2-19-7226/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Määruse tegemise aeg ja koht

05.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-7226

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

M.J-i kohustustest vabastamise menetlus

Võlgnik: M.J (isikukood XXX)

Võlausaldajad:

B OÜ (registrikood XXX)

L.T.X (registrikood XXX);

Q.Z.H (registrikood xxx);

M.M.G (registrikood XXX);

J OÜ (registrikood XXX);

A OÜ (registrikood XXX)

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine, kirjalik

menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada M.J-i kohustustest vabastamise menetlus ning vabastada M.J

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

2. Avaldada käesolev määrus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

3. Jätta menetluskulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad

võlausaldajate endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Määruskaebus

tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 11.06.2019 kohtumäärusega kuulutas kohus välja M.J-i (edaspidi võlgnik) pankroti.

2. 20.02.2020 kohtumäärusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse ning algatas võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse. Määruse kohaselt jäi võlgniku pankrotimenetluses

tunnustatud nõuete eest raha saamata järgmistel võlausaldajatel: I.X.F (praegune B OÜ), L.T.X,

Q.Z.H, M.M.G, I (ühinenud J OÜ-ga), N.N.Q (praegune A OÜ). Usaldusisiku kohustusi

määrati täitma võlgnik ise.

3. 12.02.2025 kohtunõudega küsis kohus võlausaldajatelt seisukohta võlgniku kohustustest

vabastamise osas, sh võla jääki. Seisukoha esitasid järgmised võlausaldajad:

a) B OÜ ja L.T.X vaidlevad vastu võlgniku kohustustest vabastamisele ning leiavad, et

menetlust tuleks pikendada seitsmele aastale, kuivõrd selliselt saaksid võlausaldajate

nõuded suuremas ulatuses tasutud. Võlausaldajad märkisid, et kohustustest vabastamise

menetluse kestel laekus võlausaldaja L.T.X nõude katteks 1396,28 eurot, jääk on

3163,75 eurot, ning B OÜ nõude katteks laekus 3646,68 eurot, jääk on 8256,65 eurot (dtl

1038-1046).

b) M.M.G märkis, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada (dtl 1019-

1022).

c) A OÜ ja J OÜ vaidlevad vastu võlgniku kohustustest vabastamisele. Võlgnik on

võlausaldajate hinnangul süüliselt rikkunud oma kohustusi, sest võlgnik ei otsinud endale

tasuvamat tööd ning ei teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks

võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlausaldajad märkisid, et kohustustest

vabastamise menetluse kestel laekus võlausaldaja A OÜ nõude katteks 306,40 eurot ja I

nõude katteks 3335,94 eurot (dtl 1024-1037).

4. Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks. Võlgnik esitas

08.02.2025 viimase aruande koos lisadega. Võlgnik palub ennast kohustustest vabastada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kuna kohustustest vabastamise avaldus esitati enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

jõustumist, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele, sh selle lõpetamisele

kohaldada pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022 (FIMS § 68 lg 2).

6. PankrS1 § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1.

7. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohustustustest vabastamise

menetlusega antakse raskes majanduslikus olukorras olevale võlgnikule võimalus uueks

normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik

täitma kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi (vt ka Riigikohtu lahend

asjas 3-2-1-46-13, p 11).

8. Võlgniku kohustustest vabastamist ei välista see, kui võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele

makseid ja/või on seda teinud väikestes summades. Oluline on see, kas võlgnik on rikkunud

süüliselt oma käesoleva menetlusega kaasnevaid kohustusi (ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve). Kohus hindab ka võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluses

ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud

asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse jätta võlgnik kohustustest vabastamata.

9. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on terve menetluse kestel olnud püsivalt

hõivatud tööga P Eesti OÜ-s vahetuse ülemana (tööleping alates 18.12.2007). Võlgnik on

teeninud töötasu ning teinud võlausaldajatele ka iga aasta väljamakseid. Võlgnikul oli võimalik

1 Siin ja edaspidi, kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon.

ja kohustus rahuldada võlausaldajate nõudeid arvestades TMS § 131 ja § 132 sätestatut. Kohtu

hinnangul on võlgnik, arvestades oma igakuise töötasu suurust, teinud proportsionaalseid

makseid nõutud ulatuses. Seejuures on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas

ulatuses: kohustustest vabastamise menetluse kestel kogusummas 15 705,07 eurot ning kui

lisada juurde ka pankrotimenetluses võlausaldajatele tehtud väljamaksed, siis kogusummas 16

270,66 eurot (ehk 31,39% tunnustatud nõuete kogusummast). Kohtu hinnangul ei ole seega

põhjendatud heita võlgnikule ette, nagu ei oleks võlgnik täitnud kohustusi olulisel määral.

10. Kohus ei nõustu osade võlausaldajate etteheitega, nagu oleks võlgnik rikkunud oma

kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega (PankrS § 173 lg 1), sest võlgnik oleks

väidetavalt pidanud otsima endale tasuvama töö. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega ei pruugi igas olukorras tähendada seda, et võlgnik peab kohustustest vabastamise

menetluse ajal pidevalt otsima teist, tasuvamat tööd (vt ka Riigikohtu lahend asjas 2-11-24696, p

19). Kohtule ei ole teada asjaolud, mis annaksid aluse väitmaks, et võlgnikult oleks mõistlikult

saanud eeldada tasuvamale tööle asumist. Ainuüksi see, et võlausaldajad oleksid soovinud saada

oma nõuded rahuldatud suuremas summas, selliseks järelduseks alust ei anna. Võlgnikul on

olnud kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal püsiv töökoht ja stabiilne sissetulek, mille

arvelt on rahuldatud võlausaldajate nõudeid. PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse rikkumist

saaks kohtu hinnangul eelkõige tõdeda olukorras, kus võlgnik on terve menetluse vältel ilma

mõjuva põhjuseta olnud töötu või arvestades tema oskusi ja teadmisi töötab ilmselgelt tema

jaoks alamakstud tööpositsioonil. Selliseid asjaolusid praegusel hetkel ei esine.

11. Kohus võtab ka arvesse, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja

esitanud asjakohaseid usaldusisiku aruandeid koos ettenähtud lisadega.

12. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kuigi võlgnik on teinud võlausaldajatele

kohustusest vabastamise menetluse kestel väljamakseid väiksemas ulatuses kui kogu nõuete

jääk, on võlgnik andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ning kohtule esitatud

materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks rikkunud oma seaduses ettenähtud kohustusi. Ainuüksi

asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud

ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest

vabastamata, kui ta ei ole seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 31.01.2017 lahend asjas 2-09-3606, p 22).

13. Kohus vabastab seetõttu võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus

avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).

14. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg

1). Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused (PankrS § 176 lg 2).

15. Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Kohus

jätab kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate

menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause).

Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus menetluskulude

rahalist suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaisa Margus

kohtunik