2-23-6577/40 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Määruse tegemise aeg ja koht

04. märts 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-6577

Tsiviilasi

A.’i hagi B.’e vastu ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks,

mittevaralise

kahju

hüvitamiseks

ja

viivise

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.(isikukood XXX, e-post: XXX); lepinguline

esindaja: vandeadvokaat Marko Tammann (e-post XXX)

Kostja: B. (isikukood XXX, e-post XXX)

Korraldav kohtuistung

17. september 2024, osales adv Tammann

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.’i hagi B.’e vastu ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju

hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks läbi vaatamata.

2. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostjal hüvitatavaid kulusid ei ole, kohus

menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid hagejalt välja ei mõista.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. A.esitas 03. märtsil 2023 Pärnu Maakohtule hagi B.-i vastu ebaõige faktiväite

ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on Tallinna Halduskohtu menetluses (nr XXX) B.-i 16.

veebruari 2023 kaebus XXXvolikogu 18.01.2023 otsuse nr 1 tühistamiseks. Kohtumenetlus on

avalik ja sellest võtavad osa ajakirjanikud. Kohtumenetluses esitatud dokumendid, nende hulgas

ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid sisaldav dokument, on tulenevalt avaliku teabe

seadusest, tehtud avalikkusele kättesaadavaks XXX dokumendiregistris.

Kostja on kohtumenetluses esitatud menetlusdokumendis, pealkirjaga „puuduste kõrvaldamine

kaebuses“, avaldanud järgmise väite, mis ei vasta tõele: „...lapsed ning lapsevanemad, XXX

Kooliga seotud muud isikud ei peaks kannatama valla kehva juhtimise ja kontrolli puudumise

pärast, pealegi me räägime marginaalsest summast 80 000 - 63 000 eurosest kokkuhoiust

õppeaasta kohta. Antud raha oleks võinud leida ka muul viisil targemalt majandades, korraldades

avalikke vähempakkumisi pikema perioodi jooksul erinevate remont- ja hooldustööde katteks jne,

mis täna on korraldatud nõnda, et vallavalitsuse korraldatud vähempakkumised mingi objekti

ehituseks või remondiks võidab enamasti volikogu esimehe A.abikaasa ettevõte.“

Tsiviilasi nr 2-23-6577

Keskmisele mõistlikule lugejale jääb kostja väitest mulje, et vallavolikogu esimees A.on

seadusvastaselt mõjutanud hangete korraldamist selliselt, et hanked võidab A.abikaasale kuuluv

ettevõtte ja A.kui vallavolikogu esimehe seadusvastase tegemise tulemusel on puudu raha

vallavalitsuse eelarvest.

Kostja on teadlikult loonud hagejast kuvandi, justkui hageja oleks kurjategija, kes enda ametist

tulenevat mõjuvõimu ära kasutades loob ebavõrdseid ja põhjendamatuid eeliseid endaga seotud

isikutele, pannes toime selliseid ametialaseid süütegusid nagu mõjuvõimuga kauplemine,

riigihangete teostamise nõuete rikkumine ja toimingupiirangu rikkumine.

3. A.on XXX vallavolikogu esimees.

Äriregistrist lihtsalt leitavatest avalikest andmetest nähtub, et A.abikaasale C.-le kuulub ettevõte

XXX (registrikood XXX).

Hageja esitas vallale teabenõude, millele saadud vastusest selgub, et XXX ei ole kunagi osalenud

XXX korraldatud hangetel, samuti ei ole XXX viimase viie aasta jooksul esitanud arveid XXXle.

Hageja on esitanud kostjale nõude avaldatud väite ümberlükkamiseks. Kostja ei ole hageja nõuet

täitnud. Seetõttu asja kohtuväline lahendamine ei ole võimalik.

4. Kostja esitatud ebaõige faktiväide on õigusvastane ja tekitab hagejale kahju. Kostja poolt

esitatud väide, et „vallavalitsuse korraldatud vähempakkumised mingi objekti ehituseks või

remondiks võidab enamasti volikogu esimehe A.abikaasa ettevõte“, võimaldab hageja

„väärtustamist“ negatiivse hinnanguga. Eriti negatiivseks muudab kostja avaldatud faktiväite selle

avaldamise kontekst, millest tuleb välja, et XXX kooli, lapsed, nende laste vanemad ja kooli

töötajad kannatavad hageja ebaausa ja korruptiivse tegevuse tulemusena.

5. Kuna kostja esitatud faktiväited on hageja au teotavad ja mainet kahjustavad, siis lasub nende

väidete õigsuse tõendamise koormus kostjal kui nende väidete avaldajal. Siiski on hageja ka

tõendanud, et kostja poolt esitatud väide ei vasta tõele.

6. Hageja nõuab kostjalt mittevaralist kahju, selle suurust ei ole võimalik rahas mõõta ja

kahjuhüvitis on hinnanguline. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja õiglase hüvitise kohtu

äranägemisel.

Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise

heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi

säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad.

Hüvitise suuruse üle otsustamisel tuleb täiendavalt arvestada sellega, et igasugune mittevaralise

kahju hüvitis kannab endas paratamatult ka tõrjuvat eesmärki. Mittevaralise kahju hüvitis

väljendab teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu

rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega

tekitatud ülekohtu eest.

Häirivate emotsioonide ajel ja toel avalikus meediaruumis valeväidete esitamine ja seeläbi ka

isikute halvustamine toob kaasa kostjalt äratuntavalt suure mittevaralise kahju väljamõistmise, see

peaks kostjat vähemalt edaspidiselt motiveerima seaduse (sh põhiseaduse) ja ühiskonnas

üldtunnustatud eetika ja -kõlblusreegleid järgima.

7. Hageja nõuab kostjalt ka viivist protsendina mittevaralise kahju hüvitise summalt VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni.

8. Hageja palub hagi rahuldada ja:

1) Kohustada kostjat edastama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist

XXXvalitsusele alljärgnev teade nõudes vastava teate sisu avaldamist valla koduleheküljel

alljärgnevas sõnastuses: “Mina, B. (isikukood XXX), olen avaldanud avalikus kohtumenetluses

haldusasjas XXX (B. vs XXXvalitsus) alljärgneva faktiväite: „vallavalitsuse korraldatud

2(7)

Tsiviilasi nr 2-23-6577

vähempakkumised mingi objekti ehituseks või remondiks võidab enamasti volikogu esimehe

A.abikaasa ettevõte.

2) mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel;

3) mõista mittevaralise kahjuhüvitise summalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni;

4) jätta menetluskulud kostja kanda

5) mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ja märkida menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOSTJA VASTUS

9. Kostja kirjalikus vastuses hagile ei võta hagi õigeks ega tunnista nõuet. Kostja hinnangul on

tegemist nn slapp-tüüpi hagiga. Kostja on vallavalitsusega märtsikuust 2023 kohtumenetluses

Tallinna Halduskohtus ning hiljem Tallinna Ringkonnakohtus haldusasjas XXX XXX Kooli

kaitseks kooli kolmanda astme sulgemise vastu ning seetõttu on olnud seotud XXX

dokumentatsiooni, hangete, raamatupidamise jms uurimisega ja tutvumisega. Hageja on XXX

volikogu esimees, mistõttu võib eeldada, et antud hagi on tegelikult ellu kutsutud teatava

korruptiivse käitumise varjamiseks.

10. Kostja ei näe võimalust hagi lahendamiseks kompromissiga, välja arvatud juhul, kui hageja

loobub hagist. Kostja taotleb jätta kulud hageja kanda.

11. 25. oktoobril 2024 tegi kostja kohtule ettepaneku jätta hagi läbi vaatamata, viidates hagi läbi

vaatamata jätmisele sarnases tsiviilasjas nr 2-23-6498.

MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ning

õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks.

Hagi aluseks on järgmised asjaolud:

-

Tallinna Halduskohtu menetluses on kostja 16. veebruari 2023 kaebus XXX vallavolikogu

18. jaanuari 2023 otsuse nr 1 tühistamiseks;

-

Kohtumenetluses kohtule esitatud menetlusdokumendis „puuduste kõrvaldamine

kaebuses“ avaldas kostja väite, mis ei vasta tõele: „…lapsed ning lapsevanemad, XXX

Kooliga seotud muud isikud ei peaks kannatama valla kehva juhtimise ja kontrolli

puudumise pärast, pealegi me räägime marginaalsest summast 80 000 - 163 000 eurosest

kokkuhoiust õppeaasta kohta. Antud raha oleks võinud leida ka muul viisil targemalt

majandades, korraldades avalikke vähempakkumisi pikema perioodi jooksul erinevate

remont- ja hooldustööde katteks jne, mis täna on korraldatud nõnda, et vallavalitsuse

korraldatud vähempakkumised mingi objekti ehituseks või remondiks võidab enamasti

volikogu esimehe A.abikaasa ettevõte.“

-

Kohtumenetluses esitatud dokumendid, sh ebaõigeid faktiväiteid ja väärtushinnanguid

sisaldav dokument, on avaliku teabe seadusest tulenevalt tehtud avalikkusele

kättesaadavaks XXX dokumendiregistris;

-

Hageja on XXXvolikogu esimees;

-

Kostja esitatud väited loovad hagejast kuvandi, justkui oleks hageja kurjategija, kes

kasutab ära enda ametist tulenevat mõjuvõimu ja loob ebavõrdseid ja põhjendamatuid

eeliseid endaga seotud isikutele, pannes sellega toime ametialaseid süütegusid nagu

3(7)

Tsiviilasi nr 2-23-6577

mõjuvõimuga kauplemine, riigihangete teostamise nõuete rikkumine ja toimingupiirangu

rikkumine.

-

A.abikaasale C.-le kuulub äriregistri andmetel üks ettevõte - XXX;

-

XXX vastusest hageja teabenõudele selgub, et XXX ei ole kunagi osalenud XXX

korraldatud hangetel, samuti ei ole XXX viimase viie aasta jooksul esitanud arveid

XXXle.

2. Hageja palub hagi rahuldamisel „Kohustada kostjat edastama hiljemalt järgmisel

tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist XXXvalitsusele alljärgnev teade nõudes vastava

teate sisu avaldamist valla koduleheküljel alljärgnevas sõnastuses: “Mina, B. (isikukood

XXX), olen avaldanud avalikus kohtumenetluses haldusasjas XXX (B. vs XXXvalitsus)

alljärgneva faktiväite: „vallavalitsuse korraldatud vähempakkumised mingi objekti

ehituseks või remondiks võidab enamasti volikogu esimehe A.abikaasa ettevõte.“ Samuti

mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel

ning viivis kahjuhüvitiselt.

3. Kohus, tutvus põhjalikult toimiku materjalidega, arutas asja hagejaga eelistungil ning andis

hagejale tähtaja nõude täpsustamiseks ning täiendavaks tõendamiseks. Hageja kohtu määratud

tähtpäevaks midagi täiendavalt ei esitanud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb hageja

hagi jätta läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus

jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud

õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

5. Hageja esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude aluseks on VÕS § 1046 lg 1, mille

kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise

õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui

seadusega ei ole sätestatud teisiti, ning VÕS § 1047 lg 2, mille järgi loetakse teise isiku au teotava

või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei

tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.

Vastavalt VÕS § 1047 lg-le 4 võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete

avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist

avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

Nende sätete kohaldamine eeldab, et hageja kohta esitatud andmed on avaldatud ning avaldajaks

saab lugeda kostjat.

6. Hageja eelistungil selgitas, et ei heida kostjale ette ebaõigete faktiväidete avaldamist

kohtumenetluses, kus osalesid ka ajakirjanikud, vaid seda, et andmed tehti XXX registris

kättesaadavaks kolmandatele isikutele. Kostja pidi mööndma, et valla vastu esitatud kaebuses

olevad faktiväited võidakse teha valla dokumendiregistris avalikkusele kättesaadavaks. Seega

hageja leiab, et tegemist on väidete avaldamisega, kuna kostja esitas hageja au teotavaid kaudseid

faktiväiteid menetlusdokumendis, mis vastavalt seadusele on avalikkusele kättesaadav.

7. Riigikohus on oma 25. septembri 2013 otsuse nr 3-2-1-80-13 p-s 40 asunud seisukohale, et

avaldamine on VÕS § 1047 tähenduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning

avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kolmandateks isikuteks on

kõrvalised isikud, kellel puudub tavapäraselt õigus avaldatud andmetega tutvuda.

8. Kohus on seisukohal, et kohtumenetluses kohtule ja teistele menetlusosalistele andmete

avaldamine ei ole võrdsustatav andmete avaldamisega õigustamata kõrvalisele isikule. Igal isikul

on põhiseadusega tagatud õigus pöörduda oma seadusega kaitstud õiguste ja huvide kaitseks

kohtusse. Kohtumenetluses on menetlusosalistel võrdne õigus ja võimalus oma nõudeid ja

4(7)

Tsiviilasi nr 2-23-6577

vastuväiteid põhjendada, vastaspoole esitatut ümber lükata ja sellele vahetult vastu vaielda.

Menetlusosalistel on õigus kohtule esitada oma seisukohti ja tõendeid, sh faktiväiteid ja

väärtushinnanguid, teistel menetlusosalistel on õigus esitatule vastu vaielda ja esitada omakorda

seisukohti ja tõendeid vahetult samas kohtumenetluses.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa pidada andmete avaldamiseks ka seda, et väidetavalt hageja

au teotavaid väiteid sisaldav menetlusdokument edastati menetlusosaliseks olevale kohalikule

omavalitsusele, misjärel see jõudis kohaliku omavalitsuse dokumendiregistrisse.

9. Seda kinnitab Ringkonnakohtu lahend kostja viidatud tsiviilasjas nr 2-23-6498. Selles

tsiviilasjas R. P hagi B.-i vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks käesoleva hagiga sarnastel asjaoludel - haldusasjas nr XXX kohtumenetluses kostja

esitas menetlusdokumendis väidetavalt ebaõigeid ja hageja õigusi rikkuvaid andmeid, mis said

avalikkusele kättesaadavaks halduskohtu poolt vallavalitsusele saatmise ja valla

dokumendiregistris registreerimise kaudu. Tsiviilasjas nr 2-23-6498 jättis maakohus hagi läbi

vaatamata. Maakohtu määruse peale hageja R.P esitatud määruskaebuse lahendamisel Tallinna

Ringkonnakohtu jõustunud 17. detsembri 2024 määruses ringkonnakohus leidis, et „Erinevalt

hageja poolt määruskaebuses viidatud juhtumitest (andmete avaldamise põhjustamine meedias

ning õigusbüroo pressiteate kolmandatele isikutele kättesaadavaks tegemine) ei ole kostja

kohtuasja andmeid vallavalitsuse dokumendiregistris avaldanud ega neid sinna avaldamiseks

edastanud. Kostjal ei olnud dokumendiregistris kohtuasja materjalide avaldamise üle kontrolli

ning ta ei saa vastutada nende seal avalikustamise eest. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja ei

ole teinud andmeid kolmandatele isikutele teatavaks ning tegemist ei ole kostja poolt andmete

avaldamisega.“

10. Eeltoodust tulenevalt puudub hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude

rahuldamise esmane eeldus – kostja poolt andmete avaldamine, mistõttu ei ole hagejal võimalik

saavutada hagi esitamisel silmas peetud eesmärki. TsMS § 423 lg 2 p 2 kolmanda alternatiiv

kohaselt võib kohus sellisel juhul jätta hagi läbi vaatamata.

11. Lisaks kohus eelistungil juhtis hageja tähelepanu senisele kohtupraktikale, et VÕS § 1047 lg 4

järgi saab kannatanu nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas

ja kus need avaldati (vt Riigikohtu 20. märtsi 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-2709, p 15; 19.

märtsi 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140/47, p 11; 17. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-140-14, p 14). Hageja kohtu määratud tähtpäevaks nõuet selles osas ei täpsustanud ega

parandanud.

Hageja arvates kostja vastutab andmete avaldamise eest seetõttu, et halduskohtumenetluses kostja

poolt koostatud hageja au teotavaid väiteid sisaldav menetlusdokument saadeti XXXle,

registreeriti dokumendiregistris ning selle kaudu muutus avalikkusele kättesaadavaks, seega

hageja ei saa nõuda kostjalt andmete ümberlükkamist sel teel, et kostjat kohustatakse saatma

XXXvalitsusele hageja soovitud sisuga teade ja teate tekst avaldatakse valla koduleheküljel.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Hageja esitatud kujul andmete ümberlükkamise nõuet ei ole hagis kirjeldatud asjaoludele

tuginedes võimalik rahuldada ning kohtul olnuks alus jätta hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

menetlusse võtmata. Kuna kohus on hagi menetlusse võtnud, tuleb see TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel

jätta läbi vaatamata.

12. Kohus ei pea võimalikuks menetleda ka üksnes mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõuet.

Puudub kahju hüvitamise nõude rahuldamise oluline eeldus - hageja õiguste rikkumine läbi kostja

poolt ebaõigete andmete avaldamise. Praegusel juhul on hageja väidetel kostja esitatud väited

saanud avalikuks halduskohtumenetluse dokumentide registreerimisega vallavalitsuse

dokumendiregistris, mis ei ole käsitatav VÕS § 1046 või 1047 tähenduses andmete avaldamisena

kostja poolt. Kostja üksnes esitas hagejat puudutavaid faktiväiteid/hinnanguid enda positsiooni

põhistamiseks halduskohtumenetluses.

5(7)

Tsiviilasi nr 2-23-6577

13. Kohus leiab, et ka juhul, kui lugeda kostja poolt halduskohtumenetluses menetlusdokumendis

väidetut hageja õigusi rikkuvaks andmete avaldamiseks, on tegemist hageja õiguste väheolulise

rikkumisega, mida hageja vallvolikogu liikmena peab mõistlikult taluma ja mis ei ületa

õigusvastasuse künnist. Riigikohus 03. juuli 2024 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-20-2328 (p 12)

oma varasemale praktikale viidates selgitas taas, et VÕS § 1046 alusel ei peaks lugema

õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab mingites olukordades, nt tulenevalt

avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma (RKTKo 10.04.2024, 2-20-

3847/48, p 11). Viidatud lahendis leiti, et isegi ajakirjanduses avaldatud negatiivse sisuga

väärtushinnangutele ei pea iga kord järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine.

14. Vallavalitsuse dokumendiregistris registreeritud dokument (ja selles avaldatud andmed) on

oluliselt väiksema levikuga kui ajakirjanduses andmete avaldamine. Hagiavaldusest nähtuvalt oli

hagi 03. mail 2023 esitamise ajal kostja poolt vallavolikogu otsuse vaidlustamiseks halduskohtule

esitatud kaebuse menetlus veel pooleli. Kohus leiab, et vallavolikogu esimehena peab hageja

mõistlikult taluma, et halduskohtumenetluses tehakse volikogu esimehe aadressil kriitikat ja

antakse negatiivseid hinnanguid.

15. VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi Hageja ei ole hagiavalduses toonud esile konkreetseid asjaolusid,

millest järelduks, et kostja poolt halduskohtule avaldatud väidete tõttu on hageja maine avalikkuse

silmis reaalselt kahjustunud ning sellega on hagejale kaasnenud selliseid kannatusi (mittevaralist

kahju), mis õigustaksid rahalise hüvitise väljamõistmist. Vastupidi - hageja lepinguline esindaja

eelistungil möönis, et osaliselt on hagi esitatud kostja vaigistamise eesmärgil.

16. Lisaks on hageja hagiavalduses esile toonud, et kostja tõendamiskoormisele vaatamata

pöördus hageja ise päringuga XXXvalitsuse poole ning sai kirjaliku vastuse, et kostja väidetud

tehinguid (valla hangete võitmist) ei ole XXXvalitsuse ja hageja abikaasale kuuluva äriühingu

vahel toimunud, äriühing ei ole ühelgi vallavalitsuse korraldatud hankel osalenud ega ole viimase

viie aasta jooksul vallale ka mingeid arveid esitanud. XXX dokumendiregistris tuleb registreerida

nii vallavalitsusele saabuvad, kui vallavalitsuse poolt väljasaadetavad dokumendid. Seega on

kostja väidete ebaõigsust tõendav vallavalitsuse vastus hageja päringule saanud avalikkusele

kättesaadavaks samal viisil, nagu halduskohtust saabunud kostja koostatud menetlusdokument.

17. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaoludel võib hageja võimaliku õiguste riive (mida

tegelikkuses ei saa ette heita kostjale, kuna kohtu hinnangul kostja tegevus ei olnud andmete

avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses) kõrvaldamiseks ja kahju heastamiseks olla piisav

mh see, kui halduskohtus jäetakse kostja kaebus rahuldamata.

18. Kõige eeltoodu alusel ei ole hagejal hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja kohus

jätab ka hageja kahju hüvitamise nõude koos kahjuhüvitiselt viivise maksmise nõudega TsMS §

423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Menetluskulud

19. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi

jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kuna kohus jätab hageja hagi läbi

vaatamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Teadaolevalt kostjal hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud ei ole, seega hageja kanda jäävad tema enda kulud (s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja

lepingulise esindaja kulud). Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei

määra ja hagejalt kulusid välja ei mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

6(7)

Tsiviilasi nr 2-23-6577

Kohtunik

7(7)