2-15-18488/95 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

6. märts 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-18488

Kohtuasi

Suur Ameerika Jäähalli OÜ hagi Sihtasutuse

Lastestaadioni Jäähall vastu leppetrahvi 7669,20 euro

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. mai 2024 määrus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

Suur Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel)

määruskaebus

Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Suur Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel,

registrikood

11038632),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Tarmo Repp

Kostja: Sihtasutus Lastestaadioni Jäähall (registrikood

90006609), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Indrek Lillo ja Aarne Akerberg

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 23. mai 2024 määrus osas, millega Suur Ameerika

Jäähalli OÜ (likvideerimisel) menetluskulude rahaliseks suuruseks määrati enam

kui 3019,08 eurot ja Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall menetluskulude rahaliseks

suuruseks vähem kui 3369,20 eurot, samuti osas, millega maakohus mõistis

Sihtasutuselt Lastestaadioni Jäähall Suur Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel)

kasuks tasaarvestuse tulemusel välja 991,65 eurot. Teha tühistatud osas uus

määrus, millega määrata Suur Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel)

menetluskulude rahaliseks suuruseks 3019,08 eurot ja Sihtasutuse Lastestaadioni

Jäähall menetluskulude rahaliseks suuruseks 3369,20 eurot ning mõista Suur

Ameerika Jäähalli OÜ-lt (likvideerimisel) Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall

kasuks tasaarvestuse tulemusel välja 350,13 eurot.

2. Jätta Suur Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel) määruskaebus rahuldamata.

3. Rahuldada Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall määruskaebus osaliselt.

2-15-18488

4. Harju Maakohtu 23. mai 2024 määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

4.1. Rahuldada Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall avaldus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata Sihtasutuse

Lastestaadioni Jäähall menetluskulude rahaliseks suuruseks 3369,20 eurot.

4.2. Rahuldada Suur Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel) avaldus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata

Suur Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel) menetluskulude rahaliseks

suuruseks 3019,08 eurot.

4.3. Tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja mõista Suur

Ameerika Jäähalli OÜ-lt (likvideerimisel) Sihtasutuse Lastestaadioni Jäähall

kasuks välja 350,13 eurot.

4.4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Suur Ameerika Jäähalli OÜ-

l (likvideerimisel) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni Sihtasutusele Lastestaadioni Jäähall viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

5. Jätta määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli Suur Ameerika Jäähalli OÜ (likvideerimisel, hageja)

08.12.2015 hagi OÜ EJHL Kinnisvara vastu volikirja väljastamiseks kohustamiseks,

üürilepingu rikkumise lõpetamiseks ja leppetrahvi väljamõistmiseks ning Sihtasutuse

Lastestaadioni Jäähall (kostja) vastu üürilepingust tulenevate kohustuste täitmisest keeldumise

õiguse tuvastamiseks ning leppetrahvi väljamõistmiseks.

2. Harju Maakohus rahuldas 04.01.2016 määrusega hageja hagi tagamiseks taotluse.

Ringkonnakohus jättis 11.03.2016 määrusega hagi tagamise tühistamise taotluse rahuldamata.

Riigikohus rahuldas 15.06.2016 kostja määruskaebuse ning tühistas maakohtu ja

ringkonnakohtu määrused ning jättis hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata. Kostjale

tagastati määruskaebuselt tasutud kautsjon.

3. Hageja loobus 28.09.2020 hagist osaliselt ja palus jätkata asja menetlust nõudes mõista

kostjalt hageja kasuks välja üürilepingu (sõlmitud 16.02.2005) punkti 4.10 kohase volikirja

väljastamise kohustuse rikkumise eest üürilepingu punkti 6.2 kohane leppetrahv ajavahemiku

06.10.2015 kuni 03.02.2016 eest 7669,20 eurot.

4. Maakohus võttis 26.01.2021 määrusega hageja osalise hagist loobumise vastu, jättis hagist

loobumise osas menetluskulud hageja kanda ja märkis, et määrab menetluskulude rahalise

2-15-18488

suuruse kindlaks lõpplahendis. Kohus tagastas hagejale enam tasutud riigilõivu 512,50 eurot.

Määrus jõustus 11.02.2021.

5. Maakohus rahuldas 14.04.2021 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

leppetrahvi 7669,20 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 28.02.2022 otsusega kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Maa- ja ringkonnakohtu otsused jõustusid

Riigikohtu 12.09.2022 määrusega, millega Riigikohus jättis kostja kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.

6. Hageja 02.03.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt osutas vandeadvokaat hagejale

õigusteenust 30.11.2015 kuni 31.01.2022 kokku 37 tundi (kuni 27.12.2016 hinnaga 117 eurot/

t, seejärel 144 eurot/t). Sellele lisandub tasu istungitel esindamise aja eest vastavalt istungite

protokollidele tasuga 144 eurot/t (ilma käibemaksuta). Hageja on tasunud ka riigilõivu 1250

eurot. Kokku on hageja menetluskulud 4765,50 eurot. Hageja õigusabikulu on alljärgnev:

a.

30.11.2015 hagiavalduse koostamine, 1,5 tundi – 175,50 eurot

b. 01.12.2015 hagiavalduse koostamine, 4 tundi – 468 eurot

c.

04.12.2015 hagi tagamise taotluse koostamine, 2,45 tundi – 321,75 eurot

d. 08.12.2015 hagiavalduse ja selle tagamise taotluse täiendamine ning kohtule edastamine,

1,5 tundi – 175,50 eurot

e.

01.06.2016 kostja määruskaebusega tutvumine, analüüs, vastuse koostamine, 3 tundi –

351 eurot

f.

25.02.2016 vastuse koostamine määruskaebusele, 3 tundi – 351 eurot

g. 12.10.2016 taotluste koostamine, kliendiga kooskõlastamine ning kohtule edastamine, 4

tundi 15 min - 497,25 eurot

h. 06.12.2016 kaaskirja ja riigilõivu maksekorralduse edastamine 1 tund – 117 eurot

i.

12.12.2016 määrusega tutvumine, kliendile edastamine, 30 min – 58,50 eurot

j.

27.12.2016 tervikteksti koostamine, 6 tundi – 702 eurot

k. 28.09.2020 taotluse koostamine hagist osaliseks loobumiseks, 2 tundi 15 min – 324 eurot

l.

16.03.2021 istungiks valmistumine ja menetluskulude nimekirja koostamine, 2 tundi 45

min – 396 eurot

m. 08.06.2021 vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, 3 tundi – 432 eurot

n. 31.01.2022 istungiks valmistumine ja menetluskulude nimekirja koostamine, 1 tund 30

min – 396 eurot.

7. Kostja 01.03.2023 menetluskulude nimekirja kohusalt osutati kostjale õigusabi 33 tundi ja

36 minutit hinnaga 144 eurot/t (koos käibemaksuga). Kokku on kostja menetluskulud

õigusabikulud (v.a leppetrahvi nõudega seoses) 4838,40 eurot ja riigilõiv 50 eurot. Kostja

õigusabikulu on järgnev:

a.

06.01.16 hagiavalduse ja lisadega tutvumine, 45 min

b. 06.01.16 menetlusliku positsiooni kujundamine ja tõendite kogumine, 1 tund

c.

06.01.16 hagi vastuse koostamine, 1 tund 30 min

d. 07.01.16 hagi vastuse koostamise jätkamine, 4 tundi 30 min

e.

08.01.16 hagi vastuse koostamise jätkamine, 1 tund 45 min

f.

11.01.16 hagi vastuse vormistamine, esitamine kohtule ja edastamine hagejale, 45 min

g. 05.02.16 hagi tagamise määrusega tutvumine, nõupidamine kliendiga, 35 min

h. 08.02.16 määruskaebuse koostamine 04.01.2016 hagi tagamise määrusele, 3 tundi 45 min

i.

24.03.2016 ringkonnakohtu 11.03.2016 määrusega tutvumine, 20 min

j.

24.03.2016 ringkonnakohtu 11.03.2016 määrusele kaebuse koostamine, 3 tundi 30 min

k. 28.03.2016 ringkonnakohtu 11.03.2016 määrusele määruskaebuse koostamise jätkamine,

2 tundi 10 min

2-15-18488

l.

28.03.2016 ringkonnakohtu 11.03.2016 määrusele määruskaebuse lõplik vormistamine,

esitamine kohtule ja edastamine vastaspoolele, 15 min

m. 15.06.16 Riigikohtu 15.06.2016 määrusega tutvumine ja selle edastamine kliendile, 20

min

n. 16.06.16 e-kiri ja nõupidamine kliendiga seoses keelumärke kustutamisega, 15 min

o. 19.10.16 nõupidamine kliendiga advokaadibüroos, 1 tund 30 min

p. 28.10.16 kostja kaasamise taotlusele seisukoha koostamine, 1 tund 30 min

q. 11.01.17 hagiavalduse terviktekstiga tutvumine, 20 min

r.

11.01.17 vastuse koostamine hagiavalduse terviktekstile 2 tundi 45 min

s.

12.01.17 vastuse koostamise jätkamine hagiavalduse terviktekstile, 1 tund 37 min

t.

16.01.17 vastuse lõplik vormistamine, edastamine kohtule ja saatmine vastaspoolele, 7

min

u. 16.07.20 menetlusliku seisu ülevaatamine, menetluse uuendamise taotlus, 52 min

v. 12.10.20 hageja avaldusega tutvumine ja seisukoha ning taotluste koostamine, 1 tund

w. 13.10.20 menetluskulude nimekirja koostamine, 30 min

x. 13.10.20 menetlusdokumentide e-toimikusse laadimine, allkirjastamine ja

menetlusosalistele edastamine, 15 min

y. 03.12.20 kohtu e-kirjale vastamine, 15 min

z.

08.12.20 kohtu e-kirjale vastamine, 30 min

aa. 02.03.23 ülevaatliku menetluskulude nimekirja koostamine, 1 tund

8. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Hageja nõue kostjalt leppetrahvi saamiseks

rahuldati ja vastava nõudega seotud menetluskulud jäid kostja kanda. Hageja nõue põhines

kostjapoolsel lepingu rikkumisel ja volikirja väljastamata jätmise eest leppetrahvi maksmisel,

mis eeldab kõigi lepingu kehtivuse ja leppetrahviga seotud asjaolude tuvastamist. Järelikult on

menetlustoimingud suuremas ulatuses seotud leppetrahvi nõudmisega ja oleks tulnud teha

hoolimata sellest, kas hagis on toodud esile üks või mitu nõuet. Seetõttu ei saa kostja kasuks

menetluskulusid välja mõista.

9. Kostja vaidles hageja menetluskuludele osaliselt vastu. Hageja taotleb ebaõigesti kõikide

nõuete menetlemisega seotud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Loobutud nõuetega

seotud kulud tuleb jätta kostjalt välja mõistmata. Hageja ei ole seda oma menetluskulude

nimekirja koostamisel arvestanud. Kui menetlusdokument on koostatud või menetlustoiming

tehtud seonduvalt kõigi nelja nõudega, võib eeldada, et iga nõude menetluskulu moodustab ¼

vastava dokumendi koostamise või toimingu ajakulust. Kuna hagi tagamise avaldus ja hagist

osalise loobumise taotlus olid seotud üksnes nõuetega, millest hageja loobus, ei saa neid

kulusid kostjalt välja mõista.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Maakohus rahuldas poolte taotlused osaliselt ja määras kostja menetluskulude suuruseks

2444,20 eurot ning hageja menetluskulude suuruseks 3435,85 eurot. Maakohus tasaarvestas

poolte vastastikkused nõuded ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 991,65 eurot ning määras,

et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

11. Hageja avaldus õigusabikulude hüvitamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Lisaks tuleb

kostjalt välja mõista riigilõiv 737,50 eurot, mille hageja tasus rahuldatud nõude osas. Hageja

kulud maakohtu istungil olid 206,40 eurot ja ringkonnakohtu istungil 199,20 eurot. Istungid

toimusid pärast osaliselt hagist loobumist. Maakohus parandas arvutusvea menetluskulude

2-15-18488

nimekirja viimasel real ja arvestas 31.01.2022 istungiks valmistumise ja menetluskulude

nimekirja koostamise tunnihinnaks 144 eurot, s.o kokku summas 216 eurot. Õige ei ole kostja

seisukoht, et kolmest nõudest loobumise korral tuleks arvestada ainult ¼-ga kuludest.

Rahuldatud nõude menetluskulude ulatus on 50% õigusteenuse kuludest ja 100% istungitele

kulunud aja eest. Ka rahuldatud nõue on seotud lepinguga ja lepingu rikkumise

tuvastamisega.

12. Kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kõik

kostja menetluskulud ei seondu loobutud nõuetega. Arvestama peab ka rahuldatud

põhinõudega ja sellega, et loobutud nõuded on rahuldatud nõuetega seotud. Leppetrahvi

nõudeta ei oleks olnud ka teisi nõudeid. Loobutud nõude põhjendatud ja vajalik osakaal on

50%. Volikirja väljastamiseks kohustamiseks, üürilepingu rikkumise lõpetamiseks ja

leppetrahvi väljamõistmiseks loobuti OÜ EJHL Kinnisvara vastu esitatud nõudest ning kostja

vastu loobuti ainult üürilepingust tulenevate kohustuste täitmisest keeldumise õiguse

tuvastamise nõudes. Menetlus jätkus leppetrahvi nõudes. OÜ EJHK Kinnisvara kaasati

menetlusse algstaadiumis.

13. Tegemist oli keskmise keerukuse ja mahuga tsiviilasjaga. Nii hageja kui kostja lepingulise

esindaja kulud, samuti toimingute kestvus on põhjendatud ja tsiviilasja keerukusega

kooskõlas. Esindajate õigusabi tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud. Hagejale hüvitatavad

kulud on 3435,85 eurot (õigusabikulud 2698,35 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv 737,50

eurot). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb 50% ulatuses rahuldama (v.a

istungitel esindamine). Kostja hüvitatavad kulud on 2444,20 eurot (käibemaksuga). Kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb 50% ulatuses rahuldamata.

Kostja määruskaebus

14. Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega määrata kostja

menetluskulude suuruseks vähemalt 4079,60 eurot ja hageja menetluskulude suuruseks mitte

enam kui 2328,44 eurot ning mõista tasaarvestuse tulemusel hagejalt kostja kasuks välja

vähemalt 1751,16 eurot. Kostja palub märkida, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb

tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub kostja

jätta menetlusosaliste endi kanda.

15. Maakohus määras menetluskulud kindlaks meelevaldselt ja vastuolus menetluskulude

jaotusega. Hinnang, et hageja ja kostja kuludest on põhjendatud 50%, on meelevaldne. Hageja

esitas neli nõuet, millest kolmest loobus.

16. Maakohus jättis arvestamata, et hagi tagamist taotles hageja seoses nende nõuetega,

millest ta loobus. Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei saa neid kulusid kostjalt mingis

ulatuses välja mõista, kuid hagejalt tuleb välja mõista kostja kulud (11 tundi 10 minutit, s.o

1608 eurot).

17. Kuni nõuetest loobumiseni kantud õigusabikuludest, mille seos konkreetse nõudega ei ole

täpselt tuvastatav, oleks hageja õigusabikulu saanud põhjendatuks lugeda 25% ulatuses.

18. Maakohus mõistis ebaõigesti kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu 737,50 eurot.

Menetlusse jäänud leppetrahvi nõudelt 7669,20 eurot tulnuks hagi esitamise ajal riigilõivu

tasuda 475 eurot. Maakohus jättis tähelepanuta kostja määruskaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu.

2-15-18488

Hageja määruskaebus

19. Hageja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis hageja

menetluskulud kostjalt välja mõistmata ja osas, millega maakohus mõistis menetluskulud

hagejalt kostja kasuks välja. Hageja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega mõista

hageja menetluskulud kostjalt täies ulatuses välja ja jätta kostja menetluskulude kindlaks

määramise taotlus rahuldamata.

20. Hageja kordab maakohtus esitatud vastuväidet, mille kohaselt tuleb arvestada erisusega, et

hageja nõue kostjalt leppetrahvi saamiseks rahuldati ja vastava nõudega seotud menetluskulud

jäid kostja kanda. Kõik menetlustoimingud olid sisuliselt suuremas ulatuses seotud

leppetrahvi nõudmisega ja oleks tulnud teha hoolimata sellest, mitu nõuet hagis esitati.

Seisukohad määruskaebustele ja menetluse edasine käik

21. Pooled vaidlesid teineteise määruskaebustele vastu ja palusid jätta see rahuldamata.

22. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb

tühistada osas, millega maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks enam

kui 3019,08 eurot ja kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks vähem kui 3369,20 eurot,

samuti osas, millega maakohus mõistis kostjalt tasaarvestuse tulemusel hageja kasuks välja

991,65 eurot. Ringkonnakohus teeb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistatud osas uue määruse,

millega määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3019,08 eurot ja kostja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 3369,20 eurot ning tasaarvestab need kohtumääruse

resolutsioonis. Samuti jätab kolleegium maakohtu määruse resolutsioonist välja p 7, milles

maakohus määras määruse menetlusosalistele kättetoimetamise. TsMS § 442 lg 5 (koosmõjus

TsMS § 463 lg-ga 2) esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused. Viidatud sätte kohaselt ei ole määruse resolutsiooni

kohustuslikuks osaks otsustus määruse menetlusosalistele kättetoimetamise kohta. Määruse

kättetoimetamise kohustus tuleneb seadusest (TsMS § 306 lg 5 ja § 466 lg 1 esimene lause).

Hageja määruskaebus jääb rahuldamata, kostja määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

24. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus määras

hageja menetluskulude suuruseks 3435,85 eurot ja kostja menetluskulude suuruseks 2444,20

eurot ning mõistis tasaarvestuse tulemusel kostjalt hageja kasuks välja 991,65 eurot koos

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub maakohtu määruse

tühistada ja teha uue määruse selliselt, et hageja menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise taotlus rahuldatakse tervikuna, s.o 4765,50 euro ulatuses ja kostja taotlus

jäetakse rahuldamata. Kostja palub maakohtu määruse tühista ja teha uue määruse selliselt, et

kostja menetluskulude suuruseks määratakse vähemalt 4079,60 eurot ja hageja

menetluskulude suuruseks mitte enam kui 2328,44 eurot. Maakohtu määrust ei ole seega

vaidlustatud osas, millega hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks määrati 2328,44 eurot.

2-15-18488

Ringkonnakohus kontrollib seega maakohtu määruse õigsust hageja menetluskulude rahalise

suuruse osas 2328,44 eurot ületavas osas ja kostja puhul tervikuna.

25. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka

menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire. Seejuures lähtub kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisel hagita menetluse põhimõtetest, arvestades menetluskulude

kindlaksmääramise kohta sätestatud erisusi (TsMS § 174 lg 8). Hagita menetluses ei ole

kohus seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ja peab kontrollima avalduse

vastavust seadusele ka juhul, kui selle kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 5 ja

7). Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel lai otsustusruum, mis

tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu

kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hüvitamisele kuuluvate menetluskulude

kindlaksmääramisel diskretsioonipiire osaliselt ületanud. Ringkonnakohus muudab seetõttu

maakohtu määrust ja põhjendab seda järgmiselt.

26. Kohus ei analüüsi siinses määruses hageja ja samuti kostjana menetluses osalenud OÜ

EJHL Kinnisvara õigussuhteid, kuna need ei oma hageja ja kostja vahelises vaidluses tähtsust.

Siinse asja lahendamisel on oluline markeerida, et hageja esitas kostja vastu esialgselt

järgmised nõuded:

a.

kohustada kostjat väljastama hagejale üürilepingu p 4.10 alusel volikiri ning hoidma

volikiri kehtivana kuni üürilepingu kehtivuse lõppemiseni;

b. kohustada kostjat täitma üürilepingu p 5.2.10 ning lõpetama kõik kolmandate isikute ees

võetud kohustused ja hoiduma kolmandate isikute ees kohustuste võtmisest hageja

nõusolekuta kuni üürilepingu kehtivuse lõppemiseni;

c.

tuvastada hageja õigus keelduda üüri maksmisest ja sotsiaalotstarbega ehitiste ehitamise

kohustuse täitmisest kuni kostja lepingurikkumiste (p 3.2.2, 4.10, 5.2.10 ja 6.2)

kõrvaldamiseni;

d. mõista kostjalt lepingu p 6.2 alusel välja leppetrahv 63,91 eurot päevas ajavahemiku eest

06.10.2015–30.08.2016 kuni üürilepingu p-i 4.10 rikkumise kõrvaldamiseni.

27. Hageja loobus 28.09.2020 avaldusega nõuetest a.–c. mistõttu jäid nende nõuetega seotud

kulud hageja kanda (Harju Maakohtu 26.01.2021 määrus). Menetlusse jäänud nõue d.

rahuldati ja sellega seotud kulud jäid kostja kanda (Harju Maakohtu 14.04.2021 otsus ja

Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022 otsus). Pooled vaidlevad siinses menetluses selle üle,

kuidas määrata kummagi poole menetluskulude põhjendatud ja vajalik ulatus, arvestades

loobutud nõuete ja rahuldatud nõude omavahelist seost. Kolleegium nõustub maakohtuga, et

tehtud menetlustoimingute põhjendatud ulatuseks tuleb lugeda 50%. Maakohus ei ole selle

hinnangu andmisel diskretsioonipiire ületanud.

28. Menetlustoimingute põhjendatud ulatuse määramisel tuleb arvestada, et hageja nõuded a.

ja d. olid omavahel sedavõrd seotud, et neid ei ole sisuliselt võimalik eristada. Nimelt nõudis

hageja leppetrahvi (nõue d.) justnimelt seoses volikirja väljastamise kohustuse rikkumisega

(nõue a.). Seega oli kõikide nõuet a. puudutavate asjaolude esiletoomine hagi rahuldamiseks

vajalik sõltumata sellest, et hageja loobus nõudest. Nõuete b. ja c. asjaolud ei olnud aga

nõudega d. selliselt seotud. Seega on õige maakohtu järeldus, et hageja esindaja ajakulu, mis

2-15-18488

seondus tema rahuldatud nõudega, oli vajalik ja põhjendatud pooles ulatuses nõuete seotuse

tõttu. Maakohtu järeldus ei ole meelevaldne, nagu leiab kostja, vaid tugineb konkreetse

menetluse asjaoludele. Sellise proportsiooni põhjendatust kinnitab ka hageja

menetlusdokumentide (eelkõige hagiavaldus ja selle 27.12.2016 terviktekst) sisu.

29. Seega on ekslik hageja seisukoht, nagu oleks kogu hagejale osutatud õigusabikulu olnud

vajalik, kuna üks hageja nõuetest rahuldati. Kõik hageja esitatud nõuded ei tuginenud

samadele asjaoludele ega olnud paratamatult seotud. Samuti ei ole hageja õigusabikulu

vajalikkuse hindamisel põhjendatud lähtuda üksnes tõsiasjast, et hageja loobus ¾ esitatud

nõuetest, nagu leiab kostja. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust tuleb hinnata mitte formaalselt, vaid sisuliselt, arvestades mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt

ka RKTKm 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812/57, p 19.2;

RKTKm 12.05.2021, 2-20-114596/21, p 11). Samuti leidis maakohus õigesti, et pärast hagist

osalist loobumist hageja õigusabile tehtud kulud on põhjendatud täies ulatuses. Seda kostja

iseenesest ka ei vaidlusta.

30. Õige on kostja osundatu, et hagi tagamise taotluse esitamisest tingitud õigusabikulud ei

ole hüvitatavad, kuna hagi tagamise taotlus seondus nende nõuetega, millest hageja loobus, s.t

need toimingud ei olnud vajalikud hageja selle nõude täitmise tagamiseks, mis hiljem

rahuldati. See nähtub hageja 31.12.2015 hagi tagamise taotlusest, kuid on tuvastatud ka

Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2016 määruses ja viidatud Riigikohtu 15.06.2016 määruses.

Kulud, mis seonduvad nõuetega, millest hageja loobus, jäid vastavalt menetluskulude

jaotusele hageja kanda. Maakohus jättis selle põhjendamatult tähelepanuta. Ringkonnakohus

muudab vastavalt maakohtu määratud menetluskulude põhjendatud rahalist suurust.

31. Õige on ka kostja etteheide, et maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti hageja kasuks

riigilõivuna välja 737,50 eurot. Maakohus märkis, et hageja tasus sellise summa riigilõivu

rahuldatud nõudelt, kuid see ei vasta tõele. Määrusest ei ole ka jälgitav, kuidas maakohus

sellisele tulemusele jõudis. Ringkonnakohtu kontrollitud andmetel tasus hageja hagi esitamise

eest riigilõivu kokku 1500 eurot (arvestamata hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivuga),

millest talle tagastati 26.01.2021 määrusega seoses hagist osalise loobumisega 512,50 eurot

järgmise arvutuse alusel (1500 – 475) ÷ 2. Maakohus märkis selles määruses õigesti, et

menetlusse jäänud leppetrahvinõudelt suurusega 7669,20 eurot kuulus riigilõivuseaduse

(RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 475 eurot. Seda ületavas osas tasutud

riigilõivust pool (512,50 eurot) seondub loobutud nõuetega ja see jääb vastavalt

menetluskulude jaotusele hageja enda kanda. Ringkonnakohus muudab vastavalt maakohtu

määrust ja arvestab hagejale hüvitatava riigilõivu suuruseks 475 eurot.

32. Eeltoodud põhimõtteid arvestades ja menetluskulude nimekirjast lähtudes, on hageja

õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud järgmiselt:

-

hageja esindaja toimingud, mis seonduvad hagi tagamise taotluse koostamisega

04.12.2015, kostja määruskaebusega tutvumise, analüüsi ja vastuse koostamisega

01.06.2016 ja määruskaebusele vastuse koostamisega 25.02.2016 kokku 1023,75 euro

väärtuses, jäävad arvestamata;

-

hageja esindaja kulud, mis seonduvad muude toimingutega alates hagiavalduse

koostamisest 30.11.2015 kuni hagi tervikteksti kootamiseni 27.12.2016, kokku 2193,75

eurost on põhjendatud 50%, s.o 1096,88 eurot;

-

kostja viitas oma 07.03.2023 menetlusdokumendis õigesti ka sellele, et arvestada ei saa

hageja esindaja 28.09.2020 toiminguga, s.o hagist osalise loobumise avalduse

2-15-18488

koostamisega (324 eurot), kuna vastavalt menetluskulude jaotusele jäid nõuetest

loobumisega kaasnevad kulud hageja kanda;

-

hageja esindaja kulud, mis seonduvad pärast loobumisavaldust tehtud toimingutega,

kokku 1044 eurot (arvestades maakohtu poolt parandatud arvutusveaga, vt p 11 ülal), on

põhjendatud täies ulatuses;

-

hageja esindaja kulud seoses maakohtu 17.03.2021 istungil (1 tund 26 minutit

tunnihinnaga 144 eurot) osalemisega 206,40 eurot ja ringkonnakohtu 01.02.2022 istungil

(1 tund 22 minutit tunnihinnaga 144 eurot) osalemisega 196,80 eurot.

33. Menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu iga menetlustoimingu tegemisele on

iseenesest põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja esindaja tunnitasu. Kostja ei ole neid

maakohtu järeldusi ka vaidlustanud. Hageja vajalikud õigusabikulud, mille hüvitamine kostja

poolt on põhjendatud, olid seega 2544,08 eurot (1096,88 + 1044 + 206,40 + 196,80). Hagejale

hüvitatavad menetluskulud koos riigilõivuga 475 eurot kokku on 3019,08 eurot.

34. Kostja õigusabikulud on eeltoodut arvestades põhjendatud ja vajalikud järgmiselt:

-

kostja esindaja kulud, mis seonduvad hagi tagamise määruse vaidlustamisega

ajavahemikus 05.02.201–16.06.2016 11 tundi 10 minutit 1608 euro väärtuses, on

põhjendatud täies ulatuses;

-

kostja esindaja kulud, mis seonduvad muude toimingutega alates hagiavaldusega

tutvumisest 06.01.2016 kuni 08.12.2020 kokku 21 tunnist 46 minutist on põhjendatud

50%, ulatuses s.o 1567,20 eurot;

-

menetluskulude terviknimekirja koostamine 1 tund (144 eurot) on siinseid asjaolusid

arvestades põhjendatud.

35. Menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingu tegemisega kaasnenud ajakulu on

iseenesest põhjendatud. Samuti on põhjendatud kostja esindaja tunnitasu. Hageja ei ole neid

maakohtu järeldusi ka vaidlustanud. Kolleegium märgib täiendavalt, et põhjendatuks loetud

tunnitasumäär (117 ja 144 eurot koos ja ilma käibemaksuta) on nii hageja kui kostja esindaja

osas kooskõlas lepingulise esindaja kvalifikatsiooniga ning on keskmise keerukusega

vaidluses mõistlik ja põhjendatud, jäädes vaidluse toimumise ajal kehtinud turuhinna piiresse.

Kostja vajalikud õigusabikulud, mille hüvitamine hageja poolt on põhjendatud, olid seega

3319,20 eurot (1608 + 1567,20 + 144). Maakohus jättis asja lahendamisel tähelepanuta, et

kostja tasus 10.02.2016 hagi tagamise määrusele määruskaebusele esitamiselt riigilõivu 50

eurot. Riigilõiv on menetluskulu (TsMS § 138), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele

hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostjale hüvitatavad menetluskulud on seega kokku

3369,20 eurot.

36. Kooskõlas TsMS § 445 lg 2 teise lausega tasaarvestab kohus kohtuotsuse resolutsioonis

poolte vastastikkused menetluskulude hüvitamise nõuded ja mõistab tasaarvestuse tulemusel

hagejalt kostja kasuks välja 350,13 eurot (3369,20 – 3019,08) ja vastavalt taotlusele ka sellelt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivise.

Menetluskulude jaotus

37. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei

hüvitata (TsMS § 178 lg 4), jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

2-15-18488

(allkirjastatud digitaalselt)