2-22-150594/46 · 2-22-150594/46 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Mõista S G Revensen OÜ kasuks välja laenulepingust nr Y211219099 tulenev Mõista S G Revensen OÜ kasuks välja viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni

Legislator headnote

AI generated

2-22-150594/46 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Mõista S G Revensen OÜ kasuks välja laenulepingust nr Y211219099 tulenev Mõista S G Revensen OÜ kasuks välja viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg

04.03.2025.a.

Tsiviilasja number

2-22-150594

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi S G vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Revensen OÜ (rk 16625699)

Lepinguline esindaja Irina Vassiljeva

Kostja:

S G (ik XXX)

Lepinguline esindaja RÕA korras

vandeadvokaat Meelis Masso

Hagihind

1572,35 eurot

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Revensen OÜ hagi osaliselt.

2. Mõista S G Revensen OÜ kasuks välja laenulepingust nr Y211219099 tulenev

põhivõlgnevus 365,43 eurot ning intress 37,57 eurot.

3. Mõista S G Revensen OÜ kasuks välja viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni

põhinõude 365,43 euro tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

4. Mõista S G Revensen OÜ kasuks välja laenulepingust nr Y220106122 tulenev

põhivõlgnevus 299,83 eurot ning intress 38,80 eurot.

5. Mõista S G Revensen OÜ kasuks välja viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni

põhinõude 299,83 euro tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

6. Jätta Revensen OÜ menetluskulud tema enda kanda. Jätta S G menetluskulud tema

enda kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

1 (29)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on Revensen OÜ (edaspidi hageja) hagi S G (edaspidi kostja) vastu

võlgnevuse nõudes.

Seoses kohtuniku vahetusega menetleb tsiviilasja alates 10.09.2024 kohtunik Maido Roots.

Hageja nõue

Hagiavalduses esitab hageja kahest laenulepingust (21.12.2021 laenuleping Y211219099,

07.01.2022 laenuleping Y220106122) tulenevaid nõudeid.

21.12.2021 laenuleping Y211219099

Kosja sõlmis 21.12.2021 Ü OÜ-ga (laenuandja, esialgne võlausaldaja) laenulepingu nr

Y211219099 500 euro saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult

taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu

põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu nr Y211219099 alusel võttis

kostja laenu 500 eurot intressiga 38% aastas ja 0.106% päevas, tagasimakseperioodiga 36 kuud,

kohustusega tasuda alates 10.10.2020 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 21. kuupäevaks laenu

põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 24,72 eurot.

Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 21.12.2024. Kokku

kohustus kostja tasuma 904,92 eurot (igakuised osamaksed 24,72 eurot x 36 kuud + 15 eurot

lepingutasu).

Vastavalt laenulepingu p. 1.11. ja laenulepingu põhitingimuste p. 3 krediidikulukuse määr on

55,29% aastas. 21.12.2021 sõlmitud laenulepingu nr Y211219099 krediidi kulukuse määr on

55,29%. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr

2021. aasta detsembris (21.12.2021 lepingu sõlmimisel) oli 18,68%. Seega ei ületanud krediidi

kulukuse määr lepingute sõlmimisel Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning seega on

tarbijakrediidileping kehtiv. Ü OÜ maksis kostjale laenusumma välja 21.12.2022. Pärast

laenulepingu nr Y211219099 sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 119,57 eurot.

Kostja tasus lepingu kehtivuse ajal 103,92 eurot ja pärast lepingu ülesülemist 15,65 eurot.

Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi.

Ü OÜ saatis 25.01.2022, 25.02.2022, 25.03.2022, 25.04.2022, 25.05.2022, 05.06.2022,

25.06.2022 kostjale tasuta meeldetuletusi. OÜ Ü saatis 29.01.2022, 01.03.2022, 29.03.2022,

29.04.2022, 29.05.2022, 29.06.2022 kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Ü OÜ saatis

07.07.2022 kostjale laenulepingute ülesütlemise hoiatused, milles kostjal paluti tekkinud

võlgnevus tasuda hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel

öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale

kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja ei tasunud võlgnevust ega avaldanud

soovi kokkuleppele jõudmiseks.

2 (29)

Ü OÜ edastas 05.08.2022 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et kõik

lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudis kogu laenulepingu alusel

võlgnetava summa tasumist 14 kalendripäeva jooksul. Seisuga 05.08.2022 kostja oli viivitus 4

kuu ja 15 päeva (alates 4-7 osamaksest ja osaliselt 8). Kostja ei reageerinud Ü OÜ nõuetele,

misjärel Ü OÜ loovutas 21.12.2022 talle kuuluva nõude kostja vastu hagejale. Nõude

loovutamise kohta edastas Ü OÜ kostjale 21.12.2022 teatise. Kostja tasus lepingu kehtivuse ajal

103,92 eurot ja pärast lepingu lõpetamist 15,65 eurot. Peale 06.09.2022 ei ole kostjalt laekumisi

toimunud.

Tulenevalt VÕS § 415 lg 2 loeb hageja, et täitmine on toimunud esimeses järjekorras

sissenõudmiskulude katteks ja seejärel põhikohustuse katteks ja seejärel sissenõutavaks

muutunud intressi katteks ning hooldustasu katteks, seega hageja nõue kujuneb alljärgnevalt: 1)

Laenuandja saatis 29.01.2022, 01.03.2022, 29.03.2022 kostjale meeldetuletusi võla tasumiseks.

Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.6 ja portaali hinnakirjale on võlateatist (sisult

meeldetuletus) maksab 5 eurot ja laenulepingu ülesütlemise hoiatus (sisuliselt meeldetuletus)

maksab 5 eurot. Kokku: 3x5=15 eurot. Seega laekumised summas 103,92 eurot –

sissenõudmisega seotud kulud 15 eurot = 88,92 eurot arvestab hageja põhiosa, intressi ja

hooldustasu katteks. 2) 2. järjekorras loeb hageja seoses tasumisega osaliselt tasutuks põhivõla, so

põhinõue 23,67 eurot (7,64+7,89+8,14) (tasutud 1-3 osamakset).3) 3. järjekorras hageja loeb

intressi nõuetekohaselt tasutuks (tasutud 1-3 osamakset), so intress 46,74 eurot

(15,83+15,58+15,33).4) 4. järjekorras hageja loeb hooldustasu nõuetekohaselt tasutuks (tasutud

1-3 osamakset), s.o tasutud hooldustasu 1,25 x 3 = 3,75 eurot.5) Ülejäänud summa 14,76 eurot

kostja laekumistest (88,92-23,67-46,74-3,75=14,76) läks 4 osamakse põhiosa katteks summas

8,39 eurot ja osaliselt 4 osamakse intressi katteks summas 15,08 eurot. 6) Kostja tasutud 15,65

eurot pärast lepingu ülesütlemist arvestab hageja sissenõudmiskulude katteks. Seega põhiosa

võlgnevus on summas 467,94 eurot (500 – 23,67 - 8,39=467,94).

Intresside võlg vastavalt maksegraafikule ülesütlemise seisuga s.o 05.08.2022 oli summa 59,29

eurot. Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt

intress aastamääraga 38%. Pooled on 21.12.2021 maksegraafikus intressi summaks kokku

leppinud 359,92 eurot, mis lepingu põhitingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel

proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on osaline intressi võlgnevus alates 4-

st osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule

esimesest osaliselt tasumata osamaksest alates 21.04.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni

05.08.2022 summas 59,29 eurot.

Võlg hooldustasu osas on summas 5,63 eurot. Vastavalt portaali hinnakirjale on laenulepingu

igakuine hooldustasu füüsiliste isikute puhul 0,25% laenusummast. Laenulepingu põhitingimuste

maksegraafik sätestab igakuiseks hooldustasuks 1,25 eurot. Kostja võlgneb teenustasu

laenulepingu kehtivuse 4 kuu ja 15 päeva eest (alates 4. kuni 7. osamaksed ja osaliselt 8.

osamakse) summas 4 x 1,25 eurot + 1,25 eurot * 15 päeva/30 päeva = 5,63 eurot.

Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 24.03.2023 on summas 113,79 eurot. Viivist hageja

arvestab tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni ja edasi alates

ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase määraga

võrdses viivisemääras 38.00% aastas ja 0.106% päevas kooskõlas laenulepingu põhitingimuste

punktiga 1.10, üldtingimuste punktiga 3.7 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja soovib

kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates

edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses

viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla

summalt.

3 (29)

Võla sissenõudmisega seotud kulud summas 19,35 eurot. Kostja tasutud 15,65 eurot pärast

lepingu ülesütlemist arvestab hageja sissenõudmiskulude katteks. Vastavalt laenulepingu

üldtingimuste punktile 7.6 ja portaali hinnakirjale on võlateatist (sisult meeldetuletus) maksab 5

eurot ja laenulepingu ülesütlemise hoiatus (sisuliselt meeldetuletus) maksab 5 eurot. Laenuandja

saatis 29.04.2022, 29.05.2022, 29.06.2022 kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks +

07.07.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatus + 05.08.2022 teatis laenulepingu ülesütlemise

kohta. Kokku: 35 eurot. Võlg 35,00-15,65=19,35 eurot.

Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 666 eurot (s.h

põhivõlg 467,94 eurot, intressid 59,29 eurot, hooldustasust summas 5,63 eurot, viivis 98,20 eurot

seisuga 20.02.2023 ja sissenõudmiskulud summas 19,35 eurot).

07.01.2022 laenuleping Y220106122

Kosja sõlmis 07.01.2022 Ü OÜ-ga (laenuandja, esialgne võlausaldaja) laenulepingu nr

Y220106122 500 euro saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult

taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu

põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu nr Y220106122 alusel võttis

kostja laenu 500 eurot intressiga 34% aastas ja 0.094% päevas, tagasimakseperioodiga 36 kuud,

kohustusega tasuda alates 15.02.2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 15. kuupäevaks laenu

põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 23,59 eurot.

Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 15.01.2025. Kokku

kohustus kostja tasuma 864,24 eurot (igakuised osamaksed 23,59 EUR x 36 kuud + 15 eurot

lepingutasu).

Vastavalt laenulepingu p. 1.11. ja laenulepingu põhitingimuste p. 3 krediidikulukuse määr on

49,51% aastas. 07.01.2022 sõlmitud laenulepingu nr Y220106122 krediidi kulukuse määr on

49,51%. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr

2022. aasta jaanuaris (07.01.2022 lepingu sõlmimisel) oli 16,95%. Seega ei ületanud krediidi

kulukuse määr lepingute sõlmimisel Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning seega on

tarbijakrediidileping kehtiv. Ü OÜ maksis kostjale laenusumma välja 07.01.2022. Pärast

laenulepingu nr Y220106122 sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 185,17 eurot.

Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi.

Ü OÜ saatis 19.02.2022, 19.03.2022, 19.04.2022, 19.05.2022, 30.05.2022, 19.06.2022,

19.07.2022, 19.08.2022, 19.09.2022 kostjale tasuta meeldetuletusi. OÜ Ü saatis 23.02.2022,

23.03.2022, 23.04.2022, 23.05.2022, 23.06.2022, 23.07.2022, 23.08.2022, 23.09.2022 kostjale

tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Ü OÜ saatis 01.07.2022 ja 30.09.2022 kostjale

laenulepingute ülesütlemise hoiatused, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt

14 kalendripäeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles

ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks

läbirääkimiste võimalust. Kostja ei tasunud võlgnevust ega avaldanud soovi kokkuleppele

jõudmiseks.

Ü OÜ edastas 18.11.2022 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et kõik

lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudis kogu laenulepingu alusel

võlgnetava summa tasumist 14 kalendripäeva jooksul. Seisuga 18.11.2022 kostja oli viivitus 4

kuu ja 3 päeva (alates 7-10 osamaksest ja osaliselt 11). Kostja ei reageerinud Ü OÜ nõuetele,

misjärel Ü OÜ loovutas 21.12.2022 talle kuuluva nõude kostja vastu hagejale. Nõude

loovutamise kohta edastas Ü OÜ kostjale 21.12.2022 teatised.

4 (29)

Hageja nõuab põhivõlga summas 443,76 eurot. Tulenevalt VÕS § 415 lg 2 loeb hageja, et

täitmine on toimunud esimeses järjekorras sissenõudmiskulude katteks ja seejärel põhikohustuse

katteks ja seejärel sissenõutavaks muutunud intressi katteks ning hooldustasu katteks, seega

hageja nõue kujuneb alljärgnevalt: 1) Laenuandja saatis 23.02.2022, 23.03.2022, 23.04.2022,

23.05.2022, 23.06.2022, 23.07.2022, 23.08.2022 kostjale meeldetuletusi võla tasumiseks ja

01.07.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatus. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.6

ja portaali hinnakirjale on võlateatist (sisult meeldetuletus) maksab 5 eurot ja laenulepingu

ülesütlemise hoiatus (sisuliselt meeldetuletus) maksab 5 eurot. Kokku: 8x5=40 eurot. Seega

laekumised summas 185,17 eurot – sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot = 145,17 eurot

arvestab hageja põhiosa, intressi ja hooldustasu katteks. 2) 2. järjekorras loeb hageja seoses

tasumisega

osaliselt

tasutuks

põhivõla,

so

põhinõue

52,61

eurot

(8,17+8,40+8,64+8,88+9,13+9,39) (tasutud 1-6 osamakset). 3) 3. järjekorras hageja loeb intressi

nõuetekohaselt tasutuks (tasutud 1-6 osamakset), so intress 81,43 eurot

(14,17+13,94+13,70+13,46+13,21+12,95). 4) 4. järjekorras hageja loeb hooldustasu

nõuetekohaselt tasutuks (tasutud 1-6 osamakset), s.o tasutud hooldustasu 1,25x6=7,50 eurot. 5)

Ülejäänud summa 3,63 eurot kostja laekumistest (145,17-52,61-81,43-7,50=3,63) läks osaliselt 7

osamakse põhiosa katteks summas 9,66 eurot. Seega põhiosa võlgnevus on summas 443,76 eurot

(500 – 52,61-3,63 =443,76).

Intresside võlg vastavalt maksegraafikule ülesütlemise seisuga s.o 18.11.2022 oli summa 50,21

eurot. Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt

intress aastamääraga 34 %. Pooled on 07.01.2022 maksegraafikus intressi summaks kokku

leppinud 319,24 eurot, mis lepingu põhitingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel

proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on osaline intressi võlgnevus alates 7-

st osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule

esimesest osaliselt tasumata osamaksest alates 15.08.2022 kuni lepingu lõpetamiseni 18.11.2022

summas 50,21 eurot.

Võlg hooldustasu osas on summas 5,13 eurot. Vastavalt portaali hinnakirjale on laenulepingu

igakuine hooldustasu füüsiliste isikute puhul 0,25% laenusummast. Laenulepingu põhitingimuste

maksegraafik sätestab igakuiseks hooldustasuks 1,25 eurot. Kostja võlgneb teenustasu

laenulepingu kehtivuse 4 kuu eest ja 3 päeva (alates 7 kuni 10 osamaksed ja osaliselt 11

osamakse) summas 4 x 1,25 + 1,25 x 3/30 = 5,13 eurot.

Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 24.03.2023 on summas 53,55 eurot. Viivist hageja

arvestab tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni lepingu lõpetamiseni ja edasi alates

lepingu lõpetamise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase

määraga võrdses viivisemääras 34% aastas ja 0.094% päevas kooskõlas laenulepingu

põhitingimuste punktiga 1.10, üldtingimuste punktiga 3.7 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega.

Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele

järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse

intressimääraga võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja

edasi protsendina põhivõla summalt.

Võla sissenõudmisega seotud kulud summas 25 eurot. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste

punktile 7.6 ja portaali hinnakirjale on võlateatis (sisuliselt meeldetuletus) maksab 5 eurot,

laenulepingu ülesütlemise hoiatus maksab (sisuliselt meeldetuletus) 5 eurot laenulepingu

ülesütlemise teatis 15 eurot. Laenuandja edastas kostjale 23.09.2022 tasulisi meeldetuletusi 1 x 5

eurot + 30.09.2022 ülesütlemise hoiatus (sisuliselt meeldetuletus) 1 x 5 eurot + 18.11.2022 teatis

laenulepingu ülesütlemise kohta 1 x 15 eurot = 25 eurot.

Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 577,65 eurot

5 (29)

(s.h põhivõlg 443,76 eurot, intressid 50,21 eurot, hooldustasust summas 5,13 eurot, viivis 53,55

eurot seisuga 24.03.2023 ja sissenõudmiskulud summas 25 eurot).

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 21.12.2021 laenulepingust nr Y211219099

tulenev põhivõlgnevus 467,94 eurot, intress 63,64 eurot, lepingu hooldustasu 5,63 eurot,

sissenõudmiskulud 15 eurot ja seisuga 24.03.2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis

113,79 eurot ning edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 25.03.2023.a põhinõudelt 467,94 eurot

kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 38% aastas.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 07.01.2022 laenulepingust nr Y220106122

tulenev põhivõlgnevus 443,76 eurot, intress 50,21 eurot, lepingu hooldustasu 5,13 eurot,

sissenõudmiskulud 25 eurot ja seisuga 24.03.2023 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis

53,55 eurot ning edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 25.03.2023.a põhinõudelt 443,76 eurot

kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 34% aastas.

Hageja selgitus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta

Hageja on seisukohal, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning

kontrollinud piisava põhjalikkusega laenusaaja maksevõimelisust.

Esimese laenutaotluse esitas kostja 19.12.2021 aastal summas 500 eurot. Kostja esitas samuti

oma pangakonto väljavõtte. Kostja pangakonto väljavõtte järgi olid kostja sissetulekud summas

2096,73 eurot (lisa 23 pangakonto analüüs, lisa 24 andmed mille alusel oli tehtud otsus). Kostja

pangakonto väljavõtte järgi olid kostja kehtivad finantskohustused summas 1226,94 eurot ja

majapidamiskulud 460 eurot. Enne laenu väljastamist kontrollis laenuandja maksehäireregistri.

Saadud andmete põhjal ei olnud kostjal laenu väljastamise ajal maksehäireid. Kinnisvara registri

järgi kostjal oli 1 kinnisvara. Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse 24,72 eurot. Pärast

laenude väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega, 1711,66 eurot (kostja

finantskohustused 1226,94 + majapidamiskulud 460 + väljastatud laenud 24,72 = 1711,66).

Reserv summas 385,07 eurot (2096,73-1711,66).

Teise laenutaotluse esitas kostja 07.01.2022 aastal summas 500 eurot. Koos oma taotlusega esitas

kostja oma pangakonto väljavõtte. Töökoht on sama. Kostja pangakonto väljavõtte järgi olid

kostja sissetulekud summas 1832,98 eurot (lisa 26 pangakonto analüüs, lisa 27 andmed mille

alusel oli tehtud otsus). Kostja pangakonto väljavõtte järgi olid kostja kehtivad finantskohustused

summas 1134 eurot ja majapidamiskulud 200 eurot. Enne laenu väljastamist kontrollis laenuandja

maksehäireregistri. Saadud andmete põhjal ei olnud kostjal laenu väljastamise ajal maksehäireid.

Kinnisvara registri järgi kostjal oli 1 kinnisvara. Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse

23,59 eurot. Pärast laenude väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega,

1409,64 eurot (kostja finantskohustused 1134,00 + majapidamiskulud 200 + väljastatud laen

23,59 = 1357,59). Reserv summas 475,39 eurot (1832,98-1357,59).

Hageja leiab, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt

täidetud taotluses esitatud teavet/maksehäireteregister/kostja pangakonto väljavõtte/palgainfo.

Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse

rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud.

Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas

osamaksega laenulepingut. Krediidihindamise kohaselt leidis laenuandja, et lahutades kostja

igakuistest sissetulekutest igakuised väljaminekud, majapidamiskulud ja taotletava laenu

osamakse jäi kostjale raha reservi. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja igati

usaldusväärne ja laenukõlblik klient. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat,

osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine

6 (29)

kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti

usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta.

Kostja esialgne vastus hagile

Kostja ei tunnista hagi esitatud kujul. Hageja on halvas usus pöördunud kohtusse kuigi kostja

palus kohtuväliselt ümberkujundamist. Laenu andja dokumentide järgi Ü OÜ, mitte hageja.

Kostja palub kohtul kontrollida hagi esitamise õigust. Võlanõude loovutamise kohta pole esitatud.

Lepingu ülesütlemist pole kostja kätte saanud. Tüüpleping mis kohtule on hageja esitanud on

kostja poolt allkirjastamata. Isegi juhul kui hageja tõendab võla menetlemise õigust on tegemist

tüüplepingu tingimustega mida ei saanud kostja kliendina tingida ega vastu vaielda.

Tüüplepingutingimuste osas on kostja seisukohal, et krediidikulukuse määr on ikkagi

ebaproportsionaalselt suur, seades kostja veelgi raskemasse seisundisse. Hageja ei uurinud

piisavalt kostja laenuvõimekust, sh laekumisi. Kostja kontole laekus abikaasa töötasud, kuid ka

abikaasa on töövõimetuse tõttu kodune. Kostja oli laenu taotlemisel ka töövõimetu,

vähidiagnoosiga, 4 aste, käis operatsioonidel ja ravil. Kostja oli väga haavatavas olukorras ja ei

saanud adekvaatselt hinnata laenu tingimusi, hageja laenu kulukuse määra mõju kostjale ei

selgitanud.

Kostja taotleb viivismäärade, leppetrahvide ja intressimäärade vähendamist nullini. Samuti

taotleb kostja laenu haldamisega mittevajalike lisakulude tühistamist, millega on kunstlikult

suurendatud laenumakse koormust. Kostja leiab, et hinnakiri ei ole osapoolte vahel läbiräägitud

kokkulepe, vaid tüüplepingu tingimus, mis ebaproportsionaalselt ja eksitavalt kostja

maksukoormust tõstab. Kostjale polegi olnud üheselt arusaadav kuidas hageja võlanõudejääki on

arvutanud. Kostja kinnitab, et hagi kohtule esitamine on üllatuslik, kostja on ise palunud hagejaga

kohtuväliselt ajatamist. Hageja ei ole selle peale midagi vastanud. Kostja viibis väga raske

haigusega haiglas, oli ravimite mõju all, hageja seevastu kasutas kostja haavatavust ja abituse

halvas usus ära, tekitades menetluskulusid nii iseendale kui ka kostjale. Hageja on ise rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, vähemalt oleks hageja pidanud kostja olukorda

põhjalikumalt uurima ja selgitama ebaproportsionaalse koormava laenu mõju kostjale. Mingeid

selgitusi hageja ei andnud, laenu vormistamine oli veebis.

Tüüplepingu tingimuste tühistamise avaldus palub kostja lugeda üle antuks käesoleva vastusega.

Hageja ei ole arvestanud kostja laenumakseid, laenumakseid on lugenud tasutuks suva järgi.

Hageja keeldus kohtuväliselt võlga ümberkujundamisest, vähendada osamaksete suurust. Hagejat

ajendas laenu andma ärikasu, mis kogumis suurendas kostjal makseraskust. Pole jälgitav

põhilaenu jääk, viivised, intressid jm trahvid. Hageja ei ole arvestanud kõiki makseid mida kostja

on tasunud, sh viivis ebaõigesti arvestatud. Kostja ei välista kompromissi sõlmimist, hageja on

sellest ise enne kohtusse pöördumist välistanud. Kuivõrd hageja tegeleb laenudega, on tal

võimekus esitada hagi, mistõttu on ebaõiglane menetluskulud jätta kostjale. Hageja on ise süüdi

menetluskuulude põhjustamises iseendale ja kostjale. Kokkuvõttes palub kostja jätta hageja hagi

esitatud kujul rahuldamata, menetluskulud kõik jätta hageja kanda sõltumata lahendist, kuna

menetluskulude jätmine kostjale oleks ebaõiglane ja raskendaks kostja materiaalset olukorda

veelgi.

Hageja seisukoht kostja esialgsele vastusele

Kostja märkis oma vastuses, et hageja on halvas usus pöördunud kohtusse kuigi kostja palus

kohtuväliselt ümberkujundamist.

Hageja teavitab kohtule, et kostja pole pöördunud hageja poole kohtuväliselt ning hageja on

seisukohal, et kostja peab silmas, et pöördus esmase laenuandja poole. Hageja võttis ühenduse

7 (29)

esmase laenuandjaga ning teavitab kohtule, et kostja pöördus esmase laenuandja poole e-

kirjadega: - 26.05.2022 e-kiri: Mina S G olin raskel operatsioonil, olen haiguslehel kuni 16.06.

Palun pikendada laenu maksetähtaegu või maksan ma neid osaliselt; - 15.06.2022 e-kiri: Mina S

G 2 kuud olen haiguslehel. Augusti kuust hakkan maksma. Palun oodata. Maksan võlgnevused

osadena; - 13.07.2022 e-kiri: Mina S G palun mitte anda edasi minu kohustusi. Järgmisel kuul

maksan rohkem. Nii maksan ma järge mööda ka võlgnevuse ja hakkan maksma vastavalt

maksegraafikule. Praegu on keeruline majanduslik olukord enamustel Eesti elanikel. Palun

veelkord tulla mulle vastu; - 02.09.2022 e-kiri: Olen S G ja palun vähendada maksete summat.

Kuna olen haige ja palk on vähenenud. Tee uus maksegraafikut.

Kõikidele kostja pöördumistele reageeris laenuandja ja kostja sai täpsed selgitused, et tema

juhtumi puhul on vaja ära maksta kogunenud võlgnevus ja peale seda peab ta esitama vastava

taotluse maksepuhkuse saamiseks. Olukord poleks jõudnud kohtumenetluseni, kui kostja oleks

täpselt täitnud lepingu tingimusi ja oleks järginud laenuandja juhiseid. Hageja pöördus kohtu

poole oma huvide kaitseks.

Kostja märkis oma vastuses, et laenuandja dokumentide järgi Ü OÜ, mitte hageja. Palub kohtul

kontrollida hagi esitamise õigust. Võlanõude loovutamise kohta pole esitatud. Lepingu

ülesütlemist pole kostja kätte saanud.

Vastavalt VÕS § 170 kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei

loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude

loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

Teatis nõude loovutamisest oli esitatud kostjale 21.12.2022 kostja e-posti aadressile XXX. Hageja

selgitab kohtule, et taotluse esitamisel esitas kostja oma andmed ning andmete hulgas märkis, et

tema e-posti aadress on XXX. Hageja samuti juhib kohtu tähelepanu, et teatise laenulepingu

ülesütlemise kohta oli edastatud kostjale 18.11.2022 ning kostja vastas 26.11.2022 “Tere! Seoses

haigestumisega ei saanud maksta laenu. Praegu olen ma peale haiguslehte puhkusel ja

detsembris raha pole. Palun leida kompromissi seoses maksetega jaanuarist. Võin saata haiguse

epikriisi. Lugupidamisega Si! XXX. Hageja juhib kohtu tähelepanu, et kõik meeldetuletused ja

kõik kirjavahetus kostjaga toimus samuti antud e-posti kaudu. Hageja samuti kinnitab kohtule, et

kostja ei teavitanud laenuandjat, et tema e-posti aadress on muutunud.

Kostja märkis oma vastuses, et tüüpleping mis kohtule on hageja esitanud on kostja poolt

allkirjastamata. Isegi juhul kui hageja tõendab võla menetlemise õigust on.

TsÜS § 79 kohaselt kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm,

peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu

teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Krediidiandja tahteavaldus

võib väljenduda ka konkludentselt – so raha ülekandmise teel tarbijale/laenutaotlejale.

Krediidisummad on kostjale üle kantud. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult

taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu

põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest.

Kostja märkis oma vastuses, et tüüplepingutingimuste osas on kostja seisukohal, et

krediidikulukuse määr on ikkagi ebaproportsionaalselt suur, seades kostja veelgi raskemasse

seisundisse. Hageja ei uurinud piisavalt kostja laenuvõimekust, sh laekumisi. Kostja kontole

laekus abikaasa töötasud, kuid ka abikaasa on töövõimetuse tõttu kodune. Kostja oli laenu

taotlemisel ka töövõimetu, vähidiagnoosiga, 4 aste, käis operatsioonidel ja ravil. Kostja oli väga

haavatavas olukorras ja ei saanud adekvaatselt hinnata laenu tingimusi, hageja laenu kulukuse

määra mõju kostjale ei selgitanud. Hageja on seisukohal, et kostjal nagu laenuvõtjal oli võimalus

8 (29)

loobuda laenu võtmisest ning tühistada oma taotlus. Lepingu sõlmimisel ei olnud vastastikuste

kohustuste tasakaal kostja jaoks oluline. Kostja oleks võinud võtta krediiti ka mõnelt teiselt

laenuandjalt, kuid kostja pidas krediidi võtmisel oluliseks protsessi lihtsust ja kiirust. Lepingu

sõlmimisel kinnitas kostja, et ta on teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei

täida laenulepingut nõuetekohaselt.

Hageja samuti ei ole nõus kostjaga, et krediidikulukuse määr on ebaproportsionaalne suur.

21.12.2021 sõlmitud laenulepingu nr Y211219099 krediidi kulukuse määr on 55,29%. Eesti

Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2021. aasta

detsembris (21.12.2021 lepingu sõlmimisel) oli 18,68%. 07.01.2022 sõlmitud laenulepingu nr

Y220106122 krediidi kulukuse määr on 49,51%. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2022. aasta jaanuaris (07.01.2022 lepingu

sõlmimisel) oli 16,95%. Seega ei ületanud krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimisel Eesti

Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda ning seega on tarbijakrediidileping kehtiv.

Kostja taotles viivismäärade, leppetrahvide ja intressimäärade vähendamist nullini. Samuti taotles

kostja laenu haldamisega mittevajalike lisakulude tühistamist, nagu laenuhooldustasu nõue,

millega on kunstlikult suurendatud laenumakse koormust.

Hageja on seisukohal, et hageja taotlus ei ole põhjendatud ning ei ole arusaadav mille alusel

kostja antud taotlus esitas. Hageja eraldi märgib, et ei nõua kostjalt leppetrahvi. Hageja leiab, et

kostja väited majandusliku seisukorra kohta ei ole tõendatud, põhjendatud ega õigustatud. Ei ole

eluliselt usutav, et kostja on maksevõimetu. Kostja on ainult seda väitnud, kuid ei ole seda

tõendanud. Kostja on jätnud tõendid esitamata. Kuivõrd kostja ei ole käesolevas asjas esitanud

tema majanduslikku seisundit hinnata võimaldavaid tõendeid, ei saa kohus viivist/intress

vähendada tulenevalt kostja majanduslikust seisundist. Füüsilise isiku majandusliku seisundi

hindamisel tuleb eelkõige arvesse võtta igakuiseid sissetulekuid. Seega peaks kohus kostja

majandusliku seisundi hindamiseks kohustama kostjat esitama pangakonto väljavõtted, kus

kajastuvad andmed kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta.

Kostja märkis oma vastuses, et kostjale polegi olnud üheselt arusaadav kuidas hageja

võlanõudejääki on arvutanud. Hageja ei saa nõustada kostjaga. Hageja on oma hagiavalduses

põhjalikult, selgelt ja detailselt selgitanud oma nõuet ja selle kujunemist. Hageja on oma

hagiavalduses esitanud ka matemaatilise arvestuskäigu, kuidas hageja nõutud summadeni on

jõudnud. Hageja jääb hagis esitatud nõude juurde. Juhul, kui kostja peab hageja esitatud

arvestuskäiku valeks, oleks kostjal tulnud esitada enda poolne arvestuskäik. Kostja seda teinud ei

ole.

Kostja märkis oma vastuses, et hageja ei ole arvestanud kostja laenumakseid, laenumakseid on

lugenud tasutuks suva järgi. Hageja ei saa nõustada kostjaga. Hageja arvestas kõik kostja

tasumised. Oma vastuse juures kostja esitas pangakonto väljavõtte kostja tasumistega.

Lisa „statment 43“: 16.12.2021 kostja makse summas 49,99 eurot ei ole tehtud hagi aluseks

olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. Antud makse on

seotud laenulepinguga nr Y210908001; 05.09.2021 kostja makse summas 122,76 eurot ei ole

tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses

arvestamisele. Antud makse on seotud laenulepinguga nr Y210721030; 09.12.2021 kostja makse

summas 122,76 eurot ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu

käesolevas menetluses arvestamisele. Antud makse on seotud laenulepinguga nr Y210721030;

15.11.2021 kostja makse summas 49,99 eurot ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning

seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. Antud makse on seotud laenulepinguga nr

9 (29)

Y210908001; 09.11.2021 kostja makse summas 122,76 eurot ei ole tehtud hagi aluseks olevatele

lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. Antud makse on seotud

laenulepinguga nr Y210721030; 20.10.2021 kostja makse summas 49,99 eurot ei ole tehtud hagi

aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. Antud

makse on seotud laenulepinguga nr Y210908001; 11.10.2021 kostja makse summas 122,76 eurot

ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses

arvestamisele. Antud makse on seotud laenulepinguga nr Y210721030; 09.08.2021 kostja makse

summas 122,76 eurot ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu

käesolevas menetluses arvestamisele. Antud makse on seotud laenulepinguga nr Y210721030.

Lisa „statment 44“: 06.09.2022 kostja tasumine summas 105,55 + 178,93 eurot=284,48 eurot.

Tasumine läks kostja võlgnevuste katteks ning oli jagatud kostjaga sõlmitud lepingute vahel.

Süsteem toimib sellisel viisil, et laenuvõtjate makseid arvestatakse esmaselt tekkinud võlgnevuste

katteks, kui makstud summast jääb raha üle siis peetakse seda järgmise makse ettemaksuks.

Antud

ülekande hetkeks olid kostjal võlgnevused kõikide laenulepingutega, sellisel viisil jagab süsteem

makse kõikide lepingute vahel vastavalt möödunud maksetähtajale. 164,34 eurot läks tekkinud

võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y210721030. Antud makse ei ole tehtud hagi

aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 64,82

eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y210908001. Antud makse ei

ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses

arvestamisele. 15,65 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr

Y211219099. 39,40 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr

Y220106122. 08.08.2022 tasumine summas 472,26 eurot. Tasumine läks kostja võlgnevuste

katteks ning oli jagatud kostjaga sõlmitud lepingute vahel. 164,61 eurot läks tekkinud

võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y210721030. Antud makse ei ole tehtud hagi

aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 65,23

eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y210908001. Antud makse ei

ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses

arvestamisele. 202,63 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr

Y211210004. Antud makse ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu

käesolevas menetluses arvestamisele. 39,52 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud

laenulepinguga nr Y220106122. Kokku 472,26 eurot.

06.07.2022 tasumine summas 300 eurot. Tasumine läks kostja võlgnevuste katteks ning oli

jagatud kostja sõlmitud lepingute vahel. 164,34 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud

laenulepinguga nr Y210721030. Antud makse ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele

ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 65,37 eurot läks tekkinud võlgnevusele,

mis on seotud laenulepinguga nr Y210908001. Antud makse ei ole tehtud hagi aluseks olevatele

lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 30,79 eurot läks tekkinud

võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y211210004. Antud makse ei ole tehtud hagi

aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 39,50

eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y220106122 (vt 24.03.2023

hagiavaldus p.31 tabelis). Kokku 300 eurot.

13.03.2022 tasumine summas 299 eurot. Tasumine läks kostja võlgnevuste katteks ning oli

jagatud kostja sõlmitud lepingute vahel. 136,28 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud

laenulepinguga nr Y210721030. Antud makse ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele

ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 58,69 eurot läks tekkinud võlgnevusele,

mis on seotud laenulepinguga nr Y210908001. Antud makse ei ole tehtud hagi aluseks olevatele

lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 35,00 eurot läks tekkinud

võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y211210004. Antud makse ei ole tehtud hagi

10 (29)

aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 34,91

eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y211219099. Antud makse ei

ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses

arvestamisele. 34,12 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr

Y220106122 (vt 24.03.2023 hagiavaldus p.13 tabelis). Kokku 299,00 eurot.

04.02.2022 kostja makse summas 24,72 eurot (vt 24.03.2023 hagiavaldus p.13 tabelis).

09.01.2022 kostja makse summas 122,76 eurot ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele

ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. Antud makse on seotud laenulepinguga

nr Y210721030. 10.04.2022 makse summas 160,24 eurot. Tasumine läks kostja võlgnevuste

katteks ning oli jagatud kostja sõlmitud lepingute vahel. 58,39 eurot läks tekkinud võlgnevusele,

mis on seotud laenulepinguga nr Y210908001. Antud makse ei ole tehtud hagi aluseks olevatele

lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 35,00 eurot läks tekkinud

võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y211210004. Antud makse ei ole tehtud hagi

aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 34,15

eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y211219099. 32,70 eurot läks

tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y220106122. Kokku 160,24 eurot.

09.02.2022 makse summas 122,76 eurot. Tasumine läks kostja võlgnevuste katteks ning oli

jagatud kostja sõlmitud lepingute vahel. 112,62 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud

laenulepinguga nr Y210721030. Antud makse ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele

ning seega ei kuulu käesolevas menetluses arvestamisele. 10,14 eurot läks tekkinud võlgnevusele,

mis on seotud laenulepinguga nr Y211219099. 17.01.2022 makse summas 24,72 ja 49,99 eurot.

49,99 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr Y210908001. Antud

makse ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu käesolevas menetluses

arvestamisele. 24,72 eurot läks tekkinud võlgnevusele, mis on seotud laenulepinguga nr

Y211210004. Antud makse ei ole tehtud hagi aluseks olevatele lepingutele ning seega ei kuulu

käesolevas menetluses arvestamisele.

Hageja tasus kokku 5 lepingu katteks 2624,70 eurot (kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte

alusel). Pärast laenulepingu nr Y210721030 sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku

1479,29 eurot. Pärast laenulepingu nr Y210908001 sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt

kokku 512,46 eurot. Pärast laenulepingu nr Y211210004 sõlmimist on laenuandjale laekunud

kostjalt kokku 125,58 eurot. Pärast laenulepingu nr Y211219099 sõlmimist on laenuandjale

laekunud kostjalt kokku 119,57 eurot. Pärast laenulepingu nr Y220106122 sõlmimist on

laenuandjale laekunud kostjalt kokku 185,17 eurot + 202,63 eurot pärast lepingu ülesütlemist.

KOKKU 2624,70 eurot. Seega on ilmselge, et hageja arvestused kattuvad kostja poolt esitatud

pangakonto väljavõttega ja kostja maksetega.

Kostja palus jätta hageja hagi esitatud kujul rahuldamata, menetluskulud kõik jätta hageja kanda

sõltumata lahendist, kuna menetluskulude jätmine kostjale oleks ebaõiglane ja raskendaks kostja

materiaalset olukorda veelgi. Hageja veel kord juhib kohtu tähelepanu, et ei ole usutav, et kostja

on maksevõimetu. Kostja on ainult seda väitnud, kuid ei ole seda tõendanud. Hageja on

seisukohal, et kostja esitab kohtule paljasõnalised väiteid. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et

kostja menetlus- ja õigusabikulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja märgib, et kuna kostja

vabatahtlikult võlgnevust ei likvideerinud, siis on kostja ise oma tegevusega põhjustanud

olukorra, kus hagejal ei jäänud muud üle, kui oma huvide kaitseks kohtu poole pöörduda. Hageja

samuti ei ole nõus sellega, et kohtul on õiguslik alus jätta hageja hagiavaldus rahuldamata. Kostja

väidab paljasõnaliselt, et kostja on maksevõimetu ning ei ole arusaadav, mille alusel kohus võib

jätta hagiavaldus täilikult rahuldamata. Kostjal on kohustus laenuna saadud rahasumma tagasi

maksta.

11 (29)

Kostja riigi õigusabi taotluse lahendamine

Viru Maakohus tegi 02.10.2024 korraldava määruse, millega andis kostjale tähtaja hageja

vastusele seisukoha esitamiseks ning enda vastuväidete põhjendamiseks ja tõendamiseks. Kostja

esitas kohtule 04.10.2024 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Viru Maakohus rahuldas kostja riigi

õigusabi taotluse 25.10.2024 määrusega. Kohus määras riigi õigusabi korras määratud esindajale

tähtajaja hageja hagiavaldusele ning hageja seisukohale vastamiseks.

Kostja vastus

Kostja palub jätta kohtul hagi täielikult rahuldamata. Kostja ei tunnista hagiavalduses esitatud

nõudeid ning vaidleb neile vastu. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et 21.12.2021 leping on tühine VÕS

§ 4062 lg 1 alusel. Veel on laenuandja rikkunud laenulepingute sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet VÕS § 4034 kohaselt. Laenuandja ei ole järginud 07.01.2022 lepingu

ülesütlemisel VÕS § 416 lg-s sätestatud piiranguid.

Laenuandja sõlmis kostjaga kaks tarbijakrediidilepingut VÕS § 402 lg 1 mõttes.

Hageja on esitanud 24.03.2023 hagiavalduse juurde kostja pangakontode väljavõtete analüüsid (vt

dtl 190 ja 195). 21.12.2021 lepingu sõlmimist puudutav kostja pangakontode väljavõte nähtub dtl

190. Selle kohaselt on laenuandja analüüsinud kostja kolme pangakonto väljavõtet, mille kohaselt

on kostja sissetulekud (palk, teised sissetulekud, toetused) kokku perioodil 2021 juuni kuni 2021

detsember 12 606,27 eurot. Samal perioodil on olnud kostjal väljaminekuid (finantskohustused,

majapidamiskulud ning muud kulutused) kokku 40 062,65 eurot. 07.01.2022 lepingu sõlmimiseks

koostatud kostja pangakontode analüüsi kohaselt oli kostjal perioodil 2021 juuli kuni 2022

jaanuar sissetulekuid (palk, teised sissetulekud, toetused) kokku 11 399,62 eurot ning

väljaminekuid (finantskohustused, majapidamiskulud ning muud kulutused) kokku 37 983,62

eurot. Laenuandja enda koostatud analüüside järgi ületavad kostja kulutused rohkem kui kolm

korda kostja sissetulekuid. Lisaks nähtub hageja 02.05.2023 esitatud menetlusdokumendi punktist

8, et kostjal on laenuandja ees veel mitmeid võlgnevusi, mis tulenevad varem sõlmitud

laenulepingutest (vt dtl 260-262).

Laenuandja ei saanud olla 21.12.2021 ning 07.01.2022 lepinguid sõlmides veendunud, et kostja

on krediidivõimeline ning on suuteline temale antud laene tähtaegselt tagasi maksma. Kui

inimese väljaminekud ületavad kolmekordselt sissetulekuid, siis järelikult inimesel ei saa olla

lisaraha, mille arvelt ta oleks võimeline täitma tulevikus tekkivaid võlakohustusi. Arvestades veel

sellega, et laenuandja oli korduvalt andnud kostjale laene, mille tasumisega oli kostjal tekkinud

raskusi, siis laenuandja tegevust, millega ta andis uuesti laenu kostjale, ei saa pidada kooskõlas

vastutustundliku laenamise põhimõttega. Laenuandja andis laenu tarbijale, kes ei ole võimeline

tagasi maksma laenu lepingus kokkulepitud tingimustel.

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub sama paragrahvi 6. lõikes sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Järelikult tuleb kostjal 21.12.2021 lepingu

ning 07.01.2022 lepingu alusel tagasi maksta tasumata jäänud laenusummad, millele lisanduvad

intressid VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras.

VÕS § 4062 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

12 (29)

kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud

tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks

korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehel on märgitud, et 30.11.2021 seisuga

oli kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr

16,95% (vt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102).

Seega tuli sellest määrast lähtuda ka 21.12.2021 lepingu ning 07.01.2022 lepingu sõlmimise ajal.

Järelikult on tarbijakrediidileping tühine siis, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi

kulukuse määr aastas ületas 50,85% (3*16,95=50,85). 21.12.2021 lepingu p 1.11 järgi oli krediidi

kulukuse määr 55,29% ning 07.01.2022 lepingu p 1.11 järgi 49,51%. Lähtudes eelnevast, tuleb

asuda seisukohale, et kostjaga sõlmitud 21.12.2021 tarbijakrediidileping on tühine.

VÕS § 4062 lg 3 alusel, kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi 1. lõikes sätestatu kohaselt

tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks,

milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul

tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi sama seaduse § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.

Kuigi laenuandja on 21.12.2021 lepingu öelnud üles, siis sellist lepingu ülesütlemist ei saa pidada

õiguslikuks. Tühisel lepingul ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi

algusest peale õiguslikke tagajärgi. Järelikult ei ole võimalik öelda üles ka tühist lepingut. Seega

21.12.2021 lepinguga võetud kohustuse tuleb kostjal täita hiljemalt 21.12.2024 ning kostjal tuleb

tagasi maksta laenusumma, millele lisanduvad VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intressid.

Vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu

üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Sama

sätte 2. lõike alusel peab krediidiandja pakkuma tarbijale hiljemalt koos sama paragrahvi 1.

lõikes nimetatud tähtaja andmisega võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.

Laenuandja edastas kostjale 18.11.2022 ja 07.01.2022 lepingu ülesütlemise teate, millega ütles

lepingu üles, kuna kostja ei ole tasunud oma võlga. Samas on hageja toonud 24.03.2023 esitatud

hagiavalduse p-s 31 (vt dtl 120) välja, et kostja tegi makseid kokku 185,17 eurot 2022 märtsis,

aprillis, juulis, augustis ning septembris. Kostja pidi iga kuu tasuma laenuandjale 23,59 eurot.

Maksegraafiku kohaselt oleks pidanud kostja laenuandjale kokku tasuma 15.09.2022 seisuga

188,72 eurot. Seega oli kostja 15.09.2022 seisuga laenuandjale jätnud tasumata tagasimakseid

3,55 euro ulatuses.

Laenuandja 18.11.2022 edastatud ülesütlemise teates ei ole märgitud, et laenuandja oleks andnud

kostjale täiendavat tähtaega puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle

tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Kuigi laenuandja edastas kostjale eelnevalt hoiatusi lepingu ülesütlemise kohta, siis viimane

hoiatus edastati 30.09.2022.a. Kuna VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tagasimakset tuleb tõlgendada

selliselt, et tagasimakse koosneb laenu põhiosast ning intressist, siis 30.09.2022 edastatud teadet

ei saa pidada täiendava tähtaja andmiseks, mis andis laenuandjale õiguse 07.01.2022 leping üles

öelda vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Veel ei ole kostjale 18.11.2022 edastatud ülesütlemise teade

kooskõlas VÕS § 416 lg-ga 2, kuna sellest teatest ei nähtu nagu laenuandja oleks pakkunud

kostjale täiendava tähtaja jooksul võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Järelikult ei

13 (29)

ole laenuandja öelnud kehtivalt üles ka 07.01.2022 lepingut.

Kostja esitab kohtule avalduse nõuete tasaarvestamiseks.

Kui kohus nõustub kostja eelpool kirjeldatud käsitlusega, siis VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tuleb

21.12.2021 lepingu ning 07.01.2022 lepingu intressimääraks lugeda VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär. Sama sätte järgi ei võlgne kostja hagejale muid tasusid. Kuna 21.12.2021 leping on

VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, siis sama sätte 3. lõike alusel tuleb krediidi kasutamise aja eest

maksta intressi VÕS 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Vastavalt VÕS § 94 lg-le 1 on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Intressikalkulaatori järgi tuleb tasuda VÕS §-s

94 sätestatud intressimäära alusel on summalt 500 eurot 3 aastase perioodi eest intressi kokku

37,57 eurot (vt lisa nr 1, Intressiraport). Järelikult tuleb kostjal tasuda 21.12.2021 lepingu ning

07.01.2022 lepingu alusel hagejale tagasi kokku 1075,14 eurot (2*500+2*37,57= 1 075,14).

Kostja on tasunud laenuandjale lepingutasu mõlema lepingu eest 15 eurot, 21.12.2021 lepingu

alusel 119,57 eurot ning 07.01.2022 lepingu alusel 185,17 eurot ehk kokku 334,74 eurot. Kostja

annab oma nõusoleku tema poolt tasutud summad tasaarvestada hageja nõudega, mille järgi tuleb

kostjal tasuda hagejale veel 740,40 eurot.

Hageja seisukoht kostja vastusele

Hageja jääb esitatud hagiavalduse juurde.

Kostja märkis oma vastuses, et kostja ei tunnista hagiavalduses esitatud nõudeid ning vaidleb

neile vastu. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et 21.12.2021 leping on tühine võlaõigusseaduse (VÕS) §

406-2 lg 1 alusel, kuna tarbija poolt tasumisele kuulunud krediidi kulukuse määr aastas ületas

krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Veel on

laenuandja rikkunud laenulepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS §

403-4 kohaselt. Laenuandja ei ole järginud 07.01.2022 lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg-s

sätestatud piiranguid.

Hageja leiab, et ükski esitatud väidetest ei anna põhjust jätta hagiavaldus täielikult rahuldamata.

Kostja võlgneb võlausaldajale nõude põhiosa. Kostja leidis, et 21.12.2021 leping on tühine

võlaõigusseaduse (VÕS) § 406-2 lg 1 alusel, kuna tarbija poolt tasumisele kuulunud krediidi

kulukuse määr aastas ületas krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda. Hageja teavitab kohtule, et ei nõustu kostja väitega ning põhjendab oma seisukoha

järgmiselt.

Ü OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud 21.12.2021 laenuleping nr Y211219099. Laenulepingu p 1.11

ja laenulepingu põhitingimuste p 3 kohaselt on krediidikulukuse määr 55,29% aastas.

Krediidikulukuse määra avaldavad 2 korda aastas. Üks kord detsembris ja teine kord juunis.

Detsembris avaldatud krediidikulukuse määr on aluseks tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse

ülempiiri seadmisele alates 1. jaanuarist. Ja juunist avaldatud krediidikulukuse määr on aluseks

tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse ülempiiri seadmisele alates 1. juulist. Vastavalt Eesti

Panga www.statistika.eestipank.ee interneti leheküljele on märgitud selgitusele “Tarbimislaenude

krediidi kulukuse määr esitatakse kuue kuu keskmisena. Näiteks, 31.05.2015 kohta avaldatav

näitaja peegeldab perioodil 1. detsember kuni 31. mai sõlmitud tarbimislaenu lepingute keskmist

krediidi kulukuse määra ning see on aluseks tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse ülempiiri

seadmisele alates 1. juulist 2015 (lisa 1). Kuni 31.detsembrini 2021 oli krediidikulukuse määr

18,68% ning alates 1.jaanuarist 2022 oli 16,95%. Pooled sõlmisid lepingu 21.12.2021

14 (29)

krediidikulukuse määraga 55,29%. VÕS § 406-2 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine,

kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal

Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 18,68% x 3 = 56,04%. Seoses sellega ei

ole Ü OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenuleping tühine. Hageja ei saa nõustuda kostjaga kuna

krediidikulukuse määr suuruses 16,95% oli avaldatud ja uuendatud 22.12.2021 (lisa 2). Hageja

esitab kohtule pilte Eesti Pank interneti leheküljest, kust on nähtav, millal oli uuendatud

krediidikulukuse määr. Seoses sellega hageja ei saa nõustuda kostjaga, et antud krediidikulukuse

määr oli aluseks tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse ülempiiri seadmisele alates 21

detsembrist 2021. Seoses sellega kuni 31.detsembrini 2021 oli krediidikulukuse määr 18,68%

ning alates 1.jaanuarist 2022 oli 16,95%.

Ü OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud 07.01.2022 laenuleping nr Y220106122. Laenulepingu p 1.11

ja laenulepingu põhitingimuste p 3 kohaselt on krediidikulukuse määr 49,51% aastas. 1.jaanuarist

2022 krediidikuluse määr oli 16,95% (16,95%x3=50,85). Seoses sellega ei ole Ü OÜ ja kostja

vahel sõlmitud laenuleping tühine.

Hageja on seisukohal, et kostjal on kõrgendatud ootusi laenuandjale. Laenuandja ülesanne on

kindlaks teha, kas kostjal on pärast kohustuste ja minimaalsete elamiskulude tasumist reservi

tekkinud kohustuse tasumiseks. Siiski ei ole laenuandja kohustatud oma analüüsis arvesse võtma

selliseid kulusid nagu taksokulud või restoranis toitlustamine. Kostja tugineb täieliku väljavõtte

analüüsile, mis näitab kõiki tehinguid pangakonto väljavõttel, kuid laenuandja ülesanne vaid

laenuvõtja elamiskulusid ja kohustusi. Ülejäänud kulusid reguleerib kostja ise, st kui ta otsustab

restoranis einestada või taksoga sõita, ei ole need kulud maksevõime kaalumisel kohustuslikud.

Laenuandja on tuvastanud, et kostjal on pärast nende lepingute sõlmimist reservi. Kuidas seda

laenuvõtja jaotab, on tema isiklik küsimus. Pangakonto väljavõtte analüüsist selgub üsna selgelt,

et ülejäänud reserv, arvestades, et elamiskulude ja kohustuste maksimaalsed kulutused on arvesse

võetud, on tavalisele inimesele piisav. Vastutustundliku laenamise nõude täitmisel ei saa

krediidiasutuse tegevust kvalifitseerida konkreetses laenusuhtes vastutustundliku laenamise

nõude rikkumisena, kui see puudutab asjaolusid, mis ei ole krediidiasutuse otsese kontrolli all ja

millega kaasnevad riskid on laenuvõtmisele olemuslikud või mida krediidiasutus ei saanud ega

pidanud ette nägema (nt. kliendi võetud kohustusi eraisikutelt/tuttavatelt, kliendi hilisema

makseraskuse põhjustab majanduskeskkonna üldine halvenemine, kliendi töötasu

kaotus/vähenemine, kliendi muude tulude vähenemine, tagatisvara turuväärtuse vähenemine,

kliendi poolt hiljem võetud täiendavad finantskohustused, kliendi poolt tema tegeliku laenuhuvi

ja finantsvõimekuse varjamine jmt). Krediidiasutusel on vastutustundliku laenamise nõude

rakendamisel õigus eeldada, et klient teab oma laenueesmärki ja finantsolukorda ning, et klient

esitab krediidiasutusele enda huvi ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Lisaks peab

siiski krediidisaaja eelkõige ise hindama oma võimekust võetud kohustusi täita. Lepinguvabaduse

põhimõttest tulenevalt on isikul võimalik otsustada, kas ta soovib laenuandja poolt pakutavatel

tingimustel lepingu sõlmida või mitte. Seega hageja on seisukohal, et laenuandja on juhindunud

vastutustundliku laenamise põhimõttest.

Hageja on seisukohal, et laenuandja ei olnud põhjuseks, et kostjal tekkisid terviseprobleemid.

Esialgu maksis kostja kõik õigeaegselt ja teatas alles 15.06.2022 terviseprobleemidest.

Laenuandja ei saanud ega saa laenuvõtja terviseprobleeme ette näha. Kui laenuvõtja ise ei ole

oma terviseprobleemidest teatanud, siis ei ole kogu terviseajalugu laenuandjale kergesti

kättesaadav. Nagu eespool öeldud, teatas kostja oma terviseprobleemidest esimest korda alles

15.06.2022, st pool aastat pärast lepingute sõlmimist. Seega on ilmselge, et kostja sattus sellisesse

olukorda mitte krediidiandja süü tõttu, vaid oma tervisliku seisundi tõttu, mida krediidiandjal ei

ole võimalik mõjutada ega kuidagi ette näha. Laenu võttis isik, kes oli sel ajal XXX, st mitte

eakas isik, kelle tervislik seisund võis lepingute kehtivuse ajal halveneda. Hageja jääb esitatud

15 (29)

hagiavalduse juurde.

Kostja seisukoht hageja vastusele

Kostja jääb kõikide oma varasemate seisukohtade juurde, mida on menetluses esitanud. Kostja

leiab, et hageja poolt viidatud selgitav informatsioon Eesti Panga lehel on õige. Samas märgib

kostja, et õiguse kohaldamisel tuleb lähtuda vastava seaduse tekstist. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas

ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Lähtudes asjaoludest, siis anti kostjale laenu 21.12.2021.a. Enne laenulepingu andmist oli Eesti

Pank viimati avaldanud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 30.11.2021, milleks

oli 16,95%. Kostja on seisukohal, et kui tõlgendada grammatiliselt VÕS § 4062 lg-t 1, siis tuleb

võtta tarbimislaenude kulukuse määra arvutamisel arvesse 30.11.2021 avaldatud määr, kuna

tegemist on vahetult enne kostjaga laenulepingu sõlmimist viimati avaldatud määraga Eesti Panga

kodulehel.

Kirjaliku menetluse määramine

Kuna pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses, määras kohus TsMS § 403 lg 1

alusel lahendada tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohus määras ka pooltele viimase tähtaja, mille

jooksul võivad pooled esitada kohtule vajadusel seisukohti vastaspoole väidete kohta ning määras

otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohus andis pooltele tähtaja esitada kohtule

menetluskulude nimekirjad.

Hageja lõplik seisukoht

Hageja jääb esitatud hagiavalduse juurde. Hageja esitas kohtule kostja pangakonto väljavõtte

analüüsi kui tõendi VTL-i järgimise kohta. Samas jättis ta tähelepanuta, et pangakonto

väljavõtteid ise ei olnud kohtule esitatud. Hageja ei lisa mingeid uusi asjaolusid, vaid lisab oma

nõudele üksnes kostja maksevõime kontrolli pangaväljavõtted seoses kohtu hiljutise praktikaga.

Lisa 1 – kostja pangakonto väljavõtte perioodil juuni 2021-detsember 2021. Lisa 2 – kostja

pangakonto väljavõtte perioodil juuli 2021-jaanuar 2022. Esitatud pangakonto väljavõtted

kinnitavad, et kostja maksevõimet oli kontrollitud ja analüüsitud.

Kostja lõplik seisukoht

Kostja jääb oma menetluses esitatud seisukohtade juurde. Kostja leiab, et hagejaga sõlmitud

21.12.2021 leping on tühine VÕS § 4062 lg 1 alusel, kuna tarbija poolt tasumisele kuulunud

krediidi kulukuse määr aastas ületas krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

enam kui kolm korda. Veel on laenuandja rikkunud nii 21.12.2021 kui ka 07.01.2022

laenulepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 4034 kohaselt.

Laenuandja andis laenu tarbijale, kes ei olnud võimeline tagasi maksma laene lepingutes

kokkulepitud tingimustel. Laenuandja ei saanud olla 21.12.2021 ning 07.01.2022 lepinguid

sõlmides veendunud, et kostja on krediidivõimeline ning on suuteline temale antud laene

tähtaegselt tagasi maksma. Laenuandja ei järginud veel 07.01.2022 lepingu ülesütlemisel VÕS §-

s 416 sätestatud piiranguid.

Hageja on esitanud 17.02.2025 seisukohas asjas täiendavaid dokumente ja väidab, et tegemist on

hageja poolt kostjalt laenu andmise otsustamisel väljanõutud pangakonto väljavõtetega. Kostja

16 (29)

sellega ei nõustu ja palub jätta dokumendid tähelepanuta. Esiteks ei ole tegemist pangakontode

väljavõtetega, vaid exceli tabelitega, milliseid saab käsitada kui hageja seletust aga mitte tõendit

ja teiseks ei tõenda nimetatud tabelid hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist. Kokkuvõtvalt tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata ning menetluskulud panna hageja

kanda. Kui kostjal tuleb hagejale tasuda tagasi laenusummad, siis nendele lisanduvad intressid

VÕS §-s 94 sätestatud määras.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab,

et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning pooltel on võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Ü OÜ-ga (laenuandja, esialgne võlausaldaja) 2 laenulepingut

– 21.12.2021 laenulepingu nr Y211219099 (edaspidi 21.12.2021 leping) 500 euro saamiseks ning

07.01.2022 laenulepingu nr Y229196122 (edaspidi 07.01.2022 leping) 500 euro saamiseks.

Laenulepingud sõlmiti interneti vahendusel.

21.12.2021 lepingu järgi oli intressimäär 38 % aastas ja 0,106% päevas ning krediidikulukuse

määr 55,29% aastas. Laen tuli maksta tagasi 36 kuu jooksul ehk hiljemalt 21.12.2024.a. Makse

summaks oli 24,72 eurot, mis koosnes laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust ning

mis tuli tasuda iga kuu 21. kuupäevaks. Lepingutasuks oli 15 eurot. 07.01.2022 lepingu järgi oli

intressimäär 34 % aastas ja 0,094% päevas ning krediidikulukuse määr 49,51% aastas. Laen tuli

maksta tagasi 36 kuu jooksul ehk hiljemalt 15.01.2025.a. Makse summaks oli 23,59 eurot, mis

koosnes laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust ning mis tuli tasuda iga kuu 15.

kuupäevaks. Lepingutasuks oli 15 eurot.

Kostja on tasunud laenuandjale tagasi 21.12.2021 lepingu alusel 119,57 eurot ning 07.01.2022

lepingu alusel 185,17 eurot. Laenuandja on korduvalt saatnud kostjale meeldetuletusi maksete

tegemiseks. Laenuandja saatis 07.07.2022 kostjale 21.12.2021 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse

ning 05.08.2022 laenulepingu ülesütlemise teate. Laenuandja saatis 01.07.2022 ning 30.09.2022

kostjale 07.01.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatusi ning 18.11.2022 laenulepingu

ülesütlemise teate. Laenuandja loovutas 21.12.2022 oma nõuded kostja vastu hagejale.