2-24-108550/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. märts 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-108550

Tsiviilasi

Arctica Solutions OÜ hagi osaühing S.V.Ärigrupp

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Hagihind

1113,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Arctica Solutions OÜ (registrikood 12853713,

asukoht: Pärnu mnt 139e/12, 11317 Tallinn),

lepinguline esindaja Kristiina Kuusmaa-Lepisto

Kostja: osaühing S.V.Ärigrupp (registrikood 10218898,

asukoht: Laki 7, 10621 Tallinn)

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 907,20 eurot.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1 Jätta hageja menetluskulud 81% ulatuses kostja kanda ja 19% ulatuses hageja kanda.

3.2 Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulu summas 226,80 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale

esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

ASJAOLUD

Arctica Solutions OÜ esitas hagi osaühingu S.V.Ärigrupp vastu võlgnevuse 907,20 euro ja viivise

92,86 euro väljamõistmiseks. Kohus võttis tsiviilasja menetlusse 02.09.2024.

KOHTU SELGITUSED

Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus teeb otsuse

TsMS § 444 lg 2 kohaselt lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2

sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite,

millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama,

miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 16).

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab

kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu

kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Kohtu hinnangul ei ole vaidlust asjaolus, et kostja on balloonid saanud ning ei ole neid hagejale

tagastanud. Seetõttu kuulub põhinõue rahuldamisele.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (VÕS § 101

lg 1 p 6). Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et poolte vahel oli kokku lepitud tagastustähtaeg

ning kokkulepe viivisemäära 0,1% päevas kohaldamiseks. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus

viivisenõude rahuldamata.

MENETLUSKULUD

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg

1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna

kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamisega

menetlusosaliste kanda.

Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks

hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja palus kostjalt välja

mõista menetluses tasutud riigilõivu 280 eurot.

Kohus rahuldab hageja nõude ca 81% ulatuses, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks

menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamisega ehk summas 226,80 eurot. Ülejäänud

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hannes Olev

kohtunik