise päeva hommikuni on 2 päeva kuus ning paaris nädalatel nädalavahetusel kokku

4 päeva (2 x 2), ehk kokku vähemalt 6 päeva kuus.

35. Koolivaheaegadel veedab suhtlemiskorra järgi laps pool vaheajast ühe ja pool vaheajast

teise vanema juures. Kokku on koolis lisaks suvepuhkusele 3 lühikest (1 nädal) ja üks pikem

(2 nädalane) koolivaheaeg, seega kokku 35 päeva, millest poole 17,5 päeva peaks laps veetma

isaga. Lisaks veedab laps suvevaheajal lisaks tavasuhtluskorrale igal kuul ühe täisnädala, ehk

kokku 21 päeva. Kohtu arvutuste kohaselt veedab laps vastavalt suhtluskorrale isaga aastas

vähemalt 110,5 päeva, mis keskmiselt on 9,2 päeva kuus. Kohus leiab, et olukorras, kus

vanemad on kohtus ise kokku leppinud suhtlemiskorras, tuleb vanematel ka seda täita ning

kohtul elatise väljamõistmisel arvestada.

36. Kohus ei nõustu kostjaga, et käesoleval juhul tuleb väljamõistetavat elatist vähendada

mastaabisäästu arvelt. Seaduse kohaselt vähendatakse väljamõistetava elatise suurust juhul,

kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele (PKS § 101 lg 7). Antud juhul

sellist olukorda ei ole.

37. Lapse ema on leidnud, et käesoleval juhul tuleks kalduda kõrvale poolte võrdsuse

printsiibist, kuna hageja ema kõige väiksem laps on pidevalt haige ja kui tema on terve, siis

haigestuvad pere teised lapsed. Hageja ema töötab veerand koormusega. Hageja ema ja kostja

sissetulekud erinevad oluliselt, mistõttu palub hageja kohtul kõrvale kalduda poolte võrdsuse

printsiibist ja mõista suurema osa elatisest kostjalt välja. Kostja on hageja taotlusele vastu

vaielnud. Kohus leiab, et hageja nimetatud taotlus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta

rahuldamata. Kohus nõustub kostjaga, et ainuüksi asjaolu, et hageja emal on veel teisi lapsi,

kes haigestuvad ning seeläbi takistavad hageja emal tööl käimist, ei saa olla põhjenduseks

vanemate võrdsuse printsiibist kõrvale kaldumiseks. Ka kohtupraktikas on varasemalt leitud,

et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-17). Samuti nõustub kohus kostja väljatooduga, et

sellise olukorra lahendamiseks on seadusandja näinud ette võimaluse vanemal võtta

hooldusleht, kui laps haigestub.

38. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ei ole vaidlusalusel perioodil elatist tasunud,

mistõttu rahuldab kohus hageja hagi ning mõistab kostjalt alates 01.01.2022 kuni hageja

täisealiseks saamiseni hageja ülalpidamiseks elatusraha järgmise valemi alusel: baassumma +

3 % eelmise aasta Eesti Vabariigi keskmisest kuupalgast, millest lahutatakse ½ lapsele

makstavast lastetoetusest ning lapse osa lasterikka pere toetusest ning kohustatud vanemaga

koos veedetav aeg (aastas keskmiselt 9 päeva). Kohus selgitab, et lapsetoetuse määra

muutumisel ja lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamisel muutub elatise suurus alates

sellest kuust, mil lapsele muutunud suuruses toetust makstakse ja/või lasterikka pere toetuse

maksmine lõpetatakse.

2-22-105220

39. Menetluse ajal sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse mõistab kohus kostjalt välja

ühekordse summana. Kohus on arvestanud perioodi 01.01.2022-31.12.2024 elatise

võlgnevuse summa järgmiselt: 1) 01.01.2022-31.03.2022 eest 209,63 eurot(elatise baassumma

200 eurot + 43,44 eurot (lisatav 3%) – 50 (1/2 lapsetoetusest) – 18,75 (hageja osa lasterikka

pere toetusest) – 9 päeva = 69,88 x 3 kuu); 2) 01.04.2022-01.01.2023 eest 747,60 eurot

(elatise baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (lisatav 3%) – 50 (1/2 lapsetoetusest) – 18,75

(hageja osa lasterikka pere toetusest) – 9 päeva = 74,76 x 10 kuud); 3) 01.02.2023-31.03.2023

eest 132 eurot (elatise baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (lisatav 3%) – 50 (1/2

lapsetoetusest) – 40,63 (hageja osa lasterikka pere toetusest) – 9 päeva = 66 x 2 kuud); 4)

01.04.2023-31.12.2023 eest 792,90 eurot (elatise baassumma 260,33 eurot + 50,55 eurot

(lisatav 3%) – 50 (1/2 lapsetoetusest) – 40,63 (hageja osa lasterikka pere toetusest) – 9 päeva

= 88,1 x 9 kuud); 5)01.01.2024-31.03.2024 eest 799,81 eurot (elatise baassumma 249,78

eurot + 50,55 eurot (lisatav 3%) – 50 (1/2 lapsetoetusest) – 28,16 (hageja osa lasterikka pere

toetusest) – 9 päeva = 88,87 x 9 kuud); 6) 01.04.2024-31.12.2024 eest 898,42 (elatise

baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (lisatav 3%) – 50 (1/2 lapsetoetusest) – 28,16 (hageja

osa lasterikka pere toetusest) – 9 päeva = 99,82 x 9 kuud). Kokku tuleb perioodi 01.01.2022-

31.12.2022 eest kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise võlgnevus 3505,56 eurot.

40. Menetluse ajal sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse peab kostja tasuma ühekordse

summana. Kostja ja hageja seaduslik esindaja võivad kokku leppida teisiti (näiteks konkreetse

tasumise kuupäeva ja/või osamaksete kaupa maksmise).

41. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse

täitmise korra vastavalt taotlusele.

42. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

43. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et

alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb

menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta poolte

menetluskulud poolte endi kanda ka põhjusel, et kohus rahuldas hageja hagi osaliselt.

44. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

Kohtunik