1-25-952/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-952

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. märtsil 2025, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-952

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Thea Tikenberg

Natalija Mehh

Kriminaalasi

Mihhail Müür süüdistatuna KarS § 184 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Alice Simm

Süüdistatav

Mihhail Müür – isikukood 38106030225, Eesti Vabariigi

kodanik, elukoht xxx, viibimiskoht XXX, emakeel vene

keel, xxxharidusega, töökoht xxx, tõkend vahistamine,

varem kriminaalkorras karistatud.

Kaitsja

Alik Karajev

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Mihhail Müür KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus

2 aastat 7 kuud.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.11.2023

otsusega nr 1-23-6402 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistust,

võrra ning mõista liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda

karistusaja alguseks 25.11.2024.

Mihhail Müüri suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

Välja mõista Mihhail Müürilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme

kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2215 eurot ning KrMS § 180 lg

1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud 2012 eurot riigituludesse.

Kohustada Mihhail Müüri tasuma väljamõistetud sundraha ja ekspertiisikulud 12 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 352,25 eurot.

Menetluskulud, kogusummas 4227 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99925700006681. Selgitusse võib märkida: „Mihhail Müür, kriminaalasi 1-

25-952, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid:

-

narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada;

-

narkootilise aine käitlemisvahendid (pakendid, kilekott, läbipaistvad kotid,

grammkaal) (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada;

-

menetluse käigus ära võetud ja vaadeldud IT seadmetest loodud koopiafailid,

jäädvustatud fotod ja alla laetud andmed (PPA keskkriminaalpolitsei

andmehoidlas) – kustutada;

-

Mihhail Müüri elukoha läbiotsimise käigus ära võetud mobiiltelefon Nokia TA-

1203 (imei: xxxxxxxx) koos sim-kaardiga (PPA asitõendite hoidlas) – tagastada

Xle.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Mihhail Müüri süüdistatakse suures koguses (s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe

tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, mis seisneb

selles, et tema ebaseaduslikult omandas tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne

25.11.2024.a kella 17.07, suures koguses, s.o 50,46 grammi narkootilist ainet N,N-

dimetüülaminoetonitaseeni ning difenhüdramiini, mida ta hoidis enda valduses ja viskas

vahetult enne politsei poolt kinnipidamist Tallinnas xxx asuva maja teise trepikoja kõrvale

rõdu alla, kust see 25.11.2024.a kell 17.20 ajal politseiametnike poolt sündmuskoha vaatluse

käigus leiti ning ära võeti.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on

käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine,

tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine,

laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine

kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja

arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

N,N-dimetüülaminoetonitaseen kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri

18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja

teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade VI nimekirja,

nitaseenide rühma.

Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe

tekitamiseks kümnele inimesele. N,N-dimetüülaminoetonitaseeni puhul piisab kümnele inimesele joobe

tekitamiseks 0,05-0,2mg (0,00005-0,0002 grammist) narkootilisest ainest (puhtal kujul). Difenhüdramiini puhul

piisab kümnele inimesele narkootiliseks joobe/psühhotroopse toime tekitamiseks 2-4grammi ainet (puhtal kujul).

Seega pani Mihhail Müür toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku

käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Mihhail Müüri, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 19.02.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Mihhail Müüri süüdi tunnistamist Kars § 184 lg 1 järgi

ja tema karistamist vangistusega 2 aastat 7 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud

karistust Harju Maakohtu 29.11.2023 otsusega nr 1-23-6402 mõistetud karistuse ärakandmata

osa võrra, s.o 1 aasta vangistust ning mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat 7 kuud. KarS §

68 lg 1 alusel arvestada kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistuse hulka ning karistuse

kandmise alguseks lugeda 25.11.2024.

Asitõendid

KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada

tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal

toimepanijale. Sama paragrahvi lõike 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine),

vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 191 alusel kohus

konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine

või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu

asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule

valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup

hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

Juhindudes KarS § 83 lg-test 1 ja 4, §-st 191 ja KrMS § 126 lg 3 p-dest 2, 4 otsustab kohus

kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist:

-

narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada;

-

sündmuskoha vaatluse käigus ja ekspertiisiaktiga nr 24E-SS00086-01 tagastatud

soonkinnisega kilekott, milles omakorda mässitud pakend ja Mihhail Müüri elukoha

läbiotsimise käigus ära võetud suuremad ja väiksemad soonkinnisega läbipaistvad

kotid, grammikaal MTX Basic (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada;

-

Menetluse käigus ära võetud ja vaadeldud IT seadmetest loodud koopiafailid,

jäädvustatud fotod ja alla laetud andmed (PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) –

kustutada;

-

Mihhail Müüri elukoha läbiotsimise käigus ära võetud mobiiltelefon Nokia TA-1203

(imei: xxxxxxxx) koos sim-kaardiga (PPA asitõendite hoidlas) – tagastada Xle.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o

2215 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud 2012 eurot

riigituludesse.

Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb

süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt

korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus.

See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse

tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad

uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas

õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis

on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt

menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui

ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab

tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).

Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega

ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele

isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas,

mistõttu nimetatud ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Ka DNA-

ekspertiisi ja sõrmejäljeekspertiisi tulemused, mis on kaasa aidanud kriminaalasja

lahendamisele, kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik