2-22-118030/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

05.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-118030

Tsiviilasi

AS RW-Trans hagi OÜ Skyyren vastu võlanõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende Hageja AS RW-Trans (registrikood 10101676)

esindajad Hageja lepinguline esindaja advokaat Indrek Kukk

Hageja seaduslik esindaja E.S (isikukood XXX)

Kostja OÜ Skyyren (registrikood 11017570)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson

Kostja seaduslik esindaja C.N (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada AS RW-Trans (hageja) ja OÜ Skyyren (kostja) vaheline kompromiss

järgmiselt: 1.1. Kostja OÜ Skyyren kohustub tasuma hagejale AS RW-Trans 201 eurot

hiljemalt

13.03.2025 ülekandega hageja AS RW-Trans arvelduskontole nr xxx (LHV Pank).

1.2. Pooled kinnitavad, et punktis 1.1 nimetatud rahasumma (201 eurot) tasumisega

loevad pooled lõplikult ja täielikult täidetuks kõik nõuded, mis seonduvad

käesoleva tsiviilasjaga nr 2-22-118030.

1.3. Pooled lepivad kokku, et kõik poolte kantud menetluskulud jäävad poolte endi

kanda;

1.4. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest, et kohus keeldub

samal alusel sama kostja vastu sama nõude esitamisel selle menetlusse

võtmisest ning kompromissi mittetäitmisel on hagejal õigus esitada

kompromissi kinnitamise määrus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus

ettenähtud korras.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-22-118030 seoses kompromissi saavutamisega.

3. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, so 140 eurot AS RW-Trans arvelduskontole

nr xxx (LHV Pank)

4. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pooled on loobunud õigusest esitada kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebus, seega ei

ole käesolev määrus vaidlustatav (TsMS § 661 lg 4).

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on AS RW-Trans hagi OÜ Skyyren vastu võlanõudes.

2. 05.03.2025 toimunud kohtuistungil saavutasid pooled kompromissi ja esitasid kohtule

allkirjastatud kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja menetluse käesolevas

tsiviilasjas lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud

menetluse lõpetamise tagajärgedest.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4

sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi

ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see

on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega

riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430

lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus

käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Hageja ja kostja on pidanud

asjas esitatud nõuete osas läbirääkimisi ja soovivad omavahelistes nõuetes saavutada

õigusrahu ning lahendada kõik asjas esitatud ning asjasse puutuv kohtuliku

kompromissilepinguga.

5. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe

sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

6. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub

käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku

alusel (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1).

7. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3

alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei

ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kõik poolte menetluskulud jäävad

poolte endi kanda.

8. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti

(TsMS § 150 lg 4). Hageja palub kohtul tagastada pool tsiviilasjas tasutud riigilõivust.

Hageja on käesolevas asjas tasunud riigilõivu 280 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus

poole riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool hagi

esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 140 eurot AS RW-Trans arvelduskontole nr xxx (LHV

Pank).

9. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Menetlusosalised on kokku

leppinud, et nad loobuvad kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebamise õigusest.

Kohus välistab menetlusosaliste soovil määruskaebuse esitamise õiguse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Almere kohtunik