2-24-122096/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.03.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-122096

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi E. N. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1079,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood: 10746479,

asukoht: XXX-i

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-posti aadress:

XXX

Kostja: E. N., isikukood: XXX, elukoht teadmata

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista E. N.`lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks kostja ja E AS vahel sõlmitud

liitumis- ja osamaksetega vara müügilepingute ja lisade nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx alusel

tekkinud põhivõlgnevus 859,29 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus 179,20 eurot ja viivis alates 01.11.2024 põhinõudelt 859,29 eurolt kuni

põhinõude summas 859,29 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.

3. Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagi E. N.`lt vastu sissenõudmiskulu 10 euro nõudes

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud E. N. kanda.

5. Välja mõista E. N.`lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskulud summas 534,98 eurot

ning menetluskuludelt 534,98 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

7.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-122096 Aktiva Finance Group OÜ hagi E. N. vastu

võlgnevuse nõudes.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud

19.12.2024 Ametlike Teadaannete kaudu, kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 02.01.2025

hagile vastust esitanud.

Varasemalt on Pärnu Maakohus 16.10.2024 kohtumäärusest nähtuvalt püüdnud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada järgnevalt:

-13.06.2024, 18.06.2024, 21.06.2024, 11.07.2024, 23.07.2024 e-posti aadressile:

XXX,

elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud;

-23.07.2024 e-posti aadressile: XXX, puudub vastus;

-23.07.2024 postiaadressile: XXX, tagastatud hoiutähtaja möödumisel (rr-is kehtetu);

-Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) täiendavad andmed kostja elu- või viibimiskoha kohta puuduvad.

Viru Maakohus on menetlusdokumendid edastanud kostjale alljärgnevalt:

- 08.11.2024 e-posti aadressile: XXX, vastus puudub;

-14.11.2024 ja 16.11.2024 postiaadressile: XXX, tagastatud hoiutähtaja möödumisel;

-22.11.2024 ja 26.11.2024 postiaadressile: XXX, menetlusdokumendid tagastati märkusena: „isik ei

viibinud kohal“.

-26.11.2024 on S. K. F OÜ xxxx edastanud kohtule e-kirja, milles teatas, et aadressil XXX ei ole

kostja kunagi viibinud ega elanud. Kostja isikut ei teata, septembrist 2023 kuulub korter F OÜ-le.

Töötamise registri väljavõttest nähtuvalt ei ole kostjal kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul

võimalik kohtulahendit kätte toimetada tööandja kaudu. Kohtul puuduvad kostja elu- ja viibimiskoha

kohta andmed. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete

vahendusel on täidetud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb

kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on

kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg

1). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest (TsMS § 367). VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist

võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu

alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja

eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue

on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 859,29 eurot,

sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 179,20 eurot; viivis alates

01.11.2024 põhinõudelt 859,29 eurolt kuni põhinõude summas 859,29 eurot täitmiseni

lepingujärgses määras 0,065% päevas.

Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja E AS vahel

sõlmitud liitumis- ja osamaksetega vara müügilepingute ja lisade nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx alusel

põhivõlgnevus 859,29 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus 179,20 eurot; viivis alates 01.11.2024 põhinõudelt 859,29 eurolt kuni põhinõude

summas 859,29 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. Kohus jätab rahuldamata

sissenõudmiskulud 10 euro osas, kuivõrd makseviivitusest tingitud kulu ei ole tõendatud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 638 eurot (sh riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulu

358 eurot, käibemaksuta). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamine 20 eurot, dokumentide kogumine, tutvumine ja analüüs, lisade komplekteerimine,

hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 2 h x 169=338 eurot, käibemaksuta).

Riigilõiv 280 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kohus leiab, et kuna tegemist on lihtsa

menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega

taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 358

euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja

õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi

kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Põhjendatud tunnitasumääraks on 120 eurot käibemaksuta.

Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 540 eurot (õigusabikulu: 2 tunni

tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub riigilõiv summas 280 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad

menetluskulud hageja kanda 0,92% ulatuses ja kostja kanda 99,07 % ulatuses. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 534,98 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik