2-24-2646/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Kohtujurist

Koidu Mölderson

Määruse tegemise aeg ja koht

05.03.2025, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-2646

Tsiviilasi

Dmond Group OÜ (pankrotis) hagi Eesti Arengu Hoiu-

laenuühistu (pankrotis) vastu lepingu kehtivuse

tuvastamiseks

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Dmond Group OÜ (pankrotis, registrikood

14929589, Tornimäe 7-32, Tallinn)

Esindaja juhatuse liige X (endine lepinguline esindaja

advokaat Henrik Kirsimäe)

Kostja: Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu (pankrotis,

registrikood 12674703), pankrotihaldur Martin Krupp,

martin.krupp@haldur.just.ee

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando, e-

post: menetlus@mklaw.ee

Asja läbivaatamine

Korraldav istung 10.02.2025, Tallinn, osales kostja

esindaja v.adv. Marko Kaevando

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Dmond Group OÜ (pankrotis) hagi Eesti Arengu Hoiu-

laenuühistu (pankrotis) vastu poolte vahel 12.03.2020 sõlmitud laenulepingu nr

0120.Dm kehtivuse tuvastamiseks.

2. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda.

2.1 Välja mõista Dmond Group OÜ-lt (pankrotis) Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu

(pankrotis) kasuks menetluskulude katteks 1723,25 eurot ja alates käesoleva

lahendi jõustumisest viivist võlgnetavatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse §

113 lg 1 2. lause sätestatud määras kuni kulude tasumiseni.

2.2 Maksta kohtu tagatiste kontolt Eesti Arengu Hoiu-laenuühistule (pankrotis)

välja menetluskulud 1723,25 eurot pärast määruse jõustumist Eesti Arengu

Hoiu-laenuühistule (pankrotis) kontole XXXXXXXXXXX. Tagatise on ette

tasunud Advokaadibüroo Legalia OÜ.

3. Hagejal on õigus taotleda määruse jõustumise korral lõivu ja enammakstud

tagatise tagastamist, esitades selleks vastava taotluse Harju Maakohtule.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 15.02.2024 Harju Maakohtule hagi Arengu Hoiu-laenuühistu (pankrotis) vastu,

milles palus algselt tuvastada kostja poolt 16.8.2023 tehtud erakorralise laenulepingu nr

0120.Dm ülesütlemise tühisus. Asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 12.03.2020 laenulepingu

nr 0120.Dm (lisa 1), mille kohaselt andis kostja hagejale laenu 52 632 eurot. Laenulepingu

punkti 1 kohaselt lepiti kokku laenu tagastamine maksegraafiku alusel intressimääraga 8%

aastas. Laenulepingu punkti 3.2.1 kohaselt lepiti kokku, et laenusumma kuulub tagastamisele

hiljemalt 12.03.2025. Laenulepingu puntki 2.2. kohaselt oli laenusaamise otstarve: laenu

väljastamine. 01.12.2021 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 0120.Dm lisa 1 (lisa 2),

millega muudeti punkti 3.1.1 ja intressimääraks sai 5 % aastas. 04.02.2022 leppisid hageja ja

kostja kokku 12.03.020 laenulepingu nr 0120.Dm punktide 3.1.1 ja 3.1.2 muutmises (lisa 3):

intressimääraks sai 11% aastas ning intress kuulus väljamaksmisele lepinguperioodi

lõppemisel koos laenuga 12.03.2025. 16.08.2024 esitas kostja hagejale 12.03.020

laenulepingu nr 0120.Dm erakorralise ülesütlemise avalduse (lisa 4). Kostja on lepingu

lõpetamisel tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 399 lg 1 p-le 3, mille kohaselt laenuandja

võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenusaaja rikub

kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. Kostja väidab, et hageja ei ole

kasutanud laenu laenulepinguga kokkulepitud otstarbel, so laenu väljastamine. Kostja on

nimetatud asjaolu järeldanud hageja 2020. a majandusaasta aruandest, kuna sealt ei nähtu

laenuandmist. 1.5. 07.02.2024 on kostja esitanud hagejale avalduse nõudes laenu tagastamist

enne kokkulepitud tähtaega ja lubanud hageja vastu seoses väidetava võlgnevuse tekkimisega

kohtusse pöörduda.

2. Kostja oli lepingu muudatused heaks kiitnud tegevusega, et hageja ei ole kostjalt laenatud

rahalisi vahendeid edasi laenanud. Kostja oli teadlik, et kostjalt saadud laenu ei olnud nende

muudatuste ajaks laenulepingu punkti 2.2 kohaselt kasutatud, mistõttu sõlmitigi laenulepingu

lisad ja pikendati laenulepingu tähtaegu. Kostja oli teadlik, kuna kostja ja hageja mõlema

seaduslikust esindajast juhatuse liige oli X, kes kinnitab, et laenulepingu muutmise ja laenu

tagastamise tähtaja edasilükkamise eesmärk oli tingitud just seoses laenulepingu punktiga

2.2. X kinnitas, et poolte tahe laenu sihtotstarbelisest kasutamisest sõltumata, lükati laenu

tagastamise tähtaeg edasi. Kostjal puudub alus eeldada, et hageja ei kavatse laenulepingut

kohaselt või tähtaegselt täita

3. Hageja leiab, et kostja 16.08.2023 erakorraline ülesütlemise avaldus on esitatud ilma

õigusliku aluseta, kuna kostja viidatud materiaalseid aluseid lepingu lõpetamiseks ei esine.

Kostja väited laenulepingu rikkumise kohta on spekulatiivsed ning paljasõnalised. Kostja

ülesütlemisavaldusega ei kaasne õiguslikke tagajärgi ning see on tühine. Laenuleping ei ole

kehtivalt üles öeldud. Kostja 16.08.2023 erakorralisel ülesütlemise avaldusel ei ole

õiguslikku toimet ja laenuleping ei lõppenud. Lepingu ülesütlemise eeldused pole täidetud

ega tõendatud, mistõttu ei ole leping kehtivalt üles öeldud. Isegi kui ülesütlemine

tahteavaldusena on kehtiv, siis ei ole lepingu lõpetamisel õiguslikku toimet ja leping ei

lõppenud ülesütlemisega.

4. Ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise kaudu soovib hageja tõendada, et laenulepingust

tulenev nõue ei ole sissenõutav ja et laenusuhe on endiselt kehtiv ning et kostjal puudub

hageja vastu rahaline nõue enne laenulepingus fikseeritud nõude sissenõutavaks muutumise

tähtaega (so 12.03.2025).

5. Hageja soovib 12.03.2020 laenulepingu jätkuva kehtivuse tuvastamist, see omakorda

tähendaks, et kostja nõue pole sissenõutavaks muutnud.

6. Hageja täpsustas oma nõudeid kohtu palvel 18.06.2024 (dtl 107) ja palus tuvastada Eesti

Arengu Hoiu-laenuühistu (pankrotis) 16.08.2023 erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus

või alternatiivselt tuvastada 12.03.2020 laenulepingu nr 0120.Dm kehtivus või et nimetatud

lepingust tulenev hageja laenutagastamise kohustus ei ole sissenõutavaks muutunud. Hageja

täpsustas kohtu nõudel (20.06.2024, dtl 112) lõplikult oma nõudeid 01.08.2024 ja palus, et

kohus tuvastaks 12.03.2020 laenulepingu nr 0120.Dm kehtivuse.

7. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata, kuna hageja pankroti väljakuulutamise tõttu ei ole

hagiga taotletav eesmärk saavutatav ja hageja tuvastushuvi on langenud ära.

8. Hageja pankrotihaldur ei soovinud menetlusse astuda ja leidis, et hageja nõue on

perspektiivitu.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. TsMS § 423 lõike 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. TsMS § 368 lg 1 järgi ning saab kohus omal algatusel kontrollida igas menetluse

etapis tuvastusnõude eeldusi. Kui tuvastushuvi menetluse kestel ära langeb, ei ole asja

menetlemise eeldused enam täidetud ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

10. PankrS § 43 lg 1 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on

läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub

pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib

haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur

menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna.

11. Hageja on hagiavaldusega soovinud seda, et poolte vaheline laenuleping (sõlmitud 12.03.20)

nr 0120.Dm, millega hageja sai kostjalt laenu, poleks lõppenud kostja poolt lepingu

erakorralise ülesütlemisega VÕS § 399 lg 1 p 3 alusel 16.08.2023. Hageja leiab, et

ülesütlemine ei olnud lubatav ja selle tõttu on leping kehtiv. VÕS § 399 lg 1 p 3 sätestab, et

laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenusaaja

rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. Seega on hageja nõude

eesmärgiks tuvastada, et leping on endiselt kehtiv, ülesütlemine seda ei lõpetanud ja

õiguslikuks tagajärjeks on see, et laenusaajal ehk hagejal ei ole VÕS § 399 lg 1 järgi

kohustust kogu laenu koheselt kostjale tagastada ning lepingut tuleks täita nii, nagu see

poleks üles öeldud. Teisisõnu ei muutunud hageja arvates lepingu erakorralise ülesütlemisega

kostja laenuvõla tagastamise kohustus sissenõutavaks.

12. Hageja pankrot kuulutati välja 06.09.2024 määrusega nr 2-24-5639 ja halduriks määrati

Kristo Teder. Haldur ei soovinud menetlusse astuda (15.10.2024, dtl 247).

13. PankrS § 42 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi

nõuete täitmise tähtpäev saabunuks (kui seadusest ei tulene teisiti). Seega asub kohus

järeldusele, et pooltevahelisest laenulepingust tulenevad kostja nõuded hageja vastu on

muutunud 06.09.2024 sissenõutavaks isegi juhul, kui need ei muutunud sissenõutavaks kostja

16.08.2023.a ülesütlemisavalduse tulemusena. Seega ei ole hagejal võimalik hagiga taotletud

eesmärki enam saavutada ehk asjaolul, kas kostja võis lepingu üles öelda 16.08.2023 ja kas

leping sellega lõppes ja kostja võis nõuda VÕS § 399 lg 1 p-le 3 järgi hagejalt kogu võla

tasumist või ei, ei tee olematuks olukorda, et kostja nõuded hageja vastu on igal juhul

muutnud sissenõutavaks hageja pankroti väljakuulutamisega 06.09.2024. Seetõttu saab kostja

oma nõudeid laenulepingu järgi esitada vaid hageja pankrotimenetluses PankrS § 93, 94.

Pankr § 100.1 lg 3 järgi saab hageja esitada vastuväiteid kostja nõudele, mis puudutab ka

käesolevat vaidlusalust lepingut, võlga, võla ulatust, koosseisu. Nii ei saa hagejal olla tema

pankroti väljakuulatamise tõttu enam õiguslikku huvi laenulepingu nr 0120.Dm kehtivuse

tuvastamise vastu, mis on tuvastushagi menetlemise eelduseks TsMS § 368 lg 1 järgi.

Praegusel juhul ei anna laenulepingu kehtivuse tuvastamine hagejale (pankrotivõlgnikule)

midagi olukorras, kus kõik vaidlusalusest laenulepingust tulenevad nõuded tema vastu on

muutunud seaduse alusel sissenõutavateks. Seega tuleb hagi laenulepingu nr 0120.Dm

kehtivuse tuvastamise nõudes jätta läbi vaatamata tuvastushuvi puudumise tõttu. Nimetatud

põhjustel jätab kohus hageja hagi laenulepingu nr 0120.Dm kehtivuse tuvastamiseks TsMS §

423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata, kuna hageja saab oma pankrotimenetluses vastuväidete

kasutamise kaudu õigusi realiseerida kostja võimalikele nõuetele.

14. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

15. Käesoleval juhul haldur menetlusse PankrS§ 43 lg 1 alusel ei astunud ja seega ei ole tekkinud

vastavaid halduri menetlusse mitteastumisega ka vastavaid menetluskulusid.

16. PankrS § 43.1. lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tekivad seoses halduri tegevusega

menetlusse astumisel, hüvitatakse pankrotivara arvel käesoleva seaduse § 148 lõike 1 punkti

1 alusel. Menetluskulusid, mis tekkisid enne halduri menetlusse astumist, pankrotivara arvel

ei kaeta. Sellisel juhul saavad teised menetlusosalised võimaliku menetluskulude nõude

võlgniku vastu esitada pankrotivõlausaldajana, sealhulgas tingimusliku nõudena käesoleva

seaduse § 98 alusel, lg 2 sätestab, et menetluskulusid, mida võlgnik kannab käesoleva

seaduse § 43 lõikes 1 sätestatud juhul, ei kaeta pankrotivara arvel. Teised menetlusosalised

saavad võimaliku menetluskulude nõude võlgniku vastu esitada pankrotivõlausaldajana,

sealhulgas tingimusliku nõudena käesoleva seaduse § 98 alusel.

17. Ülaltoodu alusel jäävad poolte menetluskulud hageja kanda

18. TsMS § 144 p 1 ja § 175 järgi on menetluskuluks kostja lepingulise esindaja kulud.

19. Kostja menetluskulud 1723,25 eurot (sh käibemaks 22%) on järgmised:

29.03.2024 - hagiavaldusega tutvumine - 0h 13min;

10.04.2024 - taotluse koostamine menetluskulude tagatise nõudmiseks - 2h 24min;

31.05.2024 - vastuse koostamine Dmond Group OÜ hagiavaldusele - 3h 08min;

06.09.2024 - hagiavalduse täiendustega tutvumine, vastuse koostamine 19.08.2024.a

kohtunõudele - 2h 06min;

21.10.2024 – vastuse koostamine kohtunõudele – 29min;

10.02.2025 – ettevalmistus istungiks – 30min;

10.02.2025 – esindus kohtuistungil – 20min;

10.02.2025 – menetluskulude nimekirja koostamine - 15min;

Kostja käibemaksu tagasi ei saa, kulud on esitatud koos käibemaksuga. Lepingulise esindaja

tunnitasu määr on 183 eurot tunnis, sisaldab käibemaksu.

Hageja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

Kohus leiab, et kostja menetluskulud on selles taotleteud ulatuses põhjendatud, kuna on

kooskõlas asja mahukuse, keerukuse ja tehtud toimingutega. Tasu määr vastab

kohtupraktikale. Seega on kostja põhjendatud menetluskulud TsMS § 175 lg 1 ja § 144 p 1

järgi 1723,25 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summad tuleb hagejalt kostja taotluse alusel

TsMS § 177 lg 4 järgi välja mõista kostjale koos sellelt tasumisele kuuluvate viivistega

arvates määruse jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi kuni

kulude tasumiseni.

20. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus

jäetakse läbivaatamata. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses

asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või

kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või

tema korraldusel muule isikule. Hagejal on õigus taotleda lõivu tasumist, esitades selleks

kohtle vastava taotluse.

21. Kostja taotles menetluskulude väljamaksmist tagatiste kontolt. Advokaadibüroo Legalia OÜ

on tasunud hageja eest maakohtu 07.05.2024.a määrusega nõutud menetluskulude tagatise

summas 1830 euro. Riigikohus on selgitanud, et kui pankrotivõlgnikust hageja on tasunud

kohtu määramisel kostja menetluskulude katteks tagatisena kohtu deposiiti raha, saab kostja

enda menetluskulude nõude rahuldamiseks nõuda deposiiti tasutud raha väljamaksmist ega

pea esitama võlgniku vastu nõuet pankrotivõlausaldajana. Kohtu arvates kehtib sama ka

juhul, kui hageja eest on tagatise tasunud kolmas isik. Nimelt peab Riigikohtu seisukoha järgi

tagatise tasunud kolmas isik arvestama, et tagatis on antud kindla riski maandamise eesmärgil

ning riski realiseerumisel jääb ta tagatiseks antud rahast ilma. Seega saab kohus koos kostja

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisega määrata, et kostjale hüvitamisele

kuuluvate menetluskulude katteks makstakse kostjale vastavas summas välja

Advokaadibüroo Legalia OÜ poolt hageja eest tasutud tagatis. Eeltoodu alusel tuleb kostjale

välja maksta määruse jõustumisel tagatise arvelt 1723,25 eurot kostja kontole

XXXXXXXXXXX.

22. Pärast käesoleva asjas tehtud lahendi jõustumist, saab hageja taotleda enammakstud tagatise

tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mai Grauberg

kohtunik