2-24-123560/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista XX (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Jätta menetluskulud XX-i kanda. Määrata XX-i poolt hüvitatavate menetluskulude
Legislator headnote
AI generated2-24-123560/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Määrata XX-i poolt hüvitatavate menetluskulude
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
T a g a s e l j a o t s u s
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Siiri Malmberg
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
05. märts 2025, Paide
Tsiviilasja number
2-24-123560
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu võlgnevuse
nõudes
331,53 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Asja lahendamise viis
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)
Hageja lepinguline esindaja XX
Kostja XX (isikukood XXX)
Kirjalikus menetluses
RESOLTUSIOON
1. Rahuldada Aktiva Finance Group hagi XX vastu tagaseljaotsusega.
2. Mõista XX (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)
kasuks välja Telia Eesti AS-i ja XX-i vahel 19.09.2020 sõlmitud kliendilepingust nr
27873829 ja 10.12.2020 seadmete kasutuslepingust nr 1234259 tulenev võlgnevus
225,82 eurot, võla sissenõudmiskulu 20 eurot, viivis perioodi 21.04.2022 – 17.09.2024
eest summas 58,05 eurot, võla sissenõudmiskulu 25 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt (05.03.2025
seisuga 225,82 eurot) alates 18.09.2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid kokku
koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
3. Jätta menetluskulud XX-i kanda. Määrata XX-i poolt hüvitatavate menetluskulude
suuruseks 364,00 eurot ning mõista nimetatud summa XX-ilt Aktiva Finance Group
OÜ kasuks välja.
4. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
6. Toimetada käesolev tagaseljaotsus pooltele kätte.
Tagaseljaotsuse tegemise alus, kaja esitamine ja edasikaebamise kord
Kohus võttis hagi menetlusse 17.09.2024 määrusega ja kohustas kostjat hagile vastama 14
päeva jooksul kohtumääruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus toimetas 17.09.2024
määruse ning hagimaterjalid kostjale kätte 18.09.2024 KÄPO vahendusel. Seega möödus
hagile vastamiseks määratud tähtaeg 02.10.2024. Kostja ei ole hagivastust esitanud. Vastavalt
TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 alusel on kohus vormistanud
tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates
päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh
TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse
esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte
rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr
EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is
või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv,
tsiviilasja number, nimi.
Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus
võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle
lahendamist istungil.
Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks
määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude
hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Menetluskulud
2 (3)
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses
või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus
samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise
taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud
riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Kohus
rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt.
Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 338 eurot olulises osas ülepaisutatud.
Hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Asjas puudub
keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Tegemist on hageja
majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida
tarbijalepingust tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul
peamiselt isiku- ja arvandmeid. Hagis sisalduvad nõuded tulenevad ühest lepingust ning
tõenäoliselt on hagi koostamine ja dokumentide komplekteerimine võimalik tunni ajaga.
Hagile on lisatud tavapärased dokumendid, millest osa pidi olema hagejal ja/või tema
esindajal juba eelnevalt komplekteeritud (sh maksekäsu kiirmenetluse tarbeks) – lepingud,
võlateatised, volikiri, haridust tõendav dokument, nõude loovutamist tõendav dokument.
Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot,
millele vajadusel lisandub käibemaks (TlnRKm 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Maakohtu
hinnangul on põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna hageja on
kinnitanud, et ta saab käibemaksu tagasi arvestada, siis tuleb kulu kindlaks määrata ilma
käibemaksuta. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tehtud ajakulu 2 tundi põhjendatud
(TsMS § 175 lg 1). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes
põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 200 eurot (100 eurot x 2 tundi).
Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja
kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 100 eurot. Riigilõiv on
kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse
kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud
kokku 320 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4
kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks
tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
3 (3)