2-22-17024/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.03.2025 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-17024

Tsiviilasi

Z Š hagi OSAÜHING AKUANT

vastu töötasu, hüvitiste ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

4480,64 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja

Z

Š

(isikukood

xxx), lepinguline esindaja T K

Kostja OSAÜHING AKUANT (registrikood

10651388), seaduslik esindaja A Š

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 05.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista OSAÜHING AKUANT Z Š kasuks saamata jäänud töötasu 2

709,27 eurot (bruto) ja seisuga 06.02.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 200

eurot.

3. Välja mõista OSAÜHING AKUANT Z Š kasuks hüvitis TLS § 100 lg 1 alusel

654 eurot (bruto) ja seisuga 06.02.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 41

eurot.

4. Välja mõista OSAÜHING AKUANT Z Š kasuks puhkusetasu 654 eurot (bruto)

ja seisuga 06.02.2023 viivis summas 41 eurot.

5. Välja mõista OSAÜHING AKUANT Z Š kasuks viivis VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras põhinõudelt 4017,27 eurot alates 07.02.2023 kuni põhinõude

täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta menetluskulud kostja OSAÜHING AKUANT kanda.

7. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Z Š (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi OSAÜHING AKUANT (kostja) vastu

töötasu, hüvitiste ja viivise nõudes.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis ühe kuu keskmise töötasu

ulatuses

654,00 eurot (bruto) ja seisuga 06.02.2023 viivis summas 41,00; kasutamata

28 kalendripäevase põhipuhkuse hüvitis 654 eurot (bruto) ja seisuga 06.02.2023 viivis

summas 41,00 eurot; töötasu jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli ja mai eest summas

2709,27 eurot (bruto) ja seisuga 06.02.2023 viivis summas 200,00 eurot. Samuti palub

hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis seadusjärgses määras arvestatuna

tähtaegselt tasumata nõudelt 4017,27 eurot kindla summana hagi esitamisest (06.02.2023)

kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1) arvestatuna

tähtaegselt tasumata põhinõudelt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning

kohustada kostjat tasuma hageja menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.04.2000 tähtajatu töölepingu, mille alusel

asus hageja tööle kontoriabilise ametikohal xxx. Tööleping lõpetati 04.05.2022. Alates

01.01.2022 on töötaja töötasu 654,00 (bruto) eurot kuus ning töötajale makstakse töötasu

üks kord kuus kuu 10. kuupäeval töötaja pangaarvele. Hageja täitis oma kohustused

korrektselt ja õigeaegselt ning tööandja maksis igakuiselt töötasu. Esimesed probleemid

tekkisid juulis 2021 ning avaldaja oli sunnitud pöörduma Töövaidluskomisjoni poole.

Tööandja tunnistas rikkumist ja menetluse käigus pooled sõlmisid kompromissi. Lähtudes

sõlmitud kompromissist hakkas kostja alates 25.02.2022 maksma raha summas 518,00

eurot, aga ei maksnud töötasu. Hageja sai 03.02.2022 ülesütlemisavalduse, mille kohaselt

kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles TLS § 89 lg 1 alusel ning viimane tööpäev on

04.05.2022. Käesoleva ajani ei ole kostja välja maksnud töötasu perioodi 10.02.2022

(jaanuari eest) kuni 05.04.2022 summas 2 709.27 eurot (654 eurot x 4 (jaanuar, veebruar,

märts, aprill) + 93.27 (mai)) ja kasutamata põhipuhkuse hüvitist summas 654,00 eurot (28

päeva) ja hüvitise summas 654 eurot TLS § 100 lg 1 alusel.

4. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et ainult tööandja teeb kande töötamise

registris. Töölepingu võib sõlmida kas kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, mis

väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Hageja sai

03.02.2022 tööandjalt ülesütlemisavalduse. Samuti edastas tööandaja digitaalselt

allkirjastatud ülesütlemisavalduse e-posti teel 13.05.2023. töötamise registris on

tööleping lõpetatud 04.05.2022 TLS § 89 lg 1 alusel. Poolte abielu lahutati xxx Harju

Maakohtu otsuse alusel, aga töösuhe lõpetati 04.05.2022.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

2(6)

5. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid ja palub jätta

hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled ei ole sõlminud

töölepingut. Hageja ei ole tõendanud milliseid tööülesandeid on tema väidetavalt täitnud.

Samuti õige ei ole ja on vastuolus hageja enda EMTA väljatrükkiga hageja väide nagu

oleks tööstaaž alanud alates 06.04.2000 aastast. Vastavalt lisale 2 on kande loomise ajaks

30.06.2014. Kostjale jääb täiesti arusaamatuks kust tuleneb pooltevaheline kokkulepe

väidetava töötasumäära ja kuupäeva kohta. Kostja kinnitab, et hagejale ei ole kordagi

töötasu makstud. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et töötasu tasuti tema pangaarvele.

Kostja märgib, et hagejat ei ole kunagi tööle lubatud ja hageja ei ole isegi kunagi kostja

juurde tööle asunud. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja ei ole tõendanud millal

on tema kostja juurde tööle asunud, millist tööd konkreetselt on tema kostja kasuks

teinud, millise graafiku alusel, millised olid hageja nn tööülesanded, kus oli hageja

väidetav töö tegemise koht (aadress), kus tema väidetavalt on alates 2000 aastast kuni

käesoleva hetkeni tööd teinud, millised palgatingimused olid, ei ole tõendatud muu

hulgas mis ajal on tööd tehtud, kes oli hageja otsene juht ja ülesannete andja ehk siis

hageja avaldusest ei nähtu ühtegi seadusega nõutud tõendit, mis kinnitaks hageja ja

kostja vahel töölepingulise suhte olemasolu. Muuhulgas ei ole hageja töölepingulise

suhte tuvastamist kohtult taotlenud.

6. Töölepingulise suhte olemasolu hageja ja kostja vahel ei tõenda ka hageja avalduse lisana

esitatud kompromiss. Kostja seaduslik esindaja/hageja endine abikaasa sõlmis oma

endise abikaasaga kompromissi tundes oma teo eest (A Š jättis hageja maha, tema oli

abielusuhete initsiaator) tõsist vastutust hageja ees. Kompromissi sõlmimisel ei soovinud

kostja seaduslik esindaja oma endise naisega vaielda ja vaatamata sellele, et hagejal

puudus täielikult mistahes alus kostjalt raha saada, heast tahtest sõlmis kostja esindaja

hagejaga kompromissi. Kompromiss ei asenda töölepingut ega ei tõenda poolte vahel

töölepingulisi suhteid, see on neutraalne kokkulepe, mis ei ole üldse antud vaidluse

puhul siduv ega määrav. Kompromissi alusel tasutud summad ei ole töötasu.

7. Vastavalt ülesütlemisavaldusele ütles tööandja töölepingu erakorraliselt üles TLS § 89 lg

1 alusel ning viimane tööpäev on 04.05.2022. Kostja ei ole kunagi hagejale mistahes

teateid esitanud. Kostja märgib, et hageja väidetud töölepingu näol on tegemist algusest

peale näiliku tehinguga TsÜS § 89 mõistes. Kostja seaduslik esindaja ja hageja olid

abielusuhetes (lähedased inimesed) ja kuna hagejal puudus haigekassa kindlustus, siis on

tehtud näilikult hagejale töötasu ülekandeid. Hageja ei ole kunagi kostja juures töötanud,

samas pärast abielulahutust kostja seadusliku esindajaga nn kättemaksu nimel soovib

kostjalt pahatahtlikult olematule töölepingule tuginedes raha saada.

8. Hageja oli enda abikaasa (kostja seaduslik esindaja) täielikul ülalpidamisel ning seetõttu

puudus hagejal õigus riigi poolt tagatavatele sotsiaalsetele tagatistele. Pärast abielu

lahutamist pakkus kostja seaduslik esindaja hagejale võimalusena jätkata näiliku tehingu

raames (hageja eest makstakse palka ilma, et hageja teeks selle saamiseks tööd) tasude

tasumist ja selle arvelt vähendada oma abielulahutuse hüvitise kohustust hageja ees.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, rahuldab hagi.

10. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19).

3(6)

TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei

ilmne ka poole muudest avaldustest. Otsuse tegemisel hindab kohus kõiki tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kogumis ning otsustab oma siseveendumuse

kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu

hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta ja otsustab, millised asjaolud on tuvastatud

(TsMS § 232 lg 1, TsMS § 438 lg 1).

11. Töövaidluskomisjoni (TVK) 10.10.2022 otsusega rahuldati hageja nõuded ja

mõisteti kostjalt hageja kasuks välja töötasu 2022. aasta jaanuari, veebruari, märtsi,

aprilli ja mai eest summas 2709,27 eurot ja seisuga 13.07.2022 viivis summas 65 eurot;

koondamishüvitis 654 eurot ja seisuga 13.07.2022 viivis summas 10,07 eurot;

puhkusehüvitis summas 654 eurot ja seisuga 13.07.2022 viivis summas 10,07 eurot ning

tasumata jäetud töötasult, puhkusehüvitiselt ja koondamishüvitiselt kogusummas 4017,27

eurot viivis alates 14.07.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni vastavalt VÕS § 94 ja VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud määrale. Kohus lahendab käesolevas asjas hageja nõudeid, mille on

menetlusse võtnud, so neid nõudeid millised TVK oma otsusega rahuldas. 12. Pooled

vaidlevad selle üle kas poolte vahel on sõlmitud tööleping. Vaidlus puudub, et kirjalikku

töölepingut poolte vahel sõlmitud ei ole.

13. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes

tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). 14.

Kohus on seisukohal, et poolevaheline töösuhe on tõendatud töötamise registri väljavõttega,

mille kohaselt töötas hageja kostja juures perioodil 06.04.2000 kuni 04.05.2022 (tl 30).

Töötamise registri väljavõtte kohaselt lõppes tööleping TLS 89 lg 1 alusel. Tõendamist on

leidnud, et kostja tasus hagejale igakuiselt töötasu (tl 49-53). Kostja on deklareerinud

hageja töötasu Maksu-ja Tolliametis ning tasunud kõik seaduses sätestatud maksud ja

maksed (tl 54-57). Kostja töötasu ja maksude tasumist ei vaidlusta. Kostja esitas hagejale

04.05.2022 töölepingu lõpetamise avalduse TLS § 89 lg 1 alusel (tl 58). Samuti tõendab

töösuhte olemasolu varasem kompromissi sõlmimine (tl 32-32 pöördel). Kohus ei nõustu

kostja seisukohaga, et kompromiss ei tõenda poolte vahel töölepingulisi suhteid ning

kompromissi alusel tasutud summad ei ole töötasu. Vastasel korral ei oleks pooled

kompromissi sõlmimisel rääkinud töötasust. Kompromissist nähtuvalt tunnistab kostja

töötasu võlgnevust, mis koosneb saamata jäänud töötasust ja viivisest (tl 32). Kohus ei pea

eluliselt usutavaks olukorda kus pooled sõlmivad kompromissi töötasu võlgnevuse

tasumiseks olukorras, kus poolte vahel tegelikult ei olegi töösuhet. 15. Kostja ei ole

tõendanud enda väidet, et hageja ei töötanud reaalselt kostja juures. Pooltevahelised

lähedased perekondlikud suhted ei tõenda nn fiktiivse töölepingu (töötasu maksmine ilma

tööd tegemata) sõlmimist abikaasade vahel. Kostja väide selle kohta, et töösuhet ei

lõpetatud pärast abielulahutust seetõttu, et kostja tasus töötasuna hagejale ühisvara jagamise

eest hüvitist olemasoleva fiktiivse töölepingu alusel, on tõendamata. TLS § 1 lg-s 2 on

sätestatud eeldus, mille kohaselt kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib

vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga.

Lähtuvalt eeldusest tuleneb ka tõendamiskoormus, s.o kostja ülesanne on tõendada, et

tegemist ei olnud töösuhtega. Kostja nimetatut tõendanud ei ole. Riigikohus on 20.05.2020

otsuses tsiviilasjas nr 2-18-6908 (p 11) leidnud, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille

tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse TLS § 1 lg 2 järgi, et

4(6)

tegemist on töölepinguga. Seega tuleb eeldada töölepingut, kui isik teeb teisele isikule tööd,

mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest. Üksnes siis, kui on ilmne, et pooled ei olnud

töösuhtes, tuleb sõltumata poolte väidetest lugeda tuvastatuks, et pooled ei sõlminud

töölepingut.

16. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates

pooltevahelise töösuhte tõendatuks.

17. Töölepingu lõppemisega muutuvad sissenõutavaks kõik töötaja rahalised nõuded (TLS

§ 84 lg 1). Vaidlus puudub, et kostja ei ole tasunud hagejale perioodil 10.02.2022 kuni

04.05.2022 töötasu. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Tööandja

kohustuseks on maksta töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (TLS § 28 lg 2

p 2).

Hageja tõi 17.04.2024 toiminud istungil välja, et hageja töötas osalise tööajaga ning töötasu

suuruseks on 654 eurot. Hageja väitel tegi ta tööd kuni aprill 2022 kostja kontoris

kontoriabilisena (tegeles dokumentidega), aadressil xxx) (tl 71 pöördel). Hagejal andis sel

ajal tööülesandeid hageja juhatuse liige. Kostja on tõendanud, et kostja asukoha aadressiks

olev hooneosa müüdi 06.01.2022 (tl 88-89). Samas ei tõenda see seda, et kostja asukoht ei

ole enam xxx. Kostja poolt esitatud äriregistri väljavõtte kohaselt on kostja asukoha

aadressiks jätkuvalt xxx. Samuti maksis kostja hageja eest riigile makse.

Samuti on oluline see, et tööleping lõpetati alles mais 2022 koondamise tõttu. Seega tuleb

asuda seisukohale, et hageja tegi vaidlusalusel perioodil tööd ja kostja jättis hagejale töötasu

maksmata. Eeltoodust tulenevalt tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud

töötasu2 709,27 eurot (bruto) ja seisuga 06.02.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 200

eurot VÕS § 113 alusel.

18. Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud

aegumata põhipuhkuse rahas (TLS § 71). Hageja nõudis lisaks töötasule

puhkusehüvitist. Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva

(põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või

kui seadus ei sätesta teisiti (TLS § 55). Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja

hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg ja puhkuse aeg (välja

arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg)

(TLS § 68 lg 2). Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse alusel keskmise

töötasu alusel (TLS § 70 lg 1). Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke

kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust (kord § 2 lg 2 ls 3).

Hageja töötas kostja juures alates 06.04.2000 kuni 04.05.2022. Kostja ei ole tõendanud

et, ta oleks tasunud puhkusetasu perioodi mai 2021 kuni mai 2022 eest. Seega mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja puhkusetasu 654 eurot. Tulenevalt põhinõude

rahuldamisest kuulub rahuldamisele ka viivisenõue VÕS § 113 alusel summas 41 eurot.

19. Hageja palus välja mõista töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu hüvitis TLS § 100

lg 1 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, summas 654 eurot. Kohus tuvastas

eelnevalt pooltevahelise töösuhte olemasolu. Kohtule esitatud töölepingu 06.04.2000

lõpetamise avalduse kohaselt lõppes poolte vahel sõlmitud tööleping 04.05.2022 TLS §

89 lg 1 alusel (tl 58-59). Nimetatud avaldus on allkirjastatud digitaalselt 13.03.2022.

Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud

tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu

või muul töö lõppemise juhul (koondamine) (TLS § 89 lg 1). Töölepingu ülesütlemisel

5(6)

koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu

ulatuses (TLS § 100 lg 1). Seega on tõendatud töölepingu ülesütlemine koondamise

tõttu. Vaidlus puudub, et kostja hagejale koondamishüvitist maksnud ei ole. Vastavalt

kuulub hageja nõue koondamise tõttu hüvitise väljamõistmiseks ühe kuu keskmise

töötasu ulatuses, so summas 654 eurot rahuldamisele. Tulenevalt põhinõude

rahuldamisest kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel sissenõutavaks muutunud

viivisenõue 41 eurot.

20. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis seadusjärgses määras

arvestatuna tähtaegselt tasumata nõudelt 4017,27 eurot kindla summana hagi

esitamisest

(06.02.2023) kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg

1) arvestatuna tähtaegselt tasumata põhinõudelt. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest (TsMS § 367). Tulenevalt põhinõuete rahuldamisest kuulub

väljamõistmisele põhinõude kogusummalt 4017,27 eurot viivis alates 07.02.2023 kuni

põhinõude täitmiseni. Tulenevalt sellest, et sissenõutavad viivised arvestati mh 06.02.2023

seisuga, tuleb jooksev viivis välja mõista alates 07.02.2023.

21. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi tervikuna.

22. Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus kohtuotsuses ei käsitlenud, ei oma kohtu

hinnangul lõpplahenduse osas tähtsust.

MENETLUSKULUD

23. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS §

173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg

1). Kohus rahuldab hagi. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

24. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).

25. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere kohtunik

6(6)