4-24-4093/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-24-4093

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. märts 2025. a Tallinn

Väärteoasja number

4-24-4093 (2317,24,008131)

Kohtunik

Siim Mõistlik

Väärteoasi

Viktor Zelenski kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse 27.11.2024 otsusele väärteoasjas

2317,24,008131 Viktor Zelenski karistamises LS § 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks ja

LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja: Põhja prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupp

Menetlusalune isik: Viktor Zelenski, ik: 35307040237,

elukoht: xxx

Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 27.11.2024 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,24,008131 LS §

236 lg 1 ettenähtud väärteo eest mõistetud karistuse osas ning teha selles osas uus

otsus.

2. Karistada Viktor Zelenskit LS § 236 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega 2 kuuks.

3. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna 27.11.2024 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,24,008131

muutmata.

4. LS § 223 lg 1 alusel määratud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise 1-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 1-kuulise

tähtaja möödumisel.

5. LS § 236 lg 1 alusel määratud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise 2-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 2-kuulise

tähtaja möödumisel.

6. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul

juhiluba loovutada Transpordiametile.

7. Kohtuvälise menetleja otsusega menetlusalusel isikul tasumisele määratud

menetluskulu summas 661 eurot tuleb 45 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks tegemise päevast, s.o alates 05.03.2025,

tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele,

märkides ära kohustusliku viitenumbri xxx. Menetluskulu peab olema täies ulatuses

tasutud hiljemalt 19.04.2025.

8. Menetlusalusele isikule tagastada riigilõiv RLS § 15 lg 1 p 3 alusel vastavasisulise

taotluse esitamise korral.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 05.03.2025. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on

04.04.2025. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus

05.04.2025.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

27.11.2024 otsusega väärteoasjas 2317,24,008131 karistati Viktor Zelenskit selles, et tema

juhtis 17.09.2024 kella 17.07 ajal xxx, Harju maakonnas mootorsõidukit, ei hoidnud ohutut

külgvahet, mille tagajärjel riivas pargitud sõidukit Xxx reg. märk xxx. Oma tegevusega

põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju xxx AS-ile. Lahkus sündmuskohalt politseid

liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli

nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik

LS § 46 lg 3, § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 p 4, 5 nõudeid ja kohustusi ning pani toime LS § 223 lg

1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärteod.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, mille kohaselt saanud kätte tema suhtes tehtud

otsuse väärteoasjas nr 2317,24,008131 ja tutvunud väärteoasja materjalidega tunnistab ta oma

süüd liiklusõnnetuse põhjustamises ning kahetseb, et tema tähelepanematus viis

liiklusõnnetuseni. Kaebuse esitaja aga leiab, et määratud karistus on liiga range, kuna jätab ta

ilma põhisissetulekust peaaegu pooleks aastaks, kuna juhiload on vajalikus tööülesannete

täitmiseks, mille kohta on esitanud kinnitus tööandjalt. Ta tegeleb xxx hoolduse- ja remontiga

klientide juures, milleks peab sõitma kliendi juurde ja võtma kaasa üsna palju tööriistu, mida

ei ole võimalik ilma autota kaasa võtta. Kaebuse esitaja taotleb asendada mõistetud karistus

rahalise karistuse või ühiskondlikult kasuliku tööga. On nõud kaebuse läbivaatamisega

kirjalikus menetluses. Kaebusele on lisatud ka xxx remondiosakonna juhi poolt allkirjastatud

kinnitus selle kohta, et kaebajal on töökohustuste tõttu tarvis mootorsõiduki juhtimise õigust.

Kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukoha kohaselt, kuivõrd menetlusalune isik

ei vaidlusta oma kaebuses talle etteheidetavate rikkumiste toimepanemist, vaid palub

maakohtul võtta seisukoht karistuse kergendamise osas, siis kohtuväline menetleja keskendus

ainult sellele, kas menetlusalusele isikule määratud karistus on proportsionaalne.

Karistuste määramise praktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel

võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb

tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadaksegi konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistus.

LS § 223 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest on seadusandja maksimaalse põhikaristusena

ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o 1200 eurot), juhtimisõiguse äravõtmise 1

kuust kuni 6 kuuni või aresti. Samuti on ette nähtud võimalust rakendada lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni.

LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest on seadusandja maksimaalse

põhikaristusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (so. 1200 eurot), juhtimisõiguse

äravõtmise 1 kuust kuni 12 kuuni või aresti. Samuti on ette nähtud võimalust rakendada

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 9 kuuni.

Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebuse ja väärteoasja menetluse käigus kogutud

materjalidega, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule on määratud proportsionaalne

karistus.

Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud nii kaebaja isikut, tema poolt toime pandud

tegusid, süü suurust, süü eitamist, süüd kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ja

ka seda, et menetlusalusel isikul on kehtiv karistus samalaadse liiklusalase rikkumise (LS §

223 lg 1) toimepanemise eest. Nimetatud väärteoasjas (2317,24,005885) põhjustas

menetlusalune isik liiklusõnnetuse kui sõitis parkimiskohalt välja, ei hoidnud teiste

sõidukitega ohutut külgvahet ja riivas tema kõrval seisvat autot.

Karistuse määramisel pidi otsuse tegija arvestama nii toime pandud rikkumise kui ka sellega,

milline on menetlusaluse isiku varasem liiklusalane käitumine ja üldine suhtumine kehtivasse

õiguskorda. Kuivõrd 09.07.2024 karistati menetlusalust isikut liiklusõnnetuse põhjustamise

eest juba rahatrahviga ja iga järgnev karistus peab olema eelmisest rangem, siis ei pidanud

otsuse tegija uue rahatrahvi määramist enam mõistlikuks. Aresti määramine või aresti

asendamine ühiskondlikult kasuliku tööga oleks aga olnud selgelt ebaproportsionaalne

karistus. Seega jäi otsuse tegijale ainukeseks võimaluseks karistada kaebajat juhtimisõiguse

äravõtmisega põhikaristusena.

Nagu eelnevalt mainitud, siis seadusandja on LS § 223 lg 1 alusel ette näinud võimaluse

juhtimisõiguse äravõtmiseks põhikaristusena maksimaalselt 6 kuuks ja LS § 236 lg 1 alusel

maksimaalselt 12 kuuks.

Otsuse tegija on menetlusalusele isikule LS § 223 lg 1 alusel määranud põhikaristuseks

juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks, so sanktsiooni miinimum määras ja LS § 236 lg 1 alusel 4

kuuks, so sanktsiooni alumises kolmandikus. Määratud karistus on seega proportsionaalne,

kaitseb teisi liiklejaid, ei koorma menetlusalust isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse

määramise põhimõtetega.

Lähtudes kõigest eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebuses toodud alustel

ei ole põhjendatud 27.11.2024 otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu palub kohtuväline

menetleja jätta kaebus rahuldamata.

Maakohtu seisukoht

Menetlusalune isik on taotlenud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Taolisest

seisukohast saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti

nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud kirjalikus

seisukohas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist

osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses VTMS § 120 järgi.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja

kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt

lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles

menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas

tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest

määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel

kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele

isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas

väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada

väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid

mõjutusvahendeid (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse

kohaselt LS § 223 lg-s 1 ja § 236 lg-s 1 ettenähtud süütegude toimepanemist. Puutuvalt

menetlusalusele isikule LS § 223 lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisu tuleb kohtu

arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt on

liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu

tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. LS § 223 lg 1 sõnastuse

järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud

teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. LS § 236 lg 1 sätestab

vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise

nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. LS § 236 lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb

seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetuses osalemine ning seejärel

koosseisutunnusena politseile liiklusõnnetusest teatamata jätmise.

LS § 223 lg 1

Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud LS § 46 lg 3 sätestatud

kohustust, mille kohaselt peab juht hoidma ohutut külgvahet. Eelnimetatud kohustuse täitmata

jätmisega põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ning varalise kahju riivatu auto

omanikule xxx AS-ile.

Asjas ei ole vaidlust selles, et menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk xxx reg.

märgiga xxxx riivas väärteootsuses märgitud ajal ja kohas pargitud sõidukit xxx reg. märgiga

xxx. Seda kinnitavad väärteotoimikus olevad liiklusõnnetuse akt, süüteoteade, tunnistaja A B

ütlused, sõidukite Xxx ja xxx vaatlusprotokollid, aadressil xxx asuva hoone kaamera

salvestused ja koostatud liiklusekspertiisi akt nr xxx. Väärteoasjas kogutud materjalidega

tutvumise järgselt tunnistab sõiduki Xxx riivamist ka menetlusalune isik tema poolt esitatud

kaebuses.

Samuti ei ole vaidlust, et sõiduki riivamise tulemusel kahjustas menetlusalune isik sõidukit

Xxx reg. märgiga xxx. Liiklusõnnetuse aktist ja sõiduki vaatlusprotokollist nähtuvalt on

tuvastatud vigastused sõidukil Xxx, ehk kriimustuse jäljed parema tagaosa allosal. Samuti

kinnitab liiklusekspertiisi akt, et sõiduki Xxx kriimustuse jäljed on tekkinud kontakteerumisel

menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukiga xxx.

Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja Viktor Zelenski juhtis sõidukit xxx reg.

märgiga xxx, millega riivas pargitud sõidukit xxx reg. märgiga xxx, millega tekitas varalist

kahju xxx AS-ile.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka

mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule

varalise kahju tekitamisega.

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt Viktor Zelenski proovis

xxx juurde parkida, kuid ei parkinud, kuna ruumi oli vähe. Parkida proovides aga riivas ta

kõrval parkivat sõidukit, millist riivet tundis ka pargitud autos istunud tunnistaja. Arvestades

taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid

juhtimisvõtteid ega järginud LS § 46 lg 3 sätestatud kohustusi, s.t sõitmisel peab juht hoidma

ohutut külgvahet.

Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna

menetlusalune isik ei täitnud LS § 46 lg 3 kohustust, siis on süütegu toime pandud vähemalt

kaudse tahtlusega. Isik pidas võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid,

s.h arvestama teiste sõidukitega ja hoidma ohutut külgvahet, siis tekitab ta liiklusohu, mis

omakorda võib põhjustada liiklusõnnetuse. Videosalvestuselt nähtus, et parkimisalal oli kitsas

ning sõidukijuht peab arvestama olemasolevate tingimustega. Arvestades asjaoluga, et

menetlusalune isik riivas parkivat sõidukit on liiklusnõuete eiramine ette heidetav vaid

kaebuse esitajale.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 46 lg 3 kohustusi ja pani

sellega toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete

rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

LS § 236 lg 1

Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut LS § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete

rikkumises ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik

lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei

olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt tuli tema juurde meesterahvas, kes ütles, et ta oli tema

sõidukit kriimustanud. Menetlusalune isik võttis joonlaua ja mõõtis hõõrdekohti ning leidis, et

kõrgused ei läinud kokku ja tema sõidukil olnud kriimustus oli varasemast ajast. Tunnistaja A

B ütlustest nähtub, et xxx sõiduauto juht ei nõustunud, et on kriimustused põhjustanud,

tunnistaja hakkas Eesti Liikluskindlustuse Fondi lehel vormistama liiklusõnnetust, palus juhilt

isikuandmeid, mille peale viimane vastas, et sõiduautonumber on olemas ja leiab ka muu üles

ning sõitis minema. Tunnistaja ei saanud lõpetada liiklusõnnetuste vormistamist, kuna

puudusid teise sõidukijuhi andmed, mistõttu helistas politseisse. Sõiduki juhtite vaheline

suhtlus ning menetlusaluse isiku poolt ära sõtmine on nähtav ka videokaamera salvestustelt.

Menetlusalune isik on kaebuses enda süüd tunnistanud.

LS § 169 sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral. Ülalpool on kohus leidnud, et

tulenevalt LS § 2 p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati ka

varaline kahju liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki omanikule xxx AS-le. LS § 169

lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks

ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt

lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab

tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse

jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks sündmuskohal olles või vahetult

pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks.

LS § 169 lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile

liiklusõnnetusest teatama. LS § 169 lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest

teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud

inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata

kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud

tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest,

vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks LS § 169

lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja

varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses

olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat

identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest

vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid

või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja

materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju

saaja oleks vormistanud LS § 169 lg 4 p 5 sätteid järgides, ei leidu. Kuivõrd menetlusalusest

isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka LS §

169 lg 4 märgitud tingimusi. Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui

juht täitnud LS § 169 lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile

liiklusõnnetusest teatamata. LS § 169 lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile

teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Menetlusalune isik aga lahkus

sündmuskohalt kahjustatud sõiduki juhiga isikuandmeid vahetamata, mistõttu ei saanud talle

ka kahju saaja teada olla ja sellest tulenevalt oli tal sel juhul teatamise kohustus.

Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes LS § 169 lg 4 p 2-4

sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada LS §

169 lg 4 p 5 märgitud dokument. Antud vaidlusalusel juhul LS § 169 lg 4 sätestatud asjaolud

puudusid. Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei ole

liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele

jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku

kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses

osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõuete

rikkumine.

Peale liiklusõnnetuse põhjustamist ja kahjustatud poolega suhtlemist, ei olnud ta nõus kahju

tekitamisega ning ei andnud enda isikuandmeid, lahkus menetlusalune isik sündmuskohalt

ilma politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja

tahtlikult. Menetlusalune isik ei ole põhjendanud liiklusõnnetuse kohalt lahkumist vaid

leidnud, et tema ei ole kahju tekitanud. Isik pidi aru saama, et Xxx juht soovib tema

isikuandmeid, et täita liiklusõnnetuse vormi, kui selle asemel lahkus sündmuskohalt.

Menetlusalune isik pidi juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada

politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5

nõudeid ja pani toime LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo.

Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et Viktor

Zelenski käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärtegude tunnused ning need

väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärtegudena.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud

VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod

on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna

menetlusalune isik pani toime LS § 46 lg 3, § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 p 4, 5 sätestatud

kohustuste rikkumised, siis on tegemist väärtegudega LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 mõttes

ning need süüteod on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt

määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihl, kes on

täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu

on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest

ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes

või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Seega menetlusalusele isikule

karistuste määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd

karistused mahuvad ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust

arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse

isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse

lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9

mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka

vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

Karistuse määramine

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja osaliselt karistuse määraga

ning põhjendab seda järgnevalt.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-,

maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud

teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud

sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine

oli kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Eelmärgitud sätted võimaldavad ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmist vastavalt ühest kuust kolme kuuni (LS § 223 lg 2) ja kolmest kuust üheksa

kuuni (LS § 236 lg 2).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.

Hinnates Viktor Zelenski süü suurust LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav

alla keskmise, kuivõrd tegemist on LS § 223 lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o

varalise kahju tekitamisega. Tunnistaja A Bi juhitud sõidukile tekitatud kahjustused ei ole

kohtu arvates tõsised. Sellest tulenevalt tuleb kaebuse esitaja süü väärteo toimepanemises

hinnata väikeseks.

Puutuvalt LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suurusesse on

tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei

jäetud. Liiklusõnnetuses osalenud sõidukite juhid jäid lahkarvamusele, kas ja kelle poolt oli

kriimustus tekitatud. Tunnistaja A Bi ütluste kohaselt menetlusalune isik ütles ära sõites, et

tema sõiduautonumber on tunnistajal olemas ja siis leiab ka muu üles. Seega olid sõidukite

juhid olnud vestluses, sõidukite andmed olid olemas ja kaebuse esitaja käitumisest võib aru

saada, et tema eesmärk ei olnud jääda tuvastamata isikuks ning eeldas, et teise sõiduki juht

ajab ise asjad korda. Seetõttu leiab kohus, et ka selle väärteo puhul on tegemist väikese süüga.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Menetlusalune isik on esitatud kaebuses avaldanud kahetsust, kuna sai teo toimepanemisest

aru alles pärast väärteoasja materjalidega tutvumist ning kohus arvestab avaldatud

kahetsusega.

Väärteoasja materjalides leiduvast karistusregistri väljatrükist nähtuvalt ei ole menetlusalusel

isikul kehtivaid liiklusalaseid kriminaalkaristusi, kuid on üks 2024. aastal määratud karistus

samuti LS § 223 lg 1 järgi toimepandud väärteo eest.

Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused annavad ka teistele liiklejatele

signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb

hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele

teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgnev vastutus.

Kaebusest ja selle lisaks olevast xxx remondiosakonna juhi kinnitusest nähtub, et

menetlusalune isik vajab juhtimisõigust tulenevalt oma tööülesannetest, tegeleb

keevisseadmete hoolduse- ja remondiga, milleks on vaja palju tööriistu, mida ei ole võimalik

kaasa võtta ilma autota. Samuti nähtub kaebusest, et tema põhisissetulekuks on töö, kuid

tegemist on ka pensionäriga. Kohus leiab, et inimlikust aspektist on see arusaadav, et peamise

sissetuleku kaotus ei ole mugav, kuid see põhjendus ei ole juhtimisõiguse äravõtmist

välistavaks asjaoluks. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui kaebuse esitajale on

seoses enda igapäeva tegevuste ja toimetuste jaoks juhtimisõigus vajalik, siis peab ta ka

liikluses käituma viisil, mis tagab talle juhtimisõiguse ning ka selle säilimise. Lisaks sellele

kaotaks põhikaristus oma eesmärgi, kui seda ei saaks kohaldata kõigi nende isikute suhtes, kes

vajavad juhtimisõigust seoses töökohustustega. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki

juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Antud juhul

menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks

juhtimisõiguse ära võtmise. Menetlusalune isik oli enne liiklusõnnetuse põhjustamist teadlik

sellest, et talle on juhtimisõigus töökohustuste täitmiseks vajalik. Menetlusaluse isiku jaoks ei

saanud see tulla üllatusena ja ootamatult. Need asjaolud olid menetlusalusel isikul teada ka

siis kui ta kahel korral liiklusõnnetuse põhjustas ja liiklusõnnetuse põhjustamisest politseile

teatamata jättis. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema ja

temast sõltuvate isikute olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning

senine mugav elulaad säiliks.

Kaebuse esitaja on taotlenud karistuse asendamist rahatrahvi või üldkasuliku tööga, kuid

kohtu arvates ei kannaks sellised karistusliigid ka eripreventiivset eesmärki, kuivõrd

menetlusalune isik on kolm kuud enne kõne all olevat sündmust pannud toime samaliigilise

väärteo, mille eest talle mõisteti karistuseks rahatrahv. Seega ei ole isikule varasemalt

mõistetud karistus mõju avaldanud ja ei ole suutnud sellest endale järeldusi teha ning on

jätkanud liiklusalaste väärtegude toimepanemist.

Arvestades seda, et menetlusaluse isiku süü on väike, tema käitumises on tuvastatud

kergendav asjaolu, kuid raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole, on põhjendatud määratud

karistuse osaline vähendamine. Nimelt on kohtuväline menetleja LS § 233 lg 1 järgi

määranud karistuse sanktsiooni 1/6 määras ning LS § 236 lg 1 järgi määranud karistuse 1/3

määras. Kuivõrd mõlema väärteo puhul on süü väike, on kohtu hinnangul põhjendatud ka

karistuste määramine mõlema väärteo eest samas määras ehk sanktsiooni 1/6 määras.

Seetõttu leiab kohus, et vaidlustatud otsus tuleb LS § 236 lg 1 järgi määratud karistuse osas

tühistada ja teha uus otsus, millega määrata põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2

kuuks. Sellest tulenevalt tuleb esitatud kaebus osaliselt rahuldada.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisulise

tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja

põhjendatud otsuse sisuliseks tühistamiseks, kuid kohus peab võimalikuks tühistada

vaidlustatud otsuse määratud karistuse määra osas ja teha selles osas uus otsus.

Liiklusekspertiis oli süüteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti

menetlusaluse isiku süüd tõendavaid tõendeid, s.o tuvastati, et isik põhjustas liiklusõnnetuse.

Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiisi tulemus toetab menetlusaluse

isiku LS § 223 lg 1 sätestatud süüteokoosseisu osas süüküsimust puudutavat tõendikogumit,

siis tuleb eelnimetatud kulu jätta menetlusaluse isiku kanda täies mahus.

Menetlusalune isik on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot. Kuna väärteomenetluses

kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtusse kaebuse esitamine on riigilõivuvaba, tuleb

riigilõiv kaebajatele riigilõivu seaduse (RLS) § 15 lg 1 p 3 alusel tagastada. Menetlusalune

isik peab tegema selleks taotluse vastavalt RLS § 12.

Siim Mõistlik

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/