2-24-8694/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedMääruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
Legislator headnote
AI generated2-24-8694/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kui menetlusosaline taotleb
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
05.03.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-8694
Kohtuasi
U.X avaldus lapse perekonnanime muutmiseks
otsustusõiguse üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18.11.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
U.X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (isa) U.X (isikukood XXX), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik
Puudutatud isik I (laps) Y.K (isikukood XXX), riigi
õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Katrin
Jennsen
Puudutatud isik II (ema) T.W (isikukood XXX),
lepinguline esindaja Katrin Kiisk
Häädemeeste vald (Häädemeeste Vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Pärnu Maakohtu 18.11.2024 määrus muutmata.
2. U.X määruskaebus jätta rahuldamata.
3. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi
kanda, v.a riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud, mis jätta Eesti
Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi
taotlusele esitada ka määruskaebus.
2-24-8694
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1. U.X (lapse isa, avaldaja) esitas Pärnu Maakohtule 03.06.2024 avalduse (täiendatud
01.07.2024) lapse Y.K (laps, puudutatud isik I) osas vanematele ühise hooldusõiguse
määramiseks ja lapse isale lapse perekonnanime muutmiseks ühekordse otsustusõiguse
üleandmiseks.
Avalduse kohaselt on lapse isa ja T.W (lapse ema, puudutatud isik II) lapse vanemad. Lapse
sündimisel lapse sünniakti isa kohta kannet ei tehtud ja lapse perekonnanimi oli sünniaktis Q.
Peale lapse sündi tegid vanemad DNA testi, mille tulemuste kohaselt on avaldaja lapse isa
99,999996137% tõenäosusega. Lapse ema on 13.06.2023 muutnud nii enda kui ka lapse
perekonnanime, milleks sai Y.K, ilma lapse isaga arutamata. Avaldaja kanti 05.09.2023 lapse
isana lapse sünniakti. Lapse isa leiab, et lapse huvides on kanda lapse isaga ühist
perekonnanime.
2. Maakohus kinnitas 18.10.2024 määrusega vanemate vahel sõlmitud kokkuleppe, mille
kohaselt on vanematel ühine hooldusõigus lapse suhtes, lapse elukohaks on lapse ema
elukoht. Lisaks leppisid vanemad kokku lapse isa ja lapse suhtlemiskorra.
Puudutatud isikute seisukohad
3. Häädemeeste vald (Häädemeeste Vallavalitsuse kaudu; eestkosteasutus) ei toetanud lapse
isa avaldust lapse isale lapse perekonnanime muutmiseks otsustusõiguse üleandmiseks.
4. Lapse ema vaidles avaldusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud lapse
isa kanda. Lapse ema selgituste kohaselt avaldas lapse isa enne lapse sündi lapse emale, et ei
ole valmis vanemlikku vastutust kandma, et ta ei olegi üldse kindel selles, et tema lapse isa on
ning kui laps sünnib, siis oma perekonnanime ta sellele lapsele kindlasti ei anna. Seega ei
olnud lapse emal muud võimalust, kui anda lapsele sündides oma enese perekonnanimi. Lapse
emal on temaga kooselavate lastega üks ja sama perekonnanimi, mis on osa nende
identiteedist ja seob neid emaga. Lapse isa oli hästi kursis lapse ema soovist perekonnanime
vahetada ning oli ka teadlik asjaolust, et see saab olema Y.K, mille ise heaks kiitis. Lapse
emal ei ole kindlust, et lapse isa jätkab lapsega suhtlust, mistõttu ei ole lapse isa
perekonnanime andmine lapsele tema huvides. Lapse perekonnanime muutmine üksnes
seetõttu, et lapse ema on olnud nõus kandma lapse isa lapse sünnitõendile, ei tähenda
lineaarselt, et lapse huvides oleks automaatselt kanda ka teda eostanud mehe nime.
5. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust. Lapse praegune
perekonnanimi ei ole seotud lapse ema päritoluga ja on seetõttu lapse põlvnemise ja päritolu
seisukohalt nõrgema tähtsusega lapse identiteedi küsimuses, kui lapse isa soovitav
perekonnanimi, mistõttu tuleb jaatada lapse huvi perekonnanime vahetamisel. Arvestades
lapse vanust, ei ole esindaja hinnangul lapsel tekkinud endal veel seost ühegi võimaliku
perekonnanimega ning seetõttu ei tooks praegu lapse perekonnanime vahetamine temale
kaasa emotsionaalseid ega sotsiaalseid tagajärgi ja/või üleelamisi.
Maakohtu määrus ja põhjendused
6. Pärnu Maakohus jättis 18.11.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata lapse isa
avalduse lapse perekonnanime muutmiseks otsustusõiguse üleandmiseks ja menetluskulud
menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse esindamise kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda.
2-24-8694
6.1. Maakohus leidis, et avaldaja esitatud nõue ei ole põhjendatud. Kui ühist hooldusõigust
omavad vanemad ei jõua lapse nime muutmises kokkuleppele, võib kumbki vanem
perekonnaseaduse (PKS) § 119 lg 1 esimese lause järgi taotleda, et kohus annaks last
puudutavas olulises küsimuses otsustusõiguse temale. Vanemad peavad lapse perekonnanime
muutmist otsustades pidama silmas lapse igakülgset heaolu, st lähtuma lapse perekonnanime
muutmise üle otsustades lapse huvidest, mitte muudest, sh enda subjektiivsetest kaalutlustest.
6.2. Asjas puudub vaidlus selles, et lapse vanemad on avaldaja ja puudutatud isik II. Lapse
sünni registreerimisel sünniakti isa kohta kannet ei tehtud ning lapse perekonnanimi oli
sünniaktis Q, mis oli lapse ema selgituste kohaselt ema endise abikaasa perekonnanimi. Lapse
ema lahutas oma abielu 2023, peale mida soovis lapse ema oma perekonnanime muuta, andes
ka enda kummalegi alaealisele lapsele oma uue perekonnanime Y.K. Avaldaja isaduse
tuvastamisel ja lapse sünniakti isana kandmisel jäi lapse ainuhooldusõigus lapse emale. Pärast
lapse põlvnemise tuvastamist avaldajast ei ole vanemad suutnud kokku leppida lapse
perekonnanimes.
6.3. Lapse isa eesmärk on muuta lapse perekonnanimi, mis on käesoleval hetkel sama ema
perekonnanimega, lapse isa perekonnanimeks. Lapse isa arvates on lapse huvides kanda isaga
ühist perekonnanime, kuna lapse ema ise on korduvalt enda perekonnanime muutnud.
Perekonnanimi, mille lapse ema iseendale ja lapsele on muutmisel valinud, on lapse isale
teadaolevalt lihtsalt mingi suvaline nimi, millel ei ole lapse emaga mingit seost. Lapse isa
leiab, et lapse huvides on omada perekonnanime, mis seostab teda vähemalt ühe tema vanema
ja sugulastega. Lapse isa ei ole enda perekonnanime muutnud ega plaani seda teha, mistõttu
on lapse parimates huvides, kui laps kannab isaga sama perekonnanime U.X, mis annab
lapsele järjepidevuse identiteedi kujunemisel ja kuuluvustunde lapse isapoolsesse
suguvõsasse.
6.4. Maakohus märkis, et lapse perekonnanime muutmine ei ole, arvestades lapse nime
kontinuiteedi põhimõtet, üldjuhul ilma seaduses sätestatud aluseta lubatud. Nimeseaduse järgi
on lubatud anda lapsele uus perekonnanimi eelkõige juhul, kui toimuvad õiguslikud
muudatused lapse perekondlikes suhetes, sh lapse põlvnemist (nimeseaduse (NS) § 8¹) või
lapsendamist (NS §-d 13 ja 14) puudutavalt. Lisaks saab vanem taotleda lapsele uue
perekonnanime andmist olukorras, kus vanem taotleb endale uut perekonnanime (NS § 16 lg
1). Muudel juhtudel ei näe nimeseadus ette lapse perekonnanime muutmise võimalust.
Ülalmärgitut arvestades ei saa vanem(ad) ka hooldusõiguse või vastava otsustusõiguse
olemasolu korral lapse perekonnanime alati oma soovi kohaselt muuta, arvestamata seaduses
sätestatud piiranguid. Käesoleval juhul on lapse perekonnanime juba tema eluea jooksul üks
kord vahetatud NS § 16 lg 1 sätestatud alustel.
6.5. Lapse bioloogilise põlvnemise tuvastamine avaldajast on uus asjaolu, mis võib küll
nimeseaduse järgi anda aluse taotleda lapse perekonnanime muutmist, kuid nime muutmisel
tuleb ennekõike lähtuda lapse huvidest. Lapse ema perekonnanime kandmine ei riku lapse
huve või õigusi ega ole muul viisil lapse huvide vastane, mille tõttu tuleks olemasolevat
olukorda muuta. Seos lapse isa ja tema suguvõsaga ei teki pelgalt lapse isa perekonnanime
kandmisega, vaid oluline on see, et lapse isa suhtleks lapsega ja täidaks oma
vanemakohustusi. Ainuüksi isaga sama perekonnanimi ei anna lapsele vajalikku
kindlustunnet, et tal on oma isaga lähedane suhe. Seost kaugemate sugulastega ei määra mitte
lapse perekonnanimi, vaid see, milline on tema suhtlus nendega. Maakohus leidis, et
perekonnanime muutmise otsustusõiguse üleandmise otsustamisel ei ole oluline ka see, et
lapse ema ei kanna oma sünnijärgset nime. Kuna laps elab koos oma ema ja poolvennaga, siis
2-24-8694
on tema sidemed tugevad just selle perega, kelle perekonnanime ta ka praegu kannab. Lapse
kasvades kujuneb tema identiteet ennekõike lähtuvalt sellest, millises perekonnas ta kasvab.
Määruskaebus
7. Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega
lapse isa avaldus jäi rahuldamata, ja teha uus määrus, millega lapse isa avaldus rahuldada ning
anda lapse isale ühekordne otsustusõigus lapse perekonnanime muutmiseks. Lapse isa palub
enda menetluskuld jätta lapse ema kanda.
7.1. Maakohus ei ole analüüsinud ega kaalunud vanema suutlikkust juhinduda lapse huvidest
perekonnanime otsustamisel. Arusaamatu on maakohtu põhjendus, et lapse ema
perekonnanime kandmine ei riku lapse huve või õigusi, sest sama saaks öelda olukorra kohta,
kus laps kannaks isa perekonnanime. Maakohus on jätnud analüüsimata lapse isa põhjendused
lapse perekonnanime muutmiseks selliselt, et lapsele antakse sama perekonnanimi, mis on
tema isal. Maakohus oleks lapse isa põhjendusi arvestades pidanud jõudma seisukohale, et
lapse parimates huvides on see, kui laps saaks kanda isa perekonnanime, lapse perekonnanimi
kujutaks seost isa ja isapoolse suguvõsaga, annaks lapsele stabiilsuse perekonnanime osas
ning tugipunkti identiteedi kujunemisel.
7.2. Asjakohatu on maakohtu seisukoht, et seos isa ja tema suguvõsaga ei teki isa
perekonnanimega seonduvalt, vaid oluline on see, et isa lapsega suhtleks ja täidaks vanema
kohustusi. Vaidlust ei ole, et lapse isa on lapsega peale lapse põlvnemise tuvastamist
järjepidevalt suhelnud ning soovib lapse hooldusõigust teostada. Lapse ema puhul pole samu
asjaolusid kaalutud.
7.3. Lapse isa ei nõustu maakohtu põhjendusega, et oluline ei ole, millist perekonnanime lapse
ema ise kannab. Maakohus ei analüüsinud, kas olukord, kus lapse ema registreeris lapse sünni
nii, et lapse isa lapse sünni registreerimiseks ei kaasatud ja lapse sünni registreerimisel anti
lapsele lapse ema endise abikaasa perekonnanimi, on kooskõlas lapse igakülgse heaolu ja
lapse identiteedi ja perekonnanime stabiilsuse põhimõttega. Veelgi enam, ajal, mil lapse isa
soovis saada lapse isana sünniakti kandmist ja anda lapsele enda perekonnanime ning saada
lapse osas hooldusõigust, muutis lapse ema ilma isaga kokku leppimata ja isa teadmata
13.06.2023 lapse perekonnanime ja otsustas ainuisikuliselt, et laps hakkab kandma
perekonnanime Y.K, kuna lapse ema otsustas selle nime iseendale võtta. Lapse isa leiab, et
ema senine käitumine lapse sünni registreerimise, nime muutmise, lapse isa sünniakti
kandmise venitamise ja lapse isale lapse osas hooldusõiguse andmisest keeldumise osas ei ole
juhindunud lapse igakülgsest heaolust ja huvidest, vaid ema enda subjektiivsetest
kaalutlustest. Ilma igasuguse perekondliku kuuluvuseta perekonnanimi Y.K ei näita lapse
perekondlikku kuuluvust ema suguvõsasse. Samuti kinnitavad need kaks olukorda, mil laps
on saanud endale enne kaheaastaseks saamist juba kaks perekonnanime, mis lapse
perekondlikku kuuluvust ei näita ega ole kummagi vanema perekondliku kuuluvusega
seostatav perekonnanimi, et lapse heaolu ja perekonnanime stabiilsust ning identiteedi
kujunemise toetamist senini ema otsustuste tulemusel ei ole toimunud.
Menetlusosaliste seisukohad
8. Eestkosteasutus vaidleb määruskaebusele vastu.
9. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja ei pea määruskaebust põhjendatuks.
2-24-8694
10. Lapse ema vaidleb määruskaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud
lapse isa kanda.
Menetluse edasine käik
11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus
§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
13. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud lapse isa avalduse rahuldamata ja ei
ole seejuures rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme ega hinnatud selgelt ebaõigesti
tõendeid. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu
määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus
järgmist.
14. Lapse isa palub anda talle ühekordne otsustusõigus lapse perekonnanime muutmiseks.
Lapse emal ja lapse isal on ühine hooldusõigus. PKS § 119 sätestab, et kui vanemad ei jõua
ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel
anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale.
15. Maakohus märkis õigesti, et kuna tuvastati lapse põlvnemine oma bioloogilisest isast, s.o
avaldajast, on nimeseaduse järgi õiguslikult võimalik lapsele tema isa perekonnanimi anda
(NS § 81). Maakohus kaalus lapse huve ja asus seisukohale, et praegusel juhul aga ei esine
asjaolusid, milles tulenevalt oleks lapse huvides tema perekonnanime muuta. Kolleegium
leiab, et maakohus ei ole seda otsustades diskretsioonipiire ületanud. Lapse isale lapse
perekonnanime osas ainuotsustusõiguse andmisele on vastu vaielnud lapse ema ning
määruskaebemenetluses ei soosi seda ka nii eestkosteasutus kui ka lapsele määratud esindaja.
16. Lapse huvides on tema perekonnanime stabiilsus. Kuigi laps on käesoleval hetkel vaid
kaheaastane, on siiski eelduslikult tema huvides senise nime säilitamine ning nime muutmine
on põhjendatud vaid üksikutel juhtudel (vt ka RKTKm 29.10.2014, 3-2-1-96-14, p 21).
Seetõttu on maakohus õiguspäraselt analüüsinud, kas esineb kaalukaid põhjuseid lapse
perekonnanime muutmiseks ning jõudnud kaalutlusõigust teostades järeldusele, et
perekonnanime muutmine ei ole antud juhul lapse huvides. Ringkonnakohus ei nõustu lapse
isa määruskaebuse väitega, et nimeseadusest tulenevalt on eelduslikult lapse huvides anda
lapsele uus perekonnanimi, kui sünniakti kantakse lapse isa. NS § 8¹ lg 1 järgi võib lapsele sel
juhul anda lapsele uue perekonnanime, kuid ei pea. Vastavalt Pärnu Maakohtu 18.10.2024
määrusega kinnitatud vanemate kokkuleppele elab laps peamiselt oma emaga ning kohtub
oma isaga kokkulepitud suhtluskorra järgi igal kolmapäeval ning üle nädala reede õhtust
pühapäeva hommikuni. Lapsega ja lapse emaga elab ka lapse ema teine alaealine laps. Nii
lapsel, lapse emal kui ka lapse ema teisel alaealisel lapsel on sama perekonnanimi, Y.K.
Lapse isa peamine argument on, et lapse isaga sama perekonnanimi on ka tema sugulastel
ning lapse praegune perekonnanimi on nö suvaline nimi, mille lapse ema on valinud.
Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul asjaolu, et lapse isa perekonnanimi on ka tema
sugulastel ning seoks seega last perekonnanime kaudu paremini lapse isa sugulastega, selline
kaalukas põhjus, mis õigustaks lapse perekonnanime muutmist. Ringkonnakohus nõustub
2-24-8694
siinkohal ka maakohtu seisukohaga, et üksnes perekonnanimi ei tekita lapsele lähedasi suhteid
tema isa ja isa suguvõsaga ning lapses kuuluvustunnet sellesse suguvõssa. Kahtluse alla ei ole
seatud seda, et lapse isa suhtleb lapsega ja hoolitseb lapse eest. Samas ei olegi maakohus seda
lapse isale ette heitnud, vaid on selgitanud, et ainuüksi perekonnanimest ei sõltu lapse suhted
tema isa ja sugulastega ning identiteedi kujunemine, vaid seda tekitab reaalne suhtlus
nendega.
17. Määruskaebuses on leitud, et lapsel praegu olemasolev nimi ei ole lapse huvides, sest
tegemist on uue ja ilma perekondliku seoseta perekonnanimega. Ringkonnakohtule jääb
mõistmatuks, miks on lapse huvidega vastuolus olukord, kus lapsel on sama perekonnanimi,
mis tema emal, kuid on erinev, kui lapse ema sugulastel. Seadusest ei tulene, et lapsel peab
olema sama perekonnanimi, mis tema ühe või teise vanema sugulastel. Samuti ei saa pidada
automaatselt lapse huvides olevaks omada sama perekonnanime, mis on tema ühe vanema
sugulastel, kui teisel vanemal on erinev perekonnanimi oma sugulastest.
18. Põhjendamatud on määruskaebuse etteheited lapse emale lapse sünnil enda
perekonnanime andmise osas, mis oli sel ajal ka lapse ema endise abikaasa perekonnanimi,
ning lapse perekonnanime muutmise osas, kuivõrd lapse ema muutis iseenda perekonnanime.
Kolleegiumi arvates ei ole praeguses vaidluses otseselt asjakohane, kuidas ja millisel põhjusel
on laps varem perekonnanime saanud ning kas lapse isa oli lapse perekonnanime andmisel ja
muutmisel sellesse protsessi kaasatud. Kohtul tuli hinnata, kas praeguse perekonnanime
säilitamine on lapse huvides või on lapse huvides perekonnanime muutmine. Siiski märgib
ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele järgmist.
18.1. Vaidlust ei ole, et lapse sündimisel ei kantud lapse sünnitõendile lapse isa ning lapse
perekonnanimeks sai Q, mis oli lapse ema perekonnanimi. Kuivõrd lapse isa isadus ei olnud
sel hetkel kindlaks tehtud, ei olnud võimalik anda lapsele muud perekonnanime, kui tema ema
perekonnanimi (NS § 8 lg 1 p 3).
18.2. Ühtlasi puudub vaidlus selles, et lapse ema muutis 2023. aastal enda perekonnanime,
võttes uueks perekonnanimeks nime Y.K. Lapse ema taotles koos enda perekonnanime
muutmisega ka enda kahe alaealise lapsele (sh puudutatud isikule I) sama perekonnanime
andmist (NS § 16 lg 1). Kuigi lapse perekonnanime muutmise ajal (13.06.2023) oli lapse isa
isadus juba DNA-testi abil tuvastatud, ei olnud lapse isa esitanud isaduse omaksvõtu avaldust
ega tehtud kannet lapse isa kohta. Lapse isa tegi lapse emale 17.08.2023 ettepaneku isaduse
omaksvõtule tuginedes lapse isa kohalikus omavalitsuses lapse isana lapse sünniakti
kandmiseks (dtl 8) ning lapse isa kanti lapse sünnitõendile 05.09.2023 (dtl 18). NS § 8¹ lg 1
sätestab, et kui lapse vanemad ei ole abielus ja isa võtab lapse omaks pärast sünni
registreerimist, võib lapsele anda isa perekonnanime. Kuna lapse ema perekonnanime
muutmise ajal ei olnud lapse isa veel last omaks võtnud, ei oleks lapse ema saanud ka sel ajal
taotleda lapsele uue perekonnanime andmist, mis oleks lapse isa perekonnanimi.
Perekonnanime vahetuse tagajärjel ei olnud ei lapsel ega lapse emal enam lapse ema endise
abikaasa perekonnanime, vaid tegemist oli nende mõlema jaoks täiesti uue nimega.
19. Väite, et lapse emal on veel kaks last – F ja W, kes ei kanna lapse emaga sama
perekonnanime, on lapse isa esitanud määruskaebuses esmakordselt. Seetõttu ei ole
põhjendatud lapse isa etteheide, et maakohus vastava asjaoluga ei arvestanud. Kolleegiumi
arvates on maakohus diskretsioonipiire ületamata arvestanud sellega, milline perekonnanimi
on nendel pereliikmetel, kellega laps põhiliselt koos elab (lapse ema ja tema teine laps). Lapse
ema märkis vastuses määruskaebusele, et F ja W ei ela alaliselt lapse emaga. Asjaolu, et lapse
2-24-8694
emal võib olla veel lapsi, kellel on teine perekonnanimi, kuid kellega lapse ema koos ei ela, ei
väära maakohtu järeldusi.
20. Lapse isa esitatud väited seoses lapse ema võimalike põhjustega enda perekonnanime
muutmiseks, samuti lapse poolvenna nime muutmise kooskõla poolvenna huvidega ning lapse
ema varasema käitumisega ei ole praeguses tsiviilasjas asjakohased.
Menetluskulude jaotus
21. Kuna maakohtu määrus jääb asja sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole seda vaja
muuta ka menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3).
22. Arvestades vaidluse sisu, on põhjendatud jätta ringkonnakohtu menetluskulud
menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis
jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg-d 1 ja 3).
23. TsMS § 696 lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse
Riigikohtule. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes
selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)