Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-24-16331/15 AI generated

2-24-16331/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-24-16331/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Hageja esitas hagi lahutamise nõudes. Viimase aasta jooksul ei ole hageja ja kostja rahulikku pereelu elanud, poolte vahel on tülid. Kooselu jätkus kuni oktoobrini 2024. Kostja on

Legislator headnote

AI generated

2-24-16331/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Viimase aasta jooksul ei ole hageja ja kostja rahulikku pereelu elanud, poolte vahel on tülid. Kooselu jätkus kuni oktoobrini 2024. Kostja on

Keywords

AI generated
Albanian asylum request expired residence permit debt collection stay reopening of asylum proceedings need to preserve availability closure of mutual assistance proceedings
AI generated
2-24-16882/14
Lahutada K. S. ja V. S. vahel Rakvere Linnavalitsuses xxxx sõlmitud abielu (abieluakt Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele) abielulahutuse registreerimiseks.
2-19-3402/15
05. märtsil 2019 esitatud hagiavalduse kohaselt soovib hageja abielu lahutada, sest abielulised suhted lõppesid 24.03.2018. Hageja palub lahutada xxxx Harju Maavalitsuses sõlmitud V H’i ja J H’i abielu ning tagastada hagejale perekonnanimi R.
2-24-13660/9
B.J F.W (edaspidi ka hageja) esitas 10.09.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse F.W (edaspidi ka kostja) vastu abielu lahutamise nõudes.
2-21-3354/6
Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 07.02.2015 Suurbritannia ja Põhja-Iiri asutuses.
2-24-282/13
Hageja R. L. esitas 7. jaanuaril 2024 hagi R. L. vastu abielu lahutamiseks. Hageja toob esile, et poolte suhted on pingelised, mistõttu ta ei soovi abielu jätkata. Kostja ei ole nõustunud abielu lahutama kohtuväliselt. Kostja on kohtule telefoni teel teada andnud, et ta ei tule kohtusse, kuid ta on abielu lahutamisega nõus.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.03.2025, Narva

Tsiviilasja number

2-24-16331

Tsiviilasi

D V hagi A Vvastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: D V (IK XXX, elukoht: XXX, tel: XXX, e-post:

XXX)

Kostja: A V (IK XXX, elukoht: XXX, tel: XXX,

e-post: XXX)

Asja läbivaatamine

27.11.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Lahutada D V (IK XXX) ja A V (IK XXX) abielu, mis on sõlmitud 24.08.2019 Narva

Linnavalitsuse poolt (dokumendi nr 115-32-2019/200).

2. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust s.o 50 eurot hageja arveldusarvele XXX.

Menetluskulud

jätta poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada otsus kätte pooltele ning peale jõustumist Narva Linnakantseleisse.

Pooled on loobunud edasikaebeõigusest. Kohtuotsuse peale ei saa esitada

apellatsioonkaebust.

Asjaolud

Hageja esitas hagi lahutamise nõudes. Viimase aasta jooksul ei ole hageja ja kostja rahulikku

pereelu elanud, poolte vahel on tülid. Kooselu jätkus kuni oktoobrini 2024. Kostja on

seisukohal, et leppimine ei ole võimalik. 27.11.2024 kohtuistungil jäi hageja oma nõude

juurde.

Kostja ei soovi lahutada, sooviks suhteid taastada.

Kohtu põhjendused

1(2)

Kohus, kuulanud pooled ära kohtuistungil ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on

seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Hagiavaldusest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 24.08.2019. Hagiavalduse kohaselt palub

hageja poolte abielu lahutada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam

ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus andis pooltele leppimisaja kuni

03.03.2025, kuid hageja ei esitanud selleks ajaks hagist loobumise avaldust.

Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte

abielulised suhted on lõppenud, hageja soov on abielu lahutada ning hageja arvates ei ole

võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui

üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist.

Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole

võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel

puudub ühine tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust

tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega

mõistlik hageja sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164

lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus

kulud poolte kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude

suurust kindlaks ei määra.

TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne

esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse

esitamise õigusest. Nii hageja kui ka kostja on edasikaebeõigusest loobunud ja hageja on

taotlenud poole riigilõivu tagastamist, seega tuleb 50 eurot hagejale tagastada.

/digitaalne allkiri/

Liina Naaber-Kivisoo

kohtunik

2(2)