2-24-129211/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.03.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-129211

Tsiviilasi

AS PlusPlus Capital hagi D. L. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

271,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: AS PlusPlus Capital, registrikood: 11919806,

asukoht: XXX

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask, e-posti aadress:

XXX

Kostja: D. L., isikukood: XXX, elukoht: XXX

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista D. L.-ilt (L.) AS PlusPlus Capital kasuks kostja ja T AS vahel sõlmitud

10.06.2023 liitumislepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 179,17 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivisevõlgnevus 34,57 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ning edasiulatuv viivis

alates 06.12.2024 põhinõudelt 179,17 eurolt 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud D. L. kanda.

4. Välja mõista D. L.-ilt (L.) AS PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 364 eurot

ning menetluskuludelt 364 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-129211 AS PlusPlus Capital hagi D. L. vastu

võlgnevuse nõudes.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud KÄPO

vahendusel 09.12.2024. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 23.12.2024 hagile vastust

esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et

kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg

1).Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest (TsMS § 367). VÕS § 113² lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist

võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu

alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja

eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue

on kuni 500 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 179,17 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivisevõlgnevus 34,57 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, edasiulatuv viivis alates

06.12.2024 põhinõudelt 179,17 eurolt 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi

tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja T AS vahel sõlmitud

10.06.2023 liitumislepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevuse 179,17 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivisevõlgnevuse 34,57 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ning edasiulatuva viivise

alates 06.12.2024 põhinõudelt 179,17 eurolt 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).

Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub

kostjalt välja mõista menetluskulud 547 eurot (riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud

menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 427 eurot). Õigusabikulu koosneb järgnevast: dokumentide

komplekteerimine, analüüs, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 3,5 h x 100=350 eurot,

millele lisandub käibemaks 77 eurot, kokku 427 eurot. Kohus on seisukohal, et maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivud kokku 100 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kohus leiab, et kuna tegemist on

lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega

taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole

õigusabikulude nõue esitatud ulatuses põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates

põhjendatud menetluskulude suuruseks 364 eurot (riigilõivud 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluses

kantud kulu 20 eurot ning õigusabikulud 244 eurot, so 2 x 100=200+ 44 eurot käibemaks 22%,

kokku 244 eurot).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik