3-24-150/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. märts 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-150

Haldusasi

Osaühing Kupiks kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 21. detsembri 2023. a otsuse nr 12-

1/23/31821 osaliseks tühistamiseks ning Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks vaadata

kaebaja toetustaotlus tühistatud osas uuesti läbi ning teha

uus otsus 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13. mai 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Kupiks

esindaja Dan Kutser

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

esindaja Ave Paavel

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 13. mai 2024. a otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2 ning

teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta OÜ Kupiks kaebus rahuldamata.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 13. mai 2024. a otsuse resolutsiooni punkt 3 ja teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta OÜ Kupiks menetluskulud halduskohtus

kaebaja enda kanda.

4. Jätta OÜ Kupiks apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 4. aprill 2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Kupiks esitas 15. juunil 2023. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile

(PRIA) pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse nr 71102312527 muu hulgas ka noore

põllumajandustootja toetuse saamiseks.

2. PRIA jättis 21. detsembri 2023. a otsusega nr 12-1/23/31821 kaebaja noore

põllumajandustootja toetuse (NPT) taotluse rahuldamata. PRIA leidis, et kaebaja juhatuse

liikme esimesest noore põllumajandustootja toetuse taotluse esitamisest on möödunud viis

või rohkem kalendriaastat ja kaebajale ei saa seega toetust määrata tulenevalt määruse

(EL) nr 2021/2115 art 30 lg-st 3.

3. Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 21.

detsembri 2023. a otsuse nr 12-1/23/31821 osaliseks tühistamiseks ning PRIA

kohustamiseks vaadata toetustaotlus tühistatud osas uuesti läbi ning teha uus otsus 15

päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Kaebuse kohaselt määrati ja maksti kaebajale toetust esmakordselt 2019. aastal, mil ta esimest

korda taotles toetust noore põllumajandustootjana ja sai noore põllumajandustootja toetust.

Määruse (EL) nr 2021/2115 art 30 lg 3 järgi antakse täiendavat sissetulekutoetust noortele

põllumajandustootjatele maksimaalselt viieks aastaks. Seega peaks kaebaja saama toetust veel ka

2023. aastal. Kaebaja tegi 2018. aastal toetuste taotlusele ekslikult märke NPT taotlemise kohta.

Kaebaja ei olnud 2018. aastal noor põllumajandustootja, ei kvalifitseerunud toetuse nõuetele ja

talle toetust ei antud, mistõttu ei saa seda aastat ka arvestada noore põllumajandustootja poolt

esitatud toetuse taotluse esimese aastana.

Vaidlustatud otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud.

4. Vastuses kaebusele PRIA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et vaidlustatud otsuses on välja toodud haldusakti andmise õiguslik ja faktiline

alus ning otsuse juures olevas tabelis on selgitatud taotluse rahuldamata jätmise põhjust.

Kohtupraktika järgi on PRIA läbiviidava haldusmenetluse erisuse tõttu piisav, kui haldusaktis

esitatakse üksnes konkreetsed asjaolud, mis on viinud otsuse tegemiseni ning täpsemad

põhjendused ja asjakohased kaalutlused tuuakse välja vaideotsuses.

NPT-d makstakse taotlejale kuni viis aastat eeldusel, et ta on alustanud põllumajandusliku

tegevusega maksimaalselt kuni viis kalendriaastat enne kui ta esitas esimest korda noore

põllumajandustootja toetuse taotluse. Kaebaja taotles esmakordselt NPT-d 2018. aastal ning ta

tegeles samal aastal põllumajandusliku tegevusega, mis nähtub ka 2018. a majandusaasta

aruandest.

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded,

põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 71) §

8 lg 1 p 1 kohase põllumajandusliku tegevusega alustamise arvestamisel ei ole oluline, kas 2018.

aastal esitatud toetustaotlus rahuldati. Oluline on arvestada esimest korda põllumajandustoetuse

taotlemise aastat. Kuna 2023. aasta oleks 2018. aastast arvestatuna juba kuues aasta, ei ole

määruse (EL) nr 2021/20115 art 30 lg-s 3 ja määruse nr 71 § 8 lg 1 p-s 1 sätestatud nõue täidetud.

5. 13. mai 2024. a otsusega Tartu Halduskohus rahuldas kaebuse.

6. Halduskohus sedastas, et taoliste otsustuste eripärast tingituna kehtib PRIA

haldusmenetluses madalam põhjendamisstandard. Kehtivast õigusest tulenevalt (määruse

nr 71 § 17 lg 1) tuleb vastustajal teha otsused toetusliigi taotluste kohta samaks

kuupäevaks (taotluse esitamise kalendriaasta 10. detsembriks) ning nende üksikasjalik

põhjendamine ei ole tekkiva halduskoormuse tõttu võimalik. Vaideotsuses (dtl 12-13) on

esitatud otsuse täpsem õiguslik alus. Vastustaja on samas selgitanud ka normi tähendust

ning faktilisi asjaolusid, mille esinemise tõttu PRIA keeldus taotlust rahuldamast.

7. Vaidlust ei ole, et kaebaja esitas NPT taotluse ka juba 2018. a, kuid talle ei määratud

toetust, kuna ta ei kvalifitseerunud toetuse saajaks. Nimelt ei täitnud kaebaja tingimust, et

kaebaja, kui juriidilisest isikust taotleja, kõik juhatuse liikmed või osanikud peavad

vastama noore põllumajandustootja toetuse saamise tingimustele, s.t olema kuni 40-

aastased. Kaebaja vastas noore põllumajandustootja määratlusele määruse nr 71 § 8 lg 1 p-

de 1 ja 2 tähenduses alates 2019. aastast.

8. Kui lugeda esimeseks toetuse taotlemise aastaks 2018. a, mil kaebaja toetusõiguslikuks

ei osutunud, tuleb 2023. a pidada tõepoolest kuuendaks aastaks ning sel juhul poleks

täidetud määruse (EL) nr 2021/2115 art 30 lg-s 3sätestatud ajaline kriteerium.

Asja lahendamisel on oluline, et kaebaja ei saanud 2018. aastal taotluse alusel toetust. Isegi kui

lugeda esimesena esitatuks see taotlus, mille kaebaja esitas noore põllumajandustootja kriteeriume

täites, ei loonud 2018. a taotluse esitamine alusetut koormust Euroopa Liidu finantshuvidele (vt ka

määruse (EL) nr 2021/2115, põhjenduste p 4). Kuigi vastustajal on õigus selles, et määruse (EL)

nr 2021/2115 art 30 lg-le 3 sõnastus viitab selgelt taotluse esitamisele, mitte aga nt taotluse

rahuldamisele või toetuse määramisele, ei saa teha järeldust, et esimese toetuse taotlemisena

läheks arvesse taotlus, mille esitamise ajal ei vastanud äriühing noorele põllumajandustootjale

kehtestatud kriteeriumitele.

9. Vastustaja on aktsepteerinud alates 2019. aastast kaebaja vastavust NPT saamise

nõuetele, st et pole olnud vaidlust ka nõuetekohase põllumajandusliku tootmise algusaja

suhtes (määruse nr 71 § 8 lg 1 p 1). Kokkuvõttes on vastustaja ebaõigesti lähtunud kaebaja

taotlust lahendades 2018. aastast kui esimesest toetustaotluse esitamise aastast

maksimaalselt viieaastase perioodi puhul.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja selgitab, et Määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 30 lõike 3 kohaselt antakse täiendavat

sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele maksimaalselt viieks aastaks alates noorte

põllumajandustootjate toetuse taotluse esitamise esimesest aastast.

Seega hakatakse esimesest taotluse esitamise aastast alates arvestama toetuse viieaastast perioodi.

Vaidlus puudub selles, et kaebaja taotles esmakordselt NPT-d 2018. aastal ning ta tegeles samal

aastal põllumajandusliku tegevusega. Kaebaja alustas põllumajandusliku tegevusega tegelemist

2014. aastal. Oluline ei ole, kas 2018. aastal esitatud toetustaotlus jäeti otsusega rahuldamata või

rahuldati, kas toetus määrati või ei määratud. Õigusnormi eesmärgiks on, et toetuse viieaastast

perioodi hakatakse arvestama alates esimese taotluse esitamisest, mitte taotluse rahuldamisest või

toetuse määramisest/maksmisest alates.

11. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb kaebaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub

jätta see rahuldamata.

Kaebaja hinnangul ei saa nõustuda PRIA käsitlusega, et NPT viieaastast perioodi algust peaks

hindama 2022. aasta lõpus kehtima hakanud õiguse alusel. Ekslikult väidab PRIA sedagi, et

vaidlus puudub selles, et kaebaja taotles esmakordselt noore põllumajandustootja toetust 2018.

aastal. Tegelikult põhineb kogu vaidlus sellel, kas kaebaja 2018. aastal õigusvastaselt tehtud

taotlemise märget NPT taotlemise kohta, saab pidada toetuse taotlemiseks.

2018-2022 kehtinud õiguse alusel võis NPT-d taotleda nõuetele vastav taotleja. Nõuetele

vastamine oli taotlemise eeltingimuseks. Seega kaebaja ei võinud 2018. aastal taotleda NPT-d ja

PRIA ei oleks pidanud taotlust menetlema.

PRIA tugines 30. novembri 2018. a otsuses nr 12-6/18/891, millega keeldus kaebajale NPT

määramisest, ise maaeluministri määruse nr 32 “Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne

pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” § 14 lg-le 1. See

norm sätestab selgelt ja üheselt arusaadavalt: ”Noore põllumajandustootja toetust võib

taotleda…“.

Määruse (EL) nr 1307/2013 art 50 p 5 järgi antakse toetust viieks aastaks. Kaebaja on aga noorte

põllumajandustootjate toetust saanud üksnes neli aastat.

Nõustuda ei saa halduskohtuga, et vaidlustatud otsuse andmisel pidi PRIA lähtuma haldusakti

andmisel kehtivast õigusest ning asjakohane ei olnud tugineda varem kehtinud õigusnormidele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

13. Apellatsioonimenetluses on pooled jätkuvalt eri meelt eelkõige selles, kuidas pidi

vastustaja rakendama määruse (EL) nr 2021/2115 art 30 lg-t 3, mille kohaselt antakse

täiendavat sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele maksimaalselt viieks aastaks

alates NPT taotluse esitamise esimesest aastast. Vastustaja leiab, et põhjendatud on

juhinduda sätte sõnastusest ning arvestada viieaastast tähtaega NPT taotluse esmakordsest

esitamisest. Kaebaja hinnangul on aga põhjendatud halduskohtu seisukoht, et tähtaja

alguseks tuleb lugeda NPT esmakordse määramise aasta.

Lisaks väidab kaebaja, et kuigi ta 2018. aastal põllumajandustoetuste taotlemisel märkis NPT

lahtrisse „jah“, s.t avaldas soovi, et talle määrataks NPT-d, siis oli tegemist eksimusega, sest

kaebaja tegelikkuses ei vastanud määruses nr 32 sätestatud toetuse eeldustele. Vastavalt ei olnud

kaebajal õigust NPT-d taotleda ja vastustaja pidanuks jätma taotluse selles osas menetlemata.

Kaebaja kvalifitseerus nooreks põllumajandustootjaks esmakordselt 2019. aastal.

14. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, nagu oleks vastustaja pidanud kaebaja

2018. aastal esitatud toetusetaotluse (dtl 47) NPT osas menetlemata jätma.

Kaebaja ei vaidlusta, et tema seaduslik esindaja märkis toetuse taotlemisel reale „Taotlen noore

põllumajandustootja toetust“ vastavasse lahtrisse „jah“. Taotluse esitamise ajal kehtinud

redaktsioonis sätestas ELÜPS § 22 lg 4 p 1, et lisaks sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule

jäetakse otsetoetuse taotlus rahuldamata, kui taotleja ei vasta toetuse saamise nõuetele. Seega

sätestas seadus otsesõnu, et olukorras, kus toetust taotleb isik, kes ei vasta toetuse saamiseks

kehtestatud tingimustele, tuli PRIA-l jätta toetusetaotlus rahuldamata, s.t lahendada taotlus

sisuliselt. Vastustajal puudus võimalus jätta taotlus menetlemata, nagu kaebaja õigeks peab.

Kaebaja seisukoht on ka loogiliselt vastuoluline. Nimelt on NPT toetusetaotluse lahendamise

(menetlemise) üks eesmärk kontrollida, kas taotleja vastab NPT saamiseks taotleja suhtes

kehtestatud tingimustele. Enne asjaolude tuvastamist ei saanud vastustajal olla selgust, kas kaebaja

2018. aastal vastas NPT taotleja tingimustele või mitte. Iseenesest võib formaalne, taotluse

rahuldamist absoluutselt välistav asjaolu tuua taotluse rahuldamata jätmise asemel kaasa ka

taotluse läbi vaatamata jätmise. Kuid see on lubatav üksnes juhul, kui seadusandja on asjaolule

sellise tagajärje omistanud (vt HMS § 14 lg 6). ELÜPS-s, muus seaduses ega ka määruses nr 32 ei

ole ette nähtud NPT taotluse läbi vaatamata jätmist põhjusel, et taotleja ei kvalifitseeru nooreks

põllumajandustootjaks. Samuti ei tulene taotluse esitamise ega lahendamise ajal kehtinud

normidest, et NPT taotlejale kehtestatud nõutele mittevastavuse tuvastamisel loetaks, et NPT

taotlust ei olegi esitatud. Kokkuvõttes on vastustaja seega põhjendatult lahendanud kaebaja 2018.

aastal esitatud NPT taotluse sisuliselt, jättes selle rahuldamata.

15. Täpne ei ole ka kaebaja arusaam, nagu ei tulnuks vaidlustatud otsuse andmisel

rakendada kaebajale NPT esmakordse määramise järel jõustunud õigusnorme, s.o 2023.

aastal kehtinud Euroopa Liidu ja siseriiklikku õigust.

Toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusega otsustas vastustaja kaebaja õiguste

ja kohustuste üle. Seega on haldusakt (HMS § 51 lg 1) nii vastustaja 2018. aasta otsus kui 2023.

aasta otsus jätta rahuldamata kaebaja vastaval aastal esitatud NPT taotlus. Tulenevalt HMS §-st 54

on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

Seetõttu pidi vastustaja 2018. aastal rakendama Euroopa ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse (ELÜPS) ja määruse nr 32, samuti asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktide

2018. aastal kehtinud redaktsiooni, s.o NPT osas eelkõige määrust (EL) nr 1307/2013 ja

delegeeritud määrust (EL) 639/2014. 2023. aastaks oli nii siseriiklik kui Euroopa Liidu õigus

oluliselt muutnud ning vastustajal tuli juhinduda ennekõike ELÜPS 2023. aastal kehtinud

redaktsiooni, määruse nr 71 ja määruse (EL) nr 2115/2021 normidest. Varasemate õigusaktide

normide rakendamine tulnuks kõne alla juhul, kui õigusaktide kehtivates redaktsioonides oleks see

rakendusnormidega ette nähtud. ELÜPS2023 ei näe ette korda, et olukorras, kus enne seaduse

kehtiva tervikteksti jõustumist esitati esmakordne NPT taotlus, tuleks ka järgnevatel aastatel

esitatud NPT taotlus lahendada varasema õiguse alusel. Määruses (EL) nr 2115/2021 reguleerib

täiendava sissetulekutoetuse tingimusi noortele põllumajandustootjatele art 30. Selle artikli teise

lõike teine lause sätestab, et liikmesriigid võivad otsustada anda art 30 kohast toetust

põllumajandustootjatele, kes on saanud toetust määruse (EL) nr 1307/2013 art 50 alusel,

kõnealuse artikli lõikes viis osutatud ajavahemiku järelejäänud osa jooksul. Sama tuleneb ka

määrusest nr 71, mille § 20 lg 2 järgi määruses nr 71 sätestatud noore põllumajandustootja toetust

antakse maksimaalselt määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 30 lõikes 2 viidatud ajavahemiku nende

aastate kohta, mille kohta ei ole taotlejale enne 2023. aastat antud maaeluministri 17. aprilli 2015.

a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja

keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” §-s 14 sätestatud noore

põllumajandustootja toetust.

Kaebajal on seega siiski õigus selles, et praeguses asjas vaidlustatud otsuse tegemisel pidi

vastustaja vähemalt osaliselt kohaldama ka varasemat Euroopa Liidu õigust ning hindama, kas

kaebajale määruse (EL) 1307/2013 art 50 lg 5 järgi oli NPT määramine kaebajale lubatav 2023.

aastal.

16. Vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 art 50 lg 5 algsele redaktsioonile antakse noorte

põllumajandustootjate toetust põllumajandustootjale maksimaalselt viieks aastaks.

Kõnealust ajavahemikku lühendatakse aastate arvu võrra, mis jääb sama artikli lõike 2

punktis a osutatud tegevuse alustamise ja noorte põllumajandustootjate toetuse taotluse

esmakordse esitamise vahele. Art 50 lg 2 p a kohaselt tähendab mõiste „noor

põllumajandustootja” füüsilisi isikuid, kes asuvad esimest korda tegutsema

põllumajandusliku majapidamise juhina või kes on asutanud põllumajandusliku

majapidamise viis aastat enne seda, kui nad esitasid esimest korda määruse (EL) nr

1306/2013 art 72 lg-s 1 osutatud põhitoetuskava või ühtse pindalatoetuse kava alusel

taotluse. Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse nr 639/2014 art 49 lg 1 p-s b

täpsustatakse, et noorte põllumajandustootjate toetust antakse juriidilisele isikule, kui noor

põllumajandustootja määruse (EL) nr 1307/2013 art 50 lg 2 tähenduses teostab juriidilise

isiku üle tõhusat ja pikaajalist kontrolli seoses viimase otsustega, mis on seotud juhtimise,

tulude ja finantsriskidega esimesel aastal, kui juriidiline isik noorte põllumajandustootjate

toetuse kava raames toetust taotleb. Delegeeritud määruse nr 639/2014 art 49 lg 3 p-dest b

ja c tuleneb veel, et viidet määruse (EL) nr 1307/2013 art 50 lg 2 p-s a osutatud

põhitoetuskava või ühtse pindalatoetuste kava esmakordsele esitamisele käsitatakse viitena

juriidilise isiku esmakordsele toetusetaotlusele noorte põllumajandustootjate toetuse kava

alusel; ning ilma et see piiraks sama artikli lg-t 4, käsitatakse määruse (EL) nr 1307/2013

art 50 lg 5 teises lauses esitatud viidet „tegevuse alustamisele” viitena sellise noore

põllumajandustootja tegevuse alustamisele, kes omab kontrolli juriidilise isiku üle

vastavalt sama artikli lg 1 p-le b. Delegeeritud määruse nr 639/2014 art 49 lg 4 omakorda

sätestab, et kui mitu sama artikli lg 1 p-s b osutatud noort põllumajandustootjat on omanud

juriidilise isiku üle kontrolli eri ajal, käsitatakse kõige varasemat kontrolli omamist sellise

„tegevuse alustamisena”, millele on osutatud määruse (EL) nr 1307/2013 art 50 lg 5 teises

lauses.

Määruse (EL) nr 1307/2013 art 50 lg 5 muudeti ning alates 1. jaanuarist 2018 kehtis see järgmises

sõnastuses: „Noorte põllumajandustootjate toetust antakse põllumajandustootjale viieks aastaks

alates noorte põllumajandustootjate toetuse taotluse esmakordsest esitamisest, kui see esitatakse

viie aasta jooksul alates lõike 2 punktis a osutatud tegevuse alustamisest. Nimetatud viieaastast

ajavahemikku kohaldatakse ka põllumajandustootjate suhtes, kes on saanud noorte

põllumajandustootjate toetust seoses maksetaotlustega enne taotlusaastat 2018.“ Seega muudeti

regulatsioon toetuse taotlejate suhtes soodsamaks ning loobuti toetuse viieaastase perioodi

lühendamisest nende aastate võrra, mis jäävad tegevuse alustamise ja noorte

põllumajandustootjate toetuse taotluse esmakordse esitamise vahele. Samas aga ei loobutud

toetuse viieaastase perioodi alguse sidumisest just toetuse taotlemisega. Sättes ka varasemalt

kasutatud mõistet „toetuse taotlemine“ ei asendatud näiteks mõistega „toetuse andmine“ või

„toetuse määramine“.

17. Siseriiklikus õiguses noore põllumajandustootja toetuse tingimusi reguleerinud

määruse nr 32 § 14 lg 1 p 2 järgi võis noore põllumajandustootja toetust taotleda taotleja,

kes taotleb ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust, vastab määruse nr 32 §-

s 2 sätestatud nõuetele ja täidab §-s 8 sätestatud nõudeid ning delegeeritud määruse nr

639/2014 art-s 49 sätestatud nõuetele. Sama paragrahvi lg 3 p 2 sätestas, et noor

põllumajandustootja teeb üksinda või koos teiste noorte põllumajandustootjatega äriühingu

üle delegeeritud määruse nr 639/2014 art 49 lg 1 p-s b nimetatud tõhusat ja pikaajalist

kontrolli, kui noor põllumajandustootja omab üksinda või koos teiste noorte

põllumajandustootjatega osaühingus, aktsiaseltsis või tulundusühistus 100 protsenti

häältest ja iga noor põllumajandustootja on osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu

juhatuse liige.

1. jaanuaril 2023. a jõustunud määruse nr 71 § 8 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võib anda noore

põllumajandustootja toetust taotlejale, kellele antakse sama kalendriaasta kohta põhisissetuleku

toetust ja kes on: 1) taotluse esitamise ajal kuni 40-aastane põllumajandusalase hariduse või

töökogemusega füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on alustanud põllumajandusliku

tegevusega kuni viis kalendriaastat enne seda kalendriaastat, kui ta esitas esimest korda noore

põllumajandustootja toetuse taotluse; või 2) juriidiline isik, kelle iga osanik, aktsionär, liige,

juhtimis- ja kontrollorgani liige ning prokurist on füüsiline isik, kes vastab p-s 1 sätestatud

nõuetele. Sama paragrahvi kolmandast lõikest tulenevalt loetakse lg 1 p-s 1 nimetatud isik

põllumajandusliku tegevusega alustanuks alates sellest kalendriaastast, mil ta esimest korda: 1)

taotles põllumajandustoetust või 2) asus iseseisvalt tegelema põllumajandusliku tegevusega või 3)

asus põllumajandusliku tegevusega tegeleva juriidilise isiku juhtimis- või kontrolliorgani liikmeks

või 4) omandas osaluse põllumajandusliku tegevusega tegelevas juriidilises isikus või astus selle

liikmeks.

18. Vastustaja pidas 2023. aastal kaebaja NPT taotluse lahendamisel asjakohaseks määruse

(EL) nr 2115/2021 art 30 lg-ga 3 ette nähtud piirangut ning leidis, et selle sätte järgi on

kaebajale NPT määramiseks maksimaalselt lubatav viieaastane periood möödunud.

19. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et kui kaebaja jaoks ei olnud möödunud

määruse (EL) nr 1307/2013 art 50 lg 5 sätestatud ajavahemik, siis oli vastustaja kohustatud

kontrollima, kas NPT määramine kaebajale on lubatud määruse (EL) nr 2115/2021 art 30

lg 3 kohaselt.

Noore põllumajandustootja toetuse eesmärki ja ka piirangute põhjuseid on avatud määruse (EL) nr

2115/2021 põhjenduses nr 61: „Uute majandustegevuse liikide loomine ja väljatöötamine

põllumajandussektoris tekitab noortele põllumajandustootjatele rahalisi raskusi ning seda tuleks

võtta arvesse sekkumisstrateegia kavandamisel, otsetoetuste jaotamisel ja suunamisel. Niisugune

suundumus on oluline liidu põllumajandussektori konkurentsivõime jaoks ning selleks peaks

liikmesriikidel olema lubatud näha ette noorte põllumajandustootjate täiendav sissetulekutoetus.

Selline sekkumisviis peaks pakkuma noortele põllumajandustootjatele täiendavat

sissetulekutoetust pärast põllumajandusliku tegevuse alustamist. Liikmesriigid peaksid oma

vajaduste hindamisele tuginedes saama otsustada, milline on toetuse arvutamise meetod, st kas

hektari kohta või kindlasummalise maksena, ning piirdudes võimaluse korral maksimaalse

hektarite arvuga. Kuna see peaks hõlmama üksnes ettevõtte tegevuse algusperioodi, tuleks sellist

toetust anda üksnes maksimaalseks ajavahemikuks pärast abitaotluse esitamist ja vahetult pärast

tegevuse alustamist. Kui makseperiood ületab 2027. aastat, peaksid liikmesriigid tagama, et

toetusesaajatele ei looda pärast nimetatud aastat õiguslikke ootusi.“

Määruse (EL) nr 2115/2021 põhjendus toob välja suuresti samad põhimõtted kui määruse (EL) nr

1307/2013 põhjendus nr 47. Seega on Euroopa Liidu õigus selles osas järjepidev. Ringkonnakohus

mõistab põhjendusi selliselt, et NPT toetuse otstarbeks on toetada noore põllumajandustootjana

määratletavaid isikuid piiratud aja jooksul nende poolt põllumajandusliku tootmise alustamisele

vahetult järgneval ajal. Seega on toetus, ning vastavalt ka toetuse maksmise ajaline piirang,

kohaldatav noore põllumajandustootja mõistele vastava isiku suhtes. Seepärast on määrusega (EL)

nr 2115/2021 kooskõlas mõista art 30 lg-s 3 sätestatud piirangut selliselt, et see rakendub noore

põllumajandustootja mõistele vastava isiku poolt esmakordse NPT taotluse esitamisest arvates.

NPT eesmärgiga oleks üldjuhul vastuolus tõlgendus, mille kohaselt algaks NPT maksmise

maksimaalne viieaastane periood ka juhul, kui NPT taotluse esitab ekslikult isik, kes (veel) ei

vasta noore põllumajandustootja mõistele, s.t ei ole Euroopa Liidu ega siseriikliku õiguse mõistes

noore põllumajandustootjana veel tegevust alustanud. Ekslikult esitatud NPT taotluse arvestamine

viiks toetuse perioodi kunstliku lühendamiseni olukorras, kus noore põllumajandustootja mõistele

vastav füüsiline isik ei ole veel saanud otsustuskontrolli juriidilise isiku üle ega saa seega ise

otsustada ka toetuse taotlemise üle.

Vastustaja osutab siinkohal põhjendatult, et sarnase tagajärje tooks kaasa ka toetuse perioodi

mõnel järgneval aastal toetuse saamise tingimuste täitmata jätmine. Ka sel juhul isik küll esitab

toetusetaotluse, kuid toetust ei määrata. Isik jääb seega sel aastal toetuseta, ilma et toetuse periood

pikeneks ebaõnnestunult toetuse taotlemise aasta võrra.

20. Samas ei saa mööda vaadata, et jätkuvalt on NPT toetuse otstarbeks pakkuda noortele

põllumajandustootjatele täiendavat sissetulekut perioodil vahetult pärast tegevuse

alustamist, et NPT ei muutuks tegevusabiks ega kahjustaks seeläbi konkurentsi. Kooskõlas

selle põhimõttega sätestab määruse nr 71 § 8 lg 3 p-des 3 ja 4, et isik loetakse

põllumajandusliku tegevusega alustanuks alates sellest kalendriaastast, mil ta esimest

korda asus põllumajandusliku tegevusega tegeleva juriidilise isiku juhtimis- või

kontrolliorgani liikmeks või omandas osaluse põllumajandusliku tegevusega tegelevas

juriidilises isikus või astus selle liikmeks. Sarnane põhimõte on sätestatud ka delegeeritud

määruse nr 639/2014 art 49 lg-s 4, mille järgi, kui mitu noort põllumajandustootjat on

omanud juriidilise isiku üle kontrolli eri ajal, käsitatakse tegevuse alustamisena kõige

varasemat kontrolli omamist.

21. Apellatsioonkaebuses selgitab vastustaja, et kaebaja alustas põllumajandusliku

tegevusega tegelemist 2014. aastal. Vastuses apellatsioonkaebusele kaebaja ei vaidle vastu

vastustaja väitele, et kaebaja alustas noore põllumajandustootjana põllumajandusliku

tootmisega juba 2014. aastal, kuid 19. veebruari 2025. a menetlusdokumendis leiab, et see

nii ei ole, sest kaebaja juhatuse liige ei teostanud tõhusat ja pikaajalist kontrolli kaebaja

otsuste üle enne 2018. aasta septembrit. Täpsemalt selgitab kaebaja, et tema juhatuse liige

õppis kuni 2014. aasta kevadeni Haapsalu Kutsehariduskeskuses, 2014 aasta sügisest 2016.

aasta veebruarini Tallinna Tööstushariduskeskuses ja 2017. aasta oktoobrist 2018. aasta

juunini kaitseväeteenistuses.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

22. Äriregistri andmetest kaebaja kohta nähtub, et noore põllumajandustootjana

kvalifitseeruv kaebaja seaduslik esindaja sai kaebaja ainuosanikuks 3. jaanuaril 2014 ning

juhatuse ainukeseks liikmeks 6. jaanuaril 2014. Noore põllumajandustootja vanuse

ülempiiri ületav teine isik kanti kaebaja juhatuse liikmena äriregistrisse 25. oktoobril 2017

ja kustutati äriregistrist 4. septembril 2018. Kaebaja seaduslik esindaja on tänaseni kaebaja

ainuosanik ja -juhatuse liige. Kaebaja 2014. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et

kaebaja tõesti tegeles põllumajandusliku tootmisega.

Määruse nr 32 § 14 lg 3 p 2 järgi noor põllumajandustootja teeb üksinda või koos teiste noorte

põllumajandustootjatega äriühingu üle komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 49

lõike 1 punktis b nimetatud tõhusat ja pikaajalist kontrolli, kui ta omab üksinda või koos teiste

noorte põllumajandustootjatega osaühingus, aktsiaseltsis või tulundusühistus 100 protsenti häältest

ja iga noor põllumajandustootja on osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu juhatuse liige.

Sarnaselt näeb ka määruse nr 71 § 8 lg 3 p-3 ette, et isik loetakse põllumajandusliku tegevusega

alustanuks alates sellest kalendriaastast, mil ta esimest korda: asus põllumajandusliku tegevusega

tegeleva juriidilise isiku juhtimis- või kontrolliorgani liikmeks.

Kaebaja ainuosaniku ja juhatuse ainsa liikmena vastas kaebaja juhatuse liige seega tõhusa ja

pikaajalist kontrolli teostava isiku mõistele. See, kui kaebaja juhatuse liige tegelikkuses korraldas

kaebaja igapäevase tegevuse selliselt, et juhtimisotsuseid kaebaja asemel võttis vastu ja/või viis

ellu teine isik, ei vabastanud kaebaja juhatuse liiget tema õigustest ja kohustusest juhatuse

liikmena. Seetõttu ei muuda kaebaja väide hinnangut sellele, et kaebaja juhatuse liige, vähemalt

sel perioodil, mil ta oli juhatuse ainus liige, teostas kaebaja üle tõhusat ja pikaajalist kontrolli.

Määruse nr 71 § 8 lg 3 p 4 näeb küll, ette, et osaluse omandamist või liikmesust võidakse ka mitte

arvestada, kuid seda üksnes juhul, kui isik ei saanud otseselt ega kaudselt oluliselt mõjutada selle

juriidilise isiku tegevust. Ainuosanikul ja juhatuse ainukesel liikmel kahtlemata on võimalus

mõjutada äriühingu tegevust, kuna seega puudub muu isik, kellel oleks pädevus äriühingus

juhtimisotsuseid teha.

23. Toodud andmetest nähtub, et kaebaja seaduslik esindaja sai otsustuskontrolli kaebaja

üle 2014. aastal ning sisuliselt on säilitanud kontrolli käesoleva ajani. Veidi enam kui

kümne kuu jooksul 2017. ja 2018. aastal oli kaebajal küll veel ka teine juhatuse liige, kuid

kaebaja seaduslik esindaja oli ka sel perioodil kaebaja ainuosanik ning sai seega otsustada

muu hulgas juhatuse liikmete valimise ja tagasikutsumise küsimuse üle ainuisikuliselt.

Nendel asjaoludel saab kaebaja 2018. aastal esitatud NPT taotluse arvestamist määruse

(EL) nr 2115/2021 art 30 lg-s 3 sätestatud piirangu kohaldamisel pidada NPT eesmärgiga

kooskõlas olevaks. Kaebaja oli noore põllumajandustootjana tegevust alustanud mitu aastat

enne NPT taotluse esitamist 2018. aastal. Seetõttu ei vähenda 2018. aasta taotluse

arvestamine määruse (EL) nr 2115/2021 art 30 lg 3 kohaldamisel kunstlikult kaebaja

võimalust saada täiendavat sissetulekutoetust just noore põllumajandustootjana

tegutsemise esimestel aastatel. Kaebaja väidetest ilmneb, et 2018. aasta taotluse esitas, s.h

märkis taotluses soovi saada NPT-d, kaebaja praegune seaduslik esindaja. Seega otsustas

kaebaja NPT taotlemise 2018. aastal füüsiline isik, kes vastas noore põllumajandustootja

mõistele ja kelle kaebaja ainuosanikuks ja -juhatuse liikmeks olemise tõttu kaebaja

kvalifitseerus NPT saajaks aasta hiljem (2019. aastal). Vastavalt on noore

põllumajandustootja mõistele vastav füüsiline isik saanud ise otsustada nii kaebaja

tegevuse kui toetuse taotlemise üle ning teinud tahteavalduse, mille tegemisega määruse

(EL) nr 2115/2021 art 30 lg 3 järgi on seotud toetuse viieaastase tähtaja kulgema

hakkamine.

24. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust mõista määruse (EL) nr 2115/2021 art 30 lg-s 3

kasutatud mõistet „alates noorte põllumajandustootjate toetuse taotluse esitamise esimesest

aastast“ kaebaja puhul selliselt, et see tähendab NPT määramise esimest aastat. (EL) nr

2115/2021 art-s 30 juhtudel, kui on peetud silmas toetuse määramist, on kasututud mõistet

„toetus antakse“. Vähemalt praeguse vaidluse asjaoludel ei ole põhjust arvata, et

vaidlusaluse piirangu sätestamisel oleks eksitud mõiste kasutamisel ja tegelikult oli

kavatsus siduda viieaastase tähtaja kulgema hakkamine NPT toetuse esmakordse

andmisega. Järeldust, et tähtaega tuleb arvutada just esmakordse tahteavalduse tegemisest

NPT saamiseks kinnitab ka piirangu muutumine võrreldes varasema regulatsiooniga.

Nimelt tuleneb sarnase viieaastase piirangu ette näinud määruse (EL) nr 1307/2013 art 50 lg-st 5,

et viieaastase tähtaja kulgema hakkamine oli varem seotud taotleja põllumajandusliku tootmise

alustamise ajaga, juriidilise isiku puhul seega ajaga, mil noore põllumajandustootja mõistele

vastav füüsiline isik sai otsustuskontrolli taotleja üle. Seega on praegune, tähtaja kulgema

hakkamise NPT taotluse esitamisega siduv regulatsioon taotlejate jaoks varasemaga võrreldes

soodsam. Samas saab järeldada, et regulatsiooniga ei ole soovitud vabastada NPT taotlejaid

täielikult riskist selles osas, kui pikaks toetuse saamise periood kujuneb. Kui taotleja ise otsustab,

kas ta toetust taotleb või mitte ja määrab seega, millisel perioodil ta toetust võib saada, on ta oma

tegevuses eeldatavalt hoolsam.

25. Ringkonnakohus osutab siinkohal veel, et määruse (EL) 1307/2013 art 50 lg 5 kohaselt

antakse noorte põllumajandustootjate toetust antakse, kui toetusetaotlus esitatakse viie

aasta jooksul alates lõike 2 punktis a osutatud tegevuse alustamisest. Seega olukorras, kus

kaebaja tuleb lugeda noore põllumajandustootjana tegevust alustanuks 2014. aasta alguses,

pidigi kaebaja toetuse saamiseks esitama noore põllumajandustootja toetuse taotluse

esmakordsel hiljemalt 2018. aastal. Esmakordselt 2019. aastal toetuse taotlust esitades

olnuks möödunud juba enam kui viis aastat tegevuse alustamisest noore

põllumajandustootjana. Vastavalt võiks kaebaja käsitlusega nõustumine viia kaebaja jaoks

ebasoodsa tulemuseni.

26. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus seega vastustajaga, et kaebaja 2018. aasta

taotlust sai arvestada määruse (EL) nr 2115/2021 art 30 lg-s 3 sätestatud viieaastase tähtaja

kulgemise algusena. Seetõttu oli 2023. aastaks määruse (EL) nr 2115/2021 art 30 lg-s 3

sätestatud tähtaeg möödunud ja kaebaja taotluse rahuldamata jätmine ei ole õigusvastane.

27. Eeltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab OÜ Kupiks kaebuse rahuldamata.

28. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja

ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente

apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid

vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema

enda kanda. HKMS § 109 lg 4 järgi, kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu

lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude

jaotust. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud halduskohtus

kaebaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/