3-25-477/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-477

Määruse kuupäev

4. märts 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

Kaido Lundeni riigi õigusabi taotlus

RESOLUTSIOON

Jätta Kaido Lundeni riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD

1. Kaido Lunden (taotleja) esitas 13. novembril 2024 Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse,

milles palus võimaldada endale advokaat Tartu Vangla vastu haginõude esitamiseks. Taotleja

kirjeldas taotluses enda kinnipidamistingimusi aastatel 2023 ja 2024 ning leidis, et vangla

tekitas talle hingelisi, vaimseid ja füüsilisi kannatusi, millel on pöördumatud tagajärjed.

Rahaliste võimaluste puudumise tõttu ei saa ta advokaati palgata ning vajab abi, et esitada hagi

või kriminaalsüüdistus selliste piinamiste eest. Taotleja märkis, et tal on olemas Tartu Vangla

ametlikud vabandused, mis tõendavad tema piinamist ning samuti on asjas olemas tunnistajad.

2. Tartu Maakohus jättis K. Lundeni riigi õigusabi taotluse 7. jaanuari 2025. a määrusega

rahuldamata.

3. Tartu Ringkonnakohus tühistas 26. veebruari 2025. a määrusega Tartu Maakohtu 7. jaanuari

2025. a määruse ning tegi uue määruse, millega jättis Kaido Lundeni taotluse riigi õigusabi

saamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 1). Ringkonnakohus edastas sama määrusega Kaido

Lundeni riigi õigusabi taotluse Tartu Halduskohtule (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus leidis,

et taotleja soovib taotluses kirjeldatud asjaolusid arvestades riigi õigusabi esindamiseks kas

haldus- või halduskohtumenetluses. Seega kuulub taotluse lahendamine haldus-, mitte

maakohtu pädevusse.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus mõistab, et K. Lundeni eesmärk on esitada riigi õigusabi osutaja vahendusel Tartu

Vangla vastu kahjunõue. Arvestades vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 ja HKMS § 47 lg-s 1

sätestatut, tuleks taotlejal enne hüvitamiskaebusega kohtu poole pöördumist läbida kohustuslik

3-25-477

kohtueelne menetlus, sest VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse nõue

kehtib ka siis, kui isik on kinnipidamisasutusest vabanenud (vt Riigikohtu 17. juuni 2015. a

määrus asjas nr 3-3-1-24-15, p 18).

5. K. Lundeni taotluse sisust ei selgu, kas taotleja on vastava kahjunõudega Tartu Vangla poole

pöördunud. Seepärast tõlgendab kohus riigi õigusabi taotlust nii, et taotleja soovib riigi

õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses ja sellele järgnevas võimalikus kohtumenetluses

(riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-d 5 ja 6).

6. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

7. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Samuti ei anta riigi õigusabi olukorras, kus seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise

nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi (RÕS § 7 lg 1 p 6).

7.1. Kohus ei pea K. Lundenile riigi õigusabi andmist põhjendatuks, sest ta on kohtu hinnangul

suuteline ise oma õigusi kaitsma. Arvestades riigi õigusabi taotluse sisu, on kohus veendunud,

et taotleja on suuteline iseseisvalt esitama oma nõude kohtueelses menetluses ja vajadusel

hiljem ka kohtumenetluses. Taotleja on riigi õigusabi taotluses toonud välja kahjunõude aluse

ja kirjeldanud ka endale tekkinud kahjulikke tagajärgi. Kuigi kirjeldus on pigem üldsõnaline,

on taotlejal võimalik kahjunõude esitamisel täpsemalt selgitada, milles tekkinud kahju

väljendub. Taotleja on taotluses viidanud ka dokumentidele ja tunnistajatele, mis aitavad tal

oma nõuet tõendada. Kohtu hinnangul saab taotleja samad asjaolud ja tõendid välja tuua

vanglale või kohtule hüvitamisnõude esitamisel. Lisaks on kohtute infosüsteemist nähtuvalt

taotlejal olemas ka märkimisväärne halduskohtusse pöördumise kogemus. Taotleja on

varasemalt enda õigusi halduskohtumenetluses korduvalt iseseisvalt kaitsnud.

7.2. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ka keeruka õigusvaidlusega, mis eeldaks kvalifitseeritud

õigusabi kasutamist. Haldusorgan on kahjunõuet lahendades kohustatud järgima

uurimispõhimõtet (haldusmenetluse seaduse § 6) ning ka halduskohtul on selgitamiskohustus ja

kohustus juhinduda uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5), mistõttu ei jää kaebaja

vaidluses vanglaga nõrgemale positsioonile. Halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja

kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ja asjakohase kohtupraktika.

Vajadusel selgitab kohus kaebajale, milliseid asjaolusid tuleks täiendavalt tõendada ja milliseid

tõendeid esitada. Halduskohtusse pöördumine ei eelda seega taotlejal juriidiliste teadmiste

olemasolu.

7.3. Riigi õigusabi taotluse sisust saab järeldada, et tegemist oleks mittevaralise kahju

hüvitamise nõudega. RÕS § 7 lg 1 p 6 välistab riigi õigusabi andmise mittevaralise kahju

hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtu hinnangul

ei oleks taotleja algatatava vaidluse puhul tegemist asjaga, mille osas esineks tungiv avalik

huvi. Seega välistab ka RÕS § 7 lg 1 p 6 kaebajale riigi õigusabi andmise.

8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus K. Lundeni taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1

p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3-25-477

Ene Andresen