1-11-8830/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2011. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-8830 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi URMAS LUMI süüdistus KarS § 169 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav Urmas Lumi

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: 36608202743 Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 09.06.2008 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega KarS § 169 alusel 6.k.vangistusega tingimisi KarS § 73 alusel 3.a.katseajaga, väärteokorras karistatud 17 korral Tõkend: tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada URMAS LUMI KarS § 169 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 9. juuni 2008. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 6 (kuus) kuud vangistust võrra ning mõista Urmas Lumile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada Urmas Lumile mõistetud 1 (ühe) aasta 1 (ühe) kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 790 (seitsesada üheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha

2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata Urmas Lumi üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja

poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Mõista Eesti Vabariigilt Tartu I Advokaadibüroo kasuks 19 (üheksateist) eurot ja 18 senti, sealhulgas käibemaks 3 (kolm) eurot ja 20 senti advokaat Aivar Hindi poolt Urmas Lumile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg –te 1, 3 välja mõista Urmas Lumilt menetluskuluna:
sundraha 200 (kakssada) eurot;
määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 57 (viiskümmend seitse) eurot 54 senti;
postikulu 2 (kaks) eurot 05 senti. Sundraha, mis jäi Urmas Lumilt välja mõistmata, jääb riigi kanda. KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et Urmas Lumil on õigus menetluskulu tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud menetluskulu Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Menetluskulu tuleb tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Süüdistus: Urmas Lumi süüdistatakse selles, et tema lapsevanemana on ajavahemikul 01.08.2009 kuni 30.09.2009; 01.11.2009 kuni 30.11.2009 ja 01.02.2010 kuni 06.07.2011 kuritahtlikult kõrvale hoidunud Tartu Maakohtu 30.06.2006.a kohtuotsusega nr. 2-05-19345 A.S. kasuks väljamõistetud igakuise elatisraha maksmisest oma alaealiste laste E.L. ülalpidamiseks 1200 krooni kuus, T.L. ülalpidamiseks 1400 krooni kuus ja M.L. ülalpidamiseks 1200 krooni kuus. Maksmata elatisraha võlgnevus seisuga juuli 2011 on 10058,22 eurot. Sellega pani Urmas Lumi toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest.

Tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendite loetelu ja nende asukoht: puuduvad. Menetluskulud: KrMS § 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 417,03 eurot. Kaitsjatasu kokkulepemenetluses 38,36 eurot. Karistus: KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav Urmas Lumi karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 09.06.2008.a. Tartu Maakohtu otsusega KarS § 169 järgi mõistetud karistuse 6 kuud vangistuse võrra ja lugeda liitkaristuseks karistuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuud vangistust.

KarS § 69 alusel asendada 395 päeva vangistust 790 tunni üldkasuliku tööga KarS § 69 lg 3 alusel tuleb üldkasulik töö teha 2 (kahe) aasta jooksul. Urmas Lumi’le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrduv ühe päeva vangistusega.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et Urmas Lumi, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et Urmas Lumi on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Urmas Lumi süüdi tunnistada KarS § 169 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega.

III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas Urmas Lumi kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks summas 19,18 eurot (sh käibemaks 3,20 eurot). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest

2 ja 21 rahuldada.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus süüdimõistetult välja mõistma menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 417,03 eurot. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades Urmas Lumi varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid on põhjendatud jätta osa sundrahast riigi kanda. Kohus peab põhjendatuks Urmas Lumilt välja mõista sundraha summas 200 eurot, ülejäänud osas jääb sundraha riigi kanda. Samas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p

4 alusel süüdimõistetutelt välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu ja KrMS § 175 lg 1 p

10 alusel postikulu 2,05 eurot.

Kohus peab põhjendatuks kohaldada KrMS § 423 ja § 424 sätteid ja anda Urmas Lumile võimaluse menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Rutt Teeveer Kohtunik