3-25-427/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-427

Määruse kuupäev

5. märts 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla 19. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-

25/1-2/52 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

3. Jätta X-i täiendavate tõendite kogumise taotlused rahuldamata.

4. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

5. Rahuldada X-i taotlus kaebuse lisadeks ja kaebuse täienduste lisadeks olevate

paberdokumentide tagastamiseks. Nimetatud dokumendid jäävad asja toimikusse

skaneeritult.

6. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 19. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

taotleb Tartu Vangla 19. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/52 tühistamist. Kaebuses on

esitatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palub vabastada teda käeraudadest ja

lukustatud kambrist.

2. Kohus palus 21. veebruari 2025. a kohtunõudega Tartu Vanglal täpsustada asjaolusid ja

esitada oma seisukoht koos asjakohaste menetlusdokumentidega.

3-25-427

3. Tartu Vangla esitas 26. veebruaril 2025 X-i esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukoha,

vangla 19. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/52 ja muud haldusmenetluse materjalid.

Tartu Vangla seisukoht on kokkuvõtlikult järgmine.

3.1. Vangla menetluses on X-i 26. veebruari 2025. a vaie, milles ta vaidlustab 19. veebruari

2025. a täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja. Seega on esialgse õiguskaitse

taotlus muutunud lubatavaks.

3.2. Kaebaja suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid 19. veebruari 2025. a

käskkirja alusel. Kaebajale ei paigaldata käeraudu saatmise ajal, kui ta kasutab kõndimisel

abivahendit (küünarkeppi). Käeraudu ei paigaldata ka loenduste ajal ja ravimiste jagamiseks

kambrisse sisenemisel – nimetatud toimingute turvalisuse tagamiseks kasutatakse kilpi. Seega

arvestatakse kaebaja tervisest tulenevate asjaoludega. Küll aga võidakse kasutada käeraudu

juhul, kui kaebajat saadetakse sihtkohta ratastoolis. Ka eraldatud lukustatud kambrisse on

kaebaja paigutatud julgeoleku kaalutlustel. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ei ole

alust pidada ilmselgelt põhjendamatuks. Avalik huvi tagada vanglas julgeolek ja distsipliin ning

ohtu kujutava kinnipeetava eraldamine on kaebaja õigustest kaalukam. Esialgse õiguskaitse

taotlusest ei nähtu, millise pöördumatult kahjuliku tagajärje tõrjumiseks oleks esialgse

õiguskaitse kohaldamine vajalik.

4. Kaebaja esitas 20. veebruaril 2025, 24. veebruaril 2025, 26. veebruaril 2025, 27. veebruaril

2025 ja 2. märtsil 2025 täiendavad seisukohad.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kaebaja on kohtule esitanud tühistamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 1).

6. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

HKMS § 121 lg 1 p 4 näeb kaebuse tagastamise kohustusliku alusena ette olukorra, kus kaebaja

ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

7. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla

haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud alustel ja korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või

Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud,

osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

8. Kaebaja on esitanud vangla 19. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/52 peale vaide. Kuna

vangla pole kaebaja vaiet veel lahendanud, on vaidemenetlus vanglas pooleli ning kohtule

esitatud tühistamiskaebus pole lubatav.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

3-25-427

Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kaebaja esitas kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse, et kohus keelaks vanglal tema suhtes

käeraudade kohaldamise ja lõpetaks tema paigutamise eraldatud lukustatud kambrisse.

Nimetatud täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kaebaja suhtes Tartu Vangla 19.

veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/52 alusel (dtl 56). Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

eesmärki on võimalik saavutada vangla 19. veebruari 2025. a käskkirja täitmise peatamisega

nimetatud julgeolekuabinõude osas (HKMS § 251 lg 1 p 1).

11. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja ei ole kohtule riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust

esitanud. Arvestades menetlusökonoomiat, vabastab kohus kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel

riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

12. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel

või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks.

13. Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmaseks eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus

kaebajal. Teisisõnu peab esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ähvardama kaebajat tagajärg,

mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult

raske (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15).

14. Kohtu hinnangul ei esine kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust.

Kaebaja on esitanud paljusõnalisi avaldusi, kuid nende sisust ei nähtu, et teda ähvardaks vangla

19. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/52 täitmise tõttu praegu kahjulik tagajärg, mida

oleks hiljem ebamõistlikult raske kõrvaldada.

14.1. Seoses käeraudade kasutamisega on kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses esile toonud, et

käerauad on talle nii kehaliste kui ka vaimsete terviseprobleemide tõttu vastunäidustatud ja

ohtlikud.

Tartu Vangla 19. veebruari 2025. a käskkirjas on käeraudade kasutamise tingimusena märgitud,

et kaebaja tervislikust seisukorrast tulenevalt ei paigaldata talle käeraudu saatmise ajal, kui ta

kasutab kõndimisel abivahendit (küünarkeppi). Tartu Vangla esitas kohtule üksuse juhi 26.

veebruari 2025. a selgituse, mille kohaselt kasutatakse igapäevases töökorralduses kaebaja

suhtes käeraudu üksnes siis, kui tema saatmine toimub ratastoolis ja ta ei pea ise liikuma;

käeraudu ei paigaldata ka igapäevaste loenduste ja ravimite jagamise ajal – sel juhul

kasutatakse kilpi (dtl 82).

Kaebaja märkis 26. veebruari 2025. a avalduses, et ta viidi 21. veebruaril 2025 psühholoogiga

kohtuma käeraudades ja ratastoolis. Ta ei saanud käeraudade tõttu mapist dokumente välja

võtta ja kaasa võetud veepudelist vett juua. Käeraudade kasutamise ajal vee joomine tekitas

talle piina ja piinlikkust ning pärast kohtumist olid käed käeraudade tõttu vigastatud ja

valutasid väga kaua aega, mistõttu kaebaja pidi lisaravimeid tarvitama (dtl 88). Samas

avalduses märgitu kohaselt läks ta 26. veebruaril 2025 psühhiaatri juurde omal jalul kargu abil

3-25-427

(dtl 89). Kaebaja on ka väitnud, et 26. veebruaril 2025 oli vanglaametnik nõus teda

sotsiaaltöötaja juurde viima tingimusel, et talle pannakse enne ratastooli istumist käerauad (dtl

90). 2. märtsi 2025. a avalduses väidab kaebaja, et ta ei saa enam kambrist väljuda, sest

ratastooli istumine on talle ohtlik nii käeraudadega kui ka ilma: äkiline kukkumine ratastooli

tekitab talle valu; käeraudade kasutamisel kukuks ta tooli nii kõvasti, et tal tekiksid tõsised ja

pöördumatud tagajärjed (dtl 110).

Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei saa küünarkepi abil liikuda või et vangla takistaks tal

küünarkeppi kasutamast või et talle oleks küünarkepi kasutamise ajal käerauad pandud. Seega

on kaebajal võimalik liikuda saatmise ajal ilma käeraudadeta, kui ta kasutab küünarkeppi. Kui

kaebaja ei soovi või ei saa saatmise ajal küünarkeppi kasutada, on tal võimalik ratastoolini

liikumisel ja ratastooli istumisel teda saatvalt vanglaametnikult füüsilist toetamist paluda.

Kaebaja pole väitnud, et talle oleks abi osutamisest keeldutud.

Väidet, et kaebaja ei suuda käeraudadega kätevärina tõttu pabereid käes hoida (dtl 89), ei pea

kohus kaalukaks. Isegi kui käeraudade kasutamine mõjutaks käte värisemisest, ei ole tegemist

märkimisväärse kahjuliku tagajärjega, mis osutaks esialgse õiguskaitse vajadusele.

Kaebaja väitel ei ole talle loenduse ajal ja ravimite andmisel käeraudu pandud ning valvur pole

tema kambrisse sisenedes ka kilpi kasutanud. Samuti on ta väitnud, et ei leidu ühtegi valvurit

ega vangi, kes tunneks end temast ohustatuna. Kohus mõistab, et kaebaja soovib nende

väidetega põhistada, et temast ei lähtu ohtu, mis õigustaks täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist. Asjaolu, kas ja kui suur on kaebajast lähtuv oht, ei oma esialgse õiguskaitse

vajaduse hindamisel tähtsust, sest selles etapis ei anna kohus hinnangut käskkirja

õiguspärasusele. Küll aga osutab kaebaja saatmisel käeraudade kasutamata jätmine sellele, et

vangla on arvestanud kaebaja erivajadustega ning on piiranud kaebaja õigusi

vähemintensiivsemalt, kui käskkiri selleks õigusliku aluse annab.

14.2. Seoses eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise lubamatusega väidab kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluses, et tema ümber peavad olema tuttavad vangid ja valvurid, sest tal on

raskusi võõrastega kontakteerumisel ning ta ei talu stressi; samuti on vaimse puudega isiku

paigutamine üksikvangistusse ebainimlik. Lisaks on ta väljendanud rahulolematust erinevate

piirangutega, mis eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega kaasnevad. Kaebaja on esile

toonud, et ta ei saanud minna riigikeele kohvikusse, tal ei lubata kasutada köögis olevaid

tarvikuid, tal ei lubata vaadata televiisorit ega kuulata raadiot.

14.2.1. Kaebajal saaks olla esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui eraldatud lukustatud kambris

viibimine kahjustaks olulisel määral tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja avaldustest ei nähtu, et

teda ähvardaks praegu sotsiaalne isolatsioon. Lisaks ei ole kaebaja viibinud eraldatud

lukustatud kambris sedavõrd kaua, et esineks tema vaimse või füüsilise tervise kahjustamise

oht. Kaebaja pole ka väitnud, et talle poleks tagatud õigus viibida tund aega vabas õhus.

Kohtu hinnangul nähtub kaebaja väidetest selgelt, et ta on saanud lukustatud kambris viibimise

ajal inimestega suhelda. Kaebaja on kirjeldanud, et ta viibis 26. veebruaril 2025 tund aega

psühhiaatri vastuvõtul (dtl 89 ja 111), samuti viibis ta psühholoogi vastuvõtul (dtl 88), ta on

suhelnud koridoris ja duši all käies kaaskinnipeetavatega (dtl 44, 89 ja 114) ning tal

võimaldatakse kaks korda nädalas 10 minutit telefoni teel suhelda (dtl 26). Lisaks suhtleb

kaebaja igapäevaselt ametnikega, kes käivad talle ravimeid toomas ja muid ülesandeid täitmas.

3-25-427

Vastuseks kaebaja taotlusele kohustada vanglat lubama tal minna keelekohvikusse, selgitab

kohus, et sellise võimaluse loomiseks oleks alust üksnes juhul, kui kaebajal esineks sotsiaalse

isolatsiooni tõttu esialgse õiguskaitse vajadus.

14.2.2. Kaebaja on esitanud kohtule ka taotluse, et kohus kohustaks vanglat korraldama tema

kambri koristamise nii, nagu on ette nähtud alates 2022. aastast.

Kaebaja väitel vajab ta kambri koristamisel abi, sest ta ei ole tervisliku seisundi tõttu võimeline

ise kambrit igapäevaselt koristama. Kaebaja väitel öeldi talle 20. veebruaril 2025, et

koristamine toimub kaks korda nädalas. Ta on esitanud kohtule Tartu Vangla 6. juuli 2022. a

vastuse nr 6-24/3242-2, mille kohaselt oli kaebajale vastavalt meditsiiniosakonna näidustusele

ette nähtud, et vangla korraldab tema kambris märja pesu üks kord päevas (kaebaja 20.

veebruari 2025. a menetlusdokumendi lisa 15; dtl 35). 27. veebruari 2025. a avalduses märkis

kaebaja, et talle oli eelmisel päeval öeldud, et ta peab hakkama ise märja mopiga oma kambrit

pesema; koristamine on talle terviseseisundi tõttu ohtlik, sest ta võib kukkuda ja ennast

vigastada (dtl 99) ning ta ei suuda liikuda, kui põrand on märg ja talle on pandud käerauad (dtl

112). Kaebaja väitel vaevleb ta allergiate käes; talle küll toodi allergiavastased tabletid, kuid ta

ei soovi neid manustada, sest ta tarvitab niigi palju ravimeid, millel on palju kõrvaltoimeid (dtl

45).

Ka sellise eesmärgi saavutamiseks puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.

Kohtule ei ole kaebaja väidete põhjal äratuntav, et teda ähvardaksid eraldatud lukustatud

kambris viibimise ajal kambri hügieenitingimuste tõttu kahjulikud tagajärjed, mis oleksid

hiljem raskesti kõrvaldatavad. Kaebaja elu ega tervis ei ole ohus, kui kamber on mõnda aega

koristamata, seda enam, et talle on tagatud võimalus manustada allergiavastaseid ravimeid. Kui

kaebajale pannakse käerauad ajal, mil põrand on koristamisjärgselt märg, on kaebajal võimalik

paluda vanglaametnikult liikumise turvalisuse tagamisel abi. Vaidlus selle üle, kas kaebaja on

tervisliku seisundi tõttu võimeline koristama, ei ole praeguse esialgse õiguskaitse taotluse

esemeks.

14.3. Kaebaja esitas 20. veebruari 2025. a menetlusdokumendis taotluse, et kohus nõuaks

vanglalt tõendeid selle kohta, et tal on erinevad dermatiidid ja allergiad ning astma, mis

takistavad tal kambrit koristamast. Samuti esitas kaebaja 24. veebruari 2025. a

menetlusdokumendis taotluse, et kohus nõuaks Tartu Vanglalt välja vangla 15. oktoobri 2019. a

vastuse nr 6-24/5183-2 ja 23. jaanuari 2019. a käskkirja nr 6-2/35. Kaebaja soovib nende

dokumentidega tõendada, et vangla on tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldades

toiminud rangemalt kui teiste kinnipeetavatega. Kuna kaebajal ei ole vaja nimetatud asjaolusid

esialgse õiguskaitse vajaduse hindamiseks tõendada, jätab kohus tõendite kogumise taotlused

HKMS § 62 lg 2 alusel rahuldamata.

14.4. Seega ei esine praegu olukorda, mis annaks alust hinnanguks, et kaebajat ähvardab

käeraudade kasutamise või eraldatud lukustatud kambris viibimise tõttu kahjulik tagajärg, mida

oleks hiljem ebamõislikult keeruline kõrvaldada.

Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja avaldustest kumab läbi soov dikteerida vanglale

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tingimusi, tuginedes oma tervislikule seisundile.

Sellist õigust kaebajal ei ole.

15. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

3-25-427

16. Kaebaja esitas kaebuses ja ka hilisemas menetlusdokumendis taotluse, et kohus tagastaks

talle kõik lisad, sest ta vajab neid teistes menetlustes.

Kohtule esitatud paberdokumente säilitatakse kuni kohtuasja menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni, kui kohus ei määra teisiti (HKMS § 87 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 56 lg 5). Kohtute infosüsteemi salvestatud dokumendid asendavad üksnes

ärakirjadena esitatud paberdokumente (TsMS § 56 lg 4).

Kaebaja esitas nii 19. veebruari 2025. a kaebuse kui ka hilisemate kaebuse täienduste kõik lisad

paberdokumentidena. Kohus skaneeris kõik kaebaja esitatud dokumendid ning salvestas need

kohtute infosüsteemis elektrooniliste dokumentidena (TsMS § 56 lg 4). Kohtule esitatud

paberdokumentide seas on nii originaaldokumente kui ka ärakirju. Kohtu hinnangul ei ole

praeguses asjas vaja hoida asja juures kaebaja esitatud originaaldokumente kuni haldusasja

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebaja taotluse

ning tagastab talle kaebuse ja kaebuse täienduste lisad (v.a ümbrikud).

17. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen