2-23-2184/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

6. märts 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-2184

Kohtuasi

Kohtutäitur Elin Vilippuse taotlus eksperdi

määramiseks L.P-le kuuluva ½ mõttelise osa

kinnisasja uue hindamise korraldamiseks (täiteasjad

nr 022/2015/544, 022/2015/4459, 022/2019/2849)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. aprilli 2024 määrus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

L.P määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Puudutatud isik (võlgnik): L.P (isikukood XXX)

Puudutatud isik (sissenõudja): AB Kreditex AS

(registrikood 12041659), lepinguline esindaja Aivira

Kollamaa

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15. aprilli 2024 määrus muutmata.

2. Jätta L.P määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-23-2184

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtutäitur Elin Vilippus esitas 07.02.2023 Harju Maakohtule taotluse eksperdi

määramiseks L.P-le (võlgnik) kuuluva ½ mõttelise osa kinnisasja uue hindamise

korraldamiseks (täiteasjad nr 022/2015/544, 022/2015/4459, 022/2019/2849). Harju

Maakohus jättis 05.07.2023 määrusega muuhulgas avalduse läbi vaatamata ja menetluskulud

võlgniku kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.09.2023 määrusega maakohtu määruse

muutmata ja määruskaebuse menetlemise kulud võlgniku kanda. Riigikohus keeldus

10.11.2023 määrusega võlgniku määruskaebuse menetlusse võtmisest.

2. AB Kreditex AS (sissenõudja) esitas 18.05.2023 ja 18.07.2023 menetluskulude nimekirjad,

mille kohaselt on sissenõudja menetluskuludeks õigusabikulud 672 eurot (5 tunni 30 minuti

töö eest tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta). Õigusabikulud koosnevad järgmistest

toimingutest: dokumentidega tutvumine ja avaldusele vastuse koostamine, 09.05.2023

kohtumääruse, 17.03.2023 menetlusse võtmise määruse ja ekspertiisitasu tasumise

kohustamise määruse, 21.04.2023 kohtule esitatud kaebuse koos lisaga ja 21.04.2023

määruskaebuse koos lisadega läbitöötamine ning kliendi konsultatsioon 5 tunni ulatuses ja

05.07.2023 kohtumäärusega tutvumine 30 minuti ulatuses. Sissenõudja palus menetluskulud

välja mõista koos seadusjärgses määras arvestatud viivisega.

3. Võlgnik palus jätta sissenõudja menetluskulud välja mõistmata. Sissenõudja osalemine

menetluses ei olnud vajalik ega nõutav ja määruskaebusele vastamine oli vabatahtlik.

Sissenõudja esitas põhjendamatud väited seoses määruskaebuse menetlemisega ning ei olnud

eelnevalt esitanud ainsatki seisukohta. Võlgnik viitab tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 172 lg 1 teisele lausele. Ajakulu 5 tundi ei ole eluliselt usutav. Sissenõudja väited

on valed või asjakohatud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 15.04.2024 määrusega sissenõudja avalduse osaliselt ja mõistis

võlgnikult sissenõudja menetluskulude hüvitamiseks välja 390 eurot. Kohus määras, et

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

5. Määruse kohaselt on sissenõudja esindaja toimingud seoses 18.05.2023 seisukoha

koostamise ja selleks vajalike dokumentidega tutvumisega põhjendatud 3 tunni ulatuses,

võttes arvesse tsiviilasja materjali mahtu ja seisukoha sisu ja mahtu, sh selles sisalduvaid

õiguslikke probleeme. Käesolev menetlus ei olnud keeruline ega mahukas. Nimetatud ajakulu

sisaldab ka kliendiga konsultatsiooni. 05.07.2023 kohtumäärusega tutvumise ajakulu on

põhjendatud 15 minuti ulatuses, arvestades dokumendi pikkusega (2,5 lk). Sissenõudja

lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas kohtupraktikaga.

Seega on sissenõudja esindaja toimingud ja ajakulu põhjendatud 3 tunni 15 minuti ulatuses,

s.o 390 eurot. Seda ületavas osas jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

rahuldamata.

6. Seoses võlgniku vastuväidetega, et sissenõudja menetluses osalemine ja seisukoha

esitamine ei olnud vajalik, märkis kohus järgmist. Kohus kaasas sissenõudja TsMS § 198 lg 3

ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 5 alusel menetlusse, kuna eksperdi määramine ja

kinnisasjale uue hindamise korraldamine puudutab täitemenetluses ka sissenõudja õigusi.

Sissenõudjal on huvi, et võlgniku täitemenetluses arestitud vara saaks võimalikult kiiresti ja

mõistliku hinnaga realiseeritud, et sissenõudja nõuded saaksid täidetud. Samuti kohustas

2-23-2184

kohus sissenõudjaid määruskaebuse osas seisukohti esitama. Seega oli sissenõudjal õigus

esitada menetluses seisukohti ning menetluses osalemise ja seisukohtade koostamise ajakulu

on olnud põhjendatud ja vajalik. Sissenõudja menetluskulusid ei muuda põhjendamatuks see,

et võlgnik ei nõustu sissenõudja seisukohtadega. Menetlusosalistel ongi tavapäraselt erinevad

seisukohad.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Võlgnik palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus mõistis võlgnikult

sissenõudja kasuks välja menetluskulud 390 eurot. Võlgnik jääb oma varem esitatud

vastuväidete juurde, kuid märgib täiendavalt järgmist. Õigusvastane on kohtu väide, et kohus

kohustas sissenõudjat määruskaebusele vastama ja seetõttu on tegu põhjendatud ja vajalike

kuludega. Kohus saab TsMS § 663 lg 3 järgi üksnes küsida menetlusosaliselt vastust, mitte

kohustada teda vastama. Maakohus ei võtnud kulude põhjendatuse hindamisel asjakohaselt

arvesse vaidluse liiki, asjaolusid ja keerukust ega menetlusdokumentide sisu ja mahtu.

8. Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning võlgniku

määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu

määrus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel, koosmõjus §-ga 659, muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

11. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Võlgnik vaidlustab

maakohtu määrust osas, millega kohus mõistis võlgnikult sissenõudja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 390 eurot ja viivise. Maakohtu määrus on seega TsMS § 466 lg 3

alusel jõustunud osas, millega sissenõudja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi

osaliselt, s.o 282 ulatuses rahuldamata.

12. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka

menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle

otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus.

Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on

ületanud diskretsioonipiire.

13. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus sissenõudja õigusabikulude vajalikkuse

ja põhjendatuse hindamisel (sh nii menetlustoiminguteks kulunud aja kui ka esindaja

tunnitasu osas), arvestades käesoleva vaidluse sisu ja mahtu, õiglane ja põhjendatud.

Seejuures vähendas maakohus oluliselt taotletavate menetluskulude suurust, pidades

sissenõudja kantud õigusabikuludest 672 eurost põhjendatuks 390 eurot. Määruskaebuses

2-23-2184

võlgnik üksnes kordab oma maakohtus esitatud väiteid, millele maakohus on vaidlustatud

määruses ammendavalt vastanud. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi

(koosmõjus TsMS §-ga 659) maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata.

Täiendavalt märgib kolleegium, et määruskaebusele vastamisega seonduvate toimingute

põhjendatuse hindamisel ei oma tähendust, kas kohus kohustas sissenõudjat määruskaebusele

vastama või küsis määruskaebusele vastust. Kui kohus on andnud võimaluse seisukoha

esitamiseks ja seisukoht esitatakse, on eelduslikult tegu põhjendatud menetlustoiminguga.

Seisukoha sisu ja mahtu on maakohus menetluskulude põhjendatuse hindamisel arvestanud ja

selle tulemusel ka hüvitatavaid menetluskulusid vähendanud.

14. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu diskretsiooniotsus põhjendatud ja menetlusnormidega

kooskõlas. Määruskaebus jääb seega rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei

hüvitata (TsMS § 178 lg 4), jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)