2-24-10696/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.03.2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-10696

Tsiviilasi

G.-M. K. ja R.-M. R. hagi T. R. vastu elatise

nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja I nõude hind 11 425,50 eurot

Hageja II nõude hind 7 942,50 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja I: G.-M. K. (isikukood: XXX; elukoht:

XXX);

Hageja II: R.-M. R. (isikukood: XXX; elukoht:

XXX);

Hagejate seaduslik esindaja: K. K. (isikukood: XXX;

elukoht: XXX; e-post XXX);

Kostja: T. R. (isikukood XXX; aadress: XXX);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maris

Kure (e-post: XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Jätta rahuldamata G.-M. K. ja R.-M. R. nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks.

3. Mõista T. R.lt välja:

3.1. G.-M. K. kasuks elatis 691 eurot kuus alates 12.07.2024 kuni G.-M. K. täisealiseks

saamiseni;

3.2. R.-M. R. kasuks välja elatis 320,10 eurot kuus alates 12.07.2024 kuni R.-M. R.

täisealiseks saamiseni.

4. Määrata, et T. R. kohustub tasuma punktis 3 nimetatud elatise järgneva kalendrikuu

eest ette hiljemalt jooksva kuu 5. kuupäevaks K. K. arveldusarvele nr XXX selgitusega

„Elatis“, näidates makse selgituses ära ka lapse ning kalendrikuu nimetuse ja

aastaarvu, mille/kelle eest elatist makstakse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

2-24-10696

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Hagejad on hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühised alaealised lapsed. Hagejad

elavad emaga.

2. Kostja ei täida hagejate ülalpidamiskohustust viisil, mis tagaks laste igakuiste kulude

täieliku katmise. Ülalpidamiskohustus on jagatud kohustus ning ühelt vanemalt ei saa

eeldada ega nõuda, et ta üksi lapse ülalpidamise eest täielikult vastutaks. Hagejate

seaduslik esindaja saab hagejate eest lapsetoetust kokku 160 eurot.

3. Kostja on 2022. ja 2023. aastal tasunud hagejatele elatist kokku 418 eurot kuus ning 2023.

ja 2024. aastal 430 eurot kuus. Hagejate reaalne toimetulekukulu ületab märkimisväärselt

saadava lapsetoetuse ning kostjalt laekuva elatise summa. Lisaks sellele ei tasu kostja

elatist kunagi kindlal ajal kuus, mis põhjustab olulisi raskusi majapidamise kulude

planeerimisel ja katmisel. Sageli viivitab kostja elatise maksmisega kuu viimase päevani,

näiteks detsembrikuus, kui on teada, et kulud on tavapärasest suuremad. Sarnane

viivitamine toimub ka teistel kuudel.

4. Hagejate igakuised keskmised kulud on (30.09.2024 esitatud täiendatud hagiavaldus):

Kulud

Hageja I

Hageja II

Eluasemekulud

Kulutused Toidule

Kulutused transpordile

Sidekulud

Kulutused tervishoiule

Kulutused hügieenitarvetele

Kulutused

lapse

koolikohustuste täitmiseks

Kulutused

riietele

ja

jalanõudele

Muud

vältimatud

püsikulutused

(loetelu):

sünnipäevad enda ja sõprade,

2(18)

2-24-10696

teater, kino, huviringid, reisid,

aktiivse vabaaja veetmise

vahendid

(nt

jalgratas,

tõukeratas,

turvavarustus),

juuksur, trennid, mängud,

laste taskuraha.

Kokku:

2544

1765

5. Hageja I igakuised kulud viimase 12 kuu jooksul olid kokku summas 1807,50 eurot.

Hageja II kulud olid 1637,50 eurot. Kostja on teinud viimase 12 kuu jooksul hagejatele

makseid summas 430 eurot kuus.

6. Eeltoodust tulenevalt nõuavad hagejad kostjalt (30.09.2024 esitatud täiendatud

hagiavaldus):

a.

elatist kokku summas 1994,50 eurot kuus (hageja I ülalpidamiseks 1272 eurot +

hageja II ülalpidamiseks 882,50 eurot - 160 eurot lapsetoetus);

b. elatist tagasiulatuvalt kokku summas 15 480 eurot (hageja I osa 8235 eurot + hageja II

osa 7245 eurot).

Hagejad soovivad, et elatis laekuks kuu viiendal kuupäeval K. K. arveldusarvele nr XXX.

7. Hagiavalduses esitatud kulud on põhjendatud ja laste heaoluks vajalikud. Hagejate

seadusliku esindaja on kandnud olulise osa laste ülalpidamiskuludest. Lisaks on hagejate

esindaja vanemad aidanud katta lastega seotud kulutusi. Kõik kulud on tõendatud.

8. Kostja on majanduslikult kindlustatud ning omab võimekust tasuda hagejatele elatist

hagiavalduses esitatud määras.

9. Kostjal on kohustus tasuda tagasiulatuvalt elatist summas 12 405 eurot (15 480 eurot –

2476 eurot – 599 eurot), mis on veel kostjal tasumata ning igakuiselt laste ülalpidamiseks

elatist kogusummas 1992 eurot kuus.

10. Kostja kuludest nähtub, et kostja on võimaldanud oma täisealisele pojale elamise XXX ja

katab tema osasid kulusid (XXX). Sama peaks võimaldama ka hagejatele.

Kostja edukat majanduslikku seisu näitavad kindlasti ka autod, mida kindlasti ei saa

lubada tava/keskklassi inimesed – kostja nimel olev Porsche on väga kallis. Kui kostja

jõuab nii kallist sõidukit pidada, siis peaks olema ka vahendeid ennekõike alaealiste laste

jaoks. Kostja esitas teise kasutuses oleva auto ettevõtte omana (Mercedes). Tegelikkuses

sai Mercedese registreerimine ettevõtte nimele tehtud peale seda, kui hagejad elatisenõude

läbi kohtu esitasid (21.10.2024). Seega kostja omandis oli siiski kaks luksusautot. Lisaks

ka nimetatud auto hinnad väga kõrged, tegu on luksusautoga.

11. Kostja maja amortisatsioonikulu – XXX on uusehitis, kuid on märgitud igakuine kulu

enam kui 200 eurot. Hagejad elavad vanas majas – ilmselgelt on siin kuluartikkel suurem,

kuid hagejate kulu tundus kostjale ebamõistlik.

3(18)

2-24-10696

3-liikmelise pere toidukulu – kostja elukaaslane oma lapsega elab enamasti XXX. Ehk siis

kostja esitab pigem ühe inimese kuluaruande toidule ühes kuus (400eur). Seega ei saa siin

ka pisendada toidukulu väiksema lapse R.-M. osas.

Lisaks nähtub ka kostja esitatud väljavõtetest ja kuludest, et tal on vahendeid omada palju.

Ka nähtub, et kostjal on võimalusi investeerida, omandada erinevaid kinnistud ning muud

vara, mis on hinnalised. Kostja poolt on jäänud esitamata, et ta omab ka tänaseni

korralikku kaatrit. Ja kinnistute osas nimetas ta ise mõnda aega tagasi, et midagi on tal ka

XXX. Ehk siis on väga ebatõenäoline, et kostja kõiki oma varasid ja sissetulekuid näitas.

KOSTJA VASTUS

12. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja palus elatisenõude hagis esitatud määras jätta

rahuldamata, kuivõrd ei ole tõendatud, et laste vajadused ja tavapärane elulaad näeks ette

lapse suuremaid ülalpidamiskulusid, kui näeb ette PKS § 101 sätestatud määr. Kulud on

põhjendamatult suured, ülepaisutatud ja osaliselt ebavajalikud. Samuti on tõendamata, et

hagis nimetatud kulutusi oleks enne hagiavalduse esitamist järjepidevalt kantud.

Kui kohus loeb laste senised kulutused esitatud ulatuses tõendatuks, siis kostja ei saa

hagejatele võimaldada elatist nõutud ulatuses. Hagiavalduses on esitatud väited justkui

oleks kostja tavapärane elulaad oluliselt kõrgem, mistõttu oleks lapsed õigustatud sellest

osa saama. Kostja hinnangul on sellised väited tõendamata ja hagejate seadusliku esindaja

sellekohane arvamus tugevalt üle hinnatud ega vasta tõele.

13. Kostja igakuine brutosissetulek on 3 400 eurot – OÜ-lt XXX saab kostja juhatuse liikme

tasu 400 eurot kuus ning OÜ-lt XXX juhatuse liikme tasu 3 000 eurot kuus. Seega laekub

kostjale neto töötasuna igakuiselt 2622 eurot.

Perekonnaseaduse (PKS) § 101 järgne kahe lapse elatise summa, kostja brutosissetulekut

arvesse võttes, oleks kokku 669,52 eurot ning mõlema lapse elatis eraldivõetuna 334,76

eurot. Nimetatud summat ületavas osas peab kostja laste elatist põhjendamatuks.

14. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses esitatud tagasiulatuva elatise nõue summas 15 480

on põhjendamatu, kuna see on arvutatud põhjendamatu igakuise elatise suuruse alusel.

Kostja on nõus, et tasutud elatise summa mõlemale hagejale kokku oli 430 eurot. Kostja

oli eksituses elatise ning temal lasuva kohustuse suuruse osas, milleks on alates

01.04.2024 olnud tegelikkuses 669,52 eurot kuus ning sellele eelnevalt 623,56 eurot.

15. Kostja võtab arvesse, et hageja on kohtusse pöördunud elatise hagiga 12.07.2024, seega

saab eelneva 12 kuu võlgnevus puudutada perioodi 12. juuli 2023-11. juuli 2024. Kostja

poolt tasumata jäänud elatise võlgnevus oli järelikult summas 2476,68 eurot ning

nimetatud osas kostja tunnistab hagejate nõuet. Kostja on tasunud hagejate seaduslikule

esindajale võlgnevuse summas 2 476,68 eurot.

G.-M. K. kulude analüüs

16. Hagejate seadusliku esindaja sõnul on G.-M. K. eluasemekulud 830 eurot kuus. K. K. ei

ole T. R.ga arutanud G.-M. K. elukoha vahetust ja korteri üürimist XXX. G.-M. K. senine

elukoht oli XXX, kus ta elas koos enda emaga. Kostja on seisukohal, et XXX õppimiseks

ei ole vajalik korteri üürimine ja see kulu ei ole põhjendatud. XXX ja Tallinna vahel on

tihe rongiliiklus, mis võimaldab igapäevaselt rongiga Tallinnas koolis käia, seejuures

kestab rongisõit vaid 40 minutit. Lisaks sellele on võimalik keskharidust omandada ka

4(18)

2-24-10696

XXX. Rongisõit XXX kestab veelgi vähem, vaid 13 minutit. Eeltoodust tulenevalt ei

nõustu kostja ühtlasi, et põhjendatud on üürilepinguga kaasnevad kulutused –

kommunaalkulud, korteri möbleerimise ja korteri remontimisega seotud kulud. Seoses

korteri nn pisiremondiga osutab kostja, et ei mõista, miks peaks üürnik remontima

üürileandja vara – ükski hagi lisades 7-9 nähtuv puudus ei takista asjade kasutamist.

Üürilepingu lisast nähtuvalt on korter täielikult sisustatud – sh on olemas laud, toolid,

voodipesu, rätikud, nõud. Kostjale jääb seetõttu ka mõistetamatuks, miks hageja seaduslik

nõuab sama sisuga kulutuste hüvitamist ja on seisukohal, et need pole lapse

ülalpidamiseks vajalikud.

Kostja viitab, et hageja omab kinnisvara XXX, kus G.-M. K.l samuti oleks võimalik

elada. Seega puudus korteri üürimise vajadus ka seetõttu, et hageja seaduslikul esindajal

on Harjumaal kinnisvara, kus laps oleks saanud tasuta elama asuda.

17. Hagis väidetu kohaselt on G.-M. K. transpordikulud ühes kuus rongipiletite näol 58 eurot

kuus. Hagis ei ole aga nimetatud, mis trajektooril ning kui tihti laps liigub ja mis

põhjustel. Seega ei ole ka võimalik hinnata transpordikulutuste põhjendatust.

Lisadena 29-31 on esitatud Elroni konto ostuajalugu erinevates kuudes. Nimetatud

tõendid ei ole asjakohased, kuivõrd neist ei nähtu ei konto omanikku ega ka seda, kes

ostetud piletitega on sõitnud. Lisad 29-31 ei saa seega tõendada G.-M. K.

transpordikulude suurust.

Kuivõrd kostja vaidleb vastu lapse Tallinnas elamise vajalikkusele, vaidleb kostja vastu ka

autosõidu ja parkimise kuludele Tallinnas.

18. Hagis on nimetatud igakuised sidekulud summas 60 eurot, mis on täies ulatuses

tõendamata. Interneti ja televisiooni kulud summas 40 eurot on tõendamata. Mobiili- ja

andmesidekuludena on nimetatud 17 eurot ning viidatud lisale 38. Sellise numbriga lisa e-

toimikus puudub, seega on sidekulud summas 17 eurot tõendamata. Sidekulude all on

hagiavalduses nimetatud ka Spotify makset – tegemist on muusika edastamise

voogkanaliga, mis ei liigitu sideteenuseks.

19. Hagiavalduse kohaselt on G.-M. K. kulutused tervishoiule 100 eurot kuus. Mistahes

tõendeid kulutuste kohta esitatud ei ole.

Hagiavalduse kohaselt on G.-M. K. kulutused hügieenitarvetele 150 eurot kuus. Kostja

hinnangul ei ole kulutused selles mahus põhjendatud. Nii näiteks ei ole põhjendatud osta

iga kuu uus šampoonipudel, kuivõrd tavapäraselt jätkub sellest mitmeks kuuks. Sama

laieneb kõikide kuluartiklite kohta, mida on hügieenitarvete all nimetatud. Ainsa tõendina

hügieenitarvete osas on esitatud lisa nr 48, millest nähtub parfüümi ja kosmeetika tarbe

tellimine internetist K. K. poolt kokku summas 89,62 eurot. Puuduvad tõendid, et nimetud

tarbeid oleks tellitud just lapsele ja mitte lapse seaduslikule esindajale. Eeltoodust

nähtuvalt on G.-M. K. hügieenitarvetega seonduvad kulutused täies ulatuses tõendamata.

20. Hagiavalduse kohaselt on kooliga seotud kulutuste suurus 58 eurot kuus. Kostja nimetatud

kulu suurusega ei nõustu. Puuduvad mistahes tõendid tegelike kulutuste kohta, sh tõendid

väidetavate ekskursioonide kohta välismaal.

21. Hagiavalduse kohaselt on kulutused riietele ja jalanõudele 136 eurot kuus. Kuivõrd

mistahes tõendeid selle osas hagiavaldusele ei ole lisatud, on nimetatud kulude maht täies

5(18)

2-24-10696

ulatuses tõendamata. Kostja osutab, et ka vastav nimekiri on üle paisutatud nii vajalike

esemete rohkuse kui ka nende hindade osas.

22. Hagis nimetatu kohaselt käib laps u aastas 10 korda sõprade sünnipäevadel ja teeb

kingituse summas 30 eurot, mis teeb keskmiseks kuluks 25 eurot kuus. Kostja on

seisukohal, et võttes arvesse, et tegemist on lastega, on kingi summa põhjendamatult suur.

Ühtlasi on selline kulu tõendamata.

Lapse enda sünnipäeva kulu summas 600 eurot, jaotatuna aasta peale 50 eurot kuus, on

tõendamata ning ebamõistlikult suur.

Jõulude ja lihavõtete tähistamise kulu kokku summas 450 eurot, jaotatuna aasta peale 38

eurot kuus, on tõendamata ning samuti ebausutavalt suur.

Teatri ja kino kulu 40 eurot kuus, viidatud tõendina hagi lisale 40, millest nähtub

ühekordne kulu Apollo kinos summas 38,35 eurot. Tõendist ei ole näha, kes selle eest on

maksnud, mistõttu on ka tõendamata, et kinos käis laps. Lisaks nähtub Apollo kino

kodulehelt, et ühe pileti hind õpilasele on 8,88 eurot, mistõttu ei saanud lapse ühekordne

kinos käimine maksta 38,35 eurot. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata, et lapse igakuised

kulutused kinole ja teatrile oleksid hagis nimetatud 40 eurot.

Sporditarvete kulu 30 eurot kuus. Nimetatud kulu on tõendamata ja kattub kuludega

riietele ning jalanõudele, millele oli hagis juba arvestatud 136 eurot kuus.

Trennikulu 85 eurot kuus ning viidatud hagi lisale 41, milles sisaldub informatiivne kiri

tantsimise treeningvõimaluse kohta. Hagile ei ole lisatud konto väljavõtet, millelt nähtuks

ka sellise sisuga kulude kandmine ja vastavalt kirjas esitatud juhendile tantsija nimi,

mistõttu ei ole tõendatud, et lapse treeningkulu on igakuiselt 85 eurot.

Reisikuludena on nimetatud 1 500 eurot aastas, mis teeb 125 eurot kuus. Sellised kulud,

mis tõendaks, et need on lapse harjumuspärase elulaadi osaks, on täielikult tõendamata.

Tõendamata on ka hagis esitatud psühholoogi väited, et lapse jaoks on vajalik kaks korda

aastas reisida. Hagis on küll viidatud lisale nr 50, kuid sellest nähtub vaid telefoni kuvapilt

reisiteenuse osutaja internetilehest, kust võimalik reisi soetada. Puuduvad tõendid, et

hagejad oleks enda seadusliku esindajaga 2021. aastal ka tegelikkuses reisil käinud või

mis olid reisi kulud.

Vaba aja veetmise kulud 15 eurot kuus – põhjendusena nimetatakse hagiavalduses juba

kolmandat korda spordiriideid ning lisaks jalgratast jmt. Puuduvad mistahes tõendid

kulude kohta.

Juuksuri kulu igakuiselt 80 eurot. Hagiavalduses pole lisatud mitte ühtegi tõendit juuksuri

kulu suuruse osas ning niisamuti puuduvad tõendid, et sellised kulud oleksid vältimatult

vajalikud igakuiselt kanda.

Mängud 20 eurot kuus. Puuduvad tõendid mängude soetamise kohta.

Taskuraha 100 eurot kuus. Nimetatud kulu on tõendamata. Hagi lisana 42 on esitatud

maksekorraldus K. K.lt lapsele summas 200 eurot, kuid see ei tõenda igakuise taskuraha

suurust. Makse selgituses nähtub lisast 42 „makse oma kontode vahel“. Puuduvad tõendid,

et iga kuu saaks laps taskuraha hagis nimetatud summas ja samuti puuduvad tõendid, mis

välistaks ühekordse makse hiljem vanema poolt kasutatavale kontole tagasi kandmise.

6(18)

2-24-10696

23. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et hagiavalduses nõutud G.-M. K. ülalpidamise kulud

summas 1 269,5 eurot on täies ulatuses tõendamata. Samuti on tõendamata, et nimetatud

mahus kulud moodustavad lapse tegeliku elulaadi ja vajadused või et selliseid kulutusi

oleks enne hagiavalduse esitamist järjepidevalt kantud.

R.-M. R. kulude analüüs

24. Elektri kulude tõendamiseks on esitatud hagi lisadena 10-13 väljavõtted elektriarvetest.

Kõikidel arvetel sisalduvad ka märkimisväärsed viivisekulud, mida ei ole elektrikulust

maha arvestatud. Kostja on seisukohal, et viivisekulusid ei ole põhjendatud lugeda lapse

kulude osaks. Lisa nr 10 oleval arvel on viivis 11,59 eurot, lisas nr 11 oleval arvel on

viivis 20,37 eurot, lisas nr 12 on viivis 48,93 ja lisas nr 13 oleval arvel 28,84 eurot. Seega

tuleb kokku arvestada elektrikuludelt maha 109,73 eurot.

Kostja aga osutab, et hagi lisadena 10-13 esitatud elektriarvetest 3 olid talvekuude kohta

ja üks suvekuu, mistõttu ei anna hagiavalduse lisadena esitatud elektriarved tervikut pilti

aasta keskmisest elektrikulust. Kostja on seisukohal, et kõiki kuid arvesse võttes tuleks

igakuine keskmine väiksem kui 77,94 eurot.

25. Küttekulude osas on esitatud tõendina lisad 18 ja 46. Lisas 18 olevalt fotolt nähtub

puukuur koos puudega ja lisas 46 on toodud internetileheküljed ning mingid märksõnad.

Kumbki tõend ei näita ära, mis on elumaja aastane kulu küttepuude tarbimise osas ja

tehtud kulutuste osas. Seega on puudega kütmise kulu, mis hagiavalduses on lapse 2 kohta

nimetatud summas 31 eurot kuus, täielikult tõendamata.

26. Interneti ja tv teenusena on nimetatud lapse igakuise kuluna 13 eurot kuus ning tõenditena

on esitatud lisad 19-22. Lisadena esitatud arved on poolikud ning neilt ei nähtu kõikide

osutatavate teenuste sisu. Lisas nr 22 sisalduval arvel on näiteks nähtuv lisateenused

summas 6,6 eurot. Samuti on arvetel teenusena nimetatud „kodused teenused“, mille sisu

osas ei ole arusaadav, millega on tegemist.

Täiendavalt on hagis nimetatud valguskaabli kulu, lapse kohta 6,25 eurot kuus. Nimetatud

kulu kohta ühtki tõendit pole. Mööbli, remondi jmt sisustuse kuludena on hagis nimetatud

100 eurot kuus, kuid nimetatud kulud on täies ulatuses tõendamata.

27. Hagiavalduses on nimetatud, et lapse kulutused toidule on 400 eurot kuus. Nimetatud kulu

osas ei ole mistahes tõendeid esitatud ning kostja on seisukohal, et see kulu on

põhjendamatult suur. Veebruaris 2020 avaldati Justiitsiministeeriumi tellitud Tartu

Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers

Advisors koostatud uuring, mille kohaselt on toidukulud ühe lapsega leibkonnas lapse

kohta 63 eurot kuus. Kostja loeb lapse põhjendatud toidukulude suuruseks igakuiselt 63

eurot.

28. Hagiavalduse kohaselt on R.-M. R. igakuised transpordikulud summas 155 eurot ning

need tulenevad vajadusest viia last kooli, trenni, sõpradele külla. Tõendina on esitatud

hagiavalduse lisad 34-37, milledeks on konto väljavõtted, millelt nähtuvad maksed

erinevates tanklapoodides. Kostja juhib tähelepanu, et konto väljavõtetelt nähtuvad

maksed osaliselt väga väiksetes summades (alla 7 euro). Alla 7 euro suurused maksed ei

saa olla seotud kütusekuludega, kuivõrd tanklates on miinimum tankimise maht 5 liitrit,

mille hind ületab 7 euro piiri. Seega ei ole konto väljavõtted sobivaks tõendiks, et

tanklapoes on tasutud just kütuse ja mitte millegi muu eest. Kostja osutab, et lapse elukoht

7(18)

2-24-10696

aadressil XXX, asub keskuses, mistõttu jäävad kostjale üleüldiselt arusaamatuks

transpordi vajadus ja märkus, et laps iseseisvalt ei liigu.

29. Kostjale teadaolevalt õpib laps jätkuvalt XXX, mis asub aadressil XXX. Kooli kaugus

lapse elukohast on 800 m, millest tulenevalt puudub mistahes vajadus lapse autoga

transportimiseks kooli või huviringi, mis toimub asukohaga XXX. Seejuures ei ole

hagiavalduses nimetatud, et laps ühestki trennist osa võtaks. Eeltoodust tulenevalt on

kostja seisukohal, et lapse igakuised transpordikulud on täies ulatuses ebavajalikud ja

igakuine kulutuste tegelik maht tõendamata.

30. Hagiavalduse kohaselt on R.-M. R. igakuised sidekulud 25 eurot, tõendina viidatakse hagi

lisale 38. Kostja osutab, et lisale nr 38 osutati hagiavalduses ka G.-M. R. sidekulude

juures ning nagu kostja on eelnevalt välja toonud, puudub e-toimikus lisa nr 38. Seega on

sidekulude suurus mõlema lapse puhul tõendamata.

31. Hagiavalduse kohaselt on kulutused tervishoiule 150 eurot kuus. Mitte ühtegi tõendit

seejuures hagile lisatud ei ole, mistõttu on nimetatud kulud ning lapse vajadused täies

ulatuses tõendamata. Kostja osutab, et lapsel puuduvad tervise osas erivajadused. Laps on

normaalse arenguga, mistõttu igakuine kulu 150 eurot on ülepaisutatud ja alusetu.

Hagiavalduses on nimetatud R.-M. R. igakuiste hügieenitarvete kuludena 50 eurot kuus.

Mitte ühtegi tõendit ei ole hagile siinkohal lisatud. Kostja on seisukohal, et kulude maht

on põhjendamatult suur ja tõendamata. Puudub vajadus osta iga kuu uus šampoon või

hambapasta.

32. Koolikohustuse täitmisega seotud kuludena on hagis nimetatud vihikud, kaustikud,

kirjutusvahendid, kunstitarbed, käelise tarbed, kooli poolt jagatavad kohustuslikud

töövahendid, huviringide tarvikud, kulu õppekäikudele kokku aastas 400 eurot ja

igakuiselt 33 eurot. Jällegi ei ole nimetatud kulude osas esitatud mitte ühtegi tõendit,

mistõttu ei saa neid lugeda põhjendatuteks. Ühtlasi osutab kostja veel kord, et

hagiavaldusest ei nähtu, et laps osaleks ühegi huviringi tegevuses, mistõttu on

arusaamatud ka seonduvad kulud.

33. Hagiavalduses nimetatakse, et lapse R.-M. R. kulutused riietele on keskmiselt 163 eurot

kuus. Tõendina on esitatud lisa nr 49, mis kujutab endast internetipoe lehekülje väljavõtet.

Esitatud tõend ei tõenda lapse igakuise kulutuse suurust ning nimetatud kuluartikkel on

täies ulatuses tõendamata.

34. Hagis nimetatu kohaselt käib laps u aastas 10 korda sõprade sünnipäevadel ja teeb

kingituse summas 30 eurot, mis teeb keskmiseks kuluks 25 eurot kuus. Kostja on

seisukohal, et võttes arvesse, et tegemist on lastega, on kingi summa põhjendamatult suur.

Ühtlasi on selline kulu tõendamata.

Lapse enda sünnipäeva kulu summas 600 eurot, jaotatuna aasta peale 50 eurot kuus, on

tõendamata ning ebamõistlikult suur.

Jõulude ja lihavõtete tähistamise kulu kokku summas 450 eurot, jaotatuna aasta peale 38

eurot kuus, on tõendamata ning samuti ebausutavalt suur.

Teatri ja kino kulu 40 eurot kuus, viidatud teistkordselt tõendina hagi lisale 40, millest

nähtub ühekordne kulu Apollo kinos summas 38,35 eurot. Tõendist ei ole näha, kes selle

eest on maksnud, mistõttu on ka tõendamata, et kinos käis laps. Lisaks nähtub Apollo kino

8(18)

2-24-10696

kodulehelt, et ühe pileti hind õpilasele on 8,88 eurot, mistõttu ei saanud lapse ühekordne

kinos käimine maksta 38,35 eurot. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata, et lapse igakuised

kulutused kinole ja teatrile oleksid hagis nimetatud 40 eurot.

Sporditarvete ja trenni kuluna on toodud 35 eurot kuus, kuid mitte ühtegi tõendit ei ole

lisatud. Kostja osutab, et nimetatud kuluartikkel kattub ka juba eelnevalt välja toodud

riiete-jalanõude kuluartikliga.

Reisikuludena on nimetatud 1 500 eurot aastas, mis teeb 125 eurot kuus. Sellised tõendid,

mis näiteks, et need on lapse harjumuspärase elulaadi osaks, et selliseid kulusid on

üleüldse kunagi tehtud puuduvad täielikult. Tõendamata on ka hagis esitatud psühholoogi

väited, et lapse jaoks on vajalik kaks korda aastas reisida.

Tõendamata on kulud vaba aja veetmise vahenditele (33 eurot kuus), juuksurile (30 eurot

kuus), mängudele (60 eurot kuus), taskuraha (100 eurot kuus).

35. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et hagiavalduses ei ole tõendatud, et lapse vajadused

ja tavapärane elulaad näeks ette lapse suuremaid ülalpidamiskulusid, kui näeb ette PKS §

101 sätestatud määr ning kostja palub kohtul jätta rahuldamata elatise nõue hagis esitatud

määras.

36. Kostja varade ülevaade Kostjale kuulub alljärgnev kinnisvara:



XXX asuv kinnisasi koos sellel asuva eramuga (Tartu Maakohtu kinnistusraamatu

registriosa nr XXX). Tegemist on kostja elukohaga.



XXX asuv kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriosa nr XXX, lisa 5).

XXX. aastal suri kostja isa V. R.. Enda isalt päritud rahasumma kostja investeeris

kinnisvarasse ning omandas XXX alevis asuva kinnisasja. Kostja ei ole kinnisasjaga

seonduvalt teeninud tulu.



XXX asuv kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriosa nr XXX; lisa 6).

Tegemist on kostja ja kostja õe ühisomandis oleva kinnisasjaga, millel asub suvila

ning mille kostja päris 2022. aastal isa V. R. surma järel. Kostja tulu kinnisasjalt ei

teeni.



XXX asuv kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriosas nr XXX; lisa 7).

Tegemist on hoonestamata elamumaaga, mille kostja ostis 2010. aastal

investeerimise eesmärgil. Kostja tulu kinnisasjalt ei teeni.



XXX asuv kinnisasi (Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriosa nr XXX; lisa 8)

on elamumaa, millel asub paarismaja. Kõnealune kinnisasi on kostja ja hagejate

seadusliku esindaja kaasomandis ning mõlemad on selle omandanud kinke teel

kostja tädilt R. K.. Paarismajas elavad kostja tädi R. K. ning kostja täisealine poeg

M.-M. R.. Kinnisasjalt kostja tulu ei teeni.



XXX asuv korteriomand (Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriosa nr XXX, lisa

9). Korteriomandilt kostja tulu ei teeni, kuna seal elab tuttav, kes kannab ühtlasi

korteriomandiga seonduvaid kulusid.

Kostjal on pangakontod XXX pangas, XXX pangas, XXX pangas, XXX pangas. Lisaks

on kostjal investeerimiskonto XXX pangas. XXX pangakontole on laekunud ka

9(18)

2-24-10696

investeeringutelt dividendimakseid, kuid maksed ei ole igakuised ning nende suurus pole

ennustatav. Põhisissetulekute kõrval on dividendilaekumised marginaalsed.

Kostjale kuuluv vallasvara koosneb peamiselt isiklikest esemetest ning

majapidamistehnikast ja tööriistadest (mururobot, võsatrimmer, murutraktor jmt). Kostja

kasutuses olev isiklik sõiduauto, s.o Porsche Taycan GTS, registreerimismärgiga XXX,

kuulub XXX Aktsiaseltsile ning kostja on selle vastutav kasutaja. Sõiduauto Mercedes,

numbrimärgiga XXX, mille kohta on hagejate seaduslik esindaja 25.11.2024 pildi

esitanud, kuulub OÜ-le XXX ning kostja kasutab seda töösõitudeks. Kostja isiklikus

omandis on vaid üks sõiduk - see on maastikusõiduk ATV.

Kostjal on kaks püsivat sissetulekuallikat:



OÜ-lt XXX saab kostja juhatuse liikme tasu 400 eurot kuus, netosummas 313,60

eurot, laekub XXX pangakontole. Ettevõtte 2024. aasta käibelangus eelneva

aastaga on suurusjärgus 27%, mistõttu ei ole planeeritud ei juhatuse tasu tõstmist

ega ka mitte omanikele dividendide maksmist.



OÜ-lt XXX juhatuse liikme tasu 3 000 eurot kuus, laekub XXX pangakontole.

Enne novembrit 2024 oli kostja juhatuse liikme tasu OÜ-s XXX 3 400 eurot. Tasu

vähendamine oli tingitud osaühingu käibe vähenemisest 2023. ja 2024. aastal, mis

on jätkunud ka käesoleval aastal ja mille tõttu on ettevõttes ka töötajaid koondatud

ning kaotatud 2,5 töökohta ja vähendatud juhtkonna tasusid. 2023. a

majandusaasta aruandest nähtub, et müügitulu kahanes eelneva aastaga võrreldes

ligikaudu 10%. Müügitulu kahanemine on jätkunud ka 2024. aastal. Käive on

tänaseks langenud 15,5%, ning eelarve puudujääk ulatub üle 20%. Käibelangus

prognoositakse 2024. aasta lõpuks veelgi suuremaks.

Kokkuvõtvalt on kostja bruto töötasu on kokku käesoleval ajal 3 400 eurot kuus, seega

laekub kostjale neto töötasuna igakuiselt 2622 eurot.

37. Kostja on koostanud enda kulude ning kohustuste kohta alloleva ülevaatliku tabeli.

Kulu nimetus

Suurus

kuus

Selgitus

Kindlustused

103,59

Sealhulgas:

1) XXX kindlustus aastas 428,06 eurot

2) suvila XXX kindlustus aastas 373,84 eurot

3) XXX ja korteriomandi XXX kindlustused aastas

441,21 eurot.

Kokku: 1243,11 eurot aastas

Autoliising

646,33

nähtub XXX konto väljavõtetelt, lisa 15

Auto

kaskokindlustus

141,67

Sõiduauto Porsche kasko aastaks maksab 1700 eurot.

Auto

liikluskindlustus

ja

ATV

kindlustus

13,75

Sõiduauto Porsche liikluskindlustus 105 eurot aastas ja

ATV liikluskindlustus 60 eurot aastas. Kokku 165 eurot

aastas

Elekter

337,83

koduelekter, XXX elava poja elekter, elektriauto kulu 3

429,05 eurot aastas. Lisandub XXX võrguteenuse tasu,

mis aastal 2024 oli kokku 904,33 eurot. Kokku elektri ja

võrguteenuste tasud 4333,38 eurot. Tabelis olevalt

10(18)

2-24-10696

elektrikulult (summa 4 054 eurot) on maha arvestatud K.

K.le kuuluva XXX majaosa elektrikulu.

GO3

Nähtub XXX kontolt

Telia

(internet ,telefon

ja TV)

113,58

lisa 21, Telia arvete väljavõte. Nähtuvad maksed samuti

XXX konto väljavõttelt.

3-liikmelise pere

toidukulu

XXX vesi

suvila veekulu jaotatuna aasta peale

XXX prügi ja

vesi

16,67

Tervise kulud ja

apteek

hiljuti diagnoositud uneapnoe, kulutused näha XXX

pangakontolt

Koera toit ja

tervis

lisa 22, XXX OÜ arve

Maamaksud

15,92

Lisa 5, maamaksuteadete koondvaade Maksu- ja

Tolliameti e-keskkonnas.

Laste elatis (R.

ja G.)

Kostja on kuluna planeerinud kostja poolt

kompromissina pakutud elatise suuruse.

Majapidamiskul

ud

Puhastusvahendid jmt

Majapidamiste

amortisatsioon ja

remont

208,33

Majas tekib ootamatuid kulutusi pidevalt. Näiteks on

kostja pidanud vahetama paar aastat tagasi

maaküttepumba; XXX majas on pidanud kostja

vahetama veeboilerit 12 aasta jooksul 3 korda.

Isiklik hügieen

Muruniitmine

Suvisel perioodil on vajalik nii suvila kui põhielukoha

muru niita, kinnistu piirialasid trimmerdada, kevadel

muru õhutada - tegemist kütuse kuludega, mis jaotatud

aasta peale.

Muud auto kulud

(pesu

ja

aknapesuvedelik

)

Tervisesport ja

võimla (3 x

nädalas)

51,67

Osalustasu trennis 4 eurot kord, trenn toimub 3 korda

nädalas. Seega igakuine kulu on kostja arvutuse kohaselt

ca 51,67 eurot kuus. 20.12.2024 dok lisa 23, Tapa

Vallavalitsuse arve võimla kasutuse kohta 28 eurot/kuu –

kõnealusel kuul veebruaris 2024 toimus trenne vähem.

Antud summa ei sisalda sporditarvete ja treeningriiete

kulusid.

Sünnipäevakingit

used lähedastele

Lähedased, kellele kostja kingitusi teeb, on neli last (sh

hagejad), elukaaslane ja tema laps, õde. Hagejatele ei ole

küll mõnikord õnnestunud kingitusi üle anda. Näiteks

2024. aasta jõulukingitusi pole olnud võimalik üle anda,

kuna hagejate seadusliku esindaja kaudu lastega

kokkusaamist organiseerida ei õnnestunud ning lapsed otse

isaga ei suhtle.

kanade sööt - 4

kana ja kukk, 22

kg toitu kuus

18,45

lisa 22, XXX arve

11(18)

2-24-10696

KOKKU

3 071,79

38. Seoses XXX paarismaja elektriarvetega selgitab kostja, et elektrileping on nii K. K.

majaosa kui kostja majaosa osas kostja nimel ning kostja on kandnud neid kulusid ise.

Kostjal oli K. K.ga varasemalt kokkulepe, et hagejatele makstav elatis on K. K.

elektriarvete võrra väiksem. Käesoleva vaidluse ajal on kostja elektriarvete summa võrra

vähem tasutud elatise K. K. pangaarvele kandnud.

Kulutuste tabelist on jäänud välja kostja kulud riietele, jalanõudele, meelelahutusele ning

lähedaste sünnipäevakinkidele, kuivõrd need on vajaduspõhised ja kostjal on neid

igakuise suurusena raske prognoosida.

Seoses hagejate poolt välja toodud nõudega hüvitada väidetava elatus-standardi osaks

olevaid puhkusereise kaks korda aastas, toob kostja välja, et pole eelneval kahel aastal ise

käinud mitte ühelgi puhkusereisil. Seepärast puudub ka vastav kulurida ülal nähtavas

tabelis. Käesoleva aasta jaanuaris plaanib kostja küll reisi, kuid ka see on osaliselt tööreis

ja tema kulud hüvitab lennupileti osas OÜ XXX.

Kokkuvõtvalt osutab kostja, et esitatud tabel kostja püsikulude kohta ning tõendid

sissetulekute kohta näitavad, et kostja kulutused koos kompromissina pakutud elatise

summaga ületavad kostja igakuiseid sissetulekuid. Jätkusuutlikuks ei saa pidada

investeeringute laiaulatuslikku võõrandamist igapäevakulude täitmiseks. Hagejate nõutud

elatise suurus ei vasta kostja sissetulekutele ning hagejad pole tõendanud, et elatise suurus

vastaks varasemale elulaadile või tegelikele kulutustele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

39. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

40. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks

on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu

lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust

saava pere kõigi laste vahel.

12(18)

2-24-10696

41. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:



hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad;



hagejad elavad koos emaga;



hagejate eest tasutakse lapsetoetust hagejate ema kontole 160 eurot kuus;

42. Hagejad nõuavad kostjalt elatist:



elatist kokku summas 1994,50 eurot kuus (hageja I ülalpidamiseks 1272 eurot +

hageja II ülalpidamiseks 882,50 eurot - 160 eurot lapsetoetus);



elatist tagasiulatuvalt kokku summas 15 480 eurot (hageja I osa 8235 eurot + hageja II

osa 7245 eurot).

43. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) ta täidab ülalpidamiskohustust piisaval

määral (tasudes elatist); (ii) hagejate igakuised kulud on osaliselt tõendamata,

põhjendamatud ja ülepaisutatud (iii) ei ole tõendatud, et laste vajadused ja tavapärane

elulaad näeks ette lapse suuremaid ülalpidamiskulusid, kui näeb ette PKS § 101 sätestatud

määr; (iv) kostja majanduslik seisund ei võimalda elatist tasuda hagis nõutavas ulatuses.

44. Hagejad on esile toonud, et nende igakuised kulud on vastavalt 2544 eurot ja 1766 eurot.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma

halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud

põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast

väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus,

mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema

ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9.

märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad

vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses.

Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas

määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas

esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjalt elatist

miinimummäära ületavas summas, lasub neil kohustus kulude suurust tõendada.

Hagejad on kohtuni toonud oma igakuised kulud. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise

ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud

isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja

kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest.

Arvestades hagejate poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti

asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset

ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus

seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised:

Kulu nimetus

H

I

toodud

suurus,

eurot

H II

toodud

suurus,

eurot

Kohtu

märgitud

suurus, H

I / H II,

eurot

Kohtu kommentaar

13(18)

2-24-10696

Eluasemekulu

768 / 140,19

Hageja I kulu puhul ei oma tähtsust, kas kostja on

nõus asjaoluga, et hageja I omandab haridust ja

elab XXX. Kas viidatud otsustus on vanemate

hooldusõiguse raames õiguspäraselt vastu võetud,

ei ole käesoleva vaidluse ese. Ei saa olla

mõistlikku vaidlust, et hagejal I XXX paikneva

eluasemega seotud kulud hetkel tekivad, mistõttu

tuleb neid elatise puhul arvestada. Korteriga

seotud üüri- ja kõrvalkulu 768 eurot kuus on

põhjendatud. Kulu on ka tõendatud. Muud

korteriga seotud kulud ei ole sellised, mida saaks

pidada asjakohaseks elatisnõude kontekstis.

Hageja II nõude puhul võtab kohus arvesse

keskmist elektrikulu 77,94 eurot (arvestamata

tasumisega viivitamisel tekkinud viivist), 31,25

eurot küttekulu (hageja II on kulu olemasolu ja

tekkimise piisavalt ära põhistanud, kostja ei ole

tõendanud, et kulu oleks väiksem), 18 eurot

veekulu, 13 eurot TV ja internet, kokku eurot.

Ülejäänud kulud on tõendamata.

Kulutused

Toidule

200 / 200

On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad

elamiseks toitu. Kohus ei eelda, et hagejad

üksikasjalikult kulu koosseisu tõendavad, kuivõrd

see oleks ebamõistlik. Toidupoes tehtud ostude

sisu kontoväljavõttelt ei nähtu. Toidukulleriteenus

on mugavusteenus ning elatise kontekstis kohus

seda mõistlikuks ja põhjendatuks ei pea. Kulu

suurus on ülemäärane. Arvestades hagejate

vanust, elulaadi ja toiduainete maksumust, leiab

kohus ei kulu põhjendatud suurus on 200 eurot

kuus.

Kulutused

transpordile

34 / 20

Hageja I puhul peab kohus põhjendatuks

rongipileti maksumust 1x nädalas edasi-tagasi

liinil XXX (ca 2,5 eurot üks ots, kokku 5 eurot

nädalas), s.o 20 eurot kuus ning autokütuse

maksumust samal marsruudil ca 14 eurot. Muud

kulud ei oma elatisega seost.

Hageja II puhul ei ole usutav, et väidetav sõiduki

kütusekulu seondub vaid hagejaga II. Liiati

nähtub, et suur osa väljavõttel kajastuvatest

kuludest on tehtud tankla poes, mitte kütust

tankides (vt makse selgituses eristust „POOD“ ja

„TANKLA“. Laps on tänaseks kohe 10-aastaseks

saamas ning tema elu kese on XXX alevis.

Arvestades eeltoodut ei ole eluliselt usutav, et

hagejat II sedavõrd suures ulatuses sõidutama

peab, laps saab ka iseseisvalt vajalikesse

kohtadesse liikuda. Kohus loeb kulu põhjendatud

suuruseks 20 eurot.

Sidekulud

10 / 10

Kulud tõendamata. Kohus leiab, et siiski

nimetatud kulud tekivad ning loeb nende

põhjendatud suuruseks 10 eurot kuus lapse kohta.

Kulutused

tervishoiule

20 / 20

On üldteada, et kõik inimesed tarvitavad aeg-ajalt

ravimeid, vitamiine ja käivad arstil. Pole

tõendatud, et lastel oleks tervisega seotud

erivajadused, mis tingiks tavapärasest suuremad

kulud. Seega loeb kohus põhjendatuks

tervishoiukulu kummagi hageja kohta 20 eurot

kuus.

14(18)

2-24-10696

Kulutused

hügieenitarvet

ele

35 / 20

Kulu on tõendamata. Siiski on ilmne, et kõigil

vastav kulu tekib. Kohus, arvestades hagejate

sugu, vanust ja tavapäraste hügieenivahendite

keskmist maksumust ja mõistlikku kulu, loeb kulu

põhjendatuks summas 35 eurot kuus hageja I osas

ning summas 20 eurot kuus hageja I osas.

Kulutused

lapse

koolikohustust

e täitmiseks

30 / 30

Tõendamata. Kohus loeb koolikohustusega seotud

kulu mõistlikuks suuruseks 30 eurot kuus lapse

kohta.

Kulutused

riietele

ja

jalanõudele

60 / 60

Tõendamata. On üldteada asjaolu, et inimesed

vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu leiab kohus,

et nimetatud kulud on põhjendatud 60 euro

ulatuses kuus (s.o 720 eurot aastas). Kohus

arvestab siinjuures asjaoluga, et hagejad ei ole

enam sedavõrd aktiivses kasvueas, et vajaksid iga

poole aasta järel garderoobi väljavahetamist.

Samuti on hooajaliste ülerõivaste jms kasutusiga

mõõdetav aastates, mitte kuudes. Asjaolu, et

hagejate eakaaslased kannavad brändiriideid, ei

tähenda, et hagejad seda tegema peaksid. Viidatud

suuruses kulu võimaldab soetada mõistliku

koguse keskmise kvaliteediga eakohaseid rõivaid

ja jalanõusid.

15(18)

2-24-10696

Muud

vältimatud

püsikulutused

(loetelu):

sünnipäevad

enda

ja

sõprade,

teater, kino,

huviringid,

reisid, aktiivse

vabaaja

veetmise

vahendid (nt

jalgratas,

tõukeratas,

turvavarustus),

juuksur,

trennid,

mängud, laste

taskuraha.

305 / 220

Sünnipäevadel osalemise kulu on tõendamata.

Siiski on ilmne, et lastel nimetatud kulu tekib. 30-

eurost kingitusekulu võib pidada mõistlikuks.

Kümnel sünnipäeval osalemine ei ole põhistatud.

Kohus loeb sünnipäevadel osalemise põhjendatud

kuluks 15 eurot kuus lapse kohta.

Laste enda sünnipäevadega seotud kulu on

tõendamata (hagejate menetlusdokumentidesse

inkorporeeritud kuvatõmmiseid jms fotosid kohus

tõendina käsitleda ei saa, kuivõrd nende päritolu

jms parameetrid ei ole kontrollitavad). Samas on

selge, et kõnealune kulu tekib mistahes viisil

sünnipäeva tähistamise või korraldamisega.

Kohus loeb laste enda sünnipäeva korraldamisega

seotud kulu igakuiseks suuruseks 20 eurot lapse

kohta.

Jõuludega seotud kulu on tõendamata ning ei saa

pidada laste ülalpidamiskuluks, kuna eelduslikult

on tegemist vanemate poolt lastele tehtavate

kingitustega, mis omakorda on käsitatav

mittetäieliku kohustusena (VÕS § 4).

Kultuuri ja meelelahutusega seotud kulu on

tõendamata, kuid tegemist on põhjendatud ja

lapse arenguks vajaliku kuluga. Arvestades

valdkonna keskmist piletimaksumust, tuleb kulu

suuruseks lugeda 15 eurot kuus lapse kohta.

Spordirõivaste kulu kohus eraldi ei käsitle, see on

hõlmatud riiete ja jalanõude kuluga.

Hageja I trennikulu on tõendatud 85 euro ulatuses

kuus (hagi lisa 41 – kirjast arusaadavalt on see

edastatud isikutele, kes on otsustanud trennis

käia).

Reisidega seotud kulu on põhjendatud ning

ilmselt osa hagejate elulaadist. Siiski loeb kohus

elatise kontekstis piisavaks ühe reisi aastas ning

sellega seotud igakuise kulu 50 eurot kuus lapse

kohta.

Taskuraha 100 eurot kuus lapse kohta on

põhjendatud ja vajalik kulu. See võimaldab lapsel

mõista raha väärtust ning õppida sellega

toimetama, kandes sealjuures jooksvalt tekkivaid

põhivajadusi või ettenägematuid kulutusi.

Põhjendatud on ka juuksuriga seotud kulu, kuid

selle suurus on tõendamata. Kohus loeb kulu

suuruseks 20 eurot kuus lapse kohta.

Muud hagejate kulud on tõendamata, mistõttu

kohus neid arvesse ei võta.

Kokku on hageja I muude kulude suurus eurot ja

hageja II muude kulude suurus eurot.

2544

1765

1462 / 720,19

16(18)

2-24-10696

45. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja I kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks

vähemalt 1462 eurot kuus (PKS § 99) ja hageja II kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste

suuruseks vähemalt 720,19 eurot kuus (PKS § 99), millest riikliku toetuse 160 eurot

mahaarvamisel (1462 – 80 = 1382; 720,19 – 80 = 640,19) on kummagi vanema kohustuse

suuruseks hageja I osas 691 eurot (1382 / 2) ja hageja II osas 320,10 eurot (640,19 / 2).

Puudub vaidlus, et kostja ei ole nimetatud ulatuses elatist tasunud, mistõttu on kostja

rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust ning esineb alus elatise väljamõistmiseks.

46. Kostja on väitnud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda hagis nõutavas määras

elatist tasuda, kuid kostja on hiljem märkinud, et on arvestanud laste elatise tasumise

kohustuse suuruseks 705 eurot kuus. Kostja on oma majandusliku seisundi kirjelduse esile

toonud käesoleva otsuse punktides 35-37. Viidatust ei jää kahtlust, et kostja majanduslik

seisund on hagejatele kulupõhise elatise tasumiseks piisav. Kostjal on märkimisväärses

koguses kinnisvara, mida on hagejate ülalpidamiskohustuse täitmisel tekkivate väidetavate

raskuste kõrvaldamiseks võõrandada. Kostja huvi omada „investeeringuid“ ja pidada ülal

ning kasutada kolmandatele isikutele kuuluvaid kalleid sõidukeid (registrist nähtuvalt ei

kuulu kostjale peale ATV ühtegi mootorsõidukit) ei kaalu ühelgi juhul üles hagejate huvi

saada kohast ülalpidamist.

Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem

kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele

tagaks ka laste ülalpidamise. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja

majanduslik seisukord on hagejatele kulupõhise ja elulaadile vastava elatise tasumiseks

piisavalt hea.

47. Kõigele eeltoodule tuginedes mõistab kohus kostjalt:



hageja I kasuks välja elatise 691 eurot kuus alates 12.07.2024 kuni hageja I

täisealiseks saamiseni;



hageja II kasuks välja elatise 320,10 eurot kuus alates 12.07.2024 kuni hageja II

täisealiseks saamiseni.

48. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise juuli 2023 kuni juuli 2024 eest

summas 15 480 eurot (hageja I osa 8235 eurot + hageja II osa 7245 eurot).

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on

kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete

eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning

paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda

ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud

ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates

saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja

mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal

olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et

17(18)

2-24-10696

vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse

ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt

ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal

hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab

viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise.

Kohus leiab, et nõue tuleb jätta rahuldamata. Hagejad ei ole tõendanud, et nad oleks enne

hagi esitamist järjepidevalt nõudnud kostjalt hagis toodud suuruses elatise tasumist.

Hagejate esitatud arvestusest lähtuvalt tagasiulatuva nõude rahuldamine oleks kosja jaoks

üllatav, kuivõrd kostja ei saanud olla teadlik sellises suuruses kohustuse (või vähemalt

sellises suuruses ootuse) olemasolust. Tagasiulatuva elatisnõude eesmärk ei ole kostjat

karistada ning hagejate nõutud ulatuses nõude rahuldamine ei täidaks enam laste

ülalpidamise eesmärki. Kohus leiab, et kohustatud vanem saab eeldada, et tema

ülalpidamiskohustus ei ole üldjuhul väiksem kehtivast seadusjärgsest miinimummäärast.

Kostja on sellest lähtuvalt elatist tasunud, sh tasunud menetluse kestel võlgnevuse, mis oli

tekkinud tasutud summade ja vastaval ajaperioodil kehtinud seadusjärgse elatise vahe.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub alus tagasiulatuva nõude rahuldamiseks.

49. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks

kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.

50. Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus

pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja

poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest

tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib

kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

51. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

52. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1

sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

53. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2026 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 04.03.2025 kohtuotsus.

18(18)