3-24-1960/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1960

Haldusasi

N.U ja D.N-i kaebus Tallinna Haridusameti

20.05.2024 käskkirja osaliseks tühistamiseks ja

Tallinna linna koolikohtade määramise uueks

otsustamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – N.U ja D.N , seaduslikud esindajad C ja

Y, volitatud esindaja vandeadvokaat Margus

Reiland

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Liisa

Feldmann

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.08.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

N.U ja D.N-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta N.U ja D.N-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

30.08.2024 otsus haldusasjas nr 3-24-1960 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

3. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebajate ja nende seaduslike esindajate nimed

ning nende elukoha aadress tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 07.04.2025 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

3-24-1960

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirjaga nr T-7-1/24/199 määrati N.U ja D.N-i

elukohajärgseks kooliks Tallinna Südalinna Kool. Käskkirja põhjenduste järgi on lähim eesti

õppekeelega kool laste elukohale Gustav Adolfi Gümnaasium (GAG), mille kaugus on laste

elukohast 715 m. Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga määratakse GAG 2024/2025. õa-

l, arvestades kooli ruumiressurssi ja õppekorraldust ning kooli klassikomplektide üldarvu,

elukohajärgseks kooliks 96 lapsele. GAG-i on enda taotluses soovinud oma lapse

elukohajärgseks kooliks 207 lapsevanemat. Kui kooli on soovijaid rohkem kui koolis

õppekohti, arvestatakse elukohajärgse kooli määramisel lisaks põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse (PGS) § 10 lg-le 1 ka isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse

kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem. Arvestades õppekohtade arvu

GAG-i esimestes klassides ning laste arvu, kellele see kool on lähim, samuti GAG-i

määramiseks esitatud taotluste arvu, ei ole kõigile lastele GAG-i määramine elukohajärgseks

kooliks võimalik. Tulenevalt eeltoodust tegi elukohajärgse munitsipaalkooli taotluste

läbivaatamise komisjon ettepaneku määrata GAG elukohajärgseks kooliks lastele, kellele see

kool on elukoha lähedal ja kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud enne

20.02.2020. Kuna rahvastikuregistri andmetel on laste elukohaks alates 01.08.2021 XXX,

määrati nende elukohajärgseks kooliks nende elukohale järgmine lähim kool Tallinna

Südalinna Kool (TSK, 1159 m), mis asub elukohast mõistlikus kauguses.

2. N.U ja D.N esitasid 27.05.2024 vaide, mis jäeti Tallinna Linnavalitsuse 18.06.2024

korraldusega nr 630 (vaideotsus) rahuldamata.

3. N.U ja D.N esitasid 03.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 21.08.2024)

Tallinna Haridusameti käskkirja osaliseks tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks määrata

nende elukohajärgseks kooliks GAG või vaadata taotlus uuesti läbi.

Vastustaja on õigusvastaselt arvesse võtnud üksnes GAG-i algklasside maja asukohta, kuigi

GAG-i õppetöö toimub kahes õppehoones – Vana-Kalamaja 9 asuvas I ja II kooliastme

õppehoones (Kotzebue maja) ja Suur-Kloostri 16 asuvas õppehoones (peamaja). Peamaja

asukoht on kooli ametlik aadress ja see asub kaebajate elukohast 228 m kaugusel ehk 5 korda

lähemal kui TSK. 1.‒6. klassi vältel toimuvad peamajas ja selle ümbruses mitmed tunnid,

tegevused ja sündmused. Näiteks on vanalinna hoonetekompleksis GAG-i keeltemaja ja

võimla. Õpilased on alati seotud põhihoonega, sest seal toimuvad teatud tunnid, aktused, seal

asub kooli juhtkond ja õppekorraldusspetsialistid, koolipsühholoog jne. Isegi kui lähtuda

Kotzebue majast, tuleks arvesse võtta mõlema hoone keskmine kaugus kaebajate elukohast

(471,5 m). Kuna koolikoha määramisega otsustatakse elukohajärgne kool järgmiseks 9

aastaks, tuleks elukohajärgse kooli määramisel ja kooli kauguse kindlakstegemisel arvesse

võtta kaebajate elukoha kaugust mõlemast GAG-i õppehoonest.

2(13)

3-24-1960

Nii PGS § 10 lg 1 kui ka Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 määruse nr 132 „Elukohajärgse

munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ (määrus nr 132) § 6 järgi on elukohajärgse

kooli määramisel esmatähtis lapse elukoha lähedus koolile. Õige oleks koostada pingerida

lähtuvalt lapse elukoha kaugusest koolile ja alles seejärel arvestada õdede-vendadega. See ei

suurendaks halduskoormust ega vähendaks läbipaistvust. See oleks ka loogilisem, kuna võib

eeldada, et laste puhul, kelle elukohast asub kool kaugemal (nt üle 2 km), leidub sarnases

kauguses ka teisi koole. Kui elukoha kaugus koolist ületab nt 2 km, kasutavad lapsed koolini

jõudmiseks tõenäoliselt niikuinii ühistransporti või toimub kooli minek autoga. Kui GAG-i

oleks kaebajatel võimalik liikuda jalgsi, siis TSK-sse määramisega muutuvad kaebajate

võimalused/vahendid kooli jõudmiseks oluliselt. Vastustaja tõlgenduse korral satuvad

ebavõrdsesse olukorda lapsed, kes elavad koolile väga lähedal, eelduslikult pikeneb nende

koolitee muu kooli määramise puhul palju rohkem.

Muid asjaolusid võib elukohajärgse kooli määramise kriteeriumiks seada üksnes juhul, kui

PGS § 10 lg 1 kolmandas lauses nimetatud asjaolusid on juba arvestatud. Vastustaja on aga

võtnud rahvastikuregistri kande kasutusele enne seda, kui õpilased on elukoha kauguse järgi

pingeritta pandud. Kaebajad elasid enne 01.08.2021 rahvastikuregistri kande tegemist

välismaal ning neil puudus registreeritud elukoht Eestis. Tegemist pole fiktiivse elukohakande

muutmisega parema koolikoha saamise eesmärgil. Kaebajad on elanud samal aadressil

hetkest, millal nad Eestisse kolisid.

Vastustaja on enda rakendatud metoodikast kõrvale kaldunud, võttes vastu 4 isikut, kelle

rahvastikuregistri kanne on tehtud pärast 20.02.2020. Erandite kohaldamine peab olema

kõigile taotlejatele läbipaistev ja õiguspärane. Lisaks nähtub vastusest teabenõudele, et real 79

on välja toodud GAG-i vastu võetud laps, kellel ei ole samas koolis vanemat õde-venda ning

kelle rahvastikuregistri kanne on tehtud hiljem kui 20.02.2020. 15.08.2024 tabelist nähtub

kokku 8 last, kelle puhul on arvestatud varasemaid registrikandeid (read 5, 48, 57, 58, 63, 88,

95 ja 99). PGS ega määrus nr 132 ei sätesta võimalust arvestada varasemate, st viimasest

eelmise registrikande ajaga. Võrdse kohtlemise tagamiseks oleks vastustaja pidanud

arvestama ainuüksi viimase registrikandega (määruse nr 132 § 6). Isegi kui registrikande

arvestamine oli õiguspärane, oleks kaebajate positsioon pidanud olema vähemalt 7 koha võrra

eespool.

Vastustaja ei ole õiguspäraselt kohaldanud õe-venna kriteeriumit, mille eesmärk on aidata

vanemate töö- ja pereelu ühildamisele kaasa. Kaalutud ei ole seda, millises klassis õde-vend

käib. GAG-i õppehooned asuvad teineteisest 700 m kaugusel ehk nii pikk vahe kahe maja

vahel ei aita kuidagi vanemate töö- ja pereelu ühildamisele kaasa. Õe-venna kriteeriumi

arvestamisel peab lähtuma samast õppehoonest. Õe ja venna kriteeriumi õiguspärane

kohaldamine muudab tõenäoliselt oluliselt kaebajate kohta GAG-i pingereas.

Kaebajate koolitee on liiga pikk ja ohtlik. Kaebajad peaksid kooli jõudmiseks kõndima

minimaalselt 1,6 km pika tee, mis võtab aega 34 minutit. Busside nr 16 või 3 puhul peaksid

lapsed kõndima vähemalt 14 minutit (950 m) ja Keskhaigla bussipeatusest veel 130 m. Talvel

ja sügisel raskendavad ja aeglustavad liikumist erinevad ilmastikunähtused. Kooliteele jääb

mitmeid ristmikke, reguleeritud ja reguleerimata ülekäigukohti, sh ohutussaartega. Nii

keeruline koolitee ei vasta kaebajate eale ega võimetele ning nad vajaksid igapäevaselt

vanemate abi selle läbimiseks. Kaebajate teekond GAG-i peamajja oleks ca 5 minutit, st 6

korda lühem. Isegi kui arvutada teekonna pikkust laste elukohast Kotzebue majja, on see ikka

3 korda lühem, kui nende teekond TSK-sse.

Vastustaja on rikkunud uurimiskohustust. Tuvastatud ei ole rahvastikuregistri kannete õigsust

ning välja selgitamata on jäetud, kas kõik GAG-i vastu võetud lapsed elavad

3(13)

3-24-1960

rahvastikuregistrijärgsel aadressil. Vastustajal pidi tekkima kahtlus eelkõige teabenõude

vastuse ridade 54‒57 puhul, kuivõrd on ebausutav, et GAG-i Kotzebue majast täpselt 492 m

kaugusel asuvast elumajast on ühel aastal esimesse klassi minemas 4 last. Kotzebue majast

täpselt 492 m kaugusel asub ainult üks elumaja – YYY. Tegemist on 7 korteriga elumajaga,

kuhu on 3 rahvastikuregistri kannet tehtud 2017. a lõpus kolme kuu jooksul ning neljas aasta

varem. Tegemist on väikese majaga, mis ei ole uusarendus, ning ei ole usutav, et pooltes

korteris vahetuksid elanikud 3 kuu jooksul. Vastustaja ei selgitanud välja, kas tegu pole

fiktiivsete sissekirjutustega. Kahtlus oleks pidanud tekkima ka teabenõude vastuse ridadel 5‒

7, 73‒75 ja 87‒89 esitatud rahvastikuregistri kannete õigsuse osas, kuivõrd ka nendel ridadel

esitatud laste rahvastikuregistri järgsed elukohad asuvad meetri täpsusega ühel kaugusel

Kotzebue hoonest. Kaebajatel on põhjendatud kahtlus, et GAG-i vastu võetud 96-st lapsest

vähemalt osad elavad alal, kus lähimaks kooliks on hoopis Kalamaja Põhikool ja vastustaja on

jätnud selle välja selgitamata.

Kaebajad on avastanud kaardirakenduses vea: kaardirakenduse andmebaasi järgi on Jahu tn 14

ja Kotzebue hoone vahemaa 492,03 m. Kui aga kaardirakendusse sisestada 500-meetrine

raadius Jahu tn 14 hoonest, on näha, et selle vahemaa sees ei asu ühtegi kooli – 500 m Jahu tn

14 hoonest ei ulatu isegi Kotzebue õppehoone lähtepunktini. Kui kaardirakenduses on juba

varem olnud sarnane viga, pole võimalik garanteerida, et kõikidel GAG-i määratud isikutel oli

GAG tegelikult lähim kool.

Vastustaja on rikkunud kaalumiskohustust. Lisaks PGS-i loetelule tuleb arvestada ka muid

asjaolusid, nt vanemate avaldatud täiendavat teavet. N.U terviseseisundit arvestades on

põhjendatud lähimasse kooli määramine (tal on diagnoositud haigus, mille sümptomeid

raskendab just liigne füüsiline aktiivsus hommikuti). Pikk koolitee on lapse diagnoosi kohaselt

mittesoovitatav ning võib põhjustada sümptomite süvenemist. Kaebajatel on eriline side

GAG-ga. Kaebajad elasid enne Eestisse kolimist Rootsis ning neil on eriline side rootsi keele

ja kultuuriga. Lapsed tegelevad Rootsi-Mihkli Koguduses koorilauluga ja on koguduse

liikmed. Laste teine emakeel on rootsi keel ja sügisest alustavad nad õpet MTÜ Haridusselts

Svenska Skolföreningen i Estland ehk Soome ja Rootsi riigilt toetust saava asutuse juures,

mille õppetöö toimub GAG-i ruumides. Elukoht valiti just GAG-i lähedale.

Vastustaja on kohtumenetluse ajal kooli määramisel kasutatavat kaardirakendust muutnud.

Kaebajate elukoha kauguseks on rakenduse järgi algse 715 m asemel 729 m. Kotzebue

õppehoone asukoht kaardil on kohtumenetluse kestel n-ö tõstetud edasi läänesuunas, mistõttu

on GAG lähim kool mitmetele uutele aadressidele Kalamaja piirkonnas, kus varem oli

lähimaks kooliks Kalamaja Põhikool. Kohus on 13.08.2024 kohtumääruse p-s 6 märkinud, et

on vastustaja esitatud andmete alusel kontrollinud, et kõigi vastuvõetud laste puhul oli GAG

kõige kodulähedasemaks kooliks. On määrava tähtsusega, kas kohus on esitatud tabelit

kontrollinud uuendatud kaardirakenduse või 20.05.2024 toiminud kaardirakenduse kaudu,

kuivõrd kaardirakenduste tulemused erinevad oluliselt.

Vastustaja on jaganud vastuolulist teavet ja andmeid. Vastustaja kinnitas 09.08.2024 vastuses,

et on 10.07.2024 lisana 1 esitanud nimekirja GAG-i koolikoha mittesaanud 65 lapsest, kellele

GAG on lähim kool, kuid 09.08.2024 tabel erineb oluliselt 10.07.2024 esitatust. Vastuolulised

andmed koos kaardirakenduse uuendamisega näitavad, et vastustaja tegevus koolikohtade

määramisel on olnud õigusvastane ning võis tõenäoliselt mõjutada kaebajate kohta pingereas.

Vastustaja on kinnitanud, et on teinud koolikohtade määramisel vigu.

Kaebajatele teadaolevalt on GAG-s koolikohti rohkem kui 96. Tõendamata ning ebausutav on

vastustaja väide, et koolikohti ei ole võimalik ka ajutiselt juurde luua. Klassiruumide pindala

ei saa olla aastaga muutnud. Arvestades, et kokku on Kotzebue hoones lubatud koolikohti 720

4(13)

3-24-1960

õpilasele ning 2.–6. klassides on õpilasi 579, peaks 2024/2025. õa-l esimestesse klassidesse

võetama 141 õpilast, s.o 45 õpilast rohkem kui vastustaja välja toodud 96 õpilast.

4. Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kui kooli soovijaid on rohkem kui õppekohti, arvestatakse määruse nr 132 § 6 viimase lause

kohaselt laste elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle

registrikanne on varasem. Elukohajärgse munitsipaalkooli taotluste läbivaatamise komisjon

tegi ettepaneku määrata GAG elukohajärgseks kooliks lastele, kellele see kool on elukohale

lähim (kuid kellel pole GAG-s õde ega venda) ja kelle elukohaandmed on

rahvastikuregistrisse kantud kõige varem. Selle põhjal tekkis nimistu lastest, kes olid

rahvastikuregistrisse kantud enne 20.02.2020. See on kuupäev, millest hilisema

registrikandega lastele määratakse eriotsusega koht läheduselt järgmisesse kooli.

Vastustaja metoodika rakendamine ei ole vastuolus PGS § 10 lg-ga 1. Lisatingimusena

rahvastikuregistri kande arvestamine on objektiivne ning läbipaistev kriteerium.

Tiheasustusalal on lisatingimuste arvestamine möödapääsmatu. Vastustajal ei ole võimalik

koolikohti jagada selliselt, et rivistab taotlejad lähtuvalt nende elukoha kaugusest koolimajast,

kuna lapsi peab kohtlema võrdselt. Selliselt ei oleks võimalik koolikohti üheselt ja

kontrollitavalt jaotada. Kui kaebajad rivistada pingeritta lähtuvalt elukoha kaugusest koolist,

oleksid nad 153. ja 154. positsioonil.

Õppekohtade vähesuse tõttu ei saanud 20.05.2024 käskkirja andmisel GAG-i 1. klassi

õppekohta kokku 65 last, kellele GAG oli lähim kool. Kõigi GAG-i koolikoha saanud laste

jaoks oli GAG elukohale lähim kool. Vastustaja esitab 09.08.2024 tabeli kõikide taotlejate

andmetega, kõikide koolikoha saanud laste andmetega ja koolikohast ilma jäänud laste

andmetega. See tabel kajastab ka menetluses toimunud muutusi – näiteks 5 last loobusid neile

määratud koolikohast ning vabanenud kohad määrati 05.06.2024 käskkirjadega teistele

taotlejatele, kusjuures ka nende 5 uue koolikoha saanud lapsele oli GAG lähim kool.

Nimetatud viis last oleks pidanud kohad saama kohe esialgse 20.05.2024 käskkirjaga. Vead

ilmnesid vaidemenetluste jooksul.

Vastustaja ei ole rikkunud uurimiskohustust ega jätnud kontrollimata fiktiivseid sissekirjutusi.

Kaebajate viidatud vahemaa puhul on tegu kahe erineva majaga erinevates piirkondades ning

kõik 4 last on erinevasse eluruumi sisse kirjutatud (lisaks on kahe lapse osas nende õde/vend

juba GAG-s õppimas).

Vastustaja ei ole kaldunud kõrvale enda rakendatavast metoodikast. GAG-i koolikoha saanud

laste nimekirjast nähtub, et kõikide koolikoha saanud laste (sh lapsed, kelle õde/vend GAG-s

õpib) jaoks oli GAG lähim kool ning rahvastikuregistri kannet kontrolliti vaid nende laste

osas, kellel ei olnud GAG-s õppimas õde/venda. Ükski laps, kellel õde/venda koolis ei

õppinud ja kelle osas kanne oli tehtud pärast 20.02.2020, ei saanud koolikohta. Kaebajate

viidatud laps (kaebuse lisa 1.1 rida 79), kelle rahvastikuregistri kande aeg oli 19.04.2021, oli

piirkonnas kolinud ning ka tema eelmise sissekirjutuse kohaselt oli GAG temale lähim kool.

Kuigi GAG asub kaebajate elukohale 444 m võrra lähemal kui neile määratud TSK, oli TSK

läheduselt järgmine kool, mis asus laste elukohast mõistlikul kaugusel. Lapsel ei ole igal juhul

õigust saada koolikohta lähimas koolis, küll aga elukoha läheduses asuvas koolis. Arvestama

ei pidanud peamaja aadressiga Suur-Kloostri 16. GAG-i esimese ja teise kooliastme

õppehoone on juba 2017. a-st Kotzebue maja aadressil Vana-Kalamaja 9. Vastustaja on

kõikide Tallinna linnas asuvate elukohajärgsete koolide 1. klasside õppekohad määranud

tulenevalt sellest, kus 1. klassi õppetöö toimub. Vastustajal ei ole võimalik elukohajärgse

kooli määramisel võtta arvesse kõikide GAG-i õppehoonete kaugust lapse elukohast.

5(13)

3-24-1960

Koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise koolitee ei tohi olla pikem kui 3 km (sotsiaalministri

27.03.2001 määrus nr 36 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppe-korraldusele“

(määrus nr 36), § 7 lg 1). Tallinna linnas on toimiv ühistranspordivõrk, mida kaebajatel on

võimalik TSK-sse jõudmiseks kasutada. Google Mapsi rakenduse alusel tuleks jalgsi läbida

900 m pikkune maa ning kasutada seejärel busse nr 16 või 3. GAG-i oleks jalgsitee pikkuseks

850 m, seega on jalgsi läbitava tee pikkus mõlema kooli puhul sarnane. Tõendatud ei ole, et

koolitee TSK-sse oleks ohtlik. Teede ületamine oleks vajalik ka GAG-i Kotzebue majja

jõudmiseks.

Väär on hinnang, et õe-venna kriteeriumi eesmärki ei võetud arvesse, jättes kaalumata, mis

klassis õde-vend käib. PGS sellist kohustust ei sätesta.

Tuginedes N.U tervisetõendile on vastustaja kaebajatele andud teada võimalusest saada

õppekoht Tallinna Ühisgümnaasiumis, kuhu minemisel saaks kasutada erinevaid

ühistranspordi liinivõrke, kusjuures trammipeatuseni „Viru“ on 650 m, bussipeatuseni

„Vabaduse väljak“ 700 m, bussipeatuseni „Viru“ 700 m.

Vastustaja ei kohalda PGS-s ega määruses nimetamata kriteeriumeid (nt ei võeta nimekirja

koostamisel arvesse, millises eelkoolis on laps käinud, kas laps on osalenud või kavatseb

osaleda koolis asuvas huviringis, keeleõppes jms).

Kohus ei saa kohustada vastustajat määrama kaebajate elukohajärgseks kooliks GAG-i, kuna

vabu õppekohti ei ole ning õppekohtade suurendamise eeldused (õpperuumi pindala suurus) ei

ole täidetud. Lisaks olid kaebajad 20.05.2024 käskkirja tegemise ajal koolikohast ilma jäänud

laste nimekirjas 13. ja 14. positsioonil (tänase päeva seisuga on 10. ja 11. positsioonil).

Kaebuse rahuldamine rikuks nende laste õigusi, kellele samuti on GAG kõige lähem kool ning

kes sinna koolikohta ei saanud tulenevalt rahvastikuregistri kande hilisemast ajast.

5. Tallinna Halduskohus

jättis

30.08.2024 otsusega

kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Riigikohus on selgitanud, et kui kohalik omavalitsus on taganud munitsipaalkoolide kaudu

kõigile elukohajärgsetele koolikohustuslikele isikutele võimaluse omandada põhiharidus, on

kohalik omavalitsus oma avaliku ülesande täitnud (28.10.2014 otsus nr 3-4-1-26-14, p 59).

Vanema jaoks on koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba vaid siis, kui soovitud koolis on

vabu õppekohti (vt PGS § 27 lg 1 ls 2). Seega ei olnud kohalik omavalitsus seotud

lapsevanema poolt taotluses märgitud eelistusega. Ka PS § 37 lg-st 1 ei tulene subjektiivset

õigust nõuda koolikohta endale meelepärases munitsipaalkoolis. Õigus haridusele ei tähenda,

et laps või lapsevanem saaks nõuda hariduse andmist kindlas koolis, mida nad ise

subjektiivsetest kaalutlustest (nt eriline side konkreetse kooli, riigi või kultuuriga, konkreetses

koolimajas või selle läheduses toimuvas huvitegevuses osalemine) lähtuvalt eelistavad, ning

seda ka juhul, kui pere elukoht on teadlikult valitud konkreetse kooli lähedusse.

PGS § 10 lg 1 teise ja kolmanda lause sõnastusest nähtuvalt ei ole oluliste asjaolude loetelu,

millega valla- või linnavalitsus peab seaduse kohaselt arvestama, ammendav, vaid

seadusandja on jätnud kohalikule omavalitsusele teatava kaalutlusruumi elukohajärgse kooli

määramise tingimuste ja korra kehtestamisel. Valla- või linnavalitsus võib elukohajärgse kooli

määramise tingimuste ja korra kehtestamisel otsustada, et elukohajärgse kooli

väljaselgitamisel tuleb peale seaduses nimetatud kolme asjaolu kaaluda ka muid asjaolusid (vt

Riigikohtu 31.03.2017 otsus nr 3-4-1-16-16, p 21). Tallinna Linnavalitsus on määruse nr 132

§-s 6 näinud seaduses sätestamata lisaargumendina ette isikute elukohaandmete

rahvastikuregistrisse kandmise aja arvestamist, eelistades neid, kelle elukoha registrikanne on

6(13)

3-24-1960

varasem. Sellise täiendava argumendi kasutamist elukohajärgse kooli väljaselgitamisel ei ole

alust pidada meelevaldseks.

Kui PGS § 10 lg 1 kolmandas lauses nimetatud tingimustele vastavaid lapsi on rohkem kui

koolis kohti, ei ole kõigile lastele nende elukohale lähima kooli määramine elukohajärgseks

kooliks võimalik. GAG oli lähimaks kooliks rohkematele lastele, kui oli koolis kohti ning

seetõttu tekkis vastustajal vajadus kasutada õppekohtade jaotamisel täiendavaid kriteeriume.

Meelevaldseks ei saa pidada vastustaja valitud lahendust võtta kaalumisel arvesse seda, kui

kaua on laps konkreetses piirkonnas elanud. Vastustaja on asjakohaselt viidanud, et kui

kaebajad rivistada pingeritta ainuüksi lähtuvalt elukoha kaugusest koolist, oleksid nad

asetunud 153. ja 154. positsioonile ja enda soovitud õppekohtadest ikkagi ilma jäänud.

Täiendava kriteeriumina elukoha rahvastikuregistrisse kandmise aja arvestamine võimaldab

jätkuvalt esmajärjekorras väärtustada lapse elukoha lähedust koolile. Vastustaja ei lähtunud

seejuures rahvastikuregistri kandest formaalselt, vaid arvestati seda, kui laps on piirkonnas

kolinud, kuid talle lähim kool on kogu aeg jäänud samaks. Varasema rahvastikuregistri kande

arvestamine sellisel viisil ei ole õigusvastane. Määruse nr 132 § 6 mõttega ei ole vastuolus,

kui vaadatakse mitte üksnes viimast elukohaandmete kannet, vaid elukoha kandeid ajalises

järjestuses, et kindlaks teha, kui kaua on vastav kool olnud lapse elukohale lähim. Pingerea

koostamisel ei tulnud lähtuda seega ainult viimasest elukoha kandest, kui lapse jaoks lähim

kool ei ole faktiliselt kordagi muutunud. Varasem välismaal elamine ei ole asjaolu, mis

annaks aluse elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aja kui täiendava kriteeriumi

arvestamata jätmiseks. Vastustaja poolt rakendatav kord põhineb selgetel ja läbipaistvatel

kriteeriumitel ning võimaldab nende arusaadavat ja ühetaolist rakendamist elukohajärgse

kooli määramisel.

Isegi kui osa tegevusi toimub või tugiteenuseid osutatakse peamajas, ei tulene PGS-st, et

koolina tuleks arvestada üksnes kooli juriidilist aadressi, jättes arvestamata tegeliku

õppetegevuse koha. Vastustaja on õiguspäraselt arvestanud seda õppehoonet, kus valdav osa

õppetööst tegelikult toimub, mitte seda, kus toimuvad aktused, asub juhtkond,

õppekorraldusspetsialistid või koolipsühholoog. Vastustaja selgitustest nähtuvalt on kõikide

Tallinna linnas asuvate elukohajärgsete koolide 1. klasside õppekohad määratud tulenevalt

sellest, kus toimub 1. klassi õppetöö. Olukorras, kus valdav osa algklasside õppetegevusest ei

toimu GAG-i peamajas, vaid Kotzebue majas, oleks just peamaja aadressist lähtumine kooli

asukohana vastuolus PGS § 10 lg 1 eesmärgiga. Kuigi elukohajärgne kool määratakse

järgmiseks 9-ks õppeaastaks, on lapse elukoha kaugus hoonest, kus toimub õppetöö, eelkõige

oluline algklassi õpilaste puhul, kes alles asuvad iseseisvalt kooliteele. Samuti ei oleks PGS §

10 lg 1 eesmärgiga kooskõlas erinevate õppehoonete abstraktsest keskmisest kaugusest

lähtumine.

Vastustaja ei ole lähtunud õigusvastasest metoodikast ega eksinud enda kehtestatud korra

rakendamisel. Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirjast nr T-7-1/24/199 nähtub, et

vastustaja arvestas kaebajate elukohajärgse kooli määramisel nende elukoha lähedust koolile

(kaebajate elukohale lähim on GAG, 715 m), rahvastikuregistri elukohakande aega (elukoht

aadressil XXX alates 01.08.2021) ning läheduselt järgmist kooli (TSK, 1159 m), pidades ka

seda elukohast mõistlikus kauguses asuvaks. Käskkirjas on välja toodud, et GAG määrati

elukohajärgseks kooliks 96 lapsele, ent kooli soovis enda taotluses lapse elukohajärgseks

kooliks 207 lapsevanemat. Kuigi käskkirjast ei selgu otsesõnu, millise täpsema metoodika

alusel kujunes nimekiri lastest, kellele määrati elukohajärgseks kooliks GAG, s.o kes jäid

nimekirjas kaebajatest ettepoole, on vastustaja kohtumenetluses selgitanud, et kõigepealt

määrati GAG elukohajärgseks neile nimekirjas olevatele lastele, kelle sama pere teine laps

õpib selles koolis, arvestades ka nende puhul esmajärjekorras seda, et tegu oleks elukohale

7(13)

3-24-1960

lähima kooliga. Alles seejärel määrati GAG elukohajärgseks kooliks lastele, kelle elukohale

see kool oli lähim, eelistades neid, kelle rahvastikuregistri kanne oli varasem (antud juhul kuni

20.02.2020). Seega arvestati rahvastikuregistri kande aega alles kaalumise viimases etapis ehk

elukohajärgse kooli õpilaste nimekirja määramisel tugineti esmalt PGS § 10 lg-s 1 nimetatud

kahele kriteeriumile. PGS § 10 lg 1 kohane muude asjaolude arvestamise võimalus ongi

lubatud vaid siis, kui seaduse normis toodud asjaoludega (õpilase elukoha lähedus koolile ja

pere teiste laste õppimine samas koolis) on juba arvestatud. Täiendava kriteeriumi

kohaldamine alles kaalumise viimases etapis on olnud õiguspärane ja läbipaistev. Seoses

kaebajate viidatud lapsega teabenõudele vastuseks esitatud tabeli real 79, kelle

rahvastikuregistri kande aeg oli tabeli kohaselt 19.04.2021, on vastutaja selgitanud, et tegu oli

piirkonnas kolinud lapsega, kelle eelmise sissekirjutuse kohaselt alates 2016. a oli samuti

GAG temale lähim kool.

Vastustaja on selgitanud, et lähtub tingimusest, et koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise

koolitee ei tohi olla pikem kui 3 km (määruse nr 36 § 7 lg 1). Käskkirjas toodud järeldust, et

TSK asub laste elukohast mõistlikus kauguses, ei saa geograafilist vahemaad arvestades

pidada põhjendamatuks. PGS §-s 10 ja määruse nr 132 §-s 6 kasutud väljend „õpilase elukoha

lähedus koolile“ ei ole sisustatav selliselt, et kool tuleks elukohajärgseks kooliks määrata neile

lastele, kes elavad sellele kõige lähemal. Vastustaja märgib õigesti, et see tooks kaasa laste

ebavõrdse kohtlemise. PGS sõnastust arvestades ei pruugi elukohajärgne kool alati tähendada

faktiliselt kõige lähemat kooli, küll aga elukoha läheduses asuvat kooli. Seetõttu ei ole õige

kaebajate arvamus, et pingerida tuleks esmalt koostada lähtuvalt lapse elukoha kaugusest

koolile ja alles seejärel saaks arvestada õdede-vendadega õppimisega samas koolis.

Kaalumisvigu nn õe-venna kriteeriumi kohaldamisel ei nähtu. Vastustaja on ära näidanud, et

kõigile GAG-i määratud lastele (sh nendele, kelle puhul võeti lisaks arvesse ka sama pere

teiste laste õppimist koolis) oli see ühtlasi elukohale kõige lähemal asuv kool. Sama pere

teiste laste eelistamise ainsa ega peamise eesmärgina ei saa elukohajärgse kooli määramise

menetluses näha pelgalt pere mugavust laste kooli transportimisel või laste võimalust koos

kooli minna ja koolist tulla. Õdede-vendade õppimine ühes koolis võimaldab ka vanematel

osaleda ülekoolilistel sündmustel (lapsevanemate koosolekud, teabepäevad, kooli

traditsioonilised üritused) ning vanemate- ja hoolekogu töös, mis ei sõltu sellest, millises

konkreetses õppehoones laps õpib, kuid mis laste õppimisel erinevates koolides võib olla

oluliselt raskendatud. Seega ei saa väita, et antud kriteeriumi rakendamine vanemate töö- ja

pereelu ühitamise eesmärgil saaks olla põhjendatud ainult juhul, kui on kontrollitud, kas tegu

on lastega, kes õpivad samas õppehoones.

Väited uurimiskohustuse rikkumisest seoses rahvastikuregistri kannete õigsuse tuvastamata

jätmisega ei ole asjakohased. Rahvastikuregistri andmete tegelikkusele vastavust peab

kontrollima elukoha rahvastikuregistris registreerimise menetluses, mitte elukohajärgse kooli

määramise menetluses (Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2020 otsus nr 3-19-1394, p 19).

Vastustaja on kaebajate poolt esile toodud kahtlust äratava asjaolu osas selgitanud, et

teabenõude 25.06.2024 vastuse ridade 54‒57 puhul on tegu kahe erineva elumajaga erinevates

piirkondades ja kõik neli last on sisse kirjutatud erinevasse eluruumi. Seda kinnitavad ka

vastustaja poolt kohtule esitatud laste aadressiandmed. Seega ei pidanud haridusametil

tekkima kahtlust, et mõni neist lastest ei saanud elada rahvastikuregistris märgitud elukohas.

Arusaamatust ning kaebajate kahtlusi võis tekitada asjaolu, et nendest ühe maja puhul oli

ümardamisel tehtud viga. Vahemaa kooliga ümardati varasema kaardirakenduse järgselt

490,49 meetrilt tabelis 492 meetrile, mis aga ei saanud mõjutada asja otsustamist (kohtuotsuse

tegemise ajal veebis kättesaadava kaardirakenduse kohaselt on nende majade vahemaad GAG-

ga 476 m ja 469 m).

8(13)

3-24-1960

Kohus on üle kontrollinud, et kõigi vastuvõetud laste puhul oli GAG kõige kodulähedasemaks

kooliks. Seejuures ühtisid kohtu tuvastatud vahemaad valdavas osas kaebajate teabenõudele

25.06.2024 vastusena esitatud kaugustega ning üksikuid erisusi esines vaid seoses väiksemate

vigadega ümardamisel, mis samas ei muutnud seda, et lapsele lähimaks kooliks oli kõigil

juhtudel GAG. Kaebajate kahtlus, et GAG-i vastu võetud 96 lapsest vähemalt osade

rahvastikuregistrijärgne elukoht asub alal, kus lähimaks kooliks on hoopis Kalamaja Põhikool,

ei ole seega põhjendatud. Asjaolu, et kaardirakendust on praeguseks muudetud, ei mõjuta

vaidlustatud käskkirja õiguspärasust. Kuigi mitme GAG-i õppekoha saanud lapse puhul saab

möönda, et neile läheduselt järgmiseks kooliks olev Kalamaja Põhikool asuks nende elukohast

vaid vähesel määral (alla 100 m) kaugemal kui GAG (25.06.2024 vastus teabenõudele read nr

48, 51, 81, 82, 87, 88, 89, 93, 95), ei nähtu, et kaardirakendusel mõõtepunkti asukoha

muutmine saanuks mõjutada fakti, et GAG oli neile lähimaks kooliks, arvestades, et kõik need

lapsed elavad samal suunal, kuhu poole mõõtepunkti nihutati ja tsentreerimisega on nende

elukoha vahemaa GAG-ga veelgi vähenenud. Käskkirja õiguspärasust ja kaebajate kohta nn

pingereas ei saa eelnevat arvestades mõjutada ka see, et vastustaja on 09.08.2024 tabelis

korrigeerinud osade GAG-i koolikoha mittesaanud laste andmeid.

Ülaltoodust nähtuvalt ei ilmne, et koolikoha saanud laste nimekiri oleks vastuolus vaidlustatud

käskkirjas toodud põhjendustega või nimekirja koostamisel oleks tehtud ilmselgeid

kaalutlusvigu. Asjaolust, et vastustaja on tunnistanud vaidemenetluste käigus parandatud vigu,

ei saa järeldada, et rakendatud metoodika ja kogu elukohajärgse kooli määramise menetlus on

olnud õigusvastane. Küsimus sellest, kuidas oleks vead parandatud juhul, kui ükski laps

poleks koolikohast loobunud, ei puuduta kaebajate õigusi ega ole asja lahendamisel

asjakohane.

Kuigi kaebajate koolitee GAG-i oleks lühem ja seega eelduslikult turvalisem, ei ole alust

väita, et laste koolitee TSK-sse ei vastaks õigusnormide nõuetele või see oleks laste jaoks liiga

pikk või ohtlik (määruse nr 36 § 7 lg 1). Teekond kodust TSK-sse ei kahjusta kaebajate õigusi

ja huve ülemäära. Kaebajate etteheited nende perega seotud spetsiifiliste asjaolude

arvestamata jätmisest ei ole põhjendatud. Asjas ei nähtu, et N.U terviseprobleem oleks olnud

vastustajale taotluse lahendamisel teada. Vastav arstitõend on väljastatud 23.05.2024, st pärast

vaidlustatud käskkirja andmist. Teiseks ei nähtu toimiku materjalidest, et N.U jaoks oleks

tervisest tingituna kodu ja TSK vahelise tee läbimine (sh osaliselt ühistranspordiga)

ebamõistlikult koormav või tervist kahjustav, kuivõrd jalgsitee pikkus TSK-sse ei ole

märkimisväärselt pikem kui teekond GAG-i. Vastustajale ei ole etteheidetav ka see, et ta ei

arvestanud elukohajärgse kooli määramisel kaebajate erilise seosega rootsi keele ja kultuuriga

või nende huvihariduse toimumise asukohaga. Selliste kaalutluste arvestamist ei näe ette PGS

ega määrus nr 132.

Täiendava õppekoha loomine PGS § 26 lg-s 3 sätestatud erandjuhu alusel on kooli pidaja,

kooli direktori ja hoolekogu kaalutlusotsus, mis peab arvesse võtma kõiki asjassepuutuvaid

väärtusi ja huve. Kellelgi pole subjektiivset õigust nõuda ülemise piirnormi suurendamist.

Sellist subjektiivset õigust ei tulene ka asjaolust, et piirnormi on varasematel aastatel

suurendatud. Kui kooli pidaja peakski direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul

otsustama õpilaste arvu piirnormi suurendada, saaks selliselt tekkivaid õppekohti eelduslikult

täita koolikohta soovinud õpilaste nimekirja alusel ning jätkuvalt lapse elukoha kauguse ja

rahvastikuregistri kande alusel moodustatud järjekorrast lähtudes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9(13)

3-24-1960

6. N.U ja D.N paluvad 27.09.2024 apellatsioonkaebuses (ja 10.02.2025 täiendavas

seisukohas) tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Kaebajad jäävad halduskohtus esitatud seisukoha juurde. Õiguspärase menetluse ning

korrektselt funktsioneeriva kaardirakenduse tulemusel oleks kaebajad määratud tõenäoliselt

GAG-i. Vastustaja on läbivalt väitnud, et esimeste klasside piirnorm oli GAG-s 96 last.

Kummaline kokkusattumus on, et pärast 20.05.2024 käskkirja väljastamis loobus 5 last

kohast ja nende asemele määrati 5 last. Ometi otsustati 30.08.2024 piirnormi siiski

suurendada. GAG-i hoolekogu 30.08.2024 otsusest nähtub, et lisaks 96-le õpilasele on

hoolekogu otsusega vastu võetud veel 4 last. Kaebajatele on teada, et lisa õppekohad loodi

GAG-i õpetajate lastele, järgimata mistahes metoodikat, PGS-i kriteeriume või olemasolevat

õpilaste nimekirja. Tänaseks on teada, et täiendavalt võeti vastu 5 last. Eelnev kinnitab, et

koolikohti on võimalik juurde luua, st GAG-i Kotzebue õppehoones on ruumi rohkematele

õpilastele. Lisaks ei ole vähemalt 5 lapse puhul vastustaja õigesti kohaldanud PGS § 10 lg-t 1.

Vastustaja 20.05.2024 käskkiri põhineb vigasel kaardirakendusel. Vastustaja on

kohtumenetluse kestel elukoha läheduse määramiseks kasutatavat kaardirakendust muutnud,

s.o muudetud on GAG-i Kotzebue õppehoone lähtepunkti, millest oleneb elukoha ja kooli

vaheline arvesse võetav kaugus ja sellest ka elukohale lähim kool. Vastustaja on

kirjavahetuses tunnistanud, et on kaardirakendust muutnud 01.08.2024. Sellest tulenevalt

puudub kaebajatel võimalus kontrollida 20.05.2024 käskkirjaga vastu võetud laste elukoha ja

Kotzebue õppehoone vahelisi kauguseid kaardirakendust kasutades, sest need numbrid enam

ei kattu. Vigane kaardirakendus on toonud kaasa ebaõiged otsused elukohajärgse kooli

määramisel. Kotzebue õppehoone lähtekoht oli juba 20.05.2024 käskkirja andmisel

kaardirakenduses kaardile asetatud valesti (oli ebamäärases asukohas hoone lõunaosas). PGS

§ 10 lg 1 mõttega on kooskõlas asetada hoone lähtepunkt hoone peasissepääsu peale.

20.05.2024 käskkirja andmisel ei olnud GAG Graniidi 3 hoonele lähim kool. Halduskohus on

otsuses leidnud, et vastustaja on nt ühe maja puhul teinud ümardamisvea 490,49 meetrilt 492

meetrile ning vahemaade osas esines väiksemaid vigu ümardamisel. See näitab, et andmeid

(õppehoone ja elukoha vahelisi kauguseid) on manuaalselt muudetud. Kaebajad on leidnud ka

süsteemirikke (vt 21.08.2024 menetlusdokument). Kui selline rike oli ka vaidlustatud

käskkirja andmise hetkel, ei ole võimalik garanteerida, et iga lapse puhul on kaardirakendus

tuvastanud õiged kaugused ja kooli määramine on toimunud õiguspäraselt. Halduskohus

süsteemirikke osas seisukohta ei võtnud. Kaebajad tellisid ise esialgse eksperthinnangu KKlt,

kes kinnitas, et vastustaja kasutatav kaardirakendus on oluliste vigadega, mis võib põhjustada

vigu lähima kooli määramisel.

Kaebajad on tuvastanud, et neile läheduselt teine kool ei olnud kooli minemise hetkel TSK,

vaid Tallinna 21. Kooli algklasside maja (Tartu mnt 23).

7. Tallinna linn palub 08.11.2024 ja 17.02.2025 vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Kaebajate elukohajärgne kool on õiguspäraselt määratud. Rahvastikuregistri kande aega

arvestatakse vaid siis, kui lapsi, kellele nimetatud kool on lähim (ja kellel ei õpi koolis õde ega

venda), on rohkem, kui koolis õppekohti. Kande arvestamine on objektiivne ja läbipaistev

kriteerium. Tiheasustusalal on lisatingimuste arvestamine möödapääsmatu.

Õppekohtade vähesuse tõttu ei saanud 20.05.2024 käskkirja andmisel GAG-i 1. klassi

õppekohta kokku 65 last, kellele GAG oli lähim kool. Kõigi koolikoha saanud laste jaoks oli

GAG elukohale lähim kool. Seoses koolikohast loobunutega selgitab vastustaja, et üks

lapsevanem esitas teate, mille kohaselt sai laps koolipikenduse ning teine lapsevanem

10(13)

3-24-1960

kinnitas, et laps on 6-aastane ja läheb kooli järgmisel aastal. Kolm lapsevanemat kinnitas, et

on koha vastu võtnud ülelinnalise vastuvõtuga kooli ning loobuvad elukohajärgsest koolist.

Vastustaja määras need 5 vabanenud kohta 05.06.2024 käskkirjaga teistele taotlejatele,

kusjuures ka nende laste puhul oli GAG lähim kool. Vead ilmnesid vaidemenetluse jooksul: 4

lapse osas ei kuvanud programm õe/venna olemasolu ning ühe lapse elukoha kauguse

mõõtmisel esines ebatäpsus.

GAG-i õppehoone asukoht on tõepoolest kaardil muutunud ning see selgus vaidemenetluses.

Vastustaja kontrollis GAG-i koolimaja tsentri mõõtepunkti ka teiste laste osas ning rohkem

ebakorrektseid tulemusi ei esinenud. Pärast elukohajärgse koolikoha määramise menetlust tegi

kaardirakenduses GAG-i õppehoone asukoha muutmise Maa-amet. Asjaolu, et

kaardirakendust on praeguseks muudetud, ei mõjuta vaidlustatud käskkirja õiguspärasust.

Kaebajate jaoks ebausutav fakt, et 4 lapse elukoht oli õppehoonest 492 m kaugusel

(mõõdetuna esialgsest õppehoone asukohast), on jätkuvalt õige. Halduskohus on kõikide laste

aadressiandmeid kontrollinud ning selgitanud, et üksikud ümardamisel tehtud vead ei

muutnud seda, et lapsele lähimaks kooliks oli kõigil juhtudel GAG. Rakendus eKool ei kuva

komakohtasid. Alusetu on kaebajate väide, et nende tuvastatud kaardirakenduse

süsteemirikked on viinud elukohajärgse kooli õigusvastase määramiseni. Asjaolu, et

kaardirakenduse kasutajad suudavad erinevate meetodite abil tekitata süsteemis tõrkeid, ei

muuda seda. Seetõttu on asjakohatu ka kaebajate esitatud ekspertarvamus kaardirakendusest.

Väär on kaebajate väide, et vastustaja on kõrvale kaldunud enda rakendatavast metoodikast

(nt on GAG-i vastu võetud lapsi, kelle rahvastikuregistri kanne on tehtud pärast 20.02.2020).

Kõigi GAG-i koolikoha saanud lastele oli GAG lähim kool ning rahvastikuregistri kannet

kontrolliti vaid nende laste osas, kellel ei olnud GAG-s õppimas õde/venda.

GAG-i esimese ja teise kooliastme õppehoone on juba 2017. a-st Kotzebue maja aadressil

Vana-Kalamaja tn 9. Vastustaja on kõikide Tallinna linnas asuvate elukohajärgsete koolide 1.

klasside õppekohad määranud tulenevalt sellest, kus 1. klassi õppetöö toimub. Kotzebue majas

toimub õppetöö 1.‒6. klassides ja peamajas vaid 7.‒9. klasside õppetöö. PGS ei sätesta, et

koolis juba õppiv õde/vend peaks käima samas õppehoones, elukohajärgses klassis vms.

Vastustaja ei kohalda PGS-s ega määruses nr 132 nimetamata kriteeriumeid (nt ei võeta

arvesse, millise eelkoolis laps käiks, kas ta on osalenud või kavatseb osaleda koolis asuvas

huviringis, keeleõppes jms), mistõttu ei võetud arvesse kaebajate väljatoodud erilist sidet

rootsi keele ja GAG-ga.

Vastustaja kooli pidajana sai GAG-i 1.A klassi õpilaste arvu suurendamisest teada

30.08.2024. Vastustaja viis läbi sisejuurdluse ja tegi kindlaks, et GAG võttis lisaks vastustaja

poolt juba GAG-i määratud 1. klasside lastele veel 5 koolis töötava töötaja last (4

lisaõppekohta ja 1 vabanenud õppekoht). Vastustaja tegi 17.09.2024 GAG-i direktorile

hoiatuse, kuna direktor rikkus töölepingust ja ametijuhendist tulenevaid tööülesandeid. Eelnev

ei anna siiski alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.

Ebaõige on kaebajate 10.02.2025 menetlusdokumendis esitatud uus väide, et kaebajate

läheduselt teine kool oli hoopis Tallinna 21. Kooli algklasside maja (Tartu mnt 23).

2024/2025. õa-l määrati Tallinna 21. Kool elukohajärgseks kooliks peamaja Raua tn 6

aadressi järgi, kuna määramise protsessi ajal ei olnud teada, kas Tartu mnt 23 hoone ehitus

viiakse lõpuni kooliaasta alguseks. Samuti ei olnud Tallinna 21. Kooli põhimääruses

kajastatud, et õpe toimuks peale Raua tn 6 hoonet kuskil mujal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11(13)

3-24-1960

8. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna

alust seda muuta või tühistada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega

ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4).

9. Asjaolust, et 2024/2025. õppeaastal suurendati GAG-is esimesse klassi vastu võetavate

õpilaste arvu koolikohta soovinud õpilaste nimekirja väliselt (vt GAG-i hoolekogu 30.08.2024

otsused, dtl 216 ja 279; GAG-i direktori 30.08.2024 taotlus, dtl 277; Tallinna Haridusameti

10.10.2024 käskkiri, dtl 298), ei anna kaebajatele subjektiivset õigust nõuda sama

õigusvastase praktika kohaldamist ka nende suhtes. Vastustaja on vastuses

apellatsioonkaebusele selgitanud, et vastustaja viis läbi sisejuurdluse ning tegi kindlaks, et

GAG võttis lisaks Tallinna Haridusameti poolt juba GAG-i määratud 1. klassi lastele veel

vastu 5 koolis töötava töötaja last (4 lisa õppekohta ning 1 vabanenud õppekoht). Tallinna

Haridusamet tegi tööandjana 17.09.2024 GAG-i direktorile hoiatuse, kuna direktor rikkus

selliselt toimides töölepingust ja ametijuhendist tulenevaid tööülesandeid. Nagu öeldud, oli

tegemist õigusvastase halduspraktikaga, mis ei tekita kaebajatele õiguspärast ootust.

Vastustaja on õigesti viidanud Riigikohtu 06.12.2004 otsuse nr 3-3-1-53-04 p-le 13, milles on

selgitatud, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse

tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat.

Ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka toetudes võrdse kohtlemise

põhimõttele. Riigikohtu halduskolleegium on 06.05.2004 otsuses asjas nr 3-3-1-19-04

leidnud, et võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega pole tegemist, kui haldusorgan ei korda

isiku kasuks viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul.

10. Asjaolust, et kaardirakenduses, mille alusel tuvastatakse laste elukohale kõige lähem kool1,

muudeti üht last (09.08.2024 isikustatud tabeli laps nr 97, keda kaebajad mainivad ka

apellatsioonkaebuse lisa 3 tabeli real 48 osutatud lapsena) puudutava vaidemenetlusega

seonduvalt Kotzebue hoone mõõtepunkti (enne asus hoone servas, mitte tsentris), ei saa teha

järeldust, et kaardirakendus on üldiselt ebausaldusväärne. Pigem võis mõnevõrra ebatäpse

tulemuse anda mõõtmine enne Kotzebue hoone mõõtepunkti korrigeerimist. Vastustaja ja

halduskohus on üle kontrollinud kõigi GAG-i koha saanud laste elukoha ja lähima kooli

andmed pärast vea korrigeerimist kaardirakendusest (sh kaebajate viidatud 4 last, kes elavad

Kotzebue hoonest 492 m kaugusel) ning leidnud, et kõigil lastel, kes koha said, oli

elukohajärgne lähim kool GAG-i Kotzebue hoone. Sama kontrolli viis läbi ringkonnakohus

GAG-i koha saanud laste (09.08.2024 tabel) koduste aadresside sisestamisel kaardirakendusse

ja jõudis samale järeldusele. Kaebajad ei väida, et mõõtepunkti korrigeerimine Kotzebue

hoone tsentrisse oleks olnud õigusvastane. Järelikult, kui kõigil lastel on ka pärast

mõõtepunkti korrigeerimist elukohale lähim kool GAG-i Kotzebue hoone, ei oma õiguslikku

tähendust, kas elukoha kaugus koolist võis enne ebatäpse mõõtepunkti tõttu mõnevõrra

erineda. Kaebajad on GAG-ist välja jäänud laste nimekirjas 13. ja 14. kohal. Järelikult tuleks

selleks, et kaebajatel tekiks õigus koolikohale GAG-is, tõendada, et 14 lapsele on koolikoht

määratud ekslikult. Selliseid tõendeid esitatud ei ole. Vastustaja on vastuses

apellatsioonkaebusele ka selgitanud, et kuigi mitme GAG-i õppekoha saanud lapse puhul saab

möönda, et neile läheduselt järgmiseks kooliks olev Kalamaja Põhikool asuks nende elukohast

vaid vähesel määral (alla 100 m) kaugemal kui GAG (25.06.2024 vastus teabenõudele read nr

48, 51, 81, 82, 87, 88, 89, 93, 95), ei nähtu, et kaardirakendusel mõõtepunkti asukoha

muutmine saanuks mõjutada fakti, et GAG oli neile lähim kool, arvestades, et kõik need

lapsed elavad samal suunal, kuhu poole mõõtepunkti nihutati ja tsentreerimisega on nende

elukoha vahemaa GAG-iga veelgi vähenenud.

1 https://gis.tallinn.ee/portal/apps/webappviewer/index.html?id=0659424e440340e3b50f8de344a294b7

12(13)

3-24-1960

11. Eelnevat ei lükka ümber ka KK üldsõnaline arvamus (dtl 232 jj). Asjaolust, et isik on

suutnud kaardirakenduse mingitel tingimustel kokku jooksutada või sellega manipuleerida (ka

kaebaja 21.08.2024 menetlusdokumendi p-d 47‒50), ei saa teha automaatset järeldust GAG-i

koha saanud laste elukohajärgse kooli määramise õigusvastasuse kohta. Puuduvad tõendid,

millest nähtuks, et viga kaardirakenduses tõi kaasa elukohajärgse kooli vale määramise

vähemalt 14 lapse puhul. Ümardamisvigade puhul on vastustaja selgitanud, et esialgsed

koolikoha saanud laste nimekirjad tekivad eKooli rakenduses, kus lapsevanemad on koolikoha

taotlused teinud. Rakendus eKool ei kuva komakohtasid.

12. Mis puudutab kaebajate 10.02.2025 menetlusdokumendis esitatud esmakordset väidet, et

elukoha ja kooli kauguse alusel oleks tulnud kaebajate elukohajärgseks kooliks määrata

hoopis Tallinna 21. Kooli algklasside maja, siis selgitas vastustaja selle kohta õigesti, et

2024/2025. õppeaastal määrati Tallinna 21. Kool elukohajärgseks kooliks peamaja Raua tn 6

aadressi järgi, kuivõrd määramise ajal 2024. a kevadel ei olnud Tallinna Haridusametil teada,

kas Tartu maantee 23 hoone ehitus viiakse lõpuni kooliaasta alguseks. Tallinna 21. Kooli

põhimääruse kohaselt toimus õpe Raua tn 6 hoones. Seega ei olnud vaidlustatud käskkirja

andmise ajal alust määrata ühegi lapse elukohajärgset kooli lähtudes Tartu mnt 23 asuva

õppehoone asukohast.

13. Kaebajate tõlgendus PGS § 10 lg-le 1, mille kohaselt tuleks lapsed järjestada hoopis

sõltuvalt elukoha lähedusest koolile, st, et eelistatud oleks lapsed, kes elavad koolile kõige

lähemal, ei ole õige. Esmalt tuleb välja selgitada lapse elukohale kõige lähem kool ja

arvestada juba koolis ees õppivate õdede/vendadega ning alles seejärel võtta arvesse

rahvastikuregistrisse elukohakande tegemise aeg. Kui kool on kõigile lastele, kes on

avaldanud soovi õppida selles koolis, elukohale kõige lähem kool, puudub alus eelistada lapsi

ainuüksi põhjusel, et nad elavad koolile kõige lähemal. Selline tõlgendus ei tugine seaduse

mõttel. Lisaks on vastustaja viidanud, et ka sellise põhimõtte kohaldamise korral poleks

kaebajad GAG-is kohta saanud, kuna nende elukoht asub Kotzebue hoonest kaugusel, mis

paigutanuks nad sellises pingereas 153. ja 154. positsioonile. Küsimustes, mis puudutavad

kaebajate elukoha kauguse arvestamist Kotzebue hoonest (mitte GAG-i peamajast) 1. klassi

määramisel; õe/venna kriteeriumi arvestamist seonduvalt õppehoonega, kus nad õpivad;

registrikannete arvestamist juhul, kui laps on kolinud piirkonnas ja ka eelmises elukohas oli

kõige lähemaks kooliks GAG; ning muude kaebajaid iseloomustavate andmetega arvestamist

(side rootsi keele ja kultuuriga jmt), nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse

põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4).

14. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel jäävad menetlusosaliste

apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

15. Kohtuotsuse avaldamisel tuleb kaebajate ja nende seaduslike esindajate nimed ning nende

elukoha aadress asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)