2-25-3/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

5. märts 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-3

Tsiviilasi

T.M-i hagi OÜ XX vastu 105,10 euro nõudes

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 2. jaanuari 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.M-i määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): T.M (isikukood XXX)

Vastustaja (kostja): Osaühing XX

(registrikood

XXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 2. jaanuari 2025 määrus ja saata asi maakohtule hagi

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372

lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.M (hageja) esitas 1. jaanuaril 2025 Viru Maakohtule hagi OÜ XX (kostja) vastu 105,10 euro

nõudes. Hagiavalduse kohaselt osutab kostja alates 2024. a jaanuarist Viru Vangla kinnipeetavatele

vangistusseaduse (VangS) § 48 lg-s 1 sätestatud kaupluseteenust. Kaup tuleb tellida e-poe kaudu.

Kostja on lisanud kauba hinnale tellimuse kohale toomise tasu 4,16 eurot + käibemaks 20% = 4,99

eurot (21.12.2023–19.02.2024) ja edaspidi 4,16 eurot + 22% = 5,08 eurot. Hageja leiab, et kostja

rikub hageja tarbijaõigusi ja seadust. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei anna kostjale õigust

võtta lisaks kauba hinnale lisanduvale 20 protsendile ka tellimuse kohale toomise eest tasu 4,16

eurot. Kostja ei too kaupa kohale üksikutele kinnipeetavatele, vaid korraga sadadele

kinnipeetavatele, mistõttu ei ole igalt kinnipeetavalt kauba kohale toomise eest tasu võtmine

õigustatud ja proportsionaalne. Hageja leiab, et maksimaalselt oleks õigustatud kauba kohale

toomise teenuse eest tasu võtmine 1 euro kinnipeetava kohta. Kostja kasutab agressiivset

kauplemisvõtet tarbijakaitseseaduse (TKS) § 18 tähenduses, sest teab, et hageja on sundolukorras.

Hageja nõuab kostjalt tagasi transpordi teenustasu 105,10 eurot 26-l korral teenuse osutamise eest.

Hageja palub kohustada kostjat vähendama teenustasu mõistlikule konkurentsivõimelisele

teenustasule. Hageja palub tunnistada kostja kauba kohale toomise eest teenustasu võtmine

õigusvastaseks konkurentsiseaduse (KonkS) § 16 tähenduses.

2. Maakohus keeldus 2. jaanuaril 2025 hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel. Maakohus selgitas, et TKS § 64 lg 1 kohaselt tarbijate kollektiivseid huve kahjustava

tegevuse lõpetamiseks ja sellisest tegevusest hoidumiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti peadirektor või tema volitatud ametiisik teha ettekirjutuse või Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet võib pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga maakohtusse. TsMS § 3 lg

1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma

eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja ei saa pöörduda kõigi

kinnipeetavate õiguste kaitseks kohtusse ja nõuda oma subjektiivsele arvamusele tuginedes kauba

kättetoimetamistasu vähendamist. Kauba kättetoimetamise tasud erinevad ka väljaspool vanglat

oluliselt ning sõltuvad vahemaast, kaubast endast, kättetoimetamise viisist ja ka ettevõttest.

Eeltoodu põhjal ei saa väita, et hagis toodud kättetoimetamistasu võiks olla kuidagi põhjendamatult

suur. Maakohus nentis, et hagist pole aru saada, kas kättetoimetamistasu lisandub

vangistusseadusega lubatud 20-le protsendile, kuid asus seisukohale, et hagi on perspektiivitu ja

selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Hageja esitas 5. jaanuaril 2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles leidis, et

maakohus jättis ebaõigesti tema hagiavalduse menetlusse võtmata. Hageja palus maakohtu määruse

tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmiseks.

Hageja leidis, et kuna ta rajab oma nõude väitele, et kostja on turgu valitsevat seisundit

kuritarvitanud, ja toob välja asjaolud, mis puudutavad KonkS-i konkreetsete punktidega hõlmatud

rikkumisi, tuleb kostja teo õigusvastasuse kohta hinnangu andmiseks kindlaks teha, kas kostja on

rikkunud kasvõi ühte KonkS § 16 p-des 1–6 nimetatud või muud turgu valitseva seisundi

kuritarvitamisena käsitatava tegevuse keeldu. KonkS § 16 p-d 1–6 on eraldiseisvad

deliktiõiguslikud kaitsenormid VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaldamise

eeldusena piisab sellest, kui kostja on rikkunud ühte kaitsenormi. Eeltoodu tähendab, et VÕS §

1045 lg 1 p 7 kohaldamiseks ei saa KonkS § 16 p-dest 1–6 tuletada kaitsenorme, mille koosseisu on

arvatud kaks või rohkem KonkS § 16 p-des 1–6 sisalduvat koosseisu. Kostja on ebaõiglast hinda

kehtestades rikkunud seaduses sätestatud kaitsenormi, tema käitumine on seega VÕS § 1045 lg 1 p

7 järgi õigusvastane ning on põhjustanud hagejale kahju, mis väljendub liiga kõrge müügihinna ja

õiglase müügihinna vahes.

Olukorras, kus isik sõlmib turgu valitsevat seisundit omava ettevõtjaga lepingu, milles viimane

nõustub teisele poolele kaupa müüma KonkS § 16 p 1 mõttes ebaõiglaselt kõrge hinnaga, ei ole hea

usu põhimõttega vastuolus see, kui lepingu teine pool tugineb hiljem sellele, et turgu valitsevat

seisundit omav ettevõtja on kehtestanud talle lepingut sõlmides ebaõiglaselt kõrge müügihinna ja

rikkunud sellega KonkS § 16 p-s 1 nimetatud keeldu ning tekitanud sellega isikule kahju. Sellist

järeldust toetab mh Euroopa Kohtu praktika, mille järgi peab igal isikul olema võimalik esitada

konkurentsiõiguse rikkuja vastu kahju hüvitamise nõue. Samuti on Euroopa Kohus viidanud asjas

nr C-453/99 sellele, et EÜ asutamislepingu artikliga 85 on vastuolus riigisisese õiguse säte, mis

keelab nimetatud sätte mõistes konkurentsi piirata või kahjustada võiva lepingu poolel nõuda

lepingu täitmisel tekkinud kahju hüvitamist üksnes seetõttu, et ta on selle lepingu pool (vt Euroopa

Kohtu 20. septembri 2001 otsus asjas nr C-453/99 Courage ja Crehan, p 36).

4. Maakohus leidis, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna maakohtule alust

määruskaebust rahuldada ning TsMS § 663 lg 5 kohaselt edastas määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 2. jaanuari 2025 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 667 lg 2).

Määruskaebus tuleb rahuldada.

6. Maakohus jättis hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ehk leidis, et hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset.

Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel saab kohus

menetlusökonoomika huvides jätta menetlusse võtmata üksnes sellise avalduse, mille puhul on asja

sisuliselt arutamata selge, et avaldus on perspektiivitu.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega, et hageja on nõude esitanud kõigi kinnipeetavate

õiguste kaitseks ja nõuab oma subjektiivsele arvamusele tuginedes kauba kättetoimetamistasu

vähendamist. Praegusel juhul on vähemalt üks hageja nõuetest rahalise hüvitise väljamõistmise

nõue eraõigusliku juriidlise isiku vastu ja hageja on põhistanud, et tal on olnud kostjaga

hagiavalduses kirjeldatud lepingulised suhted. Seega on vähemalt selle nõude osas tegemist

tavapärase sooritushagiga, mille edulootuse sisulisem hindamine ei ole hagi menetlusse võtmise

etapis võimalik. Kostja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole sellises olukorras eraldi

nõue, vaid hageja sooritusnõude üks eeldusi (RKTKo 03.10.2013, 3-2-1-97-13, p 10).

7. Asjaolu, et tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks võib kohtusse pöörduda nii Eesti Vabariik

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kaudu kui alates 1. jaanuarist 2025 kehtiva õiguse

kohaselt ka eraõiguslik pädev üksus (vt TsMS § 4974 lg 1 p 1 ja lg 2), ei piira iga isiku võimalust

oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.

8. Hagiavalduse menetlusse võtmisest ei oleks põhjust keelduda ka TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel.

Riigikohtu praktika kohaselt ei reguleeri VangS § 48 lg 1 müüja ja ostja suhteid, st lisaks avalik-

õiguslikele nõuetele on võimalik ka eraõiguslike nõuete esitamine vanglapoe pidaja kui

eraõigusliku juriidilise isiku vastu (RKEKo 31.01.2013, 3-3-1-48-12, p-d 12–13).

9. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus andma hagejale võimaluse kõrvaldada ebaselgused

nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude suurus 105,10 eurot, sest ta tasus 26 korda tema

hinnangul õigusvastast teenustasu 4,16 eurot. Tehte 26 x 4,16 tulemus on tegelikult 108,16.

10. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg

1).

11. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja esitada määruskaebuse hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Kuna käesoleva määrusega ringkonnakohus

tühistab maakohtu määruse, millega keelduti hagiavaldust menetlusse võtmast, ei ole käesolev

määrus selline määrus, millega hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldutakse ja seega ei saa selle

peale esitada määruskaebust Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)