2-24-125486/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-24-125486

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.03.2025, Tallinn

Kohtuasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3399,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post:

jurist@julianus.ee)

Kostja: X (isikukood XXX, e-post: xxx)

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus X vastu.

2. Mõista X´lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 2000 eurot, intress

summas 215,55 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

334,43 eurot ning sissenõudmiskulu summas 50 eurot.

3. Mõista X´lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt 2000 eurot

määras 0,11% päevas (40% aastas) alates 29.08.2024 kuni põhinõude kohase

tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud X kanda.

5. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 740 eurot ja mõista

nimetatud summa X´lt välja. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda

hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

15.08.2024 tegi Pärnu Maakohus määruse, millega lõpetas Aktiva Finance Group OÜ

(hageja) maksekäsu kiirmenetluse X (kostja) vastu 2484,81 euro nõudes ja andis asja üle

menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 28.08.2024 hagiavalduse. Kohus jättis 13.09.2024 määrusega

hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas

muuhulgas, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning andis hagejale teada, et tuleb esitada seisukoht

lepingute ülesütlemise kehtivuse osas muutunud olukorra puhuks ehk kas kostjal oli lepingu

ülesütlemise hetkeks krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas lepingu kehtivalt üles öelda,

juhuks kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja esitas

19.10.2024 vastuse kohtunõudele täiendavate selgitustega.

3. Hagiavalduse ja 19.10.2024 menetlusdokumendi kohaselt on nõude asjaolud

alljärgnevad. Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 21.10.2023

krediidikonto lepingu nr KK4004554, mille alusel sai kostja krediiti 2000 euro ulatuses.

21.10.2023 kanti 2000 eurot kostja kontole. Lepingu krediidi kulukuse määraks oli 48,27%.

4. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja

saatis 13.03.2024 kostjale ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 27.03.2024), milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 28.03.2024 lepingu üles.

Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 28.03.2024 oli kostjal tagastamata 12.01.2024, 12.02.2024

ja 10.03.2024 maksed ja krediit summas 2000 eurot. Esialgne võlausaldaja loovutas

02.04.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid

kõrvalnõudeid. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

5. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt

täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja pangakonto

väljavõtet, teinud päringuid. Esialgne võlausaldaja sai teada, et kostja igakuine keskmine

sissetulek oli 1211,51 eurot ning väljaminekud 599,60 eurot ja elamiskulud 340,00 eurot.

Esialgne võlausaldaja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (106,67

eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 165,24 eurot.

Tuginedes eeltoodule oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.

6. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 2000 eurot, intressi 215,55 eurot,

sissenõudmiskulusid 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 334,43 eurot; viivist lepingu

alusel tekkinud põhinõudelt 2000 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 29.08.2024

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 40,00% aastas; menetluskulude, sealhulgas

riigilõivu 420 eurot ja hageja õigusabikulude 527 eurot, hüvitamist.

7. Kohus toimetas hagi kostjale kätte kostja poolt 04.11.2024 telefonitsi kohtule

avaldatud eposti aadressil. Kostja hagile ei vastanud.

2/9

8. Hageja hagiavalduses esitatud menetluskulude nimekiri on kostjale koos

hagimaterjalidega kätte toimetatud ning hageja 12.02.2025 esitatud menetluskulude nimekiri

on kostjale kätte toimetatud 26.02.2025. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas

seisukohta esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Maakohus, olles tutvunud kohtule esitatud asjaoludega ja dokumentaalsete tõenditega,

ning hinnanud tõendeid kogumis, rahuldab hagi ja jätab menetluskulud kostja kanda

10. Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 21.10.2023 krediidikonto lepingu, mille alusel anti

kostjale 2000 eurot laenu (dtl 40-52). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool

majandustegevust. Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse

põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 6.1

oli kostjal kohustus hiljemalt maksepäeval tasuda kas kogu laen, osa sellest või vähemalt

maksekorraldusel näidatud kohustusliku minimaalse osamakse. Maksete tegemiseks pidi

laenuandja edastama laenusaajale igakuiselt maksekorralduse, milles nähtub kasutusse võetud

laenu põhiosa, lepingu vaba laenulimiit ja laenusaaja poolt tasumisele kuuluvad summad.

Hageja on perioodi 01.12.2023 – 31.03.2024 kohta sellised makseteatised kohtule esitanud

(dtl 80-83). Seega on leping kostja ja esialgse võlausaldaja vahel sõlmitud ja laenusumma

kostja käsutusse antud.

11. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija

poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et kohus

peab oma algatusel kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas (RKTKo 24.11.2023, 2-21-

13098, p 14). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2023 rakenduva

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi

kulukuse määr 16,72%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu

väljastamise ajal oli seega 3 * 16,72% = 50,16%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr

oli 48,27% aastas (dtl 40) ning sarnase tulemuse (48,21%) annab Finantsinspektsiooni

hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr

laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

12. Kostja ei ole hagiavalduse kohaselt tagasimakseid teinud. Leping sõlmiti 21.10.2023 ja

esimene võlgnevus tekkis juba 2023 detsembrikuu eest.

13. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

14. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

3/9

15. Hageja on hagiavalduse p-s 2.6 ja puuduste kõrvaldamise dokumendi p-s 2.7

selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Krediidiandja lähtus laenutaotlusest,

kontrollis Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit, taust.ee veebilehte, rahvastikuregistri

andmeid, ametlikke teadaandeid, kinnisvararegistrit, kostja pangakonto väljavõtet. Kostjal

puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kostja

keskmine töötasu oli 847,54 eurot, kostja sai sotsiaaltoetust ja 323,26 eurot ja

töövõimetustoetust 40,61 eurot. Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise

käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli piisav.

15.1.

Hageja selgituse kohaselt võttis esialgne võlausaldaja kostja

krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud

teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet (dtl 67-

77). Esialgne võlausaldaja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine

sissetulek oli 1211,51 eurot ning väljaminekud 599,60 eurot ja elamiskulud

340,00 eurot. Esialgne võlausaldaja on arvestanud kõik kostja kulud ning

taotleva laenu osamakse (2106,67 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et

kostjale jääb raha reservi vähemalt 165,24 eurot.

15.2.

Esialgne võlausaldaja võttis arvesse kostja poolt esitatud teavet, teostas

päringuid taust.ee portaali, creditinfo.ee portaali, Rahvastikuregistri

andmebaasi, kinnisvararegistrisse, Ametlike Teadaannete andmebaasi. Kohus

märgib, et hagiavalduse lisana 6 (dtl 78) esitatud väljavõte taust.ee veebilehelt

on ilmselgelt tehtud pärast 21.10.2023 lepingu sõlmimist, sest selles sisalduvad

nõuded kuupäevadega 15.12.2023 kuni 16.04.2024. Hagi esitamisel tehtud

maksehäireregistri päringuga ei saa tõendada seda, mis andmed sisaldusid

kostja kohta maksehäireregistris laenulepingu sõlmimise ajal. Samas nähtub

hagi lisana 4 esitatud kliendi andmetes sisalduvast taust.ee väljavõttest (dtl 78),

et 21.10.2023 taust.ee andmetel kostjal maksehäired puudusid.

15.3.

Hageja on esitanud kostja arvelduskonto nr XXXXXXXX väljavõtte perioodi

24.04.2023 – 21.10.2023 kohta ning arvelduskonto nr XXXXXXXX väljavõtte

sama perioodi kohta. Viimati nimetatud arveldusarvelt (dtl 178-203) nähtuvad

andmed, mis kinnitavad esialgse võlausaldaja poolt aluseks võetud andmeid

kostja sissetulekute kohta (dtl 60), kostja on regulaarselt saanud töötasu XXX-

lt ning töövõimetushüvitist. Esialgne võlausaldaja on teinud päringu

rahvastikuregistrisse, kontrollides mh ülalpeetavate olemasolu, kostjal

ülalpeetavaid ei ole. Kostja on laenutaotluses märkinud oma igakuiste kulude

suuruseks 150 eurot (dtl 57), kuid hageja on maksevõime hindamisel

arvestanud igakuiste majapidamiskuludega summas 340 eurot, mis

laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud PLACET GROUP OÜ sise-eeskirjadele

minimaalne majapidamiskulude summa (dtl 151).

15.4.

Kohus märgib, et juhtis 13.10.2024 määruses hageja tähelepanu, et hageja

selgitustest ei nähtu, et oleks välja selgitatud ja kontrollitud tööhõivega

seonduvaid asjaolusid, sh töösuhte liiki, tegevusharu, koormust ja kestust.

Hageja ei ole nimetatud asjaolusid selgitanud ka 19.10.2024 puuduste

kõrvaldamise dokumendis, kuid hagi lisana 4 esitatud kliendi andmetest

nähtub, et esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid analüüsinud

arveldusarve nr XXXXXXXX põhjal ja kandnud need tabelisse (dtl 58) ning

arvestanud kostja keskmise kuusissetuleku summaks 1211,51 eurot (dtl 60).

15.5.

Hageja esitatud dokumentidest nähtub, et kostja finantskohustuste summa oli

599,60 eurot (dtl 60). 13.10.2024 määruses juhtis kohus hageja tähelepanu

asjaolule, et hagis ei ole esile toodud asjaolusid, millest nähtuks, et oleks

4/9

kontrollitud teiste varaliste kohustuste suurust, nt küsitud laenulepinguid,

väljavõtteid laenujäägi kohta (lisa 4 kohaselt on taotluse andmete kohaselt

olnud finantskohustuste osa tühi, seejuures on

otsuse tegemise aluseks olevate päringute peatükis on märgitud kolm finantskohustust,

kuid on ebaselge, millele on tuginetud). Hageja ei ole täiendavaid selgitusi esitanud,

kuid arvestades, et kostja ise on oma finantskohustuste osas laenutaotluses märkinud,

et neid ei ole, siis on hageja pärast laenutaotluse saamist siiski kostja kohustused välja

selgitanud, kuigi ei ole kohtule nende osas teavet andnud. Kostja arveldusarvete

väljavõtetelt ei nähtu, et kostjal oleks regulaarseid igakuiseid finantskohustusi. Kuigi

kostja ja eraisikute vahel on kandeid selgitusega „laen“, ei saa nende ebaregulaarsust

arvestades pidada taolisi kandeid igakuisteks kohustusteks.

15.6.

Rahvastikuregistri väljavõttelt nähtub, et kostjal ei ole ülalpeetavaid (dtl 59),

samuti on hageja tuvastanud, et kostjale ei kuulu kinnisvara (dtl 60).

15.7.

Lahutades arvestuslikust keskmisest sissetulekust 1211,51 eurot hageja

arvestatud majandamiskulud 340 eurot, finantskohustused summas 599,60

eurot ja taotletava laenu makse 106,67 eurot jääb hagejale igakuiseks

toimetulekuks vähemalt 165,24 eurot. Kuigi kohus leiab, et hageja ei

selgitanud kohtule vastutustundliku laenamise kohustuse täitmisega seotud

kõiki asjaolusid, st kohtule ei ole teada, kuidas on selgitatud välja kostja

finantskohustused; esialgne võlausaldaja ei hinnanud kostja tegelikke

igakuiseid püsikulusid (eluase, toit, transport, elementaarsed sidekulud); hageja

ei esitanud kohtule kostja tööhõivega seotud andmeid, on esialgne võlausaldaja

siiski hinnanud kostja krediidivõimelisust piisavalt ning tuvastanud, et kostjale

jääb pärast kõikide kohustuste kandmist siiski kuus veel ca 165 eurot, mida

saab arvestada elamiskulude katteks.

Sealjuures on esialgne võlausaldaja siiski võtnud kostja igakuiste püsikulutuste aluseks

summa, mis on kõrgem kostja enda märgitust ning hinnanud kostja tööhõivet vähemalt

kostja arveldusarve ja kostja enda esitatud andmete põhjal. Seda silmas pidades ei saa

öelda, et kostja oleks olnud maksevõimetu või et võetud kohustused oleksid olnud

ülejõukäivad.

15.8.

Kuigi kohtu hinnangul ei ole hageja kirjeldatud krediidiandja praktika mitmes

aspektis kooskõlas vastutustundliku laenamise eesmärgiga, ei saa kohus asuda

seisukohale, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundlikku laenamise

kohustust 21.10.2023 antud laenu puhul.

16. Kostjale maksti lepingu alusel välja 2000 eurot (dtl 79) ning hageja väitel ei ole kostja

tagasimakseid teinud (dtl 27,33,34).

Nagu märgitud, kohaldab õigust kohus ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab

kohus kontrollima, kas lepingu üles ütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli

seeläbi kehtiv. Kohus selgitas seda hagejale ka 13.09.2024 määruses. Ülesütlemine on VÕS §

416 lg 1 kohaselt kehtiv, kui:

•

tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva

tagasimaksega;

•

tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa

tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral

öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist;

•

ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

•

ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.

Lepingu kohaselt pidid tagasimaksed toimuma 12. kuupäeval. 13.03.2024 kostjale hoiatuse

tegemise seisuga oli kostjal tagastamata 3 osamakset - 12.01.2024, 12.02.2024 ja 10.03.2024

5/9

maksed. Esialgne võlausaldaja andis kostjale tähtaja võlgnevuse 287.41 eurot täitmiseks kuni

27.03.2024, hoiatades, et juhul, kui kostja võlgnevust eelnimetatud päevaks ei tasu, ütleb

esialgne võlausaldaja lepingu üles (dtl 53-54). Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, luges esialgne võlausaldaja lepingu 28.03.2024 üles

öelduks (dtl 53-54). Kohus saab aru nii, et hageja väitel ei ole kostja lepingu katteks teinud

ühtegi tagasimakset.

Kohtu hinnangul on tõendatud, et krediidiandja saatis kostjale 13.03.2024 e-kirjaga lepingu

ülesütlemise hoiatuse, millega ühtlasi öeldi leping üles alates 28.03.2024, kuivõrd kostja

võlga ei tasunud. Kostja oli üles ütlemise ajaks võlgnevuses vähemalt kolme tagasimaksega.

Seega oli ülesütlemine kehtiv.

17. Lepingu alusel on hageja väitel kostjal tasumata kõik osamaksed. Seega on kostja

põhivõlg lepingust tulenevalt 2000 eurot ja selles osas tuleb hagi rahuldada.

18. Hageja on nõudnud intressi summas 215,55 eurot. Hageja toob välja, et lepingus on

pooled kokku leppinud intressimääraks 40,00 % aastas ja 0,11% päevas ning et kostjal on

lepingu ülesütlemise seisuga s.o 28.03.2024 tagastamata detsembri 2023, jaanuari 2024 ja

veebruari 2024 ja perioodi 01.03.2024-28.03.2024 intress (dtl 134). Kohus märgib, et

tarbijakrediidi teabelehel on märgitud nii intressi aastamäär 40,00% kui ka päevamäär 0,11%

(dtl 41). Intressivõlgnevus on seega hagi kohaselt 215,55 (20,00+68,89+64,44+62,22) eurot.

Kuivõrd kohus tuvastas, et laen oli välja makstud ja kostja ei olnud tagasimakseid teinud,

kuulub hageja intressinõue rahuldamisele.

19. Hageja nõuab viivist tekkinud põhivõla summalt 2000 eurot lepingu ülesütlemise

järgnevast päevast alates s.o 29.03.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o

28.08.2024 laenuintressi aastase määraga võrdses määras so 40,00% aastas kooskõlas lepingu

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleke punktiga 3, lepingu üldtingimuste punktiga

5.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga

sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 334,43 eurot. Lisaks hagiavalduse esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele palub hageja välja mõista kostjalt ka viivise perioodi

eest alates hagiavalduse esitamisest kohtule, so 29.08.2024, kuni põhinõude täitmiseni

põhinõudelt 2000 eurot kuni selle kohase tasumiseni laenuintressi aastase määraga võrdses

määras s.o 40,00% aastas.

Tarbijakrediidi teabelehel on märgitud nii intressi aastamäär 40,00% kui ka päevamäär 0,11%

(dtl 41). Lepingu kohaselt on viivise määraks kokkulepitud intressimäär (dtl 42). Seega on

täidetud VÕS § 4031 lg 1 p 11 ja VÕS § 404 lg 2 p 2 nõuded, mille kohaselt peab tarbija

lepingu sõlmimise tahteavalduses selgelt olema märgitud viivisemäär aasta- ja päevamäärana.

Samuti on teabelehel kirjas, et maksetega hilinemisel on krediidiandjal õigus nõuda viivist

võrdses määras intressimääraga iga viivitatud päeva eest tasumata krediidisummalt ning et

viivise määr on lepingus kokkulepitud intressimäär aastas ja päevas (dtl 42). Eeltoodust

tulenevalt on lepingus kokku lepitud viivise määr 0,11% päevas.

Põhivõlalt 2000 eurot on hagiavalduse esitamisega sissenõutavaks muutunud viivise summa

hagiavalduse kohaselt 334,43 eurot. Kohus rahuldab seega hageja sissenõutavaks muutunud

viivise nõude summas 334,43 eurot ja edasiulatuva viivise tasumise nõude 40% aastas

(0,11% päevas) põhinõudelt 2000 eurot alates 29.08.2024 kuni selle kohase tasumiseni.

20. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude summas 50 eurot hüvitamist ning selgitab

nõude kujunemist järgmiselt: 11.04.2024 tasulise kirja (hagi lisa 11, lk 1) saatmine 25 eurot;

26.04.2024 tasulise kirja (hagi lisa 11, lk 4) saatmine 5 eurot; 03.05.2024 tasulise kirja (hagi

lisa 11, lk 7) saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (hagi lisa 12),

mis sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu

6/9

ja päringu kulud; - edastatud kirjade kulu; - võlgnikule tehtavate kõnede ja sms-ide kulud; -

võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Hageja on kolme tasulise kirja kohta kohtule esitanud tõendina pdf faili (dtl 86-93) ning

muude makseviivitusega seoses tehtud toimingute kohta tööprogrammi väljavõtte (dtl 94).

Mõlemast tõendist nähtub, et hageja on võlgnevuse sissenõudmisega tegelenud. Kuivõrd

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on olemuslikult kahju hüvitamise nõue, siis tuleb

hagejal oma nõuet, st kahju tekkimist, tõendada. Teabelehel ja lepingu üldtingimuste p-s 5.3

sisaldub tingimus, mille kohaselt kaasneb krediidiandjale maksete hilinemisega õigus nõuda

võlgnevusega seoses kliendile teatise saatmise teenustasu vastavalt hinnakirjale ja VÕS § 1132

sätestatule (dtl 42 ja 50). Seega on poolte vahel kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks.

Hageja nõue meeldetuletuskirjade saatmisega ja muude makseviivitusega seotud kulude

hüvitamiseks on kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 punktiga 3, samuti pooltevahelise lepingu

punktiga

5.3. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt välja 50 eurot pärast lepingu

ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest (25 eurot esimese kirja eest, 5 eurot teise kirja

eest ja 5 eurot kolmanda kirja eest) ning 15 eurot muude sissenõudmisega seotud toimingute

eest. Menetluskulud

21. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

22. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172

lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7

kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.

23. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

24. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud. Kokku on hageja

kandnud menetluskulusid summas 947 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 527 eurot hageja

õigusabikulud.

25. Hageja toob välja, et õigusabikulude koosseisu kuulub: maksekäsu kiirmenetluse

avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot; täiendavate alusdokumentidega tutvumine

ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja

komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, kokku 3 tundi tunnihinnaga 169,00

eurot, seega kokku 507 eurot.

26. Hageja tõi menetluskulude arvestuse välja koos hagiavaldusega, mis on kostjale kätte

toimetatud koos menetlusse võtmise määrusega. Hageja esitas menetluskulude nimekirja ka

12.02.2025, mis on kostjale kätte toimetatud 26.02.2025. Kostja tähtaegselt hageja

menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud ei ole.

27. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud

riigilõivu. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 3399,98 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 3500 eurot

tasuda riigilõiv summas 420 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv 420 eurot on põhjendatud ja vajalik

kulu ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

7/9

28. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

TsMS § 4842 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20

eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt

oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS § 4842 esimeses lauses sätestatust

suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise

maksmist (TsMS § 4842 teine lause). Seega on lepingulise esindaja kulu maksekäsu

kiirmenetluses summas 20 eurot põhjendatud ja vajalik.

29. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline

esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik, jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt

oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-

4817, p 20).

30. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures

arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.

31. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

32. Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse

osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses

vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169

eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.

Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul põhjendamatult

kõrge. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes

kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja

tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest

turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122

eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb

menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot

ilma käibemaksuta.

33. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega. Hagiavalduse lisana esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt, hageja

lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide kogumist ja analüüsimist,

hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist, lisade kogumist ja komplekteerimist ning

dokumentide esitamist kohtule. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud. Kohtu hinnangul

on märgitud ajakulu 3 tundi põhjendatud, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja

nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda,

on hageja õigusabikulu kokku 320 eurot (3 tundi × 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu

20 eurot).

8/9

34. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 740 eurot, millest 420 eurot on

riigilõiv ja 320 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et

menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta

ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta.

35. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.

36. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

37. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helvia Räägel kohtunik

9/9