Legislator Case Law & Legislation
3-24-3242/19 AI generated

3-24-3242/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-24-3242/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohtla-Järve Linnavalitsuse 8. oktoobri 2024. a otsusega nr 161-24/280523 otsusega lükati Pärast edutut kohtueelset menetlust (vaidlustus jäeti rahuldamata vaidlustuskomisjoni 18.

Legislator headnote

AI generated

Art. 1 lg; 3-24-3242/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kohtla-Järve Linnavalitsuse 8. oktoobri 2024. a otsusega nr 161-24/280523 otsusega lükati Pärast edutut kohtueelset menetlust (vaidlustus jäeti rahuldamata vaidlustuskomisjoni 18.

Keywords

AI generated
damage to electrical installations electrical and radio equipment electromagnetic interference premium rating class disruption of railway traffic repair costs

Cited Legislation

AI generated
Art. 1 lg
seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 10 lg-le 2, mille järgi võib isik oma kompetentsust
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. märts 202, Tartu

Haldusasja number

3-24-3242

Haldusasi

OÜ Reparo Ehitus kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse

8. oktoobri 2024. a pakkumuse tagasilükkamise otsuse

ja vaidlustuskomisjoni 18. novembri 2024. a otsuse

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13. jaanuari 2025. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Reparo Ehitus apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Reparo Ehitus

Vastustaja – Kohtla-Järve linn

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. jaanuari 2024. a

otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse

põhjendustele.

2. Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 17. märts

2025).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 8. oktoobri 2024. a otsusega nr 161-24/280523 otsusega lükati

riigihankemenetluses „Kohtla-Järve lasteaia Punamütsike rekonstrueerimine“ tagasi OÜ Reparo

Ehitus pakkumus tagasi põhjendusel, et pakkuja poolt esitatud spetsialist ei vasta

hanketingimustele, mille järgi peab pakkuja meeskonnas olema isik, kellel on elektriinseneri

kutsetunnistus vähemalt tase 6 või sellega samaväärne.

2. Pärast edutut kohtueelset menetlust (vaidlustus jäeti rahuldamata vaidlustuskomisjoni 18.

novembri 2024. a otsusega) esitas OÜ Reparo Ehitus kaebuse, milles palus tühistada pakkumuse

tagasilükkamise otsus ja vaidlustusotsus. Kaebuse kohaselt on riigihanke alusdokumentides

nõutud, et pakkuja meeskonnas oleks elektriinsener tasemega 6 või sellega samaväärse tasemega,

kusjuures välistatud on A pädevusklassi samaväärsus. Vastustaja on lähtunud ekslikust eeldusest,

et kui välistatud on A-klassi pädevustunnistus, siis on automaatselt keelatud ka B-klassi

pädevustunnistus. Kaebaja oli esitanud hankemenetluses B-klassi pädevustunnistuse ning leiab,

et see on samaväärne elektriinseneri 6. taseme kutsetunnistusega.

3. Tartu Halduskohtu 13. jaanuari 2025. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Riigihanke alusdokumentides oli vastavustingimuste osas „pakkuja meeskond“ p-s 2 ette

nähtud, et pakkuja kui peatöövõtja peab ehituse eriosade alase kompetentsi tagamiseks,

kvaliteedi kontrolliks ja tööde teostajate peatöövõtjapoolseks koordineerimiseks kaasama

järgnevad eriosade spetsialistid või objektijuhid: „ c) vastutusvaldkond „tugevvool“,

kutsekvalifikatsioon – vähemalt kutsetunnistus elektriinsener tase 6 (või sellega samaväärne.

Hankija ei loe A-pädevusklassi tunnistust samaväärseks)“.

3.2. Kuna kaebaja riigihangete alusdokumente ei vaidlustanud, tuli sellest nõudest lähtuda.

3.3. Kohus möönis, et hankija märkis vastavustingimuste samaväärsuse osas üksnes seda, et ei

loe A-klassi pädevustunnistust samaväärseks ning ei välistanud samas madalamaid

pädevustunnistuse klasse nagu B, B1 ja C. Sellest ei saa siiski järeldada, et madalama klassi

pädevustunnistused ei olnud välistatud. Kohtu hinnangul on vaidlusaluses hankedokumentide

vastavustingimuste p 2 alapunktis c sisuliselt välistatud pädevustunnistuste samaväärsus, sest A-

klassi pädevustunnistus on kõrgeim pädevuse tase majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a

määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva

isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“

(määrus nr 88) mõttes. Määruse nr 88 § 8 järgi on elektrivaldkonna pädevustunnistuste klassid A,

B, B1 ja C. Selle paragrahvi lõigetes 2-5 märgitud konkreetse klassi pädevustunnistusega lubatud

käidu- ja elektritööde tegevuste ulatus erineb. See viitab pädevusklasside hierarhilisele

ülesehitusele. Erinevate pädevustunnistuste klasside saamine eeldab erinevat kompetentsi ning

töökogemust.

3.4. Elektripaigaldise projekteerimise ja elektripaigaldise auditi tegemise kompetentsus on

tõendatud määruse nr 88 § 4 lg 5 järgi alates elektriala kutsetasemest 6 või vastava ulatusega

pädevustunnistusega. Kohus leidis, et põhjendamatu on hankija seisukoht, et pädevustunnistused

ja kutsetunnistused ei ole samaväärsed. Määruse nr 88 mõttes peetakse kutsetunnistust ja

pädevustunnistust võrdväärseteks.

3.5. Kuigi kohus kahtleb, kas pädevustunnistuse samaväärseks lugemise välistamine oli

õiguspärane ja möönis, et selliselt kehtestatud vastavustingimustega muudeti pädevustunnistuse

abil kompetentsuse tõendmaine sisuliselt võimatuks, ei saanud halduskohtu hinnangul kohus ja

hankija kalduda kõrvale sellest, et tegemist oli kehtiva eelhaldusakti tingimustega, mis oli

pooltele täitmiseks kohustuslik.

3.6. Hankijal ei olnud kohustust B-klassi pädevustunnistuse samaväärsust hinnata, sest A-klassi

pädevustunnistuse välistamisega oli madalamate pädevustunnistuste arvestamise võimalus

välistatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. OÜ Reparo Ehitus esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja

kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.

4.1. Kohus leidis, et määruse nr 88 mõttes on kutsetunnistused ja pädevustunnistused

võrdväärsed. Seega oleks tulnud arvestada kaebaja esitatud B-klassi pädevustunnistust.

4.2. Kohus ei kasutanud võimalust minna mööda õigusvastasest ja konkurentsi piiravast

tingimuse rakendamisest läbi selle kaebaja kasuks tõlgendamise. Grammatiliselt tõlgendades

välistas vastustaja alusdokumentides üksnes A-pädevusklassi tunnistuse, mitte aga B-

pädevusklassi tunnistuse.

4.3. On arusaamatu, mis alusel on halduskohus läinud kaugemale hankija poolt kirjapandust

ning asunud täiendavalt tõlgendama midagi, mida alusdokumentides ei sisaldu, st leidnud, et

B-klassi pädevustunnistus ei ole samaväärne. Alusdokumente ei saa tõlgendada meelevaldselt,

tuletades, et nendes on sätestatud midagi, mida seal tegelikult ei ole.

4.4. Kui hankija sooviks oli seada tingimus, mille kohaselt nõutud kompetents ei ole

samaväärne ühegi pädevustunnistusega, siis oleks pidanud hankija selle niimoodi ka

sõnastama.

4.5. Pädevustunnistuste süsteem ei ole hierarhiline ega nõua, et A-pädevustunnistuse

saamiseks peab isikul tingimata olema B-pädevustunnistus. Erinevad pädevustunnistused

tõendavad lihtsalt isiku erinevaid pädevusi ja õigusi konkreetseid elektritöid teha. Kaebaja on

selgitanud, et teatud pädevustunnistuse saamise eelduseks ei ole mõne teise pädevustunnisuse

omamine, kuid kohus ei ole seda arvesse võtnud.

4.4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 268 lg 4 on vastuolus põhiseadusega ja

tuleb jätta kohaldamata, kuna annab õigusvastasele eelhaldusaktile seaduse jõu ja piirab

kaebeõigust ning ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõttega ega proportsionaalne. Samuti on see

vastuolus Euroopa Liidu õigusest direktiivi nr 89/665 art 1 lg 1 kolmanda lõiguga.

5. Kohtla-Järve linn palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

5.1. Pakkumuse esitamisega nõustus kaebaja alusdokumentides esitatud tingimustega.

5.2. Kuna alusdokumente polnud vaidlustatud, oli nende järgimine pakkujale kohustuslik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Selles asjas on vaidluse all, kas kaebaja poolt hankemenetluses esitatud B-klassi

pädevustunnistus on samaväärne alusdokumentides nõutud elektriinseneri tasemega 6.

Erinevate asja materjalides kasutatud terminite mõistmiseks viitab ringkonnakohus kõigepealt

seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 10 lg-le 2, mille järgi võib isik oma kompetentsust

tõendada muuhulgas kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimisasutuse

antud pädevustunnistusega. Seega on kutsetunnistus ja pädevustunnistus erinevad mõisted.

7.1. Vastustaja oli alusdokumentides nõudnud tugevvoolu puhul pakkujalt vähemalt

elektriinseneri 6. taseme kutsetunnistusega isiku olemasolu.

Määruse nr 88 § 4 lg 9 sätestab, et isik, kellele on väljastatud elektriala 6. taseme

kutsetunnistus, võib teha ja juhtida mistahes elektripaigaldistes tehtavaid elektri- ja käidutöid

ning 3. ja 2. liigi kuni 250 amprit (kaasa arvatud) peakaitsme nimivooluga

madalpingepaigaldistes projekteerida ja teha auditit vastavalt kutsetunnistusega antud

kutsekvalifikatsioonile.

7.3. Selgesõnaliselt on vastustaja alusdokumentides välistanud A-pädevusklassi tunnistusega

isiku nõuetele vastavuse.

Määruse nr 88 § 8 lg 2 järgi annab A-klassi pädevustunnistus õiguse juhtida käidu- ja

elektritöid ning teha auditit mis tahes tehniliste näitajatega elektripaigaldistes. B-klassi

pädevustunnistus, mille on esitanud kaebaja, annab õiguse juhtida käidu- ja elektritöid ning

teha auditit madalpingelises elektripaigaldises (määrus nr 88, § 8 lg 3).

7.4. Kui võrrelda eeltoodud regulatsioonidest nähtuvat 6. taseme kutsetunnistust (mida nõudis

vastustaja), A-klassi pädevustunnistust (mille vastustaja välistas) ning B-klassi

pädevustunnistust (mille esitas kaebaja) ja nende omamisega kaasnevaid õigusi, siis on

võimalik nende erisused kokku võtta järgmise tabelina:

6. taseme kutsetunnistus

A-klassi pädevustunnistus

B-klassi pädevustunnistus

Käidu- ja elektritööde

tegemine ja juhtimine

mistahes elektripaigaldistes

Käidu- ja elektritööde

juhtimine mistahes

elektripaigaldistes

Käidu- ja elektritööde

juhtimine madalpingelistes

elektripaigaldistes

Auditi tegemine 3. ja 2. liigi

kuni 250-amprilise

peakaitsme nimivooluga

madalpingepaigaldistes

Auditi tegemine mistahes

elektripaigaldistes

Auditi tegemine

madalpingelistes

elektripaigaldistes

Eelnevas lahtris nimetatud

madalpingepaigaldistes

projekteerimine

Sellest võrdlusest nähtub selgelt, et nende kompetentsi tõendavate dokumentidega kaasnevad

õigused on erinevad. Pädevustunnistusega kaasneb üksnes käidu- ja elektritööde juhtimise ja

auditi tegemise õigus (A-klassi tunnistuse puhul kõikides elektripaigaldistes ning B-klassi

tunnistuse puhul madalpingelistes elektripaigaldistes).

Seevastu 6. taseme kutsetunnistuse omaja võib lisaks mistahes elektripaigaldistes käidu- ja

elektritööde juhtimisele ka neid töid ise teha. Samuti võib ta 3. ja 2. liigi kuni 250 amprilise

peakaitsme nimivooluga madalpingepaigaldisi projekteerida. Seda arvestades leiab

ringkonnakohus, et 6. taseme kutsetunnistusega ning A- ja B-klassi pädevustunnistusega

isikute õigused on erinevad ning ei A- ega B-klassi pädevustunnistusega isikute

kvalifikatsiooniga kaasnevad õigused ei ole samaväärsed 6. taseme kutsetunnistusega

kaasnevate õigustega.

Seega ei ole B-klassi (ega ka A-klassi pädevustunnistus) samaväärne 6. taseme

kutsetunnistusega.

8. Asjaolu, et alusdokumentides oli hankija nõudnud vähemalt elektriinseneri 6. taseme või

sellega samaväärse kvalifikatsiooni olemasolu ning selgesõnaliselt välistanud üksnes A-klassi

pädevustunnistuse samaväärsuse, ei oma eelnevat arvestades määravat tähtsust. Eeltoodud

võrdlusest nähtub selgelt, et ei A- ega kaebaja esitatud B-klassi pädevustunnistuse omaja

kvalifikatsioon ei ole samaväärne 6. taseme kutsetunnistusega, kuna neil puudub ise tööde

tegemise õigus ning samuti projekteerimise õigus. Vähemalt 6. taseme kutsetunnistusega

samaväärseks saaks lugeda ilmselt 7. ja 8. taseme kutsetunnistuse (määruse nr 88 lg 4 p 10).

Seega asjaolu, et vastustaja oli selgesõnaliselt välistanud üksnes A-klassi tunnistuse

samaväärsuse, ei tähenda, et grammatilise tõlgenduse järgi võiks B-klassi tunnistus olla

samaväärne. Selline tõlgendus ei ole hankija poolt kirjapanekust kaugemale minek, nagu

väidab kaebaja vaid üksnes tingimuse „6. klassi kutsetunnistusega samaväärne“ sisustamine.

9. Kaebaja heidab vastustajale ette seda, et viimane ei välistanud alusdokumentides kõiki

pädevustunnistusi.

Ringkonnakohus on seisukohal, et see, et vastustaja ei välistanud selgesõnaliselt kõiki

pädevustunnistusi, ei tähenda, et selgesõnaliselt välistamata pädevustunnistusega isik oleks

samaväärne 6. taseme kutsetunnistusega isikuga.

10. Kaebaja nägemusega, et 6. taseme kutsetunnistuse nõue on õigusvastane ja konkurentsi

piirav, ringkonnakohus ei nõustu. Vastustaja nõutud 6. taseme kutsetunnistusega kaasnevad

õigused on märgatavalt laiemad ning vastustajal on õigus nõuda pakkujatelt sellise

kompetentsi olemasolu, mis võimaldaks muuhulgas ise vajalikke käidu- ja elektritöid teha

ning madalpingepaigaldisi projekteerida. Kuna riigihange oli suunatud lasteaia

rekonstrueerimisele, võib pakkujalt madalpingepaigaldise projekteerimise kompetentsuse

nõudmine olla igati põhjendatud nõue.

11. Küsimustel, kas pädevustunnistuste süsteem on hierarhiline või üksteist täiendav või kas

mingi pädevustunnistuse saamise eelduseks on teise tunnistuse varasem omamine, ei ole

eelnevat arvestades tähtsust. Kuna ükski pädevustunnistus ei hõlma kõiki neid tegevusi,

milleks on õigus 6. taseme kutsetunnistusega isikul, siis ei ole ükski pädevustunnistus

samaväärne 6. taseme kutsetunnistusega.

12. Kaebaja arvates on HKMS § 268 lg 4 vastuolus põhiseadusega ja direktiivi nr 89/665 art 1

lg 1 kolmanda lõiguga.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. HKMS § 268 lg 4 sätestab, et isik ei saa hankeasjas

tugineda haldusakti õigusvastasusele, kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle

vaidlustamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et see säte ei oma iseseisvalt määravat tähtsust,

kuna see väljendab sisuliselt üksnes kehtiva haldusakti siduvuse põhimõtet, mis on sätestatud

haldusõiguse üldnormina ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg-s 2. Selle sätte järgi on

kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele.

Seega isegi kui HKMS § 268 lg 4 kohaldamata jätta, tuleks ikkagi juhinduda HMS § 60 lg-st

2 ning leida, et riigihanke alusdokumendid kui eelhaldusakt on sõltumata selle

õigusvastasusest täitmiseks kohustuslik (HMS-i kohaldatavuse osas eriseadusega reguleeritud

haldusmenetlusele vt RKHKm 3-3-1-32-03 p 12 ja 3-3-1-12-05, p 11). Täitmiseks on

kohustuslik ka õigusvastane, kuid kehtiv haldusakt (RKHKo 3-3-1-50-09, p 13).

Ringkonnakohus ei näe selles, et kehtiv haldusakt on täitmiseks kohustuslik sõltumata selle

õigusvastasusest, ka midagi põhiseadusevastast. See ei tähenda, et haldusaktile oleks antud

seaduse jõud, nagu väidab kaebaja. Selline põhimõte on vajalik selleks, et vältida vaidlusi

haldusakti kohustuslikkuse üle olukorras, kus üks või teine menetlusosaline peab seda

haldusakti õigusvastaseks. On ilmne, et olukord, kus isikud saavad vältida kehtiva haldusakti

täitmist viitega selle õigusvastasusele, võib õiguskorras ja ühiskonnas laiemalt tekitada väga

palju tõsiseid probleeme. Seepärast ongi mõistlik sätestada kehtiva haldusakti täitmiseks

kohustuslikkuse põhimõte, kuid anda samas õiguste riive korral isikutele õigus selle

haldusakti suhtes tühistamiskaebuse esitamiseks ja niiviisi selle kehtivusest vabanemiseks. Ka

käesolevas asjas oli kaebajal võimalik riigihanke alusdokumente kui eelhaldusakti

tühistamiskaebusega vaidlustada. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud arutlus õigusriigi

põhimõtte tähendusest ei muuda eeltoodud normides sätestatud kehtiva haldusakti

kohustuslikkuse põhimõtet põhiseadusevastaseks.

Mis puudutab vastuolu direktiivi nr 89/665 art 1 lg 1 lõikega 3, siis ringkonnakohus ei näe ka

vastuolu selle regulatsiooniga. Kokkuvõtlikult sätestatakse selles normis, et tagatud peab

hankevaidluste kiire läbivaatamine. HKMS § 268 lg 4 seda ei takista.

13. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsuse

resolutsioon muutmata. Kuna ringkonnakohtu otsuse põhjendused erinevad halduskohtu

otsuse põhjendustest, tuleb halduskohtu põhjendused asendada ringkonnakohtu omadega.

Kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (3760 eurot) jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema

enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)