2-22-11726/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

04.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-11726

Tsiviilasi

Tallinn, Suur-Sõjamäe põik 3, Suur-Sõjamäe põik 3a

korteriühistu avaldus U.K vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.04.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinn, Suur-Sõjamäe põik 3, Suur-Sõjamäe põik 3a

korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Tallinn, Suur-Sõjamäe põik 3, Suur-Sõjamäe

põik 3a korteriühistu (registrikood 80290147), lepinguline

esindaja Ülli Kastepõld

Puudutatud isik U.K (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Tanel Riivits

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu avaldaja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõend.

2. Jätta Harju Maakohtu 23.04.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt määruse põhjendusi.

3. Jätta Tallinn, Suur-Sõjamäe põik 3, Suur-Sõjamäe põik 3a korteriühistu

määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud Tallinn, Suur-

Sõjamäe põik 3, Suur-Sõjamäe põik 3a korteriühistu kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja

jooksul pärast määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinn, Suur-Sõjamäe põik 3, Suur-Sõjamäe põik 3a korteriühistu (avaldaja) esitas

11.08.2022 Harju Maakohtule avalduse U.K (puudutatud isik) vastu võlgnevuse 1614,93 euro,

viivise 1614,93 euro ning alternatiivselt alusetult saadu 1614,93 euro saamiseks.

Avalduse kohaselt päris puudutatud isik Suur-Sõjamäe põik 3-7 korteriomandi ning

kinnistusraamatu kanne tehti 01.10.2019. Avaldaja avalduse alusel algatati pärimismenetlus.

Avalduse p-s 5.1.3 nimetas avaldaja võlgnevust korteriühistu ees, mistõttu oli puudutatud isik

sellest teadlik. Puudutatud isik võttis pärandi vastu võlgnevusega. Võlgnevus on kujunenud

ajavahemiku märts 2015 kuni detsember 2018 eest 1614,93 euro ulatuses ning sellele lisandub

viivis. Puudutatud isik on 15.01.2021 tasunud avaldajale 35,89 eurot, mis on arvestatud

vanima (tähtajaga 10.03.2015) arve osaliseks katteks. Puudutatud isik ei saa tugineda nõude

aegumisele, kuna on 15.01.2021 maksega võlgnevust tunnustanud.

Puudutatud isik on korteriomandi võõrandanud. Võlgnevuse eest vastutavad ka korteriomandi

uued omandajad, kuid avaldaja peab õiglaseks nõuda konkreetse ajaperioodi võlgnevust

ainuisikuliselt puudutatud isikult kui pärijalt.

Puudutatud isik on alusetult rikastunud teiste avaldaja liikmete arvelt, mistõttu on avaldajal

õigus võlgnetavate arvete tasumist nõuda ka alusetu rikastumise sätete alusel. Remondifondi

maksetest kogutud vahenditega on avaldaja taganud kinnisasja korrashoiu viisil, mis on

võimaldanud puudutatud isikul ja tema lähikondsetel selle võõrandamisest kasu saada.

Hooldamata kinnisasi kaotab kiiresti väärtust ning praegusel juhul on hoitud puudutatud isiku

korteriomandit korras teiste korteriühistu liikmete poolt, kes on korrektselt korteriühistu

igakuiseid arveid tasunud.

Puudutatud isiku vastuväited

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

Puudutatud isik palub kohaldada nõudele aegumist. Kuna pärimistunnistus väljastati

12.12.2018, pidi aegumise peatumine lõppema hiljemalt 12.12.2018. Seega saab aegumist

arvestada hiljemalt alates 13.12.2018. Nimetatud kuupäeva seisuga olid sissenõutavaks

muutunud arved nr 68–112. Kooskõlas TsÜS § 154 sätestatuga algas arvete nr 68–112

aegumistähtaeg seega hiljemalt 01.01.2019 ning lõppes hiljemalt 31.12.2021. Seega olid

avalduse esitamise seisuga arved nr 68–112 täies ulatuses aegunud. Avaldaja nõue on

õiguspärane üksnes arve nr 113 osas. 15.01.2021 ülekande selgituseks on ”korter 7”. Selles

puudub viide võlale, konkreetsele perioodile vms. Avaldaja tõlgendus laekumisele kui

aegumise katkestavale asjaolule on meelevaldne.

Alusetust rikastumisest tulenev nõue on samuti aegunud. Juhul kui see nii ei ole, vajab see

nõue eraldi tõendamist. Avaldaja on selgitanud ja tõendanud nõuet üksnes remondifondi

puudutavas osas. Samas kajastuvad arvetel täiendavalt kulu prügiveole ja kulu

haldus/hooldusele. Puudutatud isikule on ebaselge, millisel alusel nimetatud kuluartiklid on

kujunenud ja puudutatud isikule tasumiseks esitatud.

Teave puudutatud isiku kui pärija kohta ei saanud avaldajale teatavaks alles vastavasisulisest

kandest kinnistusraamatusse, vaid varem. Pärimismenetluse kestel esitas puudutatud isik

avaldajale korduvalt pärandvaraga seonduva võlgnevuse kohta järelpärimisi ning avaldaja

kinnitas võlgnevuse puudumist. Kuna puudutatud isik ei saanud pikema perioodi jooksul

avaldajalt arveid, ei saanud ta teada võlgnevuse olemasolust ega suurusest.

Osaline loobumine

3. Avaldaja esitas 30.01.2023 seisukoha, milles teatas, et 30.11.2022 laekus avaldaja

pangakontole notar Tea Türnpuult 2474,84 eurot selgitusega „Tallinn, Suur-Sõjamäe põik

3/3a-7 võlgnevus“. Avaldaja loeb sellega tasutuks viivise 1614,93 euro ja põhinõude 859,91

euro ulatuses. Tasumata nõudeks jääb seega 755,02 eurot ajavahemikul aprill 2017 kuni

detsember 2018 arvete eest.

4. Maakohus võttis 23.02.2023 määrusega vastu avaldaja osalise loobumise avaldusest ning

lõpetas menetluse võlgnevuse 859,91 euro ja viivise 1614,93 euro osas. Maakohus määras

jätkata menetlust võlgnevuse 755,02 euro ja alternatiivselt alusetult saadu 755,02 euro

nõudes.

Maakohtu määrus

5. Maakohus jättis 23.04.2024 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda.

5.1. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamisel olulised asjaolud:

- avaldaja on kinnisasjadel Suur-Sõjamäe põik 3 ja 3a asuvate korterite majandamiseks

loodud korteriühistu;

- esitatud majandamiskulude nõue puudutab Suur-Sõjamäe põik 3 (endine Suur-Sõjamäe põik

17a) korterit nr 7;

- algselt esitatud avaldusega nõuti majandamiskulude tasumist alates 10.03.2015 väljastatud

arvest nr 6/68 igakuiselt kuni 14.12.2018 kuupäevaga arveni 6/113, maksetähtajaga

31.12.2018.

- korteri omanikuks oli X, kes suri 13.06.2015;

- avaldaja algatas 23.11.2015 tõestatud avaldusega X pärimismenetluse;

- puudutatud isik kanti 12.12.2018 pärimistunnistuse alusel korteri omanikuna

kinnistusraamatusse 01.10.2019;

- 25.05.2022 on korteriomanikuna kinnistusraamatusse kantud U.K, kes ei ole käesoleva

menetluse osaline;

- puudutatud isik tasus 15.01.2021 avaldajale 35,89 eurot selgitusega „Korter 7“.

5.2. Avaldaja nõuab KÜ arvete tasumist ajavahemiku märts 2015 kuni detsember 2018 eest,

arved on väljastatud 10.03.2015 igakuiselt kuni 14.12.2018 kuupäevaga.

Kuni 31.12.2017 kehtisid korteriühistuseadus (KÜS) sätted ning alates 01.01.2018 kehtib

korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Maakohus viitas KÜS § 13 lg-le 4 ja § 15¹ lg-le

1,KrtS § 12 lg-le 1 ja § 34 lg-tele 1 ja 2.

5.3. Maakohus analüüsis, millal muutus nõue sissenõutavaks ehk millal aegumine algas ning

kas ja millal oli aegumine peatunud või katkes.

5.3.1. Korteriühistu poolt majandamiskulude arvete esitamisel kohaldub TsÜS § 154 lg 1 (vt

nt Riigikohtu otsus 3-2-1-166-13, p 13). Avaldaja esitas nõude kohtusse 11.08.2022.

Puudutatud isiku kohustus avaldaja ees ei muutunud sissenõutavaks kuupäevast, mil

puudutatud isik pärimistunnistuse alusel vormistas kinnistusraamatu kande ehk 08.09.2019.

Ühestki õigusnormist ei tulene, et nõude aegumistähtaja algus sellisel alusel edasi lükkuks.

TsÜS § 154 sätestab konkreetse aegumise alguse kuupäeva korteriühistu nõuetele.

TsÜS § 166 lg 1 sätestab, et pärandvarasse kuuluva või pärandvara vastu suunatud nõude

aegumine peatub ajani, mil pärija võtab pärandvara vastu või pärandvara suhtes kuulutatakse

välja pankrot või pärandvarale määratakse hooldaja. Pärija saab pärandi vastu võtta, tehes

pärimisasja lahendavale notarile PärS § 118 lg 2 kohase notariaalselt tõestatud avalduse enne

pärandist loobumise tähtaja möödumist PärS § 119 lg 1 mõttes. PärS § 118 lg 1 kohaselt

loetakse pärija pärandi vastu võtnuks, kui ta PärS §-s 119 sätestatud kolmekuulise pärandist

loobumise tähtaja jooksul pärandist ei loobu.

Riigikohus on selgitanud, et pärand läheb pärijale üle seaduse jõul vahetult. Pärandi üleminek

pärijale ei eelda täiendavate formaalsuste täitmist, sh pärimistunnistuse väljastamist. Nii

lähevad pärandaja õigused ja kohustused, mis ei olnud pärandajaga lahutamatult seotud,

pärijale üle tagasiulatuvalt alates pärandaja surmast, sõltumata sellest, millal ja millisel viisil

on pärija pärandi vastu võtnud või loetakse ta pärandi vastu võtnuks. TsÜS § 166 lg-s 1

sätestatud pärandi vastuvõtmise ja pärimistunnistuse väljastamise aeg ei ole samastatavad.

TsÜS § 166 lg-t 1 saab tõlgendada loobumissüsteemi arvestades selliselt, et pärandvarasse

kuuluva nõude aegumine on peatunud ajani, mil pärija on pärandi PärS § 118 lg 2 kohaselt

vastu võtnud, või ajani, mil ta loetakse PärS § 118 lg 1 kohaselt pärandi vastu võtnuks.

Pärandist loobumise tähtaeg ei hakka kulgema enne, kui täidetud on kaks kumulatiivset

eeldust: pärija saab teada või pidi teada saama nii pärandaja surmast kui ka enda

subjektiivsest pärimisõigusest. Pärimisõigusest teadasaamine eeldab üldjuhul vaid seda, et

pärija teab või peab teadma elulisi asjaolusid, millest tema subjektiivne pärimisõigus tuleneb.

Pärijal ei pea olema õiguslikku arusaama pärimissüsteemi või pärimise õigusliku aluse kohta

(RKTKo 09.10.2019, 2-17-12712).

Puudutatud isik avaldas oma 27.09.2023 menetlusdokumendis, et sai pärandaja surmast teada

ca nädal hiljem ehk juunis 2015 ning tal puudus igasugune teadmine selle kohta, et ta kuulub

pärijate ringi. Puudutatud isik sai enda subjektiivsest pärimisõigusest teada 03.12.2015, mil

notar saatis talle vastavasisulise teate.

Maakohus leidis, et kuna X suri 13.06.2015, tuleb lugeda, et puudutatud isik sai pärandaja

surmast teada umbes 20.06.2015 ning ei ole oluline, kas või millal teatas notar puudutatud

isikule pärimismenetlusest. Puudutatud isik ei ole väitnud, et ta ei teadnud oma subjektiivsest

pärimisõigusest nt seetõttu, et tema teada olid olemas seadusjärgse pärimise esimese

järjekorra pärijad. Asjasse ei puutu see, kas puudutatud isiku teada oli ta ainupärija või mitte.

Seega oli avaldajal kuni 20.09.2015 tähtaeg pärandist loobumiseks, mida ta ei teinud.

Kuni 20.09.2015 oli korteriühistu nõuete aegumine peatunud TsÜS § 166 alusel. Samas kuna

vaidlusalused korteriühistu majandamiskulude arved esitati alles arvates 2015. aastast ja

nende aegumistähtaeg ei hakanud tulenevalt TsÜS §-st 154 kulgema enne 01.01.2016, siis ei

oma seoses pärimismenetlusega nõuete aegumise peatumine käesoleval juhul tähendust.

Seega ei mõjutanud avaldaja nõuete aegumist pärandaja surm ja puudutatud isiku poolt PärS §

118 lg 1 mõttes pärandi vastuvõetuks lugemine alates 21.09.2015. Kuna pärimistunnistusel ei

ole õigustloovat tähendust, siis ei oma see TsÜS § 166 lg-s 1 sätestatud aegumise peatumisele

mõju.

Kui pärija isik ei ole teada, ei muuda see korteriühistu jaoks oma õiguste kaitsmist võimatuks.

PärS §-d 110–115 näevad ette pärandvara hoiumeetmete rakendamist (pärandvara valitsemist)

muu hulgas juhul, kui pärija isik ei ole teada (PärS § 110 lg 1 p 1) pärandvara suhtes nõuet

omava isiku taotlusel (PärS § 111 lg 3).

Eeltoodu põhjal leidis maakohus, et kooskõlas TsÜS §-s 154 sätestatuga hakkas kõigi

avalduses nõutavate arvete nr 68–113 (märts 2015 kuni detsember 2018) aegumistähtaeg

kulgema hiljemalt 01.01.2019 ning lõppes 31.12.2021 kell 24.00 ning need on aegunud.

5.3.2. Avaldaja alternatiivse vastuväite kohaselt katkestas puudutatud isiku poolt 15.01.2021

makse tegemine TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 alusel aegumise.

Maakohus leidis, et ühest maksest selgitusega „korter 7“ ei saa teha järeldust, et puudutatud

isik tunnistas sellega oma võlga korteriühistu ees. Maksest või maksekorralduse selgitusest ei

saa järeldada, et puudutatud isik soovis selle maksega vähendada oma võlga, mitte ei tasunud

jooksva kuu majandamiskulusid või arvet. Avaldaja ei ole tõendanud, et ta informeeris

puudutatud isikut, et luges selle makse võla tasumiseks. Seega ei katkestanud 15.01.2021

makse avaldaja nõude aegumist.

5.3.3. Maakohtu hinnangul ei ole tegemist ka tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4

tähenduses. Avaldaja pole tõendanud, et puudutatud isik viivitas tahtlikult korteriomandi

kinnistusraamatus enda nimele kandmisega ning et tema tahe oli selle abil aegumisele

tuginemine. Puudutatud isik on selgitanud, et pärimismenetlus oli keskmisest keerulisem,

kuna eeldas päringu tegemist Valgevenesse ning teise potentsiaalse pärija alaline elukoht oli

Suurbritannias.

5.4. Avaldaja nõuet ei saa alternatiivselt rahuldada ka alusetu rikastumise sätete alusel.

Avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks alusetu rikastumise sätteid kohaldada.

Korteriühistu ja korteriomaniku suhted majandamiskulude kandmisel on reguleeritud KrtS-is

(enne seda KÜS-is) ning avaldaja põhikirja ja korteriomanike koosolekute otsustega. Seega ei

ole avaldaja nõude aluseks olnud kohustus antud juhul ära langenud ning alusetu rikastumise

sätete kohaldamine ei ole põhjendatud.

5.5. Põhjendatud ei ole avaldaja seisukoht, mille kohaselt on puudutatud isiku keeldumine

korteriühistu majandamiskulude tasumisest vastuolus ka hea usu põhimõttega ning et hea usu

põhimõte kohaldub antud suhtes nii tulenevalt VÕS § 6 lg-st 1 kui ka KrtS § 12 lg-st 2.

Aegumise instituut on seaduses sätestatud ja puudutatud isiku poolt sellele tuginemine ei ole

eelduslikult hea usu põhimõttega vastuolus. Avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, miks see

antud juhul võiks nii olla. Avaldaja ei ole kasutanud kõiki seaduses ette nähtud võimalusi oma

nõuete maksmapanekuks. Avaldajal olid andmed puudutatud isiku pärijaks olemise kohta

olemas alates 2015. aastast.

5.6. Kokkuvõtvalt asus maakohus seisukohale, et puudutatud isiku taotlusel tuleb kohaldada

avaldaja nõude osas aegumist ning avaldus jääb rahuldamata.

5.7. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda ning määras

kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 1 ja § 177 lg-ga 2, et määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks mõistliku aja jooksul pärast lõpplahendi jõustumist.

Määruskaebus

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

6.1. Maakohus kohaldas aegumist ebaõigesti. TsÜS § 149 sätestab, et seadusest tuleneva

nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-14-25115 leidnud, et korteriomanike

ühisusest tuleneb eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel,

millest tulenevad nõuded alluvad TsÜS § 149 järgsele aegumisele.

Kui kohus hindab pooltevahelise õigussuhte lepinguliseks, kohaldub antud juhul TsÜS § 146

lg 4, mille kohaselt on aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma

kohustusi tahtlikult. Puudutatud isiku tegevus on olnud suunatud oma kohustuse tahtlikule

rikkumisele.

6.2. Maakohus leidis, et omanikukande olemasolu või puudumine kinnistusraamatus ning

selle tekkimise aeg ei oma muuhulgas tähendust pärandi ülemineku aspektist ning õigused ja

kohustused lähevad pärijale üle pärandi vastuvõtmisega. Avaldaja on menetluses selgitanud,

et pärijatega suheldes selgitati talle puudutatud isik, et pärandi vastuvõtmiseks tuleb enne asi

kohtus kinnitada ja seejärel tasuvad pärijad kogu võla. Korteriühistu ei saa enne võlgnevust

nõuda, kui uus omanik on kinnistusraamatusse kantud. Keegi ei jaganud avaldajale infot,

milline on pärimismenetluse kulg. Avaldaja põhikirjast tuleneb kõigile korteriomanikele

kohustus tasuda regulaarselt majandamikulusid ja teavitada korteriühistut omanikuvahetusest.

Antud juhul puudutatud isik ühistut ei informeerinud, vaid andis vastuolulist teavet, mis

takistas avaldajal nõude maksmapanekut varem.

6.3. Maakohus leidis, et alusetu rikastumine vajab eraldi tõendamist. Puudutatud isikule on

teada, et pärast pärandaja surma vahetati kortermajal katus, vahetati elektrikilp ja korteritesse

minev kaabel ning hooldati sissesõiduteed ja haljastust. Kõik see on tõstnud korteriomandi

turuväärtust.

6.4. Puudutatud isik ei esitanud pärimismenetluse kestel avaldajale mingeid järelpärimisi

võlgnevuste osas ning avaldaja ei ole kordagi väitnud, et pärandvaraks oleval korteriomandil

võlgnevust ei ole. Pole eluliselt usutav, et korteriomandil puudub sedavõrd pika ajaperioodi

jooksul võlg. Ühistu saab arveid saata korteriomanikule, kelle andmed on teada. Puudutatud

isik avaldajale enda kontaktandmeid ei teatanud.

6.5. Avaldaja lisas määruskaebusele avaldaja juhatuse liikme täiendavad selgitused maakohtu

määruse kohta ning lisaks volikirja, millega puudutatud isik on volitanud enda nimel

tehinguid tegema oma poega. Juhatuse liikme selgituste kohaselt ei teavitanud puudutatud isik

avaldajat, et on volitanud oma poja end esindama ning kinnistusraamatu kandes ei ole kirjas,

et poeg puudutatud isikut esindab.

Menetluse edasine käik

7. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus määrus on lõppjäreldustes õige, kuid määruse

põhjendusi tuleb osaliselt muuta (TsMS § 657 lg 1 p 2¹ ja § 659). Määruskaebus jääb

rahuldamata.

10. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel vastu avaldaja poolt

määruskaebemenetluses esitatud tõendi.

11. Maakohus leidis õigesti, et korteriühistu majandamiskulude nõudele kohaldub TsÜS §

154, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõuete aegumistähtaegasid.

11.1. Ekslik on määruskaebuse viide TsÜS §-le 149 ning Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr

2-14-25115. Nimetatud lahendis on aegumise kontekstis juttu kuni 31.12.2017 kehtinud

korteriomandiseaduses (KOS) käsitatud korteriomanike ühisusest ning sellest tulenevast

korteriomanike omavahelisest seadusjärgsest võlasuhtest. See seisukoht ei ole korteriühistu

majandamiskulude puhul asjakohane.

11.2. Samuti ei ole praegusel juhul tegemist TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud aegumistähtajaga,

kuna asjas ei nähtu, et puudutatud isik oleks rikkunud oma kohustusi tahtlikult. Ainuüksi raha

teadlik maksmata jätmine ei tähenda tahtlikku rikkumist TsÜS § 146 lg-s 4 järgi (TsÜS komm

(2023) § 146, p 3.4.3). Kohtupraktikas on leitud, et ainuüksi kohustuste tahtlik täitmata

jätmine ilma õigusvastase tagajärje soovimiseta ei ole aegumise instituudi eesmärke

arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav (RKTKo 08.12.2021, 2-19-117829, p 15).

Praegusel juhul ei ole asjas esitatud asjaolude ja tõendite põhjal tuvastatav, et puudutatud

isiku poolt arvete tasumata jätmine oleks olnud suunatud õigusvastase tagajärje saabumisele

ning et puudutatud isik oleks tahtlikult venitanud pärandi vormistamisega. Nagu ka maakohus

välja tõi, võttis pärimismenetlus keskmisest kauem aega, kuna teised võimalikud pärijad

elasid Valgevenes ja Suurbritannias.

PärS § 130 lg-st 1 tulenevalt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja

õigused ja kohustused. Seega ei ole kohustuste üleminek seotud pärija kandmisega

kinnistusraamatusse korteri omanikuna. X pärimismenetlus algatati avaldaja avalduse alusel.

PärS § 170 lg 1 näeb ette, et pärimismenetluse algatamiseks õigustatud isikul on

pärimismenetluse läbiviimise ajal õigus saada notarilt infot selle kohta, kes on pärandi vastu

võtnud ja kes on pärandist loobunud. Seega isegi kui puudutatud isik avaldajat pärandi

vastuvõtmisest ei teavitanud, oleks avaldajal olnud õigus notarilt vastavat infot küsida. Kuna

pärimistunnistus väljastati 12.12.2018, selgus siis pärija isik ja avaldaja oleks saanud pärija

vastu nõuded esitada.

Asjaolu, et puudutatud isik volitas 13.11.2018 oma poega enda nimel tehinguid tegema ning

kinnisvara valdama ja käsutama, jättes avaldajat sellest teavitamata, ei muuda puudutatud

isiku kohustuste rikkumist TsÜS § 146 lg 4 mõistes tahtlikuks. Olenemata volituse andmisest

oli korteriomandi pärijaks puudutatud isik ning volitus ei välista puudutatud isikule arvete

esitamist.

11.3. Maakohtu käsitlus aegumise peatumisest TsÜS § 166 alusel seoses pärimisega on

iseenesest õige ning aegumine tuli praegusel juhul lugeda peatunuks seni, kuni möödus

puudutatud isiku tähtaeg pärandist loobumiseks. Nagu Riigikohus on selgitanud, ei hakka

pärandist loobumise tähtaeg kulgema enne, kui pärija saab teada või pidi teada saama nii

pärandaja surmast kui ka enda subjektiivsest pärimisõigusest ning pärimisõigusest

teadasaamine eeldab üldjuhul seda, et pärija teab või peab teadma elulisi asjaolusid, millest

tema subjektiivne pärimisõigus tuleneb (RKTKo 09.10.2019, 2-17-12712, p-d 18-19).

Puudutatud isiku pärimisõigusest teadasaamise ajaks tuleb vastavalt tema selgitusele lugeda

siiski 03.12.2015, mil notar teda sellest teavitas, mitte 20.06.2015 nagu leidis maakohus.

Puudutatud isiku kinnituse kohaselt puudus tal kuni 03.12.2015 teadmine pärijate hulka

kuulumise kohta. Seega ei saa praegusel juhul üheselt eeldada, et puudutatud isik pidi

tegelikkuses oma pärimisõigusest juba enne teadma. PärS § 119 lg-st 1 tulenev loobumise

tähtaeg oli eeltoodust tulenevalt 03.03.2016 ning pärandi sai lugeda TsÜS § 166 lg 1 mõttes

vastuvõetuks 04.03.2016. Selle kuupäevani oli nõuete aegumine peatunud.

11.4. Isegi kui avaldaja nõuete aegumine oli peatunud kuni 04.03.2016, ei mõjuta see

lõppjäreldust, et avaldaja nõuded on aegunud.

TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg

kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta

lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega algas 2015. ja 2016.

aasta arvetes märgitud nõuete aegumistähtaeg 01.01.2017 ja lõppes 31.12.2019, 2017. aasta

arvetes märgitud nõuete aegumistähtaeg algas 01.01.2018 ja lõppes 31.12.2020, 2018. aasta

arvetes märgitud nõuete aegumistähtaeg algas 01.01.2019 ja lõppes 31.12.2021. Kuna

avaldaja esitas avalduse kohtusse 11.08.2022, olid tema nõuded selleks ajaks juba aegunud.

12. Maakohus leidis õigesti, et avaldaja nõuet ei saa alternatiivselt rahuldada ka alusetu

rikastumise sätete alusel. Korteriomaniku kohustus majandamiskulude tasumiseks tuleneb

KrtS-ist (enne seda KÜS-ist) ning majandamiskulude tasumise nõuet ei saa käsitada alusetust

rikastumisest tuleneva nõudena üksnes selleks, et aegumistähtaega teisiti arvestada.

13. Eeltoodust tulenevalt jääb avaldaja määruskaebus rahuldamata.

14. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda.

TsMS § 177 lg 2 järgi määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude

suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)