2-24-8694/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

05.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-8694

Kohtuasi

U.X avaldus lapse perekonnanime muutmiseks

otsustusõiguse üleandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 18.11.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

U.X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (isa) U.X (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik

Puudutatud isik I (laps) Y.K (isikukood XXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Katrin

Jennsen

Puudutatud isik II (ema) T.W (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Katrin Kiisk

Häädemeeste vald (Häädemeeste Vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 18.11.2024 määrus muutmata.

2. U.X määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda, v.a riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud, mis jätta Eesti

Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-8694

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. U.X (lapse isa, avaldaja) esitas Pärnu Maakohtule 03.06.2024 avalduse (täiendatud

01.07.2024) lapse Y.K (laps, puudutatud isik I) osas vanematele ühise hooldusõiguse

määramiseks ja lapse isale lapse perekonnanime muutmiseks ühekordse otsustusõiguse

üleandmiseks.

Avalduse kohaselt on lapse isa ja T.W (lapse ema, puudutatud isik II) lapse vanemad. Lapse

sündimisel lapse sünniakti isa kohta kannet ei tehtud ja lapse perekonnanimi oli sünniaktis Q.

Peale lapse sündi tegid vanemad DNA testi, mille tulemuste kohaselt on avaldaja lapse isa

99,999996137% tõenäosusega. Lapse ema on 13.06.2023 muutnud nii enda kui ka lapse

perekonnanime, milleks sai Y.K, ilma lapse isaga arutamata. Avaldaja kanti 05.09.2023 lapse

isana lapse sünniakti. Lapse isa leiab, et lapse huvides on kanda lapse isaga ühist

perekonnanime.

2. Maakohus kinnitas 18.10.2024 määrusega vanemate vahel sõlmitud kokkuleppe, mille

kohaselt on vanematel ühine hooldusõigus lapse suhtes, lapse elukohaks on lapse ema

elukoht. Lisaks leppisid vanemad kokku lapse isa ja lapse suhtlemiskorra.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Häädemeeste vald (Häädemeeste Vallavalitsuse kaudu; eestkosteasutus) ei toetanud lapse

isa avaldust lapse isale lapse perekonnanime muutmiseks otsustusõiguse üleandmiseks.

4. Lapse ema vaidles avaldusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud lapse

isa kanda. Lapse ema selgituste kohaselt avaldas lapse isa enne lapse sündi lapse emale, et ei

ole valmis vanemlikku vastutust kandma, et ta ei olegi üldse kindel selles, et tema lapse isa on

ning kui laps sünnib, siis oma perekonnanime ta sellele lapsele kindlasti ei anna. Seega ei

olnud lapse emal muud võimalust, kui anda lapsele sündides oma enese perekonnanimi. Lapse

emal on temaga kooselavate lastega üks ja sama perekonnanimi, mis on osa nende

identiteedist ja seob neid emaga. Lapse isa oli hästi kursis lapse ema soovist perekonnanime

vahetada ning oli ka teadlik asjaolust, et see saab olema Y.K, mille ise heaks kiitis. Lapse

emal ei ole kindlust, et lapse isa jätkab lapsega suhtlust, mistõttu ei ole lapse isa

perekonnanime andmine lapsele tema huvides. Lapse perekonnanime muutmine üksnes

seetõttu, et lapse ema on olnud nõus kandma lapse isa lapse sünnitõendile, ei tähenda

lineaarselt, et lapse huvides oleks automaatselt kanda ka teda eostanud mehe nime.

5. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust. Lapse praegune

perekonnanimi ei ole seotud lapse ema päritoluga ja on seetõttu lapse põlvnemise ja päritolu

seisukohalt nõrgema tähtsusega lapse identiteedi küsimuses, kui lapse isa soovitav

perekonnanimi, mistõttu tuleb jaatada lapse huvi perekonnanime vahetamisel. Arvestades

lapse vanust, ei ole esindaja hinnangul lapsel tekkinud endal veel seost ühegi võimaliku

perekonnanimega ning seetõttu ei tooks praegu lapse perekonnanime vahetamine temale

kaasa emotsionaalseid ega sotsiaalseid tagajärgi ja/või üleelamisi.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Pärnu Maakohus jättis 18.11.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata lapse isa

avalduse lapse perekonnanime muutmiseks otsustusõiguse üleandmiseks ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse esindamise kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda.

2-24-8694

6.1. Maakohus leidis, et avaldaja esitatud nõue ei ole põhjendatud. Kui ühist hooldusõigust

omavad vanemad ei jõua lapse nime muutmises kokkuleppele, võib kumbki vanem

perekonnaseaduse (PKS) § 119 lg 1 esimese lause järgi taotleda, et kohus annaks last

puudutavas olulises küsimuses otsustusõiguse temale. Vanemad peavad lapse perekonnanime

muutmist otsustades pidama silmas lapse igakülgset heaolu, st lähtuma lapse perekonnanime

muutmise üle otsustades lapse huvidest, mitte muudest, sh enda subjektiivsetest kaalutlustest.

6.2. Asjas puudub vaidlus selles, et lapse vanemad on avaldaja ja puudutatud isik II. Lapse

sünni registreerimisel sünniakti isa kohta kannet ei tehtud ning lapse perekonnanimi oli

sünniaktis Q, mis oli lapse ema selgituste kohaselt ema endise abikaasa perekonnanimi. Lapse

ema lahutas oma abielu 2023, peale mida soovis lapse ema oma perekonnanime muuta, andes

ka enda kummalegi alaealisele lapsele oma uue perekonnanime Y.K. Avaldaja isaduse

tuvastamisel ja lapse sünniakti isana kandmisel jäi lapse ainuhooldusõigus lapse emale. Pärast

lapse põlvnemise tuvastamist avaldajast ei ole vanemad suutnud kokku leppida lapse

perekonnanimes.

6.3. Lapse isa eesmärk on muuta lapse perekonnanimi, mis on käesoleval hetkel sama ema

perekonnanimega, lapse isa perekonnanimeks. Lapse isa arvates on lapse huvides kanda isaga

ühist perekonnanime, kuna lapse ema ise on korduvalt enda perekonnanime muutnud.

Perekonnanimi, mille lapse ema iseendale ja lapsele on muutmisel valinud, on lapse isale

teadaolevalt lihtsalt mingi suvaline nimi, millel ei ole lapse emaga mingit seost. Lapse isa

leiab, et lapse huvides on omada perekonnanime, mis seostab teda vähemalt ühe tema vanema

ja sugulastega. Lapse isa ei ole enda perekonnanime muutnud ega plaani seda teha, mistõttu

on lapse parimates huvides, kui laps kannab isaga sama perekonnanime U.X, mis annab

lapsele järjepidevuse identiteedi kujunemisel ja kuuluvustunde lapse isapoolsesse

suguvõsasse.

6.4. Maakohus märkis, et lapse perekonnanime muutmine ei ole, arvestades lapse nime

kontinuiteedi põhimõtet, üldjuhul ilma seaduses sätestatud aluseta lubatud. Nimeseaduse järgi

on lubatud anda lapsele uus perekonnanimi eelkõige juhul, kui toimuvad õiguslikud

muudatused lapse perekondlikes suhetes, sh lapse põlvnemist (nimeseaduse (NS) § 8¹) või

lapsendamist (NS §-d 13 ja 14) puudutavalt. Lisaks saab vanem taotleda lapsele uue

perekonnanime andmist olukorras, kus vanem taotleb endale uut perekonnanime (NS § 16 lg

1). Muudel juhtudel ei näe nimeseadus ette lapse perekonnanime muutmise võimalust.

Ülalmärgitut arvestades ei saa vanem(ad) ka hooldusõiguse või vastava otsustusõiguse

olemasolu korral lapse perekonnanime alati oma soovi kohaselt muuta, arvestamata seaduses

sätestatud piiranguid. Käesoleval juhul on lapse perekonnanime juba tema eluea jooksul üks

kord vahetatud NS § 16 lg 1 sätestatud alustel.

6.5. Lapse bioloogilise põlvnemise tuvastamine avaldajast on uus asjaolu, mis võib küll

nimeseaduse järgi anda aluse taotleda lapse perekonnanime muutmist, kuid nime muutmisel

tuleb ennekõike lähtuda lapse huvidest. Lapse ema perekonnanime kandmine ei riku lapse

huve või õigusi ega ole muul viisil lapse huvide vastane, mille tõttu tuleks olemasolevat

olukorda muuta. Seos lapse isa ja tema suguvõsaga ei teki pelgalt lapse isa perekonnanime

kandmisega, vaid oluline on see, et lapse isa suhtleks lapsega ja täidaks oma

vanemakohustusi. Ainuüksi isaga sama perekonnanimi ei anna lapsele vajalikku

kindlustunnet, et tal on oma isaga lähedane suhe. Seost kaugemate sugulastega ei määra mitte

lapse perekonnanimi, vaid see, milline on tema suhtlus nendega. Maakohus leidis, et

perekonnanime muutmise otsustusõiguse üleandmise otsustamisel ei ole oluline ka see, et

lapse ema ei kanna oma sünnijärgset nime. Kuna laps elab koos oma ema ja poolvennaga, siis

2-24-8694

on tema sidemed tugevad just selle perega, kelle perekonnanime ta ka praegu kannab. Lapse

kasvades kujuneb tema identiteet ennekõike lähtuvalt sellest, millises perekonnas ta kasvab.

Määruskaebus

7. Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega

lapse isa avaldus jäi rahuldamata, ja teha uus määrus, millega lapse isa avaldus rahuldada ning

anda lapse isale ühekordne otsustusõigus lapse perekonnanime muutmiseks. Lapse isa palub

enda menetluskuld jätta lapse ema kanda.

7.1. Maakohus ei ole analüüsinud ega kaalunud vanema suutlikkust juhinduda lapse huvidest

perekonnanime otsustamisel. Arusaamatu on maakohtu põhjendus, et lapse ema

perekonnanime kandmine ei riku lapse huve või õigusi, sest sama saaks öelda olukorra kohta,

kus laps kannaks isa perekonnanime. Maakohus on jätnud analüüsimata lapse isa põhjendused

lapse perekonnanime muutmiseks selliselt, et lapsele antakse sama perekonnanimi, mis on

tema isal. Maakohus oleks lapse isa põhjendusi arvestades pidanud jõudma seisukohale, et

lapse parimates huvides on see, kui laps saaks kanda isa perekonnanime, lapse perekonnanimi

kujutaks seost isa ja isapoolse suguvõsaga, annaks lapsele stabiilsuse perekonnanime osas

ning tugipunkti identiteedi kujunemisel.

7.2. Asjakohatu on maakohtu seisukoht, et seos isa ja tema suguvõsaga ei teki isa

perekonnanimega seonduvalt, vaid oluline on see, et isa lapsega suhtleks ja täidaks vanema

kohustusi. Vaidlust ei ole, et lapse isa on lapsega peale lapse põlvnemise tuvastamist

järjepidevalt suhelnud ning soovib lapse hooldusõigust teostada. Lapse ema puhul pole samu

asjaolusid kaalutud.

7.3. Lapse isa ei nõustu maakohtu põhjendusega, et oluline ei ole, millist perekonnanime lapse

ema ise kannab. Maakohus ei analüüsinud, kas olukord, kus lapse ema registreeris lapse sünni

nii, et lapse isa lapse sünni registreerimiseks ei kaasatud ja lapse sünni registreerimisel anti

lapsele lapse ema endise abikaasa perekonnanimi, on kooskõlas lapse igakülgse heaolu ja

lapse identiteedi ja perekonnanime stabiilsuse põhimõttega. Veelgi enam, ajal, mil lapse isa

soovis saada lapse isana sünniakti kandmist ja anda lapsele enda perekonnanime ning saada

lapse osas hooldusõigust, muutis lapse ema ilma isaga kokku leppimata ja isa teadmata

13.06.2023 lapse perekonnanime ja otsustas ainuisikuliselt, et laps hakkab kandma

perekonnanime Y.K, kuna lapse ema otsustas selle nime iseendale võtta. Lapse isa leiab, et

ema senine käitumine lapse sünni registreerimise, nime muutmise, lapse isa sünniakti

kandmise venitamise ja lapse isale lapse osas hooldusõiguse andmisest keeldumise osas ei ole

juhindunud lapse igakülgsest heaolust ja huvidest, vaid ema enda subjektiivsetest

kaalutlustest. Ilma igasuguse perekondliku kuuluvuseta perekonnanimi Y.K ei näita lapse

perekondlikku kuuluvust ema suguvõsasse. Samuti kinnitavad need kaks olukorda, mil laps

on saanud endale enne kaheaastaseks saamist juba kaks perekonnanime, mis lapse

perekondlikku kuuluvust ei näita ega ole kummagi vanema perekondliku kuuluvusega

seostatav perekonnanimi, et lapse heaolu ja perekonnanime stabiilsust ning identiteedi

kujunemise toetamist senini ema otsustuste tulemusel ei ole toimunud.

Menetlusosaliste seisukohad

8. Eestkosteasutus vaidleb määruskaebusele vastu.

9. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja ei pea määruskaebust põhjendatuks.

2-24-8694

10. Lapse ema vaidleb määruskaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

lapse isa kanda.

Menetluse edasine käik

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

13. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud lapse isa avalduse rahuldamata ja ei

ole seejuures rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme ega hinnatud selgelt ebaõigesti

tõendeid. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu

määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

14. Lapse isa palub anda talle ühekordne otsustusõigus lapse perekonnanime muutmiseks.

Lapse emal ja lapse isal on ühine hooldusõigus. PKS § 119 sätestab, et kui vanemad ei jõua

ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel

anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale.

15. Maakohus märkis õigesti, et kuna tuvastati lapse põlvnemine oma bioloogilisest isast, s.o

avaldajast, on nimeseaduse järgi õiguslikult võimalik lapsele tema isa perekonnanimi anda

(NS § 81). Maakohus kaalus lapse huve ja asus seisukohale, et praegusel juhul aga ei esine

asjaolusid, milles tulenevalt oleks lapse huvides tema perekonnanime muuta. Kolleegium

leiab, et maakohus ei ole seda otsustades diskretsioonipiire ületanud. Lapse isale lapse

perekonnanime osas ainuotsustusõiguse andmisele on vastu vaielnud lapse ema ning

määruskaebemenetluses ei soosi seda ka nii eestkosteasutus kui ka lapsele määratud esindaja.

16. Lapse huvides on tema perekonnanime stabiilsus. Kuigi laps on käesoleval hetkel vaid

kaheaastane, on siiski eelduslikult tema huvides senise nime säilitamine ning nime muutmine

on põhjendatud vaid üksikutel juhtudel (vt ka RKTKm 29.10.2014, 3-2-1-96-14, p 21).

Seetõttu on maakohus õiguspäraselt analüüsinud, kas esineb kaalukaid põhjuseid lapse

perekonnanime muutmiseks ning jõudnud kaalutlusõigust teostades järeldusele, et

perekonnanime muutmine ei ole antud juhul lapse huvides. Ringkonnakohus ei nõustu lapse

isa määruskaebuse väitega, et nimeseadusest tulenevalt on eelduslikult lapse huvides anda

lapsele uus perekonnanimi, kui sünniakti kantakse lapse isa. NS § 8¹ lg 1 järgi võib lapsele sel

juhul anda lapsele uue perekonnanime, kuid ei pea. Vastavalt Pärnu Maakohtu 18.10.2024

määrusega kinnitatud vanemate kokkuleppele elab laps peamiselt oma emaga ning kohtub

oma isaga kokkulepitud suhtluskorra järgi igal kolmapäeval ning üle nädala reede õhtust

pühapäeva hommikuni. Lapsega ja lapse emaga elab ka lapse ema teine alaealine laps. Nii

lapsel, lapse emal kui ka lapse ema teisel alaealisel lapsel on sama perekonnanimi, Y.K.

Lapse isa peamine argument on, et lapse isaga sama perekonnanimi on ka tema sugulastel

ning lapse praegune perekonnanimi on nö suvaline nimi, mille lapse ema on valinud.

Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul asjaolu, et lapse isa perekonnanimi on ka tema

sugulastel ning seoks seega last perekonnanime kaudu paremini lapse isa sugulastega, selline

kaalukas põhjus, mis õigustaks lapse perekonnanime muutmist. Ringkonnakohus nõustub

2-24-8694

siinkohal ka maakohtu seisukohaga, et üksnes perekonnanimi ei tekita lapsele lähedasi suhteid

tema isa ja isa suguvõsaga ning lapses kuuluvustunnet sellesse suguvõssa. Kahtluse alla ei ole

seatud seda, et lapse isa suhtleb lapsega ja hoolitseb lapse eest. Samas ei olegi maakohus seda

lapse isale ette heitnud, vaid on selgitanud, et ainuüksi perekonnanimest ei sõltu lapse suhted

tema isa ja sugulastega ning identiteedi kujunemine, vaid seda tekitab reaalne suhtlus

nendega.

17. Määruskaebuses on leitud, et lapsel praegu olemasolev nimi ei ole lapse huvides, sest

tegemist on uue ja ilma perekondliku seoseta perekonnanimega. Ringkonnakohtule jääb

mõistmatuks, miks on lapse huvidega vastuolus olukord, kus lapsel on sama perekonnanimi,

mis tema emal, kuid on erinev, kui lapse ema sugulastel. Seadusest ei tulene, et lapsel peab

olema sama perekonnanimi, mis tema ühe või teise vanema sugulastel. Samuti ei saa pidada

automaatselt lapse huvides olevaks omada sama perekonnanime, mis on tema ühe vanema

sugulastel, kui teisel vanemal on erinev perekonnanimi oma sugulastest.

18. Põhjendamatud on määruskaebuse etteheited lapse emale lapse sünnil enda

perekonnanime andmise osas, mis oli sel ajal ka lapse ema endise abikaasa perekonnanimi,

ning lapse perekonnanime muutmise osas, kuivõrd lapse ema muutis iseenda perekonnanime.

Kolleegiumi arvates ei ole praeguses vaidluses otseselt asjakohane, kuidas ja millisel põhjusel

on laps varem perekonnanime saanud ning kas lapse isa oli lapse perekonnanime andmisel ja

muutmisel sellesse protsessi kaasatud. Kohtul tuli hinnata, kas praeguse perekonnanime

säilitamine on lapse huvides või on lapse huvides perekonnanime muutmine. Siiski märgib

ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele järgmist.

18.1. Vaidlust ei ole, et lapse sündimisel ei kantud lapse sünnitõendile lapse isa ning lapse

perekonnanimeks sai Q, mis oli lapse ema perekonnanimi. Kuivõrd lapse isa isadus ei olnud

sel hetkel kindlaks tehtud, ei olnud võimalik anda lapsele muud perekonnanime, kui tema ema

perekonnanimi (NS § 8 lg 1 p 3).

18.2. Ühtlasi puudub vaidlus selles, et lapse ema muutis 2023. aastal enda perekonnanime,

võttes uueks perekonnanimeks nime Y.K. Lapse ema taotles koos enda perekonnanime

muutmisega ka enda kahe alaealise lapsele (sh puudutatud isikule I) sama perekonnanime

andmist (NS § 16 lg 1). Kuigi lapse perekonnanime muutmise ajal (13.06.2023) oli lapse isa

isadus juba DNA-testi abil tuvastatud, ei olnud lapse isa esitanud isaduse omaksvõtu avaldust

ega tehtud kannet lapse isa kohta. Lapse isa tegi lapse emale 17.08.2023 ettepaneku isaduse

omaksvõtule tuginedes lapse isa kohalikus omavalitsuses lapse isana lapse sünniakti

kandmiseks (dtl 8) ning lapse isa kanti lapse sünnitõendile 05.09.2023 (dtl 18). NS § 8¹ lg 1

sätestab, et kui lapse vanemad ei ole abielus ja isa võtab lapse omaks pärast sünni

registreerimist, võib lapsele anda isa perekonnanime. Kuna lapse ema perekonnanime

muutmise ajal ei olnud lapse isa veel last omaks võtnud, ei oleks lapse ema saanud ka sel ajal

taotleda lapsele uue perekonnanime andmist, mis oleks lapse isa perekonnanimi.

Perekonnanime vahetuse tagajärjel ei olnud ei lapsel ega lapse emal enam lapse ema endise

abikaasa perekonnanime, vaid tegemist oli nende mõlema jaoks täiesti uue nimega.

19. Väite, et lapse emal on veel kaks last – F ja W, kes ei kanna lapse emaga sama

perekonnanime, on lapse isa esitanud määruskaebuses esmakordselt. Seetõttu ei ole

põhjendatud lapse isa etteheide, et maakohus vastava asjaoluga ei arvestanud. Kolleegiumi

arvates on maakohus diskretsioonipiire ületamata arvestanud sellega, milline perekonnanimi

on nendel pereliikmetel, kellega laps põhiliselt koos elab (lapse ema ja tema teine laps). Lapse

ema märkis vastuses määruskaebusele, et F ja W ei ela alaliselt lapse emaga. Asjaolu, et lapse

2-24-8694

emal võib olla veel lapsi, kellel on teine perekonnanimi, kuid kellega lapse ema koos ei ela, ei

väära maakohtu järeldusi.

20. Lapse isa esitatud väited seoses lapse ema võimalike põhjustega enda perekonnanime

muutmiseks, samuti lapse poolvenna nime muutmise kooskõla poolvenna huvidega ning lapse

ema varasema käitumisega ei ole praeguses tsiviilasjas asjakohased.

Menetluskulude jaotus

21. Kuna maakohtu määrus jääb asja sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole seda vaja

muuta ka menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3).

22. Arvestades vaidluse sisu, on põhjendatud jätta ringkonnakohtu menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis

jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg-d 1 ja 3).

23. TsMS § 696 lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)