3-24-1495/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

5. märts 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-1495

Haldusasi

X.X.-i kaebus Viru Vangla 1. aprilli 2024. a käskkirja

nr 6-2/24/765-3 tühistamiseks ning Viru Vangla

keelamiseks määrata ja sundida kaebajat tööle

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 29. detsembri

2024. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2024. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras 1. aprilli 2024. a käskkirjaga nr 6-2/24/765-3 kinnipeetava X.X.-i

tööle haldusosakonda majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale tähtajatult alates 3.

aprillist 2024, tunnitasuga 0,74 eurot vastavalt töötatud tundidele.

2. X.X. esitas nimetatud käskkirja peale vaide, mille Viru Vangla 20. mai 2024. a

vaideotsusega nr 6-12/24/83-2 rahuldas ning tunnistas 1. aprilli 2024. a käskkirja nr 6-

2/24/765-3 täies ulatuses kehtetuks.

Lisaks tunnistas Viru Vangla 17. juuli 2024. a käskkirjaga nr 6-2/24/765-4 kehtetuks 9.

novembri 2023. a käskkirja nr 6-2/765-1, millega määrati kaebaja tööle majandustööle

abitöölisena tähtajatult alates 13. novembrist 2023 ja vaidlustatud 1. aprilli 20204. a käskkirja

nr 6-2/24/765-3 teistkordselt.

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 1. aprilli 2024. a käskkirja nr 6-

2/24/765-3 tühistamiseks ning vangla keelamiseks määrata ja sundida kaebajat tööle.

Kaebuse kohaselt ei võimalda kaebaja tervis tal töötada.

Täiendavalt selgitas kaebaja halduskohtule, et kuigi vangla tunnistas vaidlustatud tööle

määramise käskkirja kehtetuks, soovib ta asja menetlemist ning tühistamisnõudelt

tuvastamisnõudele üleminekut. Kaebaja põhjendatud huvi on vältida edaspidi vangla

õigusvastast tegevust ja haldusaktide andmist. Välistatud ei ole, et vangla võib jälle sundida

kaebajat tööle, mistõttu on vajalik sellise tegevuse keelamine.

4. Tartu Halduskohus tagastas 29. detsembri 2024. a määrusega kaebaja kaebuse

keelamisnõuet puudutavas osas (resolutsiooni p 1) ja lõpetas menetluse tühistamisnõuet

puudutavas osas (resolutsiooni p 2).

Halduskohus leidis, et keelamisnõue tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Keelamisnõude

esitamine on lubatud piiratud juhtudel, kuna halduskohus ei saa sekkuda ennetavalt ilma

kaaluka vajaduseta haldusmenetlusse ja hakata haldusorganile ettekirjutusi tegema. Kaebaja

keelamisnõue ei ole lubatav, täidetud ei ole eeldus, et kaebaja väidetavat õiguste rikkumist

poleks hiljem võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada või hilisem

õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline. Kui Viru Vangla peaks tulevikus andma

käskkirja kaebaja tööle määramise kohta, on kaebajal oma õiguste kaitseks võimalik esitada

konkreetse käskkirja peale vaie ja vaide rahuldamata jätmise korral kaebus halduskohtule.

Vajadusel saab kaebaja kohtult taotleda esialgset õiguskaitset ning paluda vaidlustatava

haldusakti kehtivuse või täitmise peatamist. Kaebaja ei ole põhjendanud ja kohtule ei nähtu,

et kaebaja õiguste kaitse oleks selliselt ebamõistlikult keeruline.

Kaebaja soovis Viru Vangla 1. aprilli 2024. a käskkirja nr 6-2/24/765-3 tühistamisnõudelt üle

minna õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kohus ei pea haldusasja menetluse jätkamist

põhjendatuks, kuna tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes vaidlustatud haldusakti

õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja

õigusliku positsiooni paranemist. Praegusel juhul ei ole tuvastamisnõudele üleminek kaebaja

õiguste kaitseks vajalik. Olukorras, kus vangla on pärast kaebuse esitamist vaidlusaluse tööle

määramise käskkirja kehtetuks tunnistanud ja seega sisuliselt oma õigusvastast tegevust

käskkirja andmisel tunnistanud, ei ole vangla vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse eraldi

kindlakstegemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See ei annaks kaebajale õiguslikku kasu.

Puudub põhjus eeldada, et vangla sarnases olukorras kaebaja suhtes õigusvastaselt käitub.

Lisaks võib kaebaja tervislik seisund olla tema võimalikul uuesti tööle määramisel

muutunud. Vangla peab võimaliku uue käskkirja andmisel lähtuma kaebaja tervislikust

seisundist tolle aja seisuga. Seega on preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamine

välistatud. Kohus ei pea tuvastamisnõudele üleminekut vastavalt HKMS § 152 lg-le 2

vajalikuks, haldusasja menetlus tuleb lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

5. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2024. a määruse tühistamiseks

määruskaebuse, milles palus teha uus määrus ja saata asi tagasi halduskohtule.

Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et tuvastamisnõue ei ole lubatav kuna vangla on

peale kaebuse esitamist vaidlusaluse käskkirja kehtetuks tunnistanud. Halduskohus jättis

tähelepanuta, et vangla on ka varasemalt tunnistanud analoogse käskkirja kehtetuks ning

peale seda andnud välja vaidlusaluse käskkirja, mis on samuti õigusvastane. Kaebajal on

põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamisel vältimaks tulevikus sarnase olukorra

kordumist. Samuti on kaebaja huvi rehabiliteeriv. Arvestades, et kaebajaga on juba

varasemalt sarnaselt käitutud, ei ole õige halduskohtu seisukoht, et kaebajal puudub

kaebeõigus. Tuvastamiskaebusega välditakse uue võimaliku kohtuasja algatamise vajadust

sama elulise olukorra lahendamiseks. Halduskohus jättis ebaõigesti kaebuse menetlusse

võtmata ja lõpetas menetluse, kuna haldusakti või toimingu õiguspärasuse hindamine saab

toimuda üksnes kohtuotsuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tartu Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse

tühistamiseks. Kaebaja määruskaebus jääb rahuldamata.

7. Halduskohus selgitas ja põhjendas väga põhjalikult, miks esineb alus keelamisnõude

tagastamiseks ja tühistamisnõude osas haldusasja menetluse lõpetamiseks. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu põhjendustega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

8. HKMS § 45 lg 1 järgi võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata,

et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa

tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Riigivastutuse seaduse § 5

lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata

jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa

tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.

9. Ringkonnakohtu hinnangul asus halduskohus õigesti seisukohale, et kaebajal puudub

kaebeõigus keelamisnõude esitamiseks. Viru Vangla andis halduskohtule teada, et 9.

detsembri 2024. a seisuga ei ole kaebajat tööle määratud. Puudub teave, et vangla sooviks

kaebajat uuesti tööle määrata. Kaebaja arvates ei võimalda tema tervislik seisund töötamist.

Samas eeldab vangla poolt uue kaebaja tööle määramise käskkirja väljaandmine

tervishoiutöötaja nõusolekut ja hinnangut kaebaja töövõime kohta. Eeltoodu alusel ei ole

kohtule kaebaja õiguste rikkumise oht äratuntav. Uue kaebaja tööle määramise käskkirja

väljaandmisel on kaebajal võimalik seda koheselt vaide esitamisega vaidlustada ja samal ajal

taotleda halduskohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist, mistõttu saab kaebaja tõhusalt

kaitsta oma õigusi haldusakti hilisemal vaidlustamisel.

10. Vaidlustatud tööle määramise käskkirja tühistamisnõudelt õigusvastuse tuvastamise

nõudele üleminek ei ole põhjendatud. Isegi kui kohus rahuldab kaebaja kaebuse, ei paranda

see kaebaja õiguslikku olukorda ega takista Viru Vanglal kaebajat uuesti tööle määrata. Viru

Vangla tunnistas ise vaidlustatud käskkirja kehtetuks ja puudub mõistlik põhjendus, miks

kohus peaks käskkirja õiguspärasust kontrollima kohtumenetluses. Kehtetuks tunnistatud

käskkiri ei avalda kaebajale enam mõju ja kaebajat ei ole 9. detsembri 2024. a seisuga tööle

määratud. Halduskohus märkis õigesti, et vangla peab võimaliku uue käskkirja andmisel

lähtuma kaebaja tervislikust seisundist tolle aja seisuga. Kaebaja tervisliku seisundi teeb

kindlaks tervishoiutöötaja ja kohus ei saa sellega seonduvaid asjaolusid ega tagajärgi ette

näha. Kuna kohus ei tea, kas edaspidi tervishoiutöötaja kinnitab kaebaja töövõimelisust, ei

ole alust lubada üleminekut õigusvastasuse tuvastamise nõudele nii preventiivsel kui ka

rehabiliteerival eesmärgil.

11. Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29. detsembri

2024. a määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)