2-24-118804/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. märts 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-118804

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi H.D vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

327 eurot ja 34 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht XXX), lepinguline esindaja: Carlo Kask

(e-post XXX)

Kostja: H.D (isikukood XXX, rahvastikuregistrijärgne

elukoht xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx, e- post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi H.D vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

rahuldamata.

2. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

3. Saata otsus kostja teadaolevale e-posti aadressile. Toimetada otsus kostjale avalikult

kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda. Kostjal puuduvad hüvitatavad

menetluskulud.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu 18. juuni 2024 määrusega anti Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue H.D

vastu üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 5. juulil 2024 hagiavalduse H.D vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hageja täiendas hagiavaldust 4. septembril ja 6. septembril 2024. Hageja

palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 139 eurot, intressi 16,80 eurot,

sissenõudmiskulud 25 eurot, kuni 5. juulini 2024 sissenõutavaks muutunud viivise 97,33

eurot ning edasiulatuva viivise alates 6. juulist 2024 kuni põhinõude tasumiseni.

3. Hageja nõue tuleneb ESTO AS-i ja kostja vahel 16. märtsil 2022 sõlmitud krediidikonto

krediidilepingust nr 65171030384, mille alusel sai kostja krediiti summas 4000 eurot.

Leping sõlmiti tähtajatult. ESTO AS maksis 16. märtsil 2022 krediidi kostjale välja

summas 3876 eurot (s.o 4000 eurot miinus 124 eurot väljavõtte tasu). Kostja võttis krediidi

kasutusse tervikuna pärast krediidiandjaga lepingu sõlmimist ja teostas 18. märtsil 2022

tasumise 3861 eurot põhisumma katteks ja 15 eurot kiire väljamakse tasu katteks. Kuivõrd

kostja jättis tasumata osamaksed, saatis ESTO AS 30. juunil 2022 lepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei

tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud

lepingu üles 14. juulil 2022. ESTO AS loovutas kostja vastu nõude Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital 20. septembril 2022.

Hageja esitas 6. septembril 2024 alternatiivse nõude, kui kohus leiab, et leping ei ole

lõppenud ülesütlemisega. Sellisel juhul tuleb kostjal krediit tagastada alusetu rikastumise

sätete alusel, sest kostja on palunud krediit kanda kostja enda pangakontole.

4. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23. septembri 2024 määrusega, andes kostjale 20

päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohtul ei õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja

sidevahendite andmeid kasutades.

Tartu Linnavalitsuse vastuse kohaselt puudub neil kostjaga kokkupuude ja teave tema elu-

või viibimiskohast. Politsei- ja Piirivalveameti vastuse järgi puudub neil isiku elukoha

kohta info. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude

sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni.

Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, toimetas kohus hagimaterjalid

ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale

hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded 20. jaanuaril 2025 ning luges menetlusdokumendid

kostjale kättetoimetatuks 5. veebruaril 2025, s.o 15 päeva möödumisel. Viimane päev

hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli 25. veebruaril 2025. Kostja ei ole esitanud kohtule

vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on tsiviilasja

menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt

seaduses sätestatule.

6. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS §

4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste

rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C 679/18,

OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus kohtuasjas nr

2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja

hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva

krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi

tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma

vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus

kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu

tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse

suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2

punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause

kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib

krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete

pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija

esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema

pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus

tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18 viimane lõik).

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

7. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal

(hagejal).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja märkinud, et

krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja

pensionikeskuse päringu vastuse analüüsi alusel. Samuti kasutas krediidiandja

krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka krediidiandjale kättesaadavaid

andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS ja taust.ee maksehäireregistrid). Päringute vastustest

nähtub, et kostja keskmine töötasu laenu taotlemisel oli 800 eurot ning finantskohustused

140 eurot. Maksehäired kostjal puudusid. Hageja toob välja, et sissetulekute ja kohustuste

vahe oli 660 eurot ja selle vahe sisse mahtus võetava krediidilimiidi osamakse, milleks

moodustus 66,66 eurot (s.o minimaalne igakuine kasutusse võetud krediidi tagasimakse

1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse).

Riigikohus on 24. novembri 2023. a lahendis asunud seisukohale, et krediidiandja peab

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning

muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5) (vt

Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).

Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu

sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet

krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Kohtu

hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks

lugeda piisavaks vaid kostja enda avaldatut ega riiklikest registritest saadavaid andmeid,

kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv. Krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma vähemalt pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 8.

novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Käesolevalt ei nähtu, et laenuandja

oleks kostja sissetulekuid ja kohustusi üldse mingil viisil kontrollinud.

8. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude

maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

VÕS § 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%. Kuivõrd kostja ei võlgne

hagejale intressi ega muid tasusid (väljavõtte tasu), tuleb kõik maksed arvestada põhivõla

katteks. Laenuandja on teinud kostjale väljamakse summas 3876 eurot (dtl 107), s.o 4000

eurot laenusumma miinus väljavõtte tasu 124 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid

kogusummas 3876 eurot (s.o 4. septembri 2024 hagiavalduse täienduse kohaselt on kostja

tasunud 18. märtsil 2022 põhisumma katteks 3861 eurot ja kiire väljamakse tasu katteks 15

eurot). Seega oli lepingu ülesütlemise ajaks tagastatud kogu põhivõlgnevus.

Kostja on tagastanud kogu krediidilepingu alusel tekkinud põhivõlgnevuse ning seega ei

ole kostja kohustust rikkunud ning hageja ei saa nõuda viivist ega sissenõudmiskulu.

Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.

9. Kuivõrd kohtul ei ole õnnestunud hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust kostjale

kätte toimetada kogu menetluse jooksul ja kohtule ei ole teada kostja viibimiskoht muul

viisil (vt põhjendava osa punkti 4), peab kohus põhjendatuks toimetada kohtuotsus kostjale

kätte avalikult, avaldades kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole

menetluses osalenud, ei saa tal olla hüvitatavaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik