3-25-524/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

5. märts 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-524

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Katri Bergmann

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X (sünd. xx.xx.xxxx)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 04.03.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 05.05.2025 (kaasa arvatud).

2. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse kättetoimetamine puudutatud

isikule ja kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.

3. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 03.03.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse loa

saamiseks X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 1 alusel kuni kaheks kuuks, kuivõrd

isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud

kinnipidamise alused. Vastavalt VRKS § 361 lg-le 21 esinevad väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 68 p-s 6 nimetatud asjaolud. Taotluse asjaolud ja põhjendused

on kokkuvõtlikult järgmised.

1.1. Eestisse saabus 03.03.2025 kell 12.55 lennuga LH880 Frankfurtist Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 (Dublin III määrus) regulatsiooni alusel Armeenia

kodanik X (edaspidi puudutatud isik). Puudutatud isik saadeti Saksamaalt Eestisse, kuivõrd

Eesti välisesindus oli talle väljastanud Schengeni lühiajalise viisa EST100364468 (kehtiv kuni

3-25-524

05.12.2023). Puudutatud isikut sooviti Eestisse saata juba eelmise aasta sügisel, kuid Saksa

ametivõimudel ei õnnestunud isikut tabada. Isikuga vesteldes selgitas viimane, et oli peale

viisa saamist lennanud Gruusiast Prantsusmaale ja sealt edasi Saksamaale, kus isiku väitel

pidi elama tema elukaaslane. Väidetavalt on elukaaslane rase. Ametlikult nad abielus ei ole.

2024. a esitas puudutatud isik Saksamaal rahvusvahelise kaitse taotluse. Lennujaamas selgitas

politseiametnik puudutatud isikule, et tal ei ole Eestis viibimisalust ning ta kuulub

väljasaatmisele Armeeniasse. Peale seda teatas puudutatud isik, et soovib siis rahvusvahelist

kaitset Eestis ja, et PPA ta tagasi Saksamaale saadaks.

1.2. Puudutatud isik peeti 03.03.2025 kell 13.50 kinni VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 alusel

ning toimetati kinnipidamiskeskusesse (KPK).

1.3. PPA hinnangul esineb puudutatud isiku suhtes põgenemisoht, kuivõrd puudutatud isik on

PPA-le teada andnud ja PPA järeldab ka isiku hoiakutest ning käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Põhjendatud ja vajalik on isiku kinnipidamine

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajaks. Isikuga ei ole jõutud läbi viia VRKS §-s 15

loetletud toiminguid. Ainuüksi isiku poolt kinnipidamisel antud selgitustele tuginedes ei ole

võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA hinnangul esineb

puudutatud isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks

isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni.

Isik selgitas 03.03.2025 menetlustoimingutel, et ei soovi naasta Armeeniasse. Tema soov on

minna Saksamaale tagasi, kus väidetavalt elab tema elukaaslane. Antud ütluste pinnalt ei ole

võimalik järeldada, kas isik vajab rahvusvahelist kaitset.

1.4. Puudutatud isik hankis endale 03.10.2023 lühiajalise Eesti viisa Schengeni alale

sisenemiseks. Isik esitas taotluses andmed, et soovib Eestis külastada enda sugulasi või sõpru.

Küsitluses väidab isik, et maksis Eesti viisa eest 5000 eurot sularahas saatkonnatöötajale.

Viisataotluses nimetatud sõpru isik ei tea, samuti ütles isik, et tal ei ole Eestiga mingit seost,

tal ei ole siin ühtegi tuttavat ega sõpra. Isikule väljastati viisa kehtivusega 10.11.2023-

05.12.2023. Isiku eesmärk ei olnud kunagi külastada Eestit, vaid jõuda Saksamaale, kus ta

esitas 2024. a rahvusvahelise kaitse taotluse. Esimene üleandmine Eestile pidi toimuma

02.09.2024, kuid Saksa ametivõimudel ei õnnestunud isikut tabada, kuna isik varjas ennast

ametivõimud eest. Selle kohta küsides isik vastas, et ta ei tahtnud Eestisse tulla, kuna tal pole

siin midagi ja Saksamaal on elukaaslane. Isiku ütlustest nähtub, et tema eesmärk on jõuda

tagasi Saksamaale ning eluliselt ei ole usutav, et vabaduses viibides ootaks ta enda

rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni ning tulevikus võimalikku väljasaatmist. Selline isiku

käitumine ja tema hoiakud viitavad selgelt, et isik ei austa Schengeni liikmesriikides, sh

Eestis, kehtivat õiguskorda.

1.5. Isik on hankinud ebaseaduslikul teel Eesti Vabariigi viisa ning teadlikult seda

väärkasutanud, kuna juba algselt oli tal plaan asuda elama Saksamaale. Isik hankis viisa ainult

Schengenisse sisenemiseks ning tal ei olnud plaaniski lahkuda tagasi Armeeniasse. Eluliselt

on usutav, et vabaduses viibides ei asuks isik PPA-ga koostööle ja võib hakata ennast

varjama.

1.6. Esineb ka VRKS § 361 lg 2 p-s 5 nimetatud alus. Isik saabus Schengeni alale kasutades

talle väljastatud Eesti viisat. Saksamaal varjas isik ennast ametivõimude eest, et takistada

tema üleandmist Eestile. Tallinna Lennujaama 03.03.2025 saadudes isik esmalt soovis, et teda

saadetaks koheselt tagasi Saksamaale ning kui isikule selgitati, et Eestis on tema illegaal ja

kuulub väljasaatmisele Armeeniasse, siis esitas isik suuliselt soovi rahvusvahelise kaitse

saamiseks. Seega on ilmne, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise

2(6)

3-25-524

takistamiseks. Isiku soov jääda ebaseaduslikult Schengenisse ning jõuda Saksamaale on

suurem, kui soov teha PPA-ga koostööd rahvusvahelise kaitse menetluses.

1.7. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt

kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht.

1.8. Kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.

Isiku kinnipidamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist, et ta oleks kättesaadav

rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning

menetlusotsuse tegemiseks.

2. PPA jäi 04.03.2025 kohtuistungil taotluse juurde. Isiku rahvusvahelise kaitse taotlust

Saksamaal vastu ei võetudki, sest isikul oli kehtivuse kaotanud Eesti viisa ning saadeti

illegaalina Eestisse, et Eesti hindaks, kas isik soovib rahvusvahelist kaitset või mitte.

3. Puudutatud isik selgitas 04.03.2025 kohtuistungil, et kohus lubaks tal minna oma naise

juurde, kes on rase. Isik ütles, et soovib õppida ja töötada Saksamaal, tahab seal elada. Isik

selgitas, et ei taha Armeeniasse tagasi minna. Puudutatud isiku vanemad on vanad, nad elavad

metallist majakeses Armeenias. Saksamaal on puudutatud isikul naine koos lapsega.

Puudutatud isik märkis, et tal on väga raske ja palub, et kohus teda aitaks. Isik teab, miks ta

Saksamaalt Eestisse saadeti, nimelt oli tal Eesti viisa ja seetõttu saadetigi siia tagasi.

Puudutatud isik märkis, et Armeenia kodanikel ei lähe Saksamaal väga hästi, ilmselt ka

seetõttu saadeti.

Puudutatud isik märkis, et elas Saksamaal asüülilaagris 3 kuud, siis tema abikaasa üüris maja,

kus nad siis elasid kuni puudutatud isik saadeti Saksamaalt Eestisse. Isik teadis, et Saksamaal

ebaseaduslikult elada ei tohi ja läks asüülilaagrisse, kus ütles, et tahan asüüli ja siis elas

laagris. Kohtu küsimusele, et mida tähendab asüül, vastas isik, et Saksamaal tähendab see

nagu põgenikku. Puudutatud isik lisas, et kavatses õppida Saksamaal ja töötada.

Kohtu küsimusele, et mis eesmärgil isik taotles Eesti viisat, vastas isik, et ei olnudki mingeid

erilisi põhjuseid, üksnes teadis, et Eesti viisa on hea viisa, mis kehtib kogu maailmas.

Vastuseks kohtu küsimusele, et kus on tal kehtivad reisidokumendid, selgitas isik, et need jäid

Saksamaale. Politsei tuli öösel ja võttis ta kiiresti kaasa; isik saadeti lennujaama ega öeldud

lennujaamaski, kes teda Eestis vastu võtab.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Juhindudes VRKS § 362 lg-dest 2 ja 6 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA

taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.05.2025

(kaasa arvatud).

5. Tulenevalt VRKS § 362 lg-st 2 kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lg-s

2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48

tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja

paigutamiseks KPK-sse kuni kaheks kuuks. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise

kaitse taotleja kinni pidada VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema

kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal

üksikjuhtumil kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Vastavalt VRKS § 361 lg 2 punktile 4

võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise

kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui

3(6)

3-25-524

on olemas põgenemise oht. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase

staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis

ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku

osalust ja kättesaadavust (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-792/61, p 18.2). VRKS § 361 lg 2

punkti 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada,

kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud

alus arvata, et isik onn esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

6. Kohtu hinnangul on VRKS § 361 lg 2 punkti 4 eeldused täidetud. Vaidlus puudub, et isik on

esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse PPA-le (dtl 28). PPA kinnitusel ei ole veel VRKS § 15

lg-s 1 toodud toiminguid teostatud. On ilmne, et rahvusvahelise kaitse menetleja peab VRKS

§ 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid

asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid. Nimetatud menetlustoimingute

sooritamiseks on vajalik isiku isiklik osalus. VRKS § 361 lg 2 punkti 4 alusel kinnipidamist on

kohtupraktikas peetud võimalikuks kuni PPA rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise otsuse

tegemiseni (Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2023 määrus nr 3-23-246, p 9; 20.03.2023

määrus nr 3-22-1647, p 10). Käesoleval juhul ei ole isiku rahvusvahelise kaitse taotluse osas

otsust tehtud, mistõttu VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel on kinnipidamine võimalik. Samuti on

usutav, et PPA ei ole jõudnud VRKS § 15 lg-s 1 nimetatud menetlustoiminguid veel teha,

arvestades, et isik peeti VRKS § 361 lg 1 ning lg 2 p-de 1, 3 ja 4 alusel kinni 03.03.2025

(digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 14).

7. „VRKS § 361 lg 2 p 5 võtab üle direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p d. Selle sätte järgi võib

taotlejat kinni pidada, kui ta peetakse kinni direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud

tagasisaatmiskorra kohaselt tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise

läbiviimiseks ning asjaomane liikmesriik saab objektiivsete kriteeriumite alusel, sealhulgas

selle alusel, et tal on juba olnud võimalus saada juurdepääs varjupaigamenetlusele,

põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse

üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist.“

(Riigikohtu halduskolleegiumi 12.04.2024 määrus nr 3-23-2204, p 15). Asja materjalist

nähtuvalt saadeti puudutatud isik Dublin III määruse alusel tagasi Eestisse eesmärgiga

menetleda tema rahvusvahelise kaitse taotlust. Kuigi 04.03.2025 kohtuistungil selgitas PPA,

et puudutatud isik saadeti Saksamaalt Eestisse kui illegaal, et hinnata kas isik soovib/vajab

rahvusvahelist kaitset või mitte, siiski ei saa sellest järeldada, et puudutatud isik saabus

Eestisse kui ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane. Tegemist oli siiski isikuga, kes oli

rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses, vastaselt juhul ei oleks kohaldunud Dublin III

määruse regulatsioon.

8. Nimelt vastavalt Dublin III määruse art 12 lg-le 2, kui taotlejal on kehtiv viisa, vastutab

rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest viisa välja andnud liikmesriik /…/.

Tulenevalt Dublin III määruse art 12 lõikest 5 asjaolu, et elamisluba või viisa anti välja

väljamõeldud või vale identiteedi või valede, võltsitud või kehtetute dokumentide alusel, ei

välista vastutust liikmesriigi jaoks, kes elamisloa või viisa välja andis. Asjas ei ole vaidlust, et

puudutatud isik esitas Saksamaal rahvusvahelise kaitse taotluse. Samuti ei ole vaidlust selles,

et puudutatud isikule oli varasemalt väljastatud lühiajaline Eesti viisa (kehtivus 10.11.2023-

05.12.2023). Asja materjalist ei nähtu, et isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes

oleks tehtud lõplik otsus, kuigi 04.03.2024 kohtuistungil väitis PPA esindaja, et Saksamaal ei

võetud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust vastugi.

9. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et puudutatud isik oleks Eestis enne uue

rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist kinni peetud tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või

4(6)

3-25-524

väljasaatmise läbiviimiseks. Isiku kinnipidamine on asjaolu, mis peab VRKS § 361 lg 2 punkti

5 kohaldamiseks tingimata esinema (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.08.2024 määrus nr 3-24-

1980, p 12). Puudutatud isik on Tallinnas 03.03.2025 kell 13.50 kinni peetud VRKS § 361 lg 1

ning lg 2 punktide 1, 3 ja 4 alusel. Seega on isik kinni peetud isiku tuvastamiseks või

isikusamasuse kontrollimiseks (VRKS § 361 lg 2 punkt 1), isiku riiki saabumise ja riigis

viibimise õiguslike aluste kontrollimiseks (VRKS § 361 lg 2 punkt 3) ning rahvusvahelise

kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks (VRKS § 361 lg 2

punkt 4).

10. Küll aga on kohtupraktikas mööndud, et direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p d ei ole selge

küsimuses, kas seda oleks lisaks võimalik kohaldada ka olukorras, kus riigis viibimise

ebaseaduslikkuse kahtluse tõttu kinni peetud välismaalane esitab rahvusvahelise kaitse

taotluse lühikese aja jooksul enne hetke, mil kahtlus kinnitust leiab; samuti ei pruugi säte olla

selge küsimuses, kas isik peab olema varem kinni peetud just direktiivi 2008/115/EÜ art 15

tingimustel või piisab ka muust liikmesriigi õiguses sätestatud alusel kinnipidamisest ja

vajalik on vaid direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud haldusmenetluse alustamine (vt

Riigikohtunike Ivo Pilvingu ja Nele Siitami täiendav arvamus haldusasjas nr 3-23-2204).

Kuigi praeguses asjas leiab kohus, et VRKS § 361 lg 2 punkti 5 eeldused täidetud ei ole, siiski

on isik 04.03.2025 kohtuistungil kinnitanud, et teadis, mis põhjusel ta saadeti Saksamaalt

Eestisse (et Eesti on väljastanud talle lühiajalise viisa) ning et ta ei soovi Armeeniasse tagasi

minna. Lisaks selgitas isik ainukese põhjusena, miks ta Saksamaal asüüli taotles oli, et seal ei

tohi ebaseaduslikult elada ja tahtis oma viibimise seadustada. Muid põhjusi, miks isik asüüli

taotles, isik kohtuistungil välja tuua ei osanud. See annab alust kahtluseks, et isik teadis, et

esineb oht tema väljasaatmiseks Armeeniasse ning selle vältimiseks on esitanud Eestis uue

rahvusvahelise kaitse taotluse.

11. Kohus nõustub PPA-ga osas, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (VRKS § 361 lg 21

koosmõjus VSS § 68 p-ga 6). Puudutatud isik on nii küsitluse käigus PPA-ga kui ka

04.03.2025 kohtuistungil kinnitanud, et ei soovi tagasi Armeeniasse minna. Seejuures on isik

kinnitanud, et Eestiga puuduvad tal igasugused seosed ning tema eesmärgiks on minna

Saksamaale. Asja materjalist nähtub ühtlasi, et isik on taotlenud Eesti lühiajalist viisat üksnes

eesmärgiga pääseda Schengeni alale, mitte külastada tuttavaid Eestis. Kahtlust, et isik asub

ennast vabaduses olles varjama ega soovi teha PPA-ga koostööd, kinnitab ka asjaolu, et

Saksamaal ebaseaduslikult viibides ei õnnestunud Saksamaa ametivõimudel anda isik Eestile

üle esimesel võimalusel (s.o septembris 2024), vaid alles veebruaris 2025 (vt dtl 23).

12. PPA on õigesti märkinud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku

suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu lahend nr

3-3-1-24-17, p 13). Isikul puuduvad kehtivad isikuttõendavad dokumendid, tal ei ole Eestis

kuskil viibida, sest tal puuduvad sugulased ja tuttavad Eestis. See tõstab põgenemisohu

tõenäosust.

13. Kohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine kuni kaheks kuuks

ebaproportsionaalne meede, arvestades, et eesmärgiks on tagada isiku kättesaadavus

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajaks. Tõhusamate alternatiivide puudumisel on

taotletav meede mõõdukas.

14. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.05.2025 (kaasa arvatud).

5(6)

3-25-524

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)