3-24-2868/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

06.03.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-2868

Haldusasi

X.X. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 03.03.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 03.03.2025. a määruse peale

HKMS § 207 lg 2 alusel.

2. Jätta rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlus määruskaebemenetluses riigi

õigusabi saamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 30.07.2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (dtl 7), milles nõudis

talle tekitatud ebameeldivuste ja kannatuste eest hüvitist 5000 eurot. Nõude aluseks oli, et

29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024 paigutati Tartu Vangla kainestusmajja alkoholijoobes isik,

kes häiris kainestusmaja kohal oleva eluosakonna kinnipeetavate öörahu, pekstes jalaga

kambriukse sees olevaid vahetrelle. Vaatamata kaebaja korduvatele teavitustele jättis vangla

reageerimata. Kaebajal on õigus 8-tunnisele katkematule uneajale. Kaebaja peab toimunut

piinavaks, inimväärikust alandavaks kohtlemiseks ja karistamiseks.

1.1. Tartu Vangla jättis 04.10.2024. a otsusega nr 1-13/24/466-2 (dtl 9-10) kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. 29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024 paiknes kaebaja eluosakonna E5

kambris 2001. Arestikambrid ja kainestuskambrid asusid E1 osakonnas. E5 osakond on E1

eluosakonna kohal teisel korrusel. Vahetult kaebaja kambri all kainestuskambrit ei ole.

Kaebaja kamber asub Emajõe ja silla pool, arestimaja ja kainestuskambrite paigutusi teostati

E1 eluosakonna valveruumi poolsele alale ja linna poole. Vanglal on keeruline kontrollida,

kas 29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024 tekitati E1 osakonnas öisel ajal lärmi ja kui pikalt see

võis toimuda. Reeglina pööratakse lõhkumisele tähelepanu, kuid selle tegevuse takistamiseks

on võimalused piiratud. Sõltumata hinnangust vangla tegevuse õiguspärasusele ei kuuluks

kahju hüvitamise taotlus rahuldamisele, sest täitmata on kahjuliku tagajärje saabumise eeldus.

Ei ole eluliselt usutav, et ühel ööl kambrisse kostuv võimalik lärm ja une kohatine häiritus

oleks võinud põhjustada niisuguseid kannatusi, mis oleksid käsitletavad väärikuse

alandamisena riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 mõistes

2. Kaebaja esitas 17.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vanglalt välja

mõista kaebajale tekitatud lisakannatuste ja ebameeldivuste hüvitamiseks ning tema

inimväärikuse alandamise eest hüvitise 2000 eurot või kohtu äranägemisel hüvitis õiglases

suuruses.

2.1. Kaebaja leidis, et vangla õigusvastane tegevus seisneb selles, et vaatamata kaebaja

korduvatele teavitustele, et kainenema toodud isik häirib tema öörahu, ei võtnud vangla selle

olukorra likvideerimiseks midagi ette. Kaebajal on õigus katkematule 8-tunnisele uneajale,

mida võib katkestada ainult julgeoleku kaalutulustel ja julgeolekut tagades. Tegemist ei ole

ühe ööga, kus vangla rikkus kaebaja uneaega, tekitades talle lisakannatusi ja ebameeldivusi.

Vangla tegevus on tahtlik, mis alavääristas kaebaja kui kinnipeetava inimväärikust.

3. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 03.03.2025. a määrusega. Halduskohus

märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.

3.1. Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada halduskohtule kaebus

vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju

hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt

läbi vaatamata jätnud. Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglale esitatud taotluse ja kohtule

esitatud kaebuse nõue ja alus peavad kattuma. Kaebaja ei saa kohtumenetluses tugineda

kaebuse alusena asjaolule, millele ta kohtueelses menetluses tuginenud ei ole.

Käesolevas kohtuasjas on vaidluse esemeks ühekordne juhtum, millele tuginedes kaebaja

esitas kahju hüvitamise taotluse kohtueelses menetluses. Vastustaja lahendas ja kohus

lahendab seda juhtumit. Kaebuse aluseks ei ole öörahu korduv rikkumine arestimaja tegevuse

tõttu.

3.2. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21

alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt

on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seda, et kaebaja öörahu oli 29.06.2024 öösel vastu

30.06.2024 häiritud, ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Hoones ühekordselt

või ajutiselt kostvad häirivad helid, isegi uneajal, ei saa täiskasvanud isikule põhjustada

kannatusi, mis oleksid käsitletavad intensiivsetena. Kohus möönab, et kaebaja kirjeldatud

olukord võis olla ebameeldiv. Kuid on väga vähe tõenäoline, et kohus määrab kaebajale

rahalise hüvitise, rääkimata sellest, et hüvitis ületab 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1).

Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et

kindlaks teha, kas kaebajale on 29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024 tema kambrisse kostnud

müra tõttu tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.

3.3. Eeltoodu tähendab ühtlasi seda, et kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline. See, kas

kaebaja kirjeldatud häiring on käsitletav väärikuse alandamisena RVastS § 9 lg 1 tähenduses

ning kui on, siis kas põhjendatud on rahalise hüvitise määramine kaebajale, sõltub samuti

juhtumi ja selle mõju intensiivsusest. Võimalikuks rikutud õigusnormiks ei ole praegusel

juhul vangla sisekorraeeskirja § 10 lg 2, mis sätestab, et kinnipeetavale on ette nähtud 8-

tunnine pidev uneaeg, mida võib katkestada julgeoleku tagamise eesmärgil. Kaebaja uneaega

ei katkestanud vastustaja, vaid kolmanda isiku (kainenema paigutatud isiku) tegevus.

Vastustaja ei paigutanud seda isikut kaebaja vahetusse lähedusse. Kohtule on usutav

vastustaja selgitus, et vastustaja sellises olukorras reeglina püüab häiringu võimalikult kiiresti

kõrvaldada. Pigem on küsimuse all, kas kaebaja kamber vastas öisel ajal kehtivate

müranormide osas eluruumile kehtestatud nõuetele. Isegi kui möönda, et müranorme võidi

ületada vastustaja töökorralduse tõttu (arestimaja tegutsemine asukohas, kus sellest lähtuv

müra kostab kaebaja elukambrisse), ei peeta kohtupraktikas ühel korral müranormi ületamist

sellise intensiivsusega sündmuseks, mida saab käsitleda väärikuse alandamisena või mis toob

endaga kaasa rahalise hüvitise määramise kaebajale.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. X.X. esitas 05.03.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.03.2025. a määruse peale.

Kaebaja märgib selles, et halduskohtu määrus on tehtud kohtu poolt oluliselt tema

põhiseadusega tagatud ning ka sellest tulenevaid põhiõigusi oluliselt rikkudes ning vangla

poolset õigusvastast tegevust õigustades.Sedasi on kohus oluliselt rikkunud põhiseaduse §

146 lg 1 teises lauses sätestatud erapooletuse printsiipi. 03.03.2025. a määrus tuleb tühistada,

kaebus menetlusse võtta ning vangla poolt tekitatud lisakannatuste ning ebameeldivuste eest

hüvitis välja mõista. Kaebaja nõuab kohtult ka talle riigiõigusabi korras esindaja määramist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X. määruskaebus halduskohtu 03.03.2025. a määruse

peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse

tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on

ilmselgelt vähene.

Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS

§ 121 lg 2 p 21 alusel (kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 03.03.2025. a määruse kõigi

põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse

asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.

5.1. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust anda talle advokaat, taotlusena saada riigi

õigusabi määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise

eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus

on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-

st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12.

peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus

abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise

korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või

mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta

riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on

seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi

andmisest keeldumiseks. KIS-ist nähtuvalt on X.X. aastate jooksul esitanud märkimisväärse

hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on

korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses

osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on

ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et ta on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka

käesolevas asjas esitas X.X. määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud

dokumendi ise. Kaebaja on käesolevas asjas kokkuvõttes ise esitanud kohtule määruskaebuse

ning HKMS § 210 lg 4 järgi lahendatakse määruskaebused üldjuhul kirjalikus menetluses.

Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata X.X. riigi õigusabi

korras esindajat määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi

taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)