2-24-117535/15 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

4.märts 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-24-117535;

Renovum OÜ hagi N.P. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 5042,48 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Renovum OÜ (registrikood 14042462; aadress Tartu mnt.50,

Tallinn, Harjumaa)

Hageja esindaja

Aivira Kollamaa (XXX)

Kostja

N.P. (isikukood XXX; aadress XXX, XXX)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need hageja kanda; kostjal kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad;

2.2 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte;

2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on

vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 280 eurot;

3.2 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete

kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse seisukoha;

3.3 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega;

3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest;

3.5 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit;

3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt 13.03.2018 sõlmis kostja Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr

Y180313040 2000 euro saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult

taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu

põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu nr Y180313040 alusel võttis

kostja laenu 2000 eurot intressiga 37% aastas ja 0,103% päevas, 24 kuud, kohustusega tasuda

alates 15.04.2018 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 13. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist

ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 124,16 eurot. Laenulepingu alusel

kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 15.03.2020. Kokku kohustus kostja tasuma

3039,84 eurot (igakuised osamaksed 124,16 eurot x 24 kuud +lepingutasu 60 eurot). Ühisraha

OÜ maksis kostjale laenusumma välja 15.03.2018. 2.08.2018 edastas Ühisraha OÜ kostjale

teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest

ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva

jooksul. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles Ühisraha OÜ laenulepingu nr

Y230430060 22.08.2018 üles. Kostjale on saadetud teated ja kirjad e-posti teel XXX. Kostja

on ise eelnimetatud meili aadressi esitatud laenutaotlustesse märkinud ja kostja on e-postilt

XXX saatnud korduvalt laenuandjale e-kirju seoses võlgnevuse tasumisega. Kostja ei ole

teavitanud, et tema e-posti aadress on muutunud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja

kasuks põhivõlgnevus 2000 eurot, intress 246,35 eurot, lepingu hooldustasu 25,13 eurot,

sissenõudmiskulud summas 30 eurot ja seisuga 14.06.2024 sissenõutavaks muutunud

lepingujärgne viivis 2000 eurot ning edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 15.06.2024.a

põhinõudelt 2000 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 37% aastas. Välja

mõista kostjalt hageja kasuks kohtukulud summas 1215 eurot, s.h hageja poolt tasutud

riigilõiv summas 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20,00 eurot ja õigusabikulud 600

eurot.

2. Hageja täiendavalt lisab, et laenuleping on kostja nimel, laenusumma kanti kostja

isiklikule arveldusarvele. Kriminaalmenetluses tehtud otsus saaks olla praeguses asjas üheks

tõendiks. Kostja märkis enda laenutaotluses enda arveldusarve numbriks Coop Pank AS

XXX. Arveldusarve number, mis märgiti laenutaotluses on kostja nimel. Laenuandja ei

väljasta laenu kolmandale isikule kuuluvale kontole.

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja osas on tehtud identiteedi vargus ning sama isik on

teinud kahele naisele veel selle sama. Politsei on tuvastanud ühe nendest arvetest ja teised on

veel menetlemises. Kostja pole nõus maksma arveid, mis pole tema võetud ja tema vastutada.

Sten Kähr on selle võtnud ja politsei on seda ka uurinud.

Kohtu põhjendused

4. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

5. Hagi hind on 5042,48 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1, viidates sellele ka menetlusse võtmise määruse p-s 5.3.

6. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

7. Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud

13.03.2018 laenulepingu nr Y180313040 laenu 2000 euro saamiseks (dtl 52-61).

8. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tegu on rahalise

kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

9. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et 13.03.2018 sõlmitud laenulepingu nr Y180313040

juhtumi osas on kohtueelne menetleja viinud läbi kriminaalmenetluse 20267000510.

21.03.2023 on koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrus, millega

lõpetati kriminaalasjas nr 20267000510 menetlus osaliselt KarS § 213 lg 1, § 344 lg 1 ja 345

lg 1, s.o ajavahemikul 13.03.2018–15.03.2018 kannatanut Ühisraha OÜ-d puudutavate

kuriteoepisoodide osas, kuna kuriteo aegumistähtaeg oli möödunud. Kostja ei ole ühtegi laenu

tagasimakset tasunud. 22.08.2018 ütles laenuandja lepingu üles (dtl 63). 22.08.2018 on

ülesütlemis teatis kostjale kätte toimetatud e-posti aadressil XXX (dtl 62).

10. Kostja leiab, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud, vaid selle on sõlminud S.K..

Kostja on esitanud kohtule kriminaalasja nr 1-23-2180 17.04.2023 kohtuotsuse (dtl 107-110),

millest nähtub, et S.K. süüdistatakse selles, et tema tekitas 05.06.2018 Pärnu maakonnas

eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas varalise kasu saamise eesmärgil oma endisele X

N.P.-le ja laenuettevõttele Bondora AS varalise kahju andmete arvuti teel andmeid

ebaseaduslikult sisestades. Nimelt S.K. sõlmis N.P. teadmata, loata ja naise nimel

laenuettevõttega Bondora AS laenulepingu BL831973 summas 3000 eurot. S.K. elades samas

elukohas XXX ning omades juurdepääsu N.P. isiklikele asjadele ja dokumentidele, võttis

naise ID-kaardi koos PIN-koodidega. S.K. kasutas lepingu digitaalseks allkirjastamiseks

05.06.2018 kannatanu N.P. ID-kaarti, s.o tähtsat isiklikku dokumenti. Laenusumma kanti

N.P. Swedbank AS arveldusarvele nr XXX millele oli N.P. teadmata ja loata S.K.l juurdepääs

tänu N.P. ID-kaardile ja PIN-koodidele.

11. Eelnimetatud lahendist tulenevalt leiab kohus, et kostja PIN-koodid läksid kostja

valdusest välja tema süüta ja tema tahte vastaselt. Kostja on põhistanud ja tõendanud, et kostja

ei ole hageja nõude aluseks olevat laenulepingut sõlminud.

12. Kostja on pöördunud seoses tema nimele tema teadmata S.K. poolt võetud laenuga

politseisse ning politsei on algatanud kriminaalmenetluse nr KarS § 213 lg 1, § 344 lg 1 ja

345 lg 1, s.o ajavahemikul 13.03.2018–15.03.2018 kannatanut Ühisraha OÜ-d puudutavate

kuriteoepisoodide osas (dtl 114). Kriminaalasja nr 1-23-2180 lahendist nähtub, et kannatanu

N.P. nimel on Bondora AS-lt võetud laenu 3000 eurot ning see summa on kantud N.P.

pangakontole nr XXX Swedbank AS-is. Käesolevas tsiviilasjas on laen võetud 13.03.2018 ja

kantud Coop Pank pangakontole nr XXX.

13. Nähtuvalt eeltoodust, on kostja nimel võetud laene lühikese ajavahemiku jooksul, so

märtsis ja juunis. Samuti nähtub, et käesolevas asjas on kasutatud teist kontot. Sellest

asjaolust järeldab kohus, et kostja ei saanud olla teadlik tema nimel tehtud ülekannetest,

kuivõrd vaidlusaluse laenu võtmisel on kasutatud e-posti kontot, mis on erinev varasemalt

kostja poolt avaldatud e-posti kontost. Ebaõige on hageja seisukoht, et kostja ise on

eelnimetatud meili aadressi esitatud laenutaotlustesse märkinud. Hagejal pidi tekkima kahtlus

esitatud andmete tõepärasuse suhtes tulenevalt asjaolust, et e-posti aadressiks oli märgitud

XXX mis ei ole tavapärane.

14. Menetlusse võtmise määruses on kohus menetlusosalisi teavitanud, et kohus võib

koguda tõendeid omal algatusel. Kuivõrd kriminaalmenetluses on kostja kinnitanud, et ta ei

oma nimetatud kontot ja laenuandjale esitatud konto väljavõtet on võltsitud, siis kohus

järeldab ka sellest asjaolust tulenevalt, et kostja ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest

välja tema tahte vastaselt.

15. Asjaolu, et käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudes st vaidlusaluse laenu osas lõpetati

kriminaalasjas nr 20267000510, mis oli algatatud KarS § 213 lg 1, § 344 lg 1 ja 345 lg 1

tunnustel, menetlus osaliselt, s.o ajavahemikul 13.03.2018 – 15.03.2018 kannatanut Ühisraha

OÜ-d puudutavate kuriteoepisoodide osas, seoses kuriteo aegumistähtaja möödumisega

näitab, et kostja pöördus õiguskaitseorganite poole ja tõendab samuti kogumis ülalmärgitud

asjaoludega, et kostja ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema tahte vastaselt.

Tegemist oli ühe kriminaalasjaga, kus uuriti mõlemat kuriteoepisoodi. Samuti ei ole hageja

kohtu nõudele esitanud tõendit asjaolu kohta, et kostja sai laenu kätte või hakkas krediiti

kasutama.

16. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole andnud hagiavalduses viidatud lepingu tekkimise

eelduseks olevat tahteavaldust, siis ei ole olemas hageja ja kostja vahelist kehtivat lepingut,

mille alusel saaks hageja kostjalt laenusumma tagastamist nõuda.

17. Riigikohus on oma hiljutises 12. juuni 2024. a lahendis selgitanud, et kolleegiumi

varasemast praktikast tuleneb üksnes see, et kui hageja edastas ise enda Smart-ID koodid

kolmandatele isikutele, peab hageja tõendama, et tema ise ei andnud lepingu sõlmimiseks

tahteavaldust. Tsiviilasjas nr 2-16-124450 on kolleegium poolte tõendamiskoormuse jaotust

selgitades märkinud, et hageja peab tõendama oma väiteid, et temalt peteti koodid välja ja

lepingud sõlmis keegi teine (RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 10; RKTKo 16.12.2019,

2-16-124450/77, p 22). Riigikohus kordas 12. juuni 2024. a lahendis oma varasemat

seisukohta, et juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes

teise isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta

esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129

lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem

heaks kiidab (vt RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-135-16, p 16). Juhul, kui hagejalt peteti Smart-ID

koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks koodid andnud kolmandatele

isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka

sellest, et hagejal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vrd

RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p-d 23 ja 24; RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p

11).

18. Kostja ei ole hageja nõude aluseks olevat lepingut sõlminud, ei olnud selle

sõlmimisest teadlik ega ole antud lepingut ka hiljem heaks kiitnud. Kuivõrd kostja ei ole

andnud hagiavalduses viidatud lepingu tekkimise eelduseks olevat tahteavaldust, siis ei ole

olemas hageja ja kostja vahelist kehtivat lepingut ning kostja ei saa vastutada 13.03.2018

laenulepingu nr Y180313040 tuleneva hageja rahalise nõude eest. Kahepoolsest lepingulisest

õigussuhtest saavad õigused ja kohustused tuleneda üldreeglina üksnes lepingu poolele, so

kahepoolse lepingulise õigussuhte subjektidele, kes on lepingu sõlminud. Käesolevas asjas

pole kohtule esitatud selliseid asjaolusid, millest tulenevalt peaks kostja vastutama sellise

lepingu rikkumise eest, mida kostja sõlminud ei ole.

19. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 on sätestatud, et teise isiku nimel

esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel

esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Riigikohtu 21.12.2016 otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-135-16 p-s 16 selgitas Riigikohus, et „esindusõiguseta esinduse sätteid

saab kohaldada analoogia alusel ka juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte

esindajana, vaid teise isikuna esinedes ja tema identiteeti kasutades. See tähendab, et teise

isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul,

kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.“ Kuna hagejaga sõlmis

käesoleval juhul lepingu kolmas isik üksnes kostja identiteeti kasutades, siis toob see kaasa

vaidlusaluse lepingu tühisuse TsÜS § 129 lg 1 alusel, sest kostja ei ole lepingut heaks kiitnud.

20. Vastutustundliku laenamise põhimõtte võimaliku rikkumisega seonduvaid asjaolusid

kohus ei käsitle, sest need ei ole määrava tähtsusega, kuivõrd tuvastatud on tehingu tühisus.

21. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostjal menetluskulusid ei esine.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik