Legislator Case Law & Legislation
2-25-102985/3 AI generated

2-25-102985/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-25-102985/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829) ja XX XX tasub AB „Lietuvos draudimas“ Eesti põhivõla 1648,72 eurot, viivise 10,07

Legislator headnote

AI generated

2-25-102985/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Kinnitada AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829) ja XX XX tasub AB „Lietuvos draudimas“ Eesti põhivõla 1648,72 eurot, viivise 10,07

Keywords

AI generated
withdrawal following settlement settlement of dispute satisfaction of claim set-off agreement arbitration clause cash settlement of balance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Määruse tegemise aeg ja koht

04. märts 2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-102985

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagiavaldus

XX-i vastu võla väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

(registrikood 12831829), lepinguline esindaja Kadri

Ojamaa

Kostja XX (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829) ja XX

(isikukood XXX) vahel 03.03.2025 kohtule esitatud kompromisslepingu järgmistel

tingimustel:

1.1. XX tasub AB „Lietuvos draudimas“ Eesti põhivõla 1648,72 eurot, viivise 10,07

eurot, riigilõivu 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot, kokku 1743,79 eurot.

1.2. XX tasub p-s 1.1. nimetatud kogusumma osade kaupa. Osade kaupa tasumisel

lisandub intress 12% aastas arvestatuna põhivõla summalt, s.o 1648,72 eurolt.

Kokku on intressi summa 58,16 eurot. Tasumisele kuuluv summa kokku on

1801,95 eurot.

1.3. XX tasub AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile 1801,95 eurot alljärgneva

maksegraafiku alusel:

Jrk nr

Makse

tasumise

tähtpäev

Põhivõla

summa

Intress 12%

aastas

Tasumisele

kuuluv

summa kokku

10.03.2025

292,25

9,70

301,95

2-25-102985

10.04.2025

290,31

9,69

10.05.2025

290,31

9,69

300,00

10.06.2025

290,31

9,69

300,00

10.07.2025

290,31

9,69

300,00

10.08.2025

290,30

9,70

300,00

Kokku:

1743,79

58,16

1801,95

1.4. XX kohustub kohtumääruse resolutsiooni p-s 1.3 nimetatud maksed tasuma AB

“Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali arveldusarvele EE821010220091351017 (AS

SEB Pank), selgitusega „1291027-KO, tsiviilasi nr 2-25-102985.

1.5. Pooled on kokku leppinud, et AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalil on õigus

pöörata kogu kohtumääruse resolutsiooni p-s 1.2. sätestatud nõue (tasumata

jäägi summas) koheselt sundtäitmisele, kui XX ei pea kinni kohtumääruse

resolutsiooni p-s 1.3. sätestatud maksegraafikust ning XX-i võlgnevus AB

“Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali ees ületab 300,00 eurot.

1.6. Pooled on kokku leppinud, et eelmises punktis toodud juhul lisandub

põhinõudele viivis kuni põhinõude (1648,72 eurot) täieliku tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Menetluskulud on jagatud kompromissilepinguga. Kompromissilepingus käsitlemata

poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-102985 menetlus.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust (poolte kokkulepe, TsMS § 661 lg 4).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. 31.01.2025 esitas

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-ilt 1652,25 euro saamiseks.

Kohus tegi 05.02.2025 XX-ile makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte 12.02.2025.

03.03.2025 esitasid avaldaja esindaja Kadri Ojamaa ja võlgnik XX kohtule kinnitamiseks

kompromisslepingu tsiviilasjas nr. 2-25-102985. Nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 1 sätestab, et makseettepaneku

koostanud kohus annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse

avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja

võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS §

486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja

431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. TsMS § 428 lg 1 p 4

kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja

kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus

kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses

märgitakse kompromissi tingimused.

2-25-102985

3. Kohus leiab, et eeltoodud sätete alusel saab hagimenetluse algstaadiumis, s.o enne

hagiavalduse vormis nõude esitamist ja hagi menetlusse võtmist kinnitada hageja poolt

kohtule esitatud poolte vahel 03.03.2025 esitatud kompromisslepingu, kuna see ei ole

vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi

on võimalik täita. TsMS § de 428 lg 1 p 4 ja 430 sätete alusel kohus kinnitab kompromissi ja

lõpetab asjas menetluse. Vastavalt TsMS § 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise

tagajärgedest tulenevalt TsMS § 432. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on

täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 1 tähenduses.

4. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud on jaotatud

kompromisslepinguga. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik