2-24-132245/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg

ja koht

4. märts 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-132245

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi

R.K.

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

125 eurot

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA

(registrikood 10811490)

Hageja lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja R.K. (isikukood XXX)

Kohtuistungi

toimumise aeg

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista R.K.-lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja

võlgnevus 125 eurot.

3. Mõista R.K.-lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks välja

menetluskulud 220 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kui menetlusosaline ei ole kümne päeva jooksul

apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud, loetakse, et ta on

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 9 alusel teeb

kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Otsuse arusaadavuse huvides toob kohus välja vaidlusalused asjaolud ja

lühidalt kohtu põhjendused.

2. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas kohtule hagiavalduse, milles

palus mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvide võlgnevuse 110

eurot ja 15 eurot sissenõudekulud.

Hageja nõude aluseks on asjaolu, et kostja parkis sõiduki

numbrimärgiga xxxxxx hageja opereeritavatele parkimisaladele

parkimise eest tasumata. Kosta parkis sõiduki 04.09.2023 Tartus

Avaturu parklasse (varasem Sadamateatri parkla ja Soola 5 parkla) ja

16.04.2024 Tallinnas aadressil Paldiski mnt 3. Kummagi parkimise

leppetrahv on 55 eurot. Avaturul asuv ala oli piisavalt selgelt

märgistatud.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt oli ta

04.09.2023 kindel, et Tartus Soola 5 hoone esine on suletud plats ning

Merekooli parkimisala. Sõidukil polnud leppetrahvi kviitungit ning kostja

sai esimese kirja hagejalt 27.08.2024. Kostja oli nõus leppetrahvi

tasumisega, hageja pakkumisele ei vastanud. 16.04.2024 parkis kostja

auto Tallinnas Paldiski mnt 1 hotelli õue. Hotelli administraator lubas

parkimise registreerida, aga tal läks aega ja kostja lahkus hotellist.

Kostja palub vähendada leppetrahv nullini.

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

5.1 Kohus leiab, et Tartus Soola 5 asuv parkimisala on piisavalt selgelt

tähistatud (dtl 94).

2/4

5.2 Hageja kohtule esitatud fotolt on näha, et kostja auto esiklaasi

kojamehe vahele on 4.09.2023 pandud leppetrahvi kviitung (dtl 36).

Hageja toimetas kostjale leppetrahvi nõude kätte mõistlikul viisil.

Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 2-17-117146 järgmist:

„Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude

panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse

edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seaduse) §

70 mõttes.“ Kohus leiab, et leppetrahvi nõude panemine kojamehe

vahele on sõiduki omaniku jaoks kõige odavam ja lihtsam viis teada

saada, et tema vastu on nõue. Kui parka operaator peaks hakkama

tegema päringuid iga valesti parkinud sõiduki omaniku kohta, tekitab

see kulusid ning kostjal tuleks need kulud kinni maksta. See ei ole

mõistlik. Hagejal on õigus tugineda meeldetuletuskirjade saatmisel

rahvastikuregistrist saadud andmetele, m.h meiliaadressidele. Hageja ei

vastuta selle eest, et kostja oleks kandnud rahvastikuregistrisse õige

meiliaadressi.

6. 16.04.2024 parkimise kohta ei ole kostja tõendanud, et hotelli

administraator oleks parkimise registreerinud. Kostja vastusest ei nähtu,

et administraatoril oleks olnud üldse võimalust parkimist registreerida,

kuna kostja lahkus enne seda hotellist.

7. Kohus ei leia, et leppetrahv oleks ebamõistlikult suur ning seda tuleks

VÕS (võlaõigusseaduse) § 162 alusel vähendada. Näiteks leidis Tallinna

Ringkonnakohus 08.11.2024 otsuses, et 57 eurot suurune leppetrahv

parkimislepingu rikkumise eest pole ebamõistlikult suur (tsiviilasi nr 2-

23-144271).

8. Kohus mõistab kostjalt VÕS § 158 lg 1, § 8 lg 2, § 101 lg 1 p 1, § 108

lg 1 alusel hageja kasuks välja põhivõla 110 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1

alusel tuleb kostjal hüvitada sissenõudmiskulu 15 eurot.

9. Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja on

küll hagejale 2024. aastal teatanud, et on nõus tasuma leppetrahvi 55

eurot, kuid ei ole seda teinud ning esitas nõudele vastuväite. Seega ei

ole kostja asunud võlga tasuma.

Hageja on menetluskuludeks nimetanud riigilõivu 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 4 tunni

eest, 110 eur/h.

Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu 100 eurot ning selle tasumise kohustus tuleneb seadusest.

Maksekäsu kiirmenetlusega seotud kulud on TsMS § 484² kohaselt 20

eurot.

Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on olnud vajalikud ja põhjendatud

osaliselt. Arvestades sellega, et tegemist on tüüphagiga ning hageja

esitab samasuguseid hagisid koos samade põhjendustega korduvalt,

3/4

peab kohus mõistlikuks õigusabikuluks mitte enam kui 100 eurot. Kokku

on hageja menetluskulude suurus 220 eurot ning kohus mõistab kostjalt

selle hageja kasuks välja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

4/4