3-24-2868/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedX.X. esitas 30.07.2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (dtl 7), milles nõudis talle tekitatud ebameeldivuste ja kannatuste eest hüvitist 5000 eurot. Nõude aluseks oli, et
Legislator headnote
AI generated3-24-2868/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: X.X. esitas 30.07.2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (dtl 7), milles nõudis talle tekitatud ebameeldivuste ja kannatuste eest hüvitist 5000 eurot. Nõude aluseks oli, et
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht
06.03.2025, Tartu
Haldusasja number
3-24-2868
Haldusasi
X.X. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju
hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 03.03.2025. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X. määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 03.03.2025. a määruse peale
HKMS § 207 lg 2 alusel.
2. Jätta rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlus määruskaebemenetluses riigi
õigusabi saamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X.X. esitas 30.07.2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (dtl 7), milles nõudis
talle tekitatud ebameeldivuste ja kannatuste eest hüvitist 5000 eurot. Nõude aluseks oli, et
29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024 paigutati Tartu Vangla kainestusmajja alkoholijoobes isik,
kes häiris kainestusmaja kohal oleva eluosakonna kinnipeetavate öörahu, pekstes jalaga
kambriukse sees olevaid vahetrelle. Vaatamata kaebaja korduvatele teavitustele jättis vangla
reageerimata. Kaebajal on õigus 8-tunnisele katkematule uneajale. Kaebaja peab toimunut
piinavaks, inimväärikust alandavaks kohtlemiseks ja karistamiseks.
1.1. Tartu Vangla jättis 04.10.2024. a otsusega nr 1-13/24/466-2 (dtl 9-10) kahju hüvitamise
taotluse rahuldamata. 29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024 paiknes kaebaja eluosakonna E5
kambris 2001. Arestikambrid ja kainestuskambrid asusid E1 osakonnas. E5 osakond on E1
eluosakonna kohal teisel korrusel. Vahetult kaebaja kambri all kainestuskambrit ei ole.
Kaebaja kamber asub Emajõe ja silla pool, arestimaja ja kainestuskambrite paigutusi teostati
E1 eluosakonna valveruumi poolsele alale ja linna poole. Vanglal on keeruline kontrollida,
kas 29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024 tekitati E1 osakonnas öisel ajal lärmi ja kui pikalt see
võis toimuda. Reeglina pööratakse lõhkumisele tähelepanu, kuid selle tegevuse takistamiseks
on võimalused piiratud. Sõltumata hinnangust vangla tegevuse õiguspärasusele ei kuuluks
kahju hüvitamise taotlus rahuldamisele, sest täitmata on kahjuliku tagajärje saabumise eeldus.
Ei ole eluliselt usutav, et ühel ööl kambrisse kostuv võimalik lärm ja une kohatine häiritus
oleks võinud põhjustada niisuguseid kannatusi, mis oleksid käsitletavad väärikuse
alandamisena riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 mõistes
2. Kaebaja esitas 17.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vanglalt välja
mõista kaebajale tekitatud lisakannatuste ja ebameeldivuste hüvitamiseks ning tema
inimväärikuse alandamise eest hüvitise 2000 eurot või kohtu äranägemisel hüvitis õiglases
suuruses.
2.1. Kaebaja leidis, et vangla õigusvastane tegevus seisneb selles, et vaatamata kaebaja
korduvatele teavitustele, et kainenema toodud isik häirib tema öörahu, ei võtnud vangla selle
olukorra likvideerimiseks midagi ette. Kaebajal on õigus katkematule 8-tunnisele uneajale,
mida võib katkestada ainult julgeoleku kaalutulustel ja julgeolekut tagades. Tegemist ei ole
ühe ööga, kus vangla rikkus kaebaja uneaega, tekitades talle lisakannatusi ja ebameeldivusi.
Vangla tegevus on tahtlik, mis alavääristas kaebaja kui kinnipeetava inimväärikust.
3. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 03.03.2025. a määrusega. Halduskohus
märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.
3.1. Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada halduskohtule kaebus
vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju
hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt
läbi vaatamata jätnud. Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglale esitatud taotluse ja kohtule
esitatud kaebuse nõue ja alus peavad kattuma. Kaebaja ei saa kohtumenetluses tugineda
kaebuse alusena asjaolule, millele ta kohtueelses menetluses tuginenud ei ole.
Käesolevas kohtuasjas on vaidluse esemeks ühekordne juhtum, millele tuginedes kaebaja
esitas kahju hüvitamise taotluse kohtueelses menetluses. Vastustaja lahendas ja kohus
lahendab seda juhtumit. Kaebuse aluseks ei ole öörahu korduv rikkumine arestimaja tegevuse
tõttu.
3.2. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21
alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt
on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seda, et kaebaja öörahu oli 29.06.2024 öösel vastu
30.06.2024 häiritud, ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Hoones ühekordselt
või ajutiselt kostvad häirivad helid, isegi uneajal, ei saa täiskasvanud isikule põhjustada
kannatusi, mis oleksid käsitletavad intensiivsetena. Kohus möönab, et kaebaja kirjeldatud
olukord võis olla ebameeldiv. Kuid on väga vähe tõenäoline, et kohus määrab kaebajale
rahalise hüvitise, rääkimata sellest, et hüvitis ületab 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1).
Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et
kindlaks teha, kas kaebajale on 29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024 tema kambrisse kostnud
müra tõttu tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.
3.3. Eeltoodu tähendab ühtlasi seda, et kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline. See, kas
kaebaja kirjeldatud häiring on käsitletav väärikuse alandamisena RVastS § 9 lg 1 tähenduses
ning kui on, siis kas põhjendatud on rahalise hüvitise määramine kaebajale, sõltub samuti
juhtumi ja selle mõju intensiivsusest. Võimalikuks rikutud õigusnormiks ei ole praegusel
juhul vangla sisekorraeeskirja § 10 lg 2, mis sätestab, et kinnipeetavale on ette nähtud 8-
tunnine pidev uneaeg, mida võib katkestada julgeoleku tagamise eesmärgil. Kaebaja uneaega
ei katkestanud vastustaja, vaid kolmanda isiku (kainenema paigutatud isiku) tegevus.
Vastustaja ei paigutanud seda isikut kaebaja vahetusse lähedusse. Kohtule on usutav
vastustaja selgitus, et vastustaja sellises olukorras reeglina püüab häiringu võimalikult kiiresti
kõrvaldada. Pigem on küsimuse all, kas kaebaja kamber vastas öisel ajal kehtivate
müranormide osas eluruumile kehtestatud nõuetele. Isegi kui möönda, et müranorme võidi
ületada vastustaja töökorralduse tõttu (arestimaja tegutsemine asukohas, kus sellest lähtuv
müra kostab kaebaja elukambrisse), ei peeta kohtupraktikas ühel korral müranormi ületamist
sellise intensiivsusega sündmuseks, mida saab käsitleda väärikuse alandamisena või mis toob
endaga kaasa rahalise hüvitise määramise kaebajale.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. X.X. esitas 05.03.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.03.2025. a määruse peale.
Kaebaja märgib selles, et halduskohtu määrus on tehtud kohtu poolt oluliselt tema
põhiseadusega tagatud ning ka sellest tulenevaid põhiõigusi oluliselt rikkudes ning vangla
poolset õigusvastast tegevust õigustades.Sedasi on kohus oluliselt rikkunud põhiseaduse §
146 lg 1 teises lauses sätestatud erapooletuse printsiipi. 03.03.2025. a määrus tuleb tühistada,
kaebus menetlusse võtta ning vangla poolt tekitatud lisakannatuste ning ebameeldivuste eest
hüvitis välja mõista. Kaebaja nõuab kohtult ka talle riigiõigusabi korras esindaja määramist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X. määruskaebus halduskohtu 03.03.2025. a määruse
peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse
tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on
ilmselgelt vähene.
Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS
§ 121 lg 2 p 21 alusel (kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega
kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine
ebatõenäoline). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 03.03.2025. a määruse kõigi
põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse
asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.
5.1. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust anda talle advokaat, taotlusena saada riigi
õigusabi määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise
eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus
on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-
st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12.
peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus
abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise
korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või
mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta
riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on
seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi
andmisest keeldumiseks. KIS-ist nähtuvalt on X.X. aastate jooksul esitanud märkimisväärse
hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on
korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses
osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on
ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et ta on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka
käesolevas asjas esitas X.X. määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud
dokumendi ise. Kaebaja on käesolevas asjas kokkuvõttes ise esitanud kohtule määruskaebuse
ning HKMS § 210 lg 4 järgi lahendatakse määruskaebused üldjuhul kirjalikus menetluses.
Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata X.X. riigi õigusabi
korras esindajat määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi
taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)