2-21-13606/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-13606

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

5.märts 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-13606

Tsiviilasi

Hagi hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

A.Z hagi H.P vastu abieluvaralepingust tuleneva

võlgnevuse nõudes ning H.P vastuhagi A.Z vastu

abieluvaralepingust tuleneva ülalpidamiskohustuse

lõpetamiseks või alternatiivselt selle vähendamiseks

Hagi hind 54 325,20 eurot

Vastuhagi hind 23 008,32 eurot

Hageja: A.Z (isikukood XXX, e-post XXX)

Kostja: H.P (isikukood XXX); lepinguline esindaja: jurist

Aivar Olli

Kohtuistungi toimumise aeg

05.04.2022.a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja ja hageja nõustaja ning kostja ja kostja lepinguline

esindaja

RESOLUTSIOON

Kohus otsustas:

1. Rahuldada A.Z hagi osaliselt ja H.P hagi täielikult.

2. Välja mõista H.Plt

A.Z kasuks poolte vahel XXX.a sõlmitud

abieluvaralepingust tuleneva ülalpidamiskohustuse võlgnevuse katteks perioodi

1.jaanuar 2018.a kuni 30.aprill 2022.a ehk 52 kuu eest 33 234 eurot 24 senti.

3. Lugeda A.Z ja H.P vahel XXX.a sõlmitud lahutatud abikaasale igakuise

ülalpidamise andmise leping lõppenuks alates 01.05.2022.a.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Edasikaebekord

Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue

1. Hageja A.Z esitas 30.08.2021.a hagiavalduse H.P vastu elatise nõudes. Hagiavalduse

kohaselt Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmiti XXX.a H.P ja A.Z abielu. H.P ja A.Z

sõlmisid notar S. O. büroos XXX.a abieluvaralepingu. Lepingu punkt 4 kohaselt H.P

kohustus alates abielu lahutamisele järgnevast kalendrikuust maksma A.Zle igakuiselt

summa suuruses 10 000 krooni ülekandega või sularahas.

Rahvastikuregistris oleva abielulahutuse kande nr XXX kohaselt lahutati H.P ja A.Z

abielu XXX.a. Tallinna notar S. O., notaribüroo asukoht XXX, tõendas A.Z

abieluvaralepingu järgse rahalise nõudeõiguse sissenõutavust 17.06.2021.a.

A.Z esitas 02.07.2021.a e-posti teel ja tähitud kirjaga H.Ple abieluvaralepingu

rikkumise lõpetamise nõude, milles palus XXX.a sõlmitud abieluvaralepingu punkt 4

kohustus täita tähtajaks 02.08.2021.a. Hageja teisendas Eesti Panga ametliku

keskkursi alusel kroonid eurodeks (1 EUR = 15,6466 EEK) ning igakuiselt

ülalpidamiskohustuse täitmise tagamiseks makstav summa on 639,12 eurot. H.P

kinnitas e-posti teel abieluvaralepingu rikkumise lõpetamise nõude teatise kättesaamist

05.07.2021.a. A.Z poolt määratud tähtajaks, 02.08.2021.a, pole H.P abieluvaralepingu

punkt 4 kohast võlaõiguslikku kohustus täitnud.

Eelkõige H.P tahe oli enne abiellumist sõlmida notariaalne abieluvaraleping nr XXX

sh punktist 4 tulenev kohustus abielu lahutamise järgnevast kalendrikuust endisele

abikaasale igakuiselt makstav ülalpidamine summas 10 000 EEK, mis tänases

eurovääringus on 639,12 eurot.

XXX.a sõlmitud abielu lahutamist nõudis samuti eelkõige H.P, sest leidis endale uue

naise, kellega hakkas koos elama. Kostja jättis 2011.a hageja maha kahe alaealise

lapsega: K.M (sünd XXX.a) ja (sünd XXX.a). Pärast abielu lahutamist XXX.a jäid

vallas- ja kinnisasjad kostjale ning kostja soov oli, et hageja koliks koos lastega pärast

lahutust välja nende tavapärasest elukohast. Lahutuse ajal ning pärast lahutust hageja

on korduvalt ja järjepidevalt kostjale meelde tuletanud hageja suhtes

ülalpidamiskohustuse mitte täitmist. Kostja oli teadlik, et kolimise käigus hagejal läks

kaduma paberkandjal abieluvaraleping nr XXX ning eeldatavalt seetõttu ei tasunud

kostja hagejale ülalpidamiskohustuses ette nähtud igakuist summat.

Hageja leidis 2021.aastal kolimise käigus Tallinna notar S. O. poolt kinnitatud

abieluvaralepingu nr XXX paberikandjal üles. 17.06.2021.a kinnitas Tallinna notar S.

O., et hagejal on kehtiv abieluvaralepingu järgne rahaline nõudeõigus. Sissenõutavuse

kinnituse edastas hageja viivitamatult kostjale kirjalikult teatises „Abieluvaralepingu

rikkumise lõpetamise nõude“ tähitud kirjadega ja kostja e-posti aadressile.

Hageja palub oma nõudele kohaldada 10 aastast aegumistähtaega, kuna kostja on

teadlikult ja tahtlikult ülalpidamise lepingut rikkunud.

2. Hageja nõue

Hageja palub mõista H.Plt A.Z kasuks abieluvaralepingu järgne võlg hagiavalduse

esitamise aja seisuga 54325,2 eurot ja kokku 91 kalendrikuu eest summas 58159,92

eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja H.P vaidleb hagile vastu. Eestis reguleerib ülalpidamist nii perekonnaseadus

kui ka võlaõigusseadus. Kahe lepingu suurimaks erinevuseks on see, et

perekonnaseadusest tulenev ülalpidamisleping on ühepoolne, ehk ühel poolel on

õigused ja teisel poolel kohustused. Võlaõigusseadusest tulenevat lepingut saab lugeda

kahepoolseks lepinguks. Kostja on seisukohal, et nende ülalpidamisleping on

reguleeritud perekonnaseadusest tulenevalt, kuna ainult kostjal on kohustused ja

hagejal on õigus ülalpidamist saada.

Kostja on abieluvaralepingu punktis 4 kohustused täitnud täies ulatuses ning on

hagiavalduses esitatud nõude suurust summas 54325,20 eurot ületanud mitmekordselt.

Nimelt veel abielu kestel 2012.aasta maikuus palus hageja vormistada ta ametlikult

kostja ettevõttesse R OÜ tööle, kuna vajas haigekassat. Kostja tuli hagejale vastu ning

vormistas hageja tööle. Kuid juba tol ajal oli poolte abielulised suhted lõppenud ja nad

ei elanud koos. Kostja ja hageja leppisid suuliselt kokku, et makstav töötasu läheb

arvesse kui osa ülalpidamiskohustusest, mis tuleneb abieluvaralepingust. Hageja oli

sellega nõus.

Hageja vormistati kostja ettevõttesse tööle alates maist 2012.a ning esimene töötasu

kanti hageja arveldusarvele 01.06.2012.a summas 391,24 eurot. Hageja oli kostja

ettevõttes arvel kui töötaja alates mai 2012 kuni 01.11.2018.a. Kokku on hageja

saanud enda isiklikule arvelduskontole 30595,16 eurot. Eelmainitud perioodi jooksul

ei ole hageja ettevõttes ühtegi päeva tööd teinud ning seda kinnitab ka ettevõtte

pearaamatupidaja 03.01.2022.a allkirjastatud selgitus.

Kostja kandis hagejale abielu kestel erinevates summades rahalisi vahendeid, kuna

hageja tööl ei käinud ega soovinud tööd teha ning kostja jätkas seda ka peale ametliku

abielu lõppu ehk siis peale XXX.a. Seda tõendavad kostja arvelduskonto väljavõtted,

kust nähtub, et ülalpidamiseks teostatud maksed on olnud regulaarsed ning esitatud

perioodi jooksul on kostja teinud väljamakseid summas 49 934 eurot. Poolte vahel

sõlmitud abieluvaralepingu punkt 4 ei sätesta makseselgituse konkreetset sõnastust,

seetõttu tasuski kostja hagejale ülalpidamist sõnastusega „lastetoetus“.

Hageja on mitmel korral küsinud kostjalt ka laenu ning kostja on teinud hagejale

järgnevad ülekanded:

21.09.2013.a summas 400 eurot, hageja on tagastanud ainult 200 eurot 07.12.2013.a;

16.03.2015.a summas 600 eurot 3 kuuks, hageja ei ole endiselt raha tagastanud;

11.06.2017.a summas 1000 eurot, hageja ei ole raha tagastanud;

09.10.2018.a summas 1000 eurot, hageja ei ole raha tagastanud;

05.11.2018.a summas 300 eurot, hageja ei ole raha tagastanud;

30.11.2018.a summas 450 eurot, hageja ei ole raha tagastanud;

24.01.2020.a summas 2000 eurot, hageja ei ole raha tagastanud.

Kokku on hageja saanud kostjalt laenu summas 5550 eurot, millised on käesolevaks

hetkeks kostjale tagastamata. Kostja on seisukohal, et eelmainitud summa on

tasaarveldatav ülalpidamiskohustuse täitmisega.

Lisaks 16.04.2013.a soetati kostja rahaliste vahenditega hagejale ligi 140m2 suurune

korter koos parkimiskohaga uues majas maksumusega 117200 eurot. Makse tehti

Tallinna notar R. T. arveldusarvele, selgituses XXX ja XXX. Sellele ostule eelnes

kostja ja hageja vahel suuline kokkuleppe, et ostetav korter läheb

ülalpidamiskohustuse katteks ühekordse summana. Hageja nõustus sellega. Kuna

korteris puudus köögimööbel ja vajalikud riidekapid, soetas kostja sularahas

köögikomplekti summas 4499,78 eurot ja riidekapid summas 1935,20 eurot. Hageja

on eelmainitud kinnisvara koos parkimiskohaga müünud 04.09.2017.a. Seega on

hageja saanud kasu korteri müügist, jättes rahalised vahendid endale. Kinnistusregistri

väljavõttest nähtub, et hageja on peale eelmainitud kinnistu müüki ostnud erinevatel

aegadel veel kaks korterit aadressil XXX korter XXX ja korter XXX. Kuid

käesolevaks ajaks on ka need korterid müüdud ning hagejale ei kuulu ükski kinnisvara

seisuga 03.01.2022.a.

Seega olukorras, kus kostja on täitnud ülalpidamiskohustust ühe maksena kokkuleppes

hagejaga ning hageja on rahalised vahendid korteri müükidest jätnud endale, on

ilmselge hageja rahaline kasusaamine ülalpidamiskohustusena.

Vale on hageja väide, et pärast abielu lahutamist XXX jäid vallas- ja kinnisasjad

kostjale ning kostja soov oli, et hageja koos lastega pärast lahutust koliks välja nende

tavapärasest elukohast. Vastavalt XXX.a abieluvaralepingu punktile 2 on pooled

kokku leppinud ühisvara jagamise, millega kostja lahusvaraks jääb abielu kestel

omandatav ja registrisse tema nimele registreeritav vara ja hageja lahusvaraks jääb

abielu kestel omandatav ja registrisse tema nimele registreeritav vara.

Vale on hageja väide, et ta on kostjale mitmel korral meelde tuletanud hageja suhtes

ülalpidamiskohustuse mittetäitmist, sellekohaseid teateid pole kirjalikult või suuliselt

hageja poolt tulnud. Kostja on ülalpidamiskohustuse täitnud regulaarselt. Vale on

hageja väide, et kostja soovis laste väljakolimist kostja elukohast. Kostja oli nõus

jätma lapsed enda elukohta elama, kuid lapsed tegid ise sellise valiku, et jäävad

hagejaga. Pealegi oli kostja ostnud hagejale ja lastele uhiuue suure korteri elamiseks.

Hageja on kostjale 05.07.2021 esitanud teate abieluvaralepingu rikkumise kohta,

millele on kostja koheselt ka vastanud:

From: H.P <XXX>

Sent: Monday, July 5, 2021 9:37

To: A.Z <XXX>

Tõlge soome keelest eesti keelde:

Tere hommikust

Kas tahad, et lisan auto ja korteri ostmise ja kontoülekannete kohta sinu kontole liited

(manused, lisad)?

Niisugusel juhul peaks olema ettemaksu 20 aastaks ette?

Lisaks peaks veel olema võlga/laenu tagasi maksmata?

Teata, mida teha?

Ma ei räägi sellest midagi lastele ja teistele, kui oskad õigesti käituda.

H.P

Seega on kostja selgesõnaliselt hagejat teavitanud, et tema on ülalpidamiskohustust

vastavalt abieluvaralepingule täitnud ning on suuteline esitama sellekohased tõendid

konto väljavõtete ja muude dokumentide näol. Hageja ei ole kostja kirjale midagi

vastanud.

Kostja ja hageja olid suuliselt kokku leppinud, et laste, kes abielulahutuse jõustumisel

olid XXX- ja XXX-aastased, ülalpidamine jääb kostja kanda. Ehk siis kõik peale toidu

soetab ja maksab kostja. Seda tõendavad järgmised kostja konto väljavõtted, millede

kohaselt on kostja tasunud laste õpingute eest XXX koolis, igakuiselt kandnud

rahalised vahendid laste kontodele ning ostnud lastele kõik vajaliku (riided, saapad

jne.). Koolitasusid on kostja alates 2012.a tasunud summas 25 573,26 eurot. Lastele

on kostja abielulahutusejärgselt teinud ülekandeid K.Mle summas 49 061,86 eurot ja

M.Mle summas 12 877,35 eurot.

Kostja leiab, et tema on alates sõlmitud XXX.a notariaalse abieluvaralepingu nr XXX

täitnud võetud kohustuse korrapäraselt abieluvaralepingu punkti 4 kohaselt, täites

hageja ülalpidamiskohustust vastavalt kokkulepitule igakuiste osamaksetena ja

ühekordsete maksetena (ostnud korteri, milles hageja elas ning mille on hageja hiljem

müünud, saades kogu korteri müügist saadud raha enda kätte) ning hageja on saanud

kostjalt peale poolte abielulahutust ülalpidamist summas 209 714,14 eurot, mis teeb

ümberarvestatuna kuudes 328 kuud ning see on 27 aastat. On ilmselge, et kostja on

täitnud rohkem, kui seda on abieluvaralepingus sätestatud.

Käesolevas menetluses ei ole hageja ümber lükanud ega ka vastu vaielnud asjaolule, et

kostja on teostanud aastate jooksul rahalisi ülekandeid hagejale, mis kinnitab, et

kostja on täitnud oma abieluvaralepingust tulenevaid kohustusi korrapäraselt ja seda

suuremas rahalises summas kokku, kui seda on lepinguga ette nähtud.

Kostja ei nõustu hageja taotlusega kohaldada 10-aastast aegumistähtaega, kuna kostjal

puudus tahtlus käituda õigusvastaselt ning hageja pole tahtlust ka kuidagi tõendanud,

tegemist on paljasõnalise väitega. Riigikohus on leidnud, et TsÜS § 146 lg 4 mõttes on

kohustust tahtlikult rikutud juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja

käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine

(ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav (vt Riigikohtu 16. septembri

2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11; 22. septembri 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-67-14, p 37). Seega ei ole ainuüksi kohustuse rikkumine piisav TsÜS § 146 lg

4 kohaldamiseks (vt nt Riigikohtu 25. märtsi 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-

14644/50, p 20, Riigikohtu 22. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-53081/178,

p 21).

Hageja väide, et kostja on rikkunud kohustusi tahtlikult, on jäänud paljasõnaliseks

ning seepärast palub jätta TsÜS § 146 lg 4 säte kohaldamata. Kostja seisukohalt

kohaldub käesolevale asjale TsÜS § 146 lg 1, mis sätestab, et tehingust tuleneva

nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

Vastuhageja nõue

4. Kostja H.P esitas 04.01.2022.a vastuhagi. Vastuhagi kohaselt XXX.a sõlmisid H.P ja

A.Z notariaalse abieluvaralepingu nr XXX, millega hageja on võtnud endale

kohustuseks maksta abieluvaralepingu punkti 4 kohaselt A.Zle ülalpidamiskohustust

summas 10 000 EEK, mis on 639,12 eurot ülekandega või sularahas.

Hageja on täitnud ülalpidamiskohustust alates abielu lõppemisest kuni 2020.aasta

lõpuni summas 209714,14 eurot, mis on tõendatud kostja seisukohas hageja

hagiavalduses toodud lisadega.

Kostja esitab vastuhagi ülalpidamiskohustuse lõpetamiseks või alternatiivselt

kohustuse vähendamiseks.

Riigikohus on 3-2-1-61-16 kohtulahendis märkinud, et PKS § 78 lg 3 järgi lõpeb

lahutatud abikaasa ülalpidamisleping õigustatud või kohustatud isiku surmaga.

Lahutatud abikaasa seadusjärgne ülalpidamiskohustus lõpeb, kui õigustatud isikult

saab endale sissetuleku hankimist eeldada, vastavas ulatuses (PKS § 73 lg 2); ·

õigustatud isik abiellub uuesti (PKS § 79); · õigustatud või kohustatud isik sureb (PKS

§ 79). Hageja on seisukohal, et kostja on suuteline endale sissetulekut hankima, on

teovõimeline, suuteline enda eest hoolitseda ning terviseseisundist tingitud abivajadus

kostjal puudub.

Kostja töötab ilusalongis XXX, mis asub aadressil XXX ning nende ametlikul

kodulehel on märgitud, et kostja (valdab vene ja soome keelt) peab küünetehniku,

maniküüri ja pediküüri ametit https://XXX. Seega saab kostja igakuist stabiilset palka.

Kostja ei ole enda tõendanud, et tema sissetulekud ja vara ei ole piisavad tema

tavapäraste vajaduste rahuldamiseks. Lähtudes olemasolevatest andmetest on hageja

seisukohal, et kostjal on piisavalt vara ja rahalisi vahendeid enda ülalpidamiseks,

arvestades kallihinnaliste korterite müügist saadud rahasid ning sotsiaalvõrgustikus

facebook.com esitatud fotodest rikkaliku elustiili kohta https://XXX.

Juhul, kui kohus leiab, et ülalpidamiskohustuse lõpetamiseks ei ole piisavalt alust,

palub hageja vähendada ülalpidamise summat 100 euroni, kuna kostja on suuteline

endale sissetulekut hankima, on teovõimeline, suuteline enda eest hoolitseda ning

terviseseisundist tingitud abivajadus kostjal puudub.

5. Vastuhageja nõue: lõpetada H.P kohustus XXX.a notariaalse abieluvaralepingu nr

XXX kohaselt tasuda A.Z´le igakuist ülalpidamiskohustust summas 639,12 eurot (10

000.- EEK) või alternatiivselt vähendada H.P kohustust tasuma igakuist

ülalpidamiskohustust summale 100 eurot.

Hageja vastuväited vastuhagile

6. Hageja A.Z palub jätta vastuhagi rahuldamata ja rahuldada hagi. Hageja ei nõustu

kostja väitega, et kostja on abieluvaralepingust tuleneva ülalpidamiskohustuse täitnud

ja veel mitmekordselt. Hageja ei ole kostjale andnud nõusolekut abieluvaralepingu

punkt 4 ülalpidamiskohustuse täimiseks muul viisil, kui raha ülekannetega hageja

pangakontole.

Hageja ei ole nõus kostja väitega, et hagejale kostja firmas makstav töötasu läheb

arvesse kui osa ülalpidamiskohustusest. Hageja ei ole R OÜ-le esitanud suulist ja/või

kirjalikku tahteavaldust, millest võiks välja lugeda õiguslike tagajärgede kaasatoomist

pärast abielu lahutamist ja eelkõige abieluvaralepingu punktist 4 tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmise sissenõudes.

Hageja nõustub, et töötas R OÜ-s ja ka paljudes teistes ettevõtetes ning kõik tööandjad

tasusid hagejale kui töötajale töötasu.

Pärast abielu lahutamist kostja ei ole elanud lastega koos, kuid laste vajaduste katmisel

väiksemal määral osaleva lapsevanemana. Kostja toetas laste ülalpidamist regulaarselt

erinevas suuruses laste elatismaksetega. Hageja ei ole nõus kostja väitega, et

„lastetoetuse“ sõnastuses teostatud laste ülalpidamist toetavad regulaarsed maksed on

nüüd käesolevas hagimenetluses muutunud abieluvaralepingu punkt 4 kohaseks

ülalpidamiskohustuse täitmiseks.

Kostja väidab, et hageja on saanud kostjalt laenu summas 5550 eurot, millised on

käesolevaks hetkeks kostjale tagastamata ning et eelmainitud summa on tasaarveldatav

ülalpidamiskohustuse täitmisega. Hageja ei ole isiklikuks tarbeks kostjalt laenu

küsinud, kuid mitmeid kordi on küsitud raha kulude katmiseks, mis on seotud laste

eluvajaduste katmisega. Kostja on valel arvamusel kui eeldab, et laste ülalpidamine, sh

ka täiskasvanud ja koolis käiva lapse ülalpidamine eeldab peres üksnes koolile tasutud

raha ja/või toiduraha kulusid. Igapäevased sh koolis käiva lapse kulud on veel

eluasemekulud, riided, jalanõud, teater, kino, digivahendid, hammaste ravi, ja palju

muud.

Üksnes kostja tahe oli lõpetada 2011.aastal rohkem kui üksteist aastat kestnud

kooselu. Kostja oli see, kes perekonna lõhkus. Hageja ja kahe alaealise lapse

väljakolimine ühisest kodust oli kostja tahe. Ühise kodu (XXX ja XXX) rajamise ja

sisustamise eesmärgil müüs hageja maha kõik oma isikliku kinnisvara XXX korter

XXX (64,6m²) ja XXX korter XXX (33,4m²). Hageja oli teadlik, et abielu lahutuse

korral kõik vara kuulub abikaasale, kuid ta saab tugineda abieluvaralepingu punkt 4

ülalpidamiskohustusele. Hageja nõustus abielu lõpetama tingimusel, et pärast abielu

lahutamist ja pärast tavapärasest elukohast lahkumist laste elatustase ei muutu

halvemaks, kui see oli olnud abielu jooksul. Seetõttu oli kostja sunnitud ostma

seadusliku abielu kestel (16.04.2013.a) oma lastele korteriomandid XXX ja XXX,

milles puudus laste eluks vajalik korterisisustus, sh köök, magamisasemed, riidekapid

jmt mööbel. Kostja ja hageja vahel ei ole sõlmitud suulist kokkulepet, et eelnimetud

korter ja ostetud korterisisustus läheb ülalpidamiskohustuse katteks ühekordse

summana.

Hageja pole saanud rahalist kasu korterite võõrandamistehingutest, sest pärast laste

sündimist hageja pole elanud endale, vaid hageja elab koos lastega, sh ka

täiskasvanud laste- ja lapselapsega. Hageja emana toetab oma lapsi täna ja ka edaspidi

moraalselt ja materiaalselt. M.M on XXX-aastane, kuid käib koolis ning elab koos

hagejaga. Kostja isana maksis hagejale viimast korda lastetoetust 01.12.2019.a, kuigi

ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või

kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks

saamiseni.

Hageja ei nõustu kostja käsitlusega hageja nõude aegumisest. VÕS § 6 lg 1 kohaselt

võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt

ning lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat,

kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohtu tsiviilkolleegium

2-20-331/47 - 22.12.2021: „Hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse

kuritarvitamist, kusjuures õiguse kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises

käitumises. Vastuoluline käitumine on etteheidetav ja vastuolus hea usu põhimõttega

nt olukorras, kus isikule luuakse usaldusel põhinev ettekujutus õigusest, mida tal

tegelikult ei ole (vt RKTKo nr 3-2-1-169-15, p 11). (p 13.1)“. Kostja on loonud

hagejale enne seadusliku abiellu astumist usaldusel põhineva ettekujutuse, et pärast

abielu lahutamist abieluvaralepingu punkt 4 kohaselt kehtib kokkulepe

ülalpidamiskohustuse täitmises. Tegelikult aga pärast abielu lahutamist kostja keeldub

eelnimetatud kohustuse täitmisest. Hageja leiab, et kostja on käitunud enne

abiellumist ja pärast abielu lahutamist vastuoluliselt ning seega vastuolus hea usu

põhimõttega ja tahtlikult heade kommete vastaselt.

Hageja palub kohtul kohaldada seaduslikuks aegumistähtajaks 10 aastat TsÜS § 146

lg 4, sest kostja on käitunud hageja suhtes tahtlikult õigusvastaselt ja tahtlikult heade

kommete vastaselt.

Kohtu põhjendused ja järeldused

7. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, rahuldab osaliselt hagi ja

täielikult vastuhagi.

8. Poolte abielu on sõlmitud XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis ja lahutatud XXX.a

Tallinna Perekonnaseisuametis.

9. Perekonnaseaduse (PkS) § 78 lg 1 kohaselt võivad abikaasad notariaalselt tõestatud

kokkuleppega lahutusjärgse ülalpidamiskohustuse kindlaks määrata erinevalt

perekonnaseaduses sätestatust.

Pooled on kooskõlas § 78 lõikega 1 sõlminud XXX.a abieluvaralepingu (lk 4), mille p

4 kohaselt H.P kohustub alates abielu lahutamisele järgnevast kalendrikuust maksma

A.Zle igakuiselt summa suuruses kümme tuhat (10 000) krooni ülekandega või

sularahas.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse

lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.

Pooled ei ole lepingusse märkinud, et punktis 4 märgitud 10000 krooni on

ülalpidamise andmine lahutatud abikaasale. Siiski ilmneb mõlema poole väidetest ning

kohtumenetluses esitatud tõenditest, et nii hageja kui ka kostja arusaamine oli, et

10000 krooni on summa, mida H.P hakkab tasuga A.Zle ülalpidamisena abielu

lahutamise järel.

11. Kuna poolte abielu lahutati XXX.a, siis tekkis kostjal kohustus tasuda hagejale igas

kuus 10000 krooni ehk 639,12 eurot.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei tasunud hagejale ühtegi makset otseselt

selgitusega, mis viitaks XXX.a sõlmitud abieluvaralepingule.

12. Kostja on esitanud väiteid ja kirjalikke tõendeid selles, et ta on abielu lahutamise järel

teinud hageja kasuks kulutusi. Kostja väidab, et on lepingust tuleneva kohustuse

mitmekordselt täitnud ning alates abielu lõppemisest kuni 2020.aasta lõpuni summas

209714,14 eurot.

VÕS § 89 lg 1 kohaselt võlgnik võib kohustuse täitmiseks vajaliku teo asemel teha

teistsuguse teo (täitmise asendamine) üksnes võlausaldaja nõusolekul, isegi kui

teistsuguse teo väärtus on sama mis võlgnetaval teol või sellest suurem. Kui

võlausaldaja võtab teise teo kohustuse täitmisena vastu, loetakse kohustus täidetuks.

Hageja on väitnud, et ta pole andnud nõusolekut kohustuse mõnel muul viisil

täitmiseks. Kostja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et tal oli hageja nõusolek

ülalpidamiskohustuse täitmiseks muul viisil, kui abieluvaralepingus kokku lepitu.

13. Kostja on palunud kohaldada hageja nõudele aegumist, kuna tehingutele kohaldatav 3-

aastane aegumistähtaeg on möödunud. Hageja arvates nõue aegunud ei ole, kuna

käesoleval juhul tuleb kohaldamisele 10-aastane aegumistähtaeg.

Kostja palus kohaldada TsÜS § 146 lõiget 1, mis sätestab, et tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja palus kohaldada TsÜS § 146 lg 1 ja 4, mis

sätestavad, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ning tehingust

tuleneva nõudes aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma

kohustusi tahtlikult.

14. Kohtu arvates ei käesoleval juhul tegemist tehingust tuleneva nõudega § 146 lg 1

mõttes. Tegemist on korduvate kohustuste täitmise nõudega, mitte ühekordse tehingu

täitmisega.

15. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 155 kohaselt omandiõigusest tuleneva

väljaandmisnõude ning perekonna- ja pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg

on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude

aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga

üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab

selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

16. Kohus peab võtma seisukoha selles, kas käesoleval juhul kohaldub aegumisele

korduvate kohustuste tehingu aegumistähtaeg või perekonnaõigusest tulenevate nõuete

aegumistähtaeg.

Kohtu arvates ei ole tegemist perekonnaõigusest tuleneva nõudega, vaid selgelt

lepingust tuleneva nõudega. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsÜS §-st

154 tulenev korduvate kohustuste lepingu aegumistähtaeg.

17. Kostjal tekkis kohustus ülalpidamist anda abielu lahutamisele järgnevast kuust alates

juunist 2013.a, hageja pöördus kohtusse 30.08.2021.a. Kuna TsÜS § 154 tekstist

tulenevalt aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele

vastav nõue muutub sissenõutavaks, oli hagi esitamise ajaks 3-aastane aegumistähtaeg

möödunud nõuetele, mis muutusid sissenõutavaks hiljemalt detsembris 2017.a.

18.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS §

100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb

kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita selle tähtpäeval. VÕS §

108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

Kostjal on kohustus tasuda hagejale abieluvaralepingu punktist 4 tulenevaid makseid

igas kuus 639,12 eurot alates jaanuarist 2018.a.

19. Poolte väited selle kohta, kes soovis kooselu ja abielu lõpetada, kes seda ei soovinud

ning kes ühisest kodust lahkus, ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna ei ole seotud

ülalpidamiskohustuse täitmisega. Samal põhjusel ei oma asjas tähtsust poolte väited

laenu andmise, laenu saamise, laenu kasutamise ja laenu tagastamise ning

mittetagastamise kohta. Samal põhjusel ei oma asjas tähtsust laste eest hoolitsemine sh

laste ülalpidamiskohustuse täitmine kummagi vanema poolt. Samuti ei oma asjas

tähtsust poolte väited selles, et hageja töötas kostja juures, et ta tegi või ei teinud tööd

ja et ta sai või ei saanud töötasu.

20. Kostja on esitanud vastuhagi ülalpidamiskohustuse andmise lõpetamiseks või

alternatiivselt vähendamiseks.

Kohtu seisukoht on, et kuna kostja ülalpidamiskohustus tulenes lepingust, siis ei ole ei

hageja ega kostja esitatud nõuete lahendamisel kohaldatav PkS § 76, mis reguleerib

lahutatud abikaasa seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse piiramist või tasumisest

vabastamist.

21. Kostjal on õigus poolte vahel sõlmitud kestvusleping korraliselt üles öelda. VÕS §

195 lg 3 kohaselt püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud

lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool

mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti

(korraline ülesütlemine).

22. Kostja on 04.01.2022.a esitanud vastuhagi nõudega lõpetada H.P kohustus tasuda

XXX notariaalse abieluvaralepingu nr XXX alusel A.Zle igakuist

ülalpidamiskohustust summas 639,12 eurot (10 000.- EEK). Kohus käsitleb vastuhagi

kostja teatena leping üles öelda. Hageja on vastuhagiavalduse kätte saanud

09.02.2022.a.

Hageja oli õigustatud kostjalt elatist saama ning oma kulude planeerimisel oli hagejal

õigus arvestada kostja poolt makstava korduva toetusega. Eeltoodust tulenevalt loeb

kohus, et mõistlik etteteatamisaeg lepingu lõpetamisest on 2 kuud ja 21 päeva ning

pooltevaheline ülalpidamiskohustuse andmise leping on lõppenud alates 01.05.2022.a.

Kohus rahuldab vastuhagi nõude ning loeb ülalpidamise andmise kohustuse

lõppenuks.

23. Kostjal tuleb seega tasuda hagejale 639,12 eurot iga kuu eest perioodi 1.jaanuarist

2018.a kuni lepingu lõppemiseni 30.aprillil 2022.a kokku 52 kuu eest 33234 eurot 24

senti.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

24. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Menetluskulud käesolevas asjas on kummagi poole tasutud

riigilõiv ning kostja õigusabikulud. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi

kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, ei ole kulude rahaline

kindlaksmääramine vajalik.

/allkirjastatud digitaalselt/

Haide Rimmel

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 05.03.2025 kohtuotsus.