2-22-6096/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

04.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-6096

Kohtuasi

S.F-i avaldus Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu

vastu 18.04.2022 üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamiseks (kehtetuks tunnistamiseks) ja ehitise

esialgsele olukorra taastamisele kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.05.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

S.F-i määruskaebus

Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja S.F (isikukood XXX)

Puudutatud isik Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu

(registrikood

80089899),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Teet Lehiste

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu S.F-i määruskaebusele lisatud uued tõendid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 25.05.2023 määrus osas, milles maakohus rahuldas S.F-i

avalduse ja tunnistas kehtetuks

Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu

korteriomanike 18.04.2022 üldkoosolekul vastu võetud otsused (maakohtu

resolutsioon p 1), samuti osas, milles maakohus jaotas menetluskulud ja määras need

rahaliselt kindlaks (maakohtu resolutsiooni p-d 3 ja 4). Ülejäänud osas jätta

maakohtu resolutsioon muutmata, kuid muuta lahendi põhjendusi.

3. Teha tühistatud osas uus määrus vastavalt tervikresolutsiooni sõnastusele.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt

:

4.1. Rahuldada S.F-i avaldus osaliselt.

4.2. Tunnistada kehtetuks Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu 18.04.2022

üldkoosolekul vastu võetud otsused nr 2.2 ja 2.3.

4.3. Jätta rahuldamata S.F-i avaldus esialgse olukorra taastamiseks.

4.4. Rahuldada Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu määruskaebus osaliselt.

4.5. Jätta S.F-i määruskaebus rahuldamata.

4.6. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

2-22-6096

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. S.F (avaldaja) esitas 26.04.2022 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Nõmme tee 63a

korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu 18.04.2022 üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, ning ehitise esialgse olukorra taastamiseks.

2. Üldkoosolek ei olnud volitatud otsuseid vastu võtma. Avaldaja on tuvastanud ainult ühe

hääleõigusliku korteriomandi (nr 4) esindaja esindatuse koosolekul, seega puudus piisav

osalejate arv ja üldkoosolek oli otsustusvõimetu. Kui üks ühine omanik üldkoosolekul

isiklikult ei osale, on tal võimalik teist korteriomanikku või muud isikut volitada enda eest

hääletama (korteriühistu põhikirja punkt 4.4.1). Ainult üks ühisomanik hääletada ei saa.

Koosoleku hääletamisprotokolli on kandmata otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed

ja rikutud on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 21 lõike 4 punkti 3. Samuti

rikuti KrtS § 22 lõiget 5, sest esindajate volikirju või nende ärakirju ei ole üldkoosoleku

protokollile lisatud.

3. Koosolekul otsustati ka küsimuse üle (korteri nr 2 võlgnevus), mida kokkukutsumise teates

ei olnud märgitud.

4. Uue tänavakivi paigaldamise otsustamine ei ole häälteenamusega otsustatav küsimus.

Tegemist ei ole kaasomandi eseme tavapärase korrashoiu ja remondiga.

5. Koosoleku otsus jagada tänavakivi paigaldamise tööde kulud korterite vahel võrdselt on

vastuolus korteriühistu põhikirja punktiga 3.3.

6. Üldkoosolekul otsustati teha muudatus 2022. a majanduskavas ning kajastada remondifondi

tulude ja kulude all uute tänavakivide paigaldamisega seotud tööd 12 241,80 eurot. Ka seda

küsimust ei olnud koosoleku kokkukutsumise teates märgitud. Majanduskava ei saadetud

eelnevalt ka tutvumiseks.

Puudutatud isiku seisukoht

7. Puudutatud isik ei nõustu, et üldkoosolekul puudus kvoorum. Üldkoosolekul osalesid

füüsiliselt korteriomanikud JK, V.F, PL ja MK, kellele on väljastatud üldkoosolekul teiste

korteriomanike esindamiseks volikirjad. Üldkoosolekul osalesid nelja korteriomandi ühised

esindajad (nr 1, 2, 3, 5) ning ühe korteriomandi ainuomanik (nr 4). Kokku oli üldkoosolekul

põhikirja punkti 4.4.3 kohaselt seega esindatud viie korteriomandi hääled. Kuna esindatud oli

üle poole häältest (kuuest neli), oli üldkoosolek otsustusvõimeline ja otsused tuleb lugeda viie

poolthäälega vastuvõetuks.

2-22-6096

8. Puudutatud isik ei nõustu, et rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna

majanduskava ei saadetud eelnevalt korteriomanike e-posti aadressidele. Vaidlust ei ole, et

avaldaja teadis, et üldkoosolekul tuleb otsustamisele tänavakivide paigaldamiseks tööde

tellimine. Samuti oli ta teadlik tööde maksumusest, kuna teatele olid lisatud

hinnapakkumised. Kuna kehtiv majanduskava ei sisaldanud sellist tööd ega sellega seotud

kulu, mille tegemise otsustamine oli päevakorras kajastatud, pidi avaldaja aru saama, et kui

otsustatakse töö teha, tuleb lahendada ka küsimus kulude kandmisest. Konkreetse töö

otsustamine oli määratud üldkoosolekule otsustamiseks just seetõttu, et lahendada ära

kaasneva kulu küsimus. Kui selle tööga seotud kulud oleksid juba ette nähtud kehtivas

majanduskavas, ei oleks olnud põhjust panna küsimust üldkoosolekul otsustamisele.

9. Puudutatud isik ei nõustu, et tänavakivide vahetamine ei ole käsitatav kaasomandi

tavapärase korrashoiu ega remondina. Üldkoosoleku otsuse kehtivuse seisukohast ei oma

tähtsust, kas vahetuse näol on tegemist ehitamisega ehitusseadustiku (EhS) mõttes. Oluline

on, kas tänavakivide vahetamise otsustamine on üldkoosoleku pädevuses. Kuna tegemist on

tavapärase korrashoiu küsimusega, võisid korteriomanikud vahetamise otsustada

häälteenamusega ning sellist otsust tehes ei ületatud üldkoosoleku pädevust. Tänavakivide

väljavahetamisega ei kaasne suuremaid ümberkorraldusi, mis vajaksid KrtS § 38 lõike 1

kohast korteriomanike kokkulepet. Avaldaja ei ole põhjendanud, kuidas vanade tänavakivide

vahetamine uute vastu tema õigusi rikub. Ükski seadus ei anna avaldajale siinsel juhul õigust

nõuda endise olukorra taastamist. Avaldaja väited selle kohta, et nõukogudeaegse tänavakivi

hooldamine on lihtsam, ei ole usutav. Kaasajastatud tänavakivi suurendab avaldaja kinnisvara

väärtust. Endise olukorra taastamine ei ole isegi võimalik, kuna selliste kivide tootmine on

lõppenud ja nende hankimine võimatu.

10. Üldkoosoleku otsuste vastuvõtmine toimus korteriomanike füüsilise kohalolekuga,

hääletades, mistõttu KrtS § 21 lõike 4 punkt 3 ei kohaldu. Arvestades üldkoosoleku protokolli

ja häälte jaotumist otsuste vastuvõtmisel, tuleb hääletanud korteriomanike nimede

tuvastamisel lähtuda protokolli lisast 1. Korteriomanike nimed, kes hääletasid, on kantud

osalejate nimekirja. Samuti nähtub protokollist, et otsused on vastu võetud kõigi

üldkoosolekul osalenud viie korteriomandi esindaja poolt ühehäälselt. Seega on tuvastatavad

nii hääletanud korteriomandi esindaja nimi kui ka tema antud hääl.

11. Otsuse nr 1 sisu ei riku avaldaja õigusi, sest sellega otsustati, et eelmise korteriomaniku

võlgnevust korteriühistule ei arvata kuludesse. Selle tulemusel ei vastuta ükski korteriomanik

täiendavalt talle langeva osa ulatuses võlgnevuse katmise eest. Üldkoosolekul otsustati

korteriühistule võlgnetav 299 eurot nõuda selle tasumise eest vastutavalt eelmiselt

korteriomanikult. Seega on otsustus igal juhul ka avaldajale kui korteriomanikule kasulik,

kuivõrd sellest ei tõusetu korteriomanikule täiendavaid kohustusi. Võlgnevuse küsimus

seondub 2021. a majandusaasta aruandega ja selline küsimus oli päevakorras.

Maakohtu määrus ja põhjendused

12. Harju Maakohus rahuldas 25.05.2023 määrusega avalduse ja tunnistas korteriühistu

korteriomanike 18.04.2022 üldkoosolekul vastuvõetud otsused kehtetuks. Maakohus jättis

rahuldamata avaldaja avalduse osas, mis puudutas avaldaja nõuet ehitise esialgse olukorra

taastamiseks. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis avaldaja

kasuks välja 50 eurot.

13. Maakohus kontrollis avaldaja väiteid üldkoosoleku kvoorumi puudumise kohta ja leidis, et

avaldaja väited on põhjendatud. Maakohus tuvastas, et Tallinnas Nõmme tee 63a asuv

kinnisasi on jagatud kuueks korteriomandiks. Omanikeks on: korter nr 1 – ühisomanikud JK

ja MK; korter nr 2 – V.F 1/2 kaasomandist, EA 1/2 kaasomandist; korter nr 3 – ühisomanikud

2-22-6096

KL ja PL; korter nr 4 – MK; korter nr 5 – ühisomanikud A. N.O ja N.O; korter nr 6 –

ühisomanikud N. S.F ja S.F.

14. Kui korteriomanike üldkoosolekul osaleb ühistest omanikest vaid üks ning teine ei olnud

andnud esimesele esindusõigust (ja volikirja) üldkoosolekul osalemiseks ning seal

hääletamiseks (ning hääle andmist ei kiideta teise ühise omaniku poolt ka heaks), ei saa

eelduslikult võtta ühe ühise omaniku osalemist arvesse üldkoosoleku otsusevõime hindamisel

ning tema antud häält arvesse hääletustulemuste selgitamisel. Kui esindusõiguse puudumine

või selle piirangud tõid kaasa selle, et üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline või ei antud

otsuse poolt piisaval arvul hääli, on otsus seadusega vastuolu tõttu kehtetuks tunnistatav.

15. Puudutatud isik selgitas, et üldkoosolekul osalesid korteriomanikud JK, V.F , PL ja MK.

Korteri nr 5 ühisomanik N.O oli andnud volituse PLle. Teiste korteriomanike esindamiseks

olid väljastatud volikirjad järgmiselt: MK oli andnud volituse JKle, EA oli andnud volituse

ALle, KL oli andnud volituse PLle, A. N.O oli andnud volituse N.O-le . Korteri nr 6

ühisomanikud koosolekul ei osalenud.

16. Üldkoosoleku protokolli sissejuhatuse kohaselt osales koosolekul viis korteriomanikku,

millest üks oli esindatud volituse alusel. Maakohus leidis, et mittetulundusühingute seaduse

(MTÜS) § 21 lõikest 3¹ (koostoimes KrtS § 20 lõikega 1) tuleneb nõue, et üldkoosoleku

protokolli peavad olema eraldi kantud ka need liikmed, kes osalevad koosolekul esindaja

kaudu. Ainult sellisel juhul on kohtul võimalik vaidluse korral kontrollida, kas liige, keda

koosolekul väidetavalt esindati, oli selleks andnud kirjaliku volikirja. Vaidluse lahendamisel

tuleb lähtuda osalejate nimekirjast, mis on koostatud ja allkirjastatud.

17. Protokollist nähtub, et üldkoosolekul osales korterite nr 1, 3 ja 5 üks ühisomanikest, üks

korteri nr 2 kaasomanikest ning korteri nr 4 ainuomanik. Korteri nr 5 ühisomanik MK on

volitanud PLi, kuid asjas ei ole tuvastamist leidnud, et korteri 5 teine ühisomanik A L. K.

oleks andnud volituse PLile. Maakohtule esitati A. N.O volikiri N.O-le , mitte PLile. Seega

korterite nr 1, 3 ja 5 puhul ei osalenud üldkoosolekul teine ühisomanik ja korteri nr 2 puhul

üks kaasomanikest, seega ei saa neid kortereid kvoorumi nõuete täitmisel ja häälte andmisel

arvestada – selleks puudus vajalik esindatus KrtS § 15 lõike 1 järgi. Korterist nr 6 ei osalenud

üldkoosolekul keegi. Vaid korteri nr 4 puhul oli esindatud selle ainuomanik isiklikult.

18. Eelnev tähendab, et üldkoosolekul osales kuuest korterist üks (korter nr 4 omanik), kuna

ülejäänud viie korteri esindamiseks ei olnud isikud osalejatena protokolli märgitud. Kuna

üldkoosolekul osalenud isikute nimekirja ei ole võimalik tagantjärgi täiendada, jätab kohus

hindamata puudutatud isiku poolt korterite nr 1–3 ja 5 omanike esindamise kohta esitatud

volikirjad. Seega ei olnud üldkoosolek otsustusvõimeline. Seetõttu tuleb avaldaja taotlus

rahuldada ja 18.04.2022 üldkoosolekul vastu võetud otsused kehtetuks tunnistada.

19. Puudutatud isik leiab, et üldkoosolekul mitteosalenud korterite ühis- ja kaasomanikud on

18.04.2022 üldkoosolekul vastu võetud otsused heaks kiitnud. Puudutatud isik on esitanud

korteriomandite ühis- ja kaasomanike heakskiidud üldkoosolekul osalemise ja selle ühis- ja

kaasomaniku nimel vastava otsustuse osas antud hääle kohta. Maakohus leidis, et vastavalt

tsiviilseadustiku üldosa seadusele (TsÜS) §-le 129 saab hääle andmise hiljem heaks kiita, kuid

kui isik, kelle nimel tehing tehti, ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul vastavasisulise

ettepaneku saamisest, loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. Sellisel juhul loetakse

tehing lõplikult tühiseks ning hilisem heakskiit ei too enam kaasa tehingu kehtivaks

muutumist.

20. Praegusel juhul ei ole tõendatud, et 18.04.2022 üldkoosolekul vastu võetud otsustele oleks

heakskiitu avaldatud seaduses sätestatud kahe nädala jooksul. Heakskiidud on esitatud 2023. a

märtsis. Hiljem avaldatud heakskiidud ei too kaasa otsuste kehtivaks muutumist.

2-22-6096

21. Avaldaja on soovinud, et maakohus kohustaks puudutatud isikut taastama esialgse

olukorra, s.o paigaldama sarnased kõnniteeplaadid. Maakohus märkis, et tänavakivide

väljavahetamine on korteriomanike poolt häälteenamuse alusel otsustatav küsimus. Kui

üldkoosoleku otsusega ei muudeta ega lõpetata kaasomandis oleva eseme kasutusotstarvet või

kasutusviisi ega muudeta asja või selle osa, on tegemist KrtS § 35 lõike 1 tähenduses

korteriomanike häälteenamuse alusel tehtava tavapärase valitsemise otsustusega.

Tänavakivide väljavahetamisega ei kaasne suuremaid ümberkorraldusi, mis vajaksid KrtS §

38 lõike 1 kohast korteriomanike kokkulepet, vaid piisab nende häälteenamusega otsusest.

Maakohus tuvastas, et asjaomane otsus puudub. Vaatamata sellele leidis maakohus, et

avaldaja kohustamisnõude rahuldamine ei ole võimalik, kuna seda ei oleks võimalik täita.

Puudutatud isik on selgitanud, et selliste kivide tootmine on lõppenud ja nende hankimine

võimatu. Seega ei oleks endise olukorra taastamine võimalik ja avaldus tuleb selles osas jätta

rahuldamata.

22. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõike 1

järgi puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja hüvitise 50

eurot.

Puudutatud isiku määruskaebus

23. Puudutatud isik esitas 05.06.2023 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse resolutsiooni punktid 1, 3 ja 4 ning teha uus määrus, millega jätta avaldus täies

ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud avaldaja kanda.

24. Puudutatud isik ei nõustu, et üldkoosoleku kvooruminõue oli täitmata. Vajadus teiste ühis-

või kaasomaniku osalejate nimekirja kandmiseks puudus, sest esindusõigust teostati

korteriomandi ühise esindaja kaudu. Korterid nr 1, 2, 3 ja 5 olid eelnevalt määranud iga

korteriomandi ühise esindaja terveks 2022. aastaks ja sellest korteriühistut teavitanud.

Maakohus kohaldas ebaõigesti MTÜS § 21 lõiget 3¹, kuivõrd esindusõigust ega

kvooruminõude täidetust ei välista teise ühis- või kaasomaniku nime osalejate nimekirjast

puudumine, kui muude kirjalike dokumentide alusel on võimalik tuvastada, et üldkoosolek oli

otsustusvõimeline ning esindajal oli volitus esindamiseks. Osalejate nimekiri ei ole volituse

kehtivuse aluseks või sisuks ega loo esindusele õiguslikke tagajärgi.

25. Maakohus leidis ebaõigesti, et ainult osalejate nimekirja alusel on võimalik kontrollida,

kas korteriühistu liige, keda üldkoosolekul väidetavalt esindati, oli välja andnud selleks

kirjaliku volikirja. Esindusõigust saab kontrollida volikirja alusel, mitte üldkoosolekul

osalejate nimekirja alusel. Kui volikiri on olemas ja osalejate nimekirjas on volikirjas

nimetatud esindaja märgitud, oli esindajal esindusõigus olemas ja üldkoosoleku

kvooruminõue on täidetud. Kuigi maakohtul oli võimalik esindusõiguse olemasolus ja selle

teostamises veenduda esitatud volikirjade alusel, jättis maakohus puudutatud isiku esitatud

volikirjade sisu hindamata.

26. Korteriomanik võib hääle heaks kiita ka omal algatusel ja üldjuhul ei ole tehingu

heakskiitmine ajaliselt piiratud. Seega pidanuks maakohus asja lahendamisel arvestama

puudutatud isiku esitatud avaldustega kiita heaks 18.04.2022 üldkoosolekul antud hääled, ja

leidma, et sellise heakskiitmisega on ühtlasi kiidetud heaks ka hääletamisel osalemine.

27. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et PLil puudus korteri nr 5 ühisomaniku A. N.O

esindamiseks õigus. Puudutatud isiku 24.03.2023 seisukoha lisast 9 nähtub, et A L. K. on

kinnitanud PLile volituse andmist korteri nr 5 esindamiseks 18.04.2022 üldkoosolekul.

2-22-6096

Avaldaja määruskaebus

28. Avaldaja esitas 12.06.2023 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse

resolutsiooni punkti 2 ja jätta menetluskulud puudutatud isiku anda.

29. Avaldaja eesmärk on kõrvaldada õigustühisest otsusest tekkinud negatiivsed tagajärjed.

Avaldaja taotleb lammutatud kõnniteeplaatide arhitektuurilise lahenduse taastamist.

Üldkoosoleku otsuse tühisuse ja kehtetuse tuvastamise järel on mõistlik õigustühiste tehingute

ja toimingute heastamine ja olukorra taastamine õigusrikkumise eelsele olukorrale. Maakohus

lähtus ainult puudutatud isiku tõendamata väitest, et kivide tootmine on lõppenud ja nende

hankimine on võimatu. Avaldaja leiab, et endise olukorra taastamine on võimalik

ligilähedaste materjalidega. Tuleb kasutada paralleelselt olemasolevatele materjalidele

sarnaste omadustega materjale, mida kooskõlastatakse projekteerimise etapis ja mis annavad

vähemalt samade omadustega ning endisele lahendusele sarnase 90-ndate arhitektuurilise stiili

tulemuse ega riku üldist värvikompositsiooni.

30. Likvideeritud kõnnitee plaadid on tänaseni kasutusel maja teisel poolel rõdude, verandade

ja trepiastmete kattematerjalina, mis moodustas kuni 09.04.2022 majaesisega stiilselt siduva,

tervikliku ja tasakaalustatud arhitektuurilise lahenduse 1990-ndatest aastatest. Nüüd on maja

ümbrus ebasobiva punase värvi üleküllusega rikutud ega lisa kinnisasjale väärtust.

31. Puudutatud isik on teinud arhitektuurilise muudatuse ja kaasomandi eseme korrashoiuks

vajalikest muudatusest suurema ümberkorralduse, mis eeldab korteriomanike kokkulepet.

Uued ja vanad tänavaplaadid paigaldati tehnoloogiliselt erinevate ja võrreldamatute

ehitusmeetoditega, ning tegemist on erinevate ja võrreldamatute ehituslike ja arhitektuuriliste

lahendustega.

Menetlusosaliste seisukohad

32. Puudutatud isik vaidleb avaldaja määruskaebusele vastu, palub jätta selle läbi vaatamata

või läbivaatamise korral rahuldamata ja jätta menetluskulud avaldaja kanda.

33. Avaldaja puudutatud isiku määruskaebusele seisukohta ei esitanud.

Menetluse edasine käik

34. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

35. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku määruskaebus tuleb TsMS § 657 lõike 1 punkti

2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb tühistada

osas, milles maakohus rahuldas avaldaja avalduse ja tunnistas korteriühistu korteriomanike

18.04.2022 üldkoosolekul vastu võetud kõik otsused kehtetuks. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avaldaja avalduse osaliselt ning tunnistab

kehtetuks 18.04.2022 üldkoosolekul vastu võetud otsused 2.2 ja 2.3. Tulenevalt maakohtu

määruse osalisest tühistamisest ning avalduse rahuldamise ulatusest tuleb muuta ka

menetluskulude jaotust ja tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus määras kindlaks

avaldaja menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja kulude hüvitise. Muus osas jääb maakohtu resolutsioon muutmata, kuid TsMS § 657

lõike 1 punkti 2¹ alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb muuta maakohtu määruse

2-22-6096

põhjendusi. Avaldaja määruskaebus jääb TsMS § 657 lõike 1 punkti 1 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 rahuldamata.

36. Ringkonnakohus võtab vastu avaldaja määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed

tõendid (fotod uutest tänavakividest) TsMS § 662 lõike 3 ja § 238 lõike 1 alusel. Tõendid on

asjakohased.

37. Ringkonnakohus lahendab esmalt puudutatud isiku määruskaebuse (I) ja seejärel avaldaja

määruskaebuse (II). Viimasena jaotab ringkonnakohus menetluskulud (III).

I

38. Puudutatud isik vaidlustas maakohtu määruse osas, millega maakohus rahuldas avaldaja

avalduse ja tunnistas kehtetuks korteriühistu korteriomanike 18.04.2022 üldkoosolekul vastu

võetud otsused, jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult

välja menetluskulude hüvitise (resolutsiooni punktid 1, 3 ja 4). Puudutatud isik leiab, et

üldkoosoleku kvooruminõue oli täidetud.

39. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et vajaliku kvoorumi puudumise tõttu 18.04.2022

üldkoosolekul olid seal vastu võetud otsused TsÜS § 38 lõike 1 alusel kehtetuks

tunnistatavad. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu põhjendused kvooruminõude

rikkumise kohta vastuolulised. Ühest küljest on maakohus nentinud, et korteriomandi ühised

omanikud saavad volikirjas kindlaks määrata nende ühise esindaja ning et vaidluse korral peab

kohus tuvastama, kas asjaomased volikirjad on olemas. Teisalt on maakohus jätnud volikirjade

sisu kontrollimata, tehes järeldusi vaid 18.04.2022 üldkoosoleku osalejate nimekirja alusel.

40. Kvoorum on juriidilise isiku üldkoosolekul osalevate või esindatud liikmete või häälte

arv, mis on vajalik selleks, et koosolekut saaks lugeda otsustusvõimeliseks. Juriidilise isiku

üldkoosoleku kvooruminõuded võivad olla ette nähtud seaduses, samuti võivad need tuleneda

juriidilise isiku põhikirjast (RKTKo 27.03.2013, 3-2-1-16-13, p 10). KrtS § 20 lõike 2

kohaselt on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sel osalevatele

korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei

ole ette nähtud teisiti. Korteriühistu põhikirja punktist 4.4.2 ei tulene siinsel juhul teisiti.

41. Maakohus tuvastas, et Tallinnas Nõmme tee 63a asuv kinnisasi (maakohtu määruses

ekslikult märgitud Nõmme tee 63a-6 – ringkonnakohtu märkus) on jagatud kuueks

korteriomandiks, mille omanikeks on: korter nr 1 – ühisomanikud JK ja MK, korter nr 2 – V.F

1/2 kaasomandist, EA 1/2 kaasomandist; korter nr 3 – ühisomanikud KL ja PL, korter nr 4 –

MK, korter nr 5 – ühisomanikud A. N.O ja N.O , korter nr 6 – ühisomanikud N. S.F ja S.F

(avaldaja). Seega tuli maakohtul kontrollida, kas üldkoosolekul osalenud korteriomanikele

kuulus vähemalt neli häält. KrtS § 15 kohaselt, kui korteriomand kuulub mitmele isikule

ühiselt, võivad need isikud teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt.

Esindusõigust üldkoosolekul reguleerib KrtS § 22 lõige 5, mille kohaselt võib üldkoosolekul

osaleda korteriomanik ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku

dokumendiga tõendatud. Korteriomandi ühised omanikud saavad KrtS § 15 lõike 3 ja § 22

lõike 5 mõttest tulenevalt määrata volikirjas kindlaks nende ühise esindaja ka etteulatuvalt

(RKTKm 21.12.2022, 2-20-11256, p 14 kolmas lõik).

42. Vastavalt 18.04.2022 üldkoosoleku protokolli lisale 1 osalesid üldkoosolekul: JK (korter

nr 1), V.F (korter nr 2), PL (korterid nr 3 ja 5) ja MK (korter nr 4). MK andis volikirja JKile

(korter nr 1, dtl 148), mis esitati korteriühistule paberkandjal. Volikiri oli antud tähtajaga

31.12.2022. EA andis volikirja ALle (korter nr 2, dtl 151). Volikiri saadeti korteriühistule e-

postiga 31.01.2022 ja see oli tähtajaga 31.12.2022 (dtl 149). KL andis volikirja PLile (korter

2-22-6096

nr 3, dtl 154). Volikiri saadeti korteriühistule e-postiga 22.03.2022 ja see oli tähtajaga

31.12.2022 (dtl 152). Eelnevast tuleneb, et korteriühistule olid ühiste omanike kokkulepped

teada juba enne 18.04.2022 üldkoosolekut. Arvestades, et korteri nr 4 ainuomanik osales

üldkoosolekul isiklikult, kuulus eeltoodu põhjal 18.04.2022 üldkoosolekul osalenud

korteriomanikele vähemalt neli häält.

43. Üldkoosoleku protokolli lisast 1 nähtub, et PL esindas ka korteri nr 5 omanikku. Ekslik on

maakohtu seisukoht, et korterit nr 5 ei saanud võtta arvesse üldkoosoleku otsustusvõime

hindamisel, sest puudus korteri nr 5 teise ühisomaniku volitus. Korteriühistu liikmete

üldkoosolekul osalemise ja seal antud hääle saab hiljem heaks kiita. Vastavalt TsÜS § 129

lõikele 1 on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, v.a juhul, kui

isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Korteriühistu

üldkoosolekul otsuse poolt antud esindaja hääle saab seega heaks kiita (vt RKTKo

25.04.2006, 3-2-1-38-06, p 10). Heakskiit peab järgima sama vorminõuet nagu algne volitus

(TsÜS § 129 lõige 6). KrtS § 22 lõike 5 esimese lause järgi tuleb esindusõiguse olemasolu

tõendada kirjaliku dokumendiga, st sellele tingimusele peab vastama ka heakskiit. A L. K. on

esitanud selgesõnalise heakskiidu, millega kiidab heaks nii PLi osalemise kui ka hääletamise

asjaomasel üldkoosolekul (dtl 170, aga ka dtl 157). Kiites heaks PLi osalemise, saab ka

korteri nr 5 lugeda üldkoosolekul esindatuks.

44. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus ekslikult seisukohale, et 18.04.2022 korteriühistu

üldkoosolekul vastu võetud otsused olid kvooruminõude täitmata jätmise tõttu kehtetud.

Maakohtu järeldust arvestades puudus maakohtul vajadus analüüsida teisi avaldaja avalduses

toodud põhjendusi, mis võinuks olla aluseks 18.04.2022 üldkoosolekul vastu võetud otsuste

kehtetusele. Küll aga tuleb seda teha ringkonnakohtul. Ringkonnakohus leiab, et korteriühistu

18.04.2022 üldkoosolekul oli kvooruminõue täidetud ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

45. Avalduse kohaselt toimus 18.04.2022 korteriühistu üldkoosolek, mille päevakorras olid

järgmised küsimused: 1) 2021. a majandusaasta aruande kinnitamine, ja 2) uute tänavakivide

paigaldamise otsustamine. Avaldaja vaidlustas üldkoosoleku otsuse punktid 1.1, 2.2 ja 2.3.

46. Punktis 1.1 otsustas üldkoosolek, et korteri nr 2 eelmise omaniku võlgnevust 299 eurot

kuludesse ei kanta ning et juhatusel tuleb nõuda selle tasumist, mille tulemusena väheneb

2021. a kahjum 355 euroni. Punktis 2.2 otsustati, et uute tänavakivide paigaldamise tööde

kulud 12 241,80 eurot jagatakse korterite vahel võrdselt, mis teeb 2040,30 eurot korteri kohta.

Samuti otsustati, et viidatud summat on võimalik tasuda ka osade kaupa ning et see tuleb

kokku leppida juhatusega. Punktis 2.3 otsustati teha muudatus 2022. a majanduskavas ning

kajastada remondifondi tulude ja kulude all uute tänavakivide paigaldamisega seotud tööd 12

241,80 eurot.

47. Ringkonnakohus käsitleb esmalt avaldaja väiteid, mis seonduvad päevakorrapunkti nr 1

(2021. a majandusaasta aruande kinnitamine) all vastuvõetud otsuse punktiga 1.1. Avaldaja

leiab, et rikutud on üldkoosoleku kokkukutsumise korda sellega, et asjaomane teade ei olnud

piisavalt selge; seal otsustati korteri nr 2 eelmise omaniku tasumata võlgnevuse üle, mida

üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud märgitud.

47.1. KrtS § 29 lõike 1 järgi, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt

rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud

otsuseid vastu võtma, välja arvatud, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik

korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle

suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Muid korteriomanike otsuse

tühisuse aluseid KrtS ette ei näe. Lisaks võib ka korteriomanike üldkoosoleku otsus olla

tühine TsÜS § 38 lõike 2 järgi, kui see on vastuolus heade kommetega või rikub

võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle

2-22-6096

vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Korteriomanike üldkoosoleku otsus

võib olla kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu tühine ka siis, kui otsustati küsimust,

mis ei olnud märgitud varem teatatud päevakorras. Siinjuures tuleb päevakorda ja otsuseid

võrrelda lähtudes sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised

küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada (RKTKo 13.02.2013, 3-2-

1-181-12, p 14).

47.2. Vaidlusaluse üldkoosoleku kutsest nähtub, et päevakorda oli pandud 2021. a

majandusaasta aruande kinnitamine. Ringkonnakohus leiab, et kui korteriühistu juhatus lisab

korteriomanike üldkoosoleku päevakorda punkti majandusaasta aruande kohta, on sellega

piisavalt selgelt avaldatud, et arutamisele ja otsustamisele tulevad ühistu majandamisega

seonduvad küsimused. Nii pidi mõistlik korteriomanik aru saama, et selle päevakorrapunktiga

on hõlmatud mh korteriühistu kulud ja tulud, mistõttu leiab ringkonnakohus, et üldkoosoleku

otsus nr 1.1 ei väljunud päevakorrast. Seega saab järeldada, et otsustus korteri nr 2 eelmise

omaniku tasumata võlgnevuse kohta on kehtiv.

48. Järgnevalt hindab ringkonnakohus avaldaja väiteid, mis puudutavad üldkoosoleku

päevakorra nr 2 (uue tänavakivi paigaldamise otsustamine) all tehtud otsuseid nr 2.2 ja 2.3.

48.1. Esmalt on avaldaja leidnud, et uute tänavakivide paigaldamise üle otsustamine ei ole

häälteenamusega otsustatav küsimus, vaid selleks peab olema kõigi korteriomanike nõusolek.

Ringkonnakohus märgib, et kui korteriomanike üldkoosolekul võetakse häälteenamusega

vastu otsus, mille jaoks oleks olnud vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, on selline otsus

TsÜS § 38 lõike 2 esimese lause kohaselt tühine, sest see rikub avaliku huvi tõttu

kehtestatud seaduse sätet (RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549, p 14; RKTKm 01.06.2022,

2-19-16450, p 15).

48.2. KrtS § 35 lõike 1 kohaselt korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise

küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga

ei nähta ette rangemaid nõudeid. Tulenevalt KrtS § 35 lõike 2 punktist 1 käsitatakse

tavapärase valitsemisena mh kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. KrtS § 38

lõike 1 järgi on nõutav korteriomanike kokkulepe juhul, kui otsustatakse ehitusliku või muu

kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist.

Leidmaks, kas tänavakivide väljavahetamise näol võib olla tegemist küsimusega, mida tuleb

otsustada korteriomanike kokkuleppel, tuleb seega hinnata, kas muudetakse mõne hoone osa

funktsiooni või hoone välist kuju. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse seletuskirja kohaselt

on ehituslikuks ümberkorralduseks hoonele ühe korruse lisamine või ka pööningu

väljaehitamine, st selle senise funktsiooni muutmine. Samuti on põhimõtteliselt ehituslikuks

ümberkorralduseks mõne senise tehnosüsteemi asendamine täiesti teistsugusega

(korteriomandi- ja korteriühistuseaduse 462 SE eelnõu seletuskiri, lk 67). Ringkonnakohus

leiab, et asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et tänavakivide väljavahetamisega kaasneksid

sellised olulised ümberkorraldused, milleks oleks vaja korteriomanike kokkulepet. Varasem

tänavakivi vahetati üksnes välja uue vastu. Seega said korteriomanikud siinsel juhul otsustada

tänavakivide vahetamise üle häälteenamusega (KrtS § 35 lõige 1).

49. Avaldaja leiab ka, et üldkoosoleku otsus, millega otsustati jagada tänavakivide

paigaldamise kulud korterite vahel võrdselt, on vastuolus põhikirja punktiga 3.3, mille

kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma

kaasomandi osa suurusele. Ringkonnakohus nõustub selles osas avaldajaga.

49.1. Vastuolu seaduse või põhikirjaga on juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks

tunnistamise alus (TsÜS § 38 lõige 1). Tulenevalt KrtS § 40 lõike 2 esimesest lausest saab

korteriomanike vahel teistsugust majandamiskulu jaotust kui omandiosa suuruse järgi ette

näha ainult põhikirjaga. Praegusel juhul näevad korteriühistu põhikirja punktid 3.3 ja 3.4 ette

2-22-6096

omandiosa suuruse põhise majandamiskulude jaotuse, v.a tegelikust tarbimisest sõltuvate

majandamiskulude puhul.

49.2. Vaidlustatud üldkoosoleku otsus sisaldab otsustust jagada uute tänavakivide

paigaldamise tööd korteriomanike vahel võrdselt. Samas ei ole aga korteriühistu põhikirja

muudetud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et vaidlusalune otsus on vastuolus KrtS § 40 lõike

2 esimese lausega ja puudutatud isiku põhikirja punktidega 3.3 ja 3.4 ning on seetõttu kehtetu.

Kuivõrd vaidlustatud otsusega põhikirja ei muudetud, ei saanud korteriomanikud otsustada

KrtS § 40 lõikest 1 ja põhikirja punktides 3.3 ja 3.4 sätestatust erinevat kulude jaotust.

Korteriühistul tuleb kulude jaotamise küsimus uuesti otsustada.

50. Lisaks leiab avaldaja, et üldkoosolekul otsustati küsimuse üle (s.o teha muudatus 2022. a

majanduskavas ning kajastada remondifondi tulude ja kulude all uue tänavakivide

paigaldamisega seotud tööd 12 241,80 eurot), mida üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei

olnud märgitud. Majanduskava ei saadetud ka eelnevalt tutvumiseks.

50.1. Ringkonnakohus leiab, et eelmises punktis märgitud otsustust tehes on korteriühistu

rikkunud KrtS § 41 lõiget 4, mis sätestab, et kui majandusaasta jooksul ilmneb, et kehtestatud

majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus ega

korteriühistu püsivat maksevõimelisust, on korteriühistu juhatus kohustatud koostama uue

majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava

kehtestamiseks. Üldkoosoleku protokollist ja 2022. a majanduskavast nähtub, et tänavakivide

vahetus on toonud korteriühistule täiendava vajaduse tasuda 12 241,80 eurot. Kuivõrd

korteriühistu rahaline seis ei võimalda kogutud remondifondist märgitud summat maksta,

tuleb raha juurde koguda.

50.2. KrtS § 40 lõike 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi

ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, sh nähakse KrtS § 41 lõike 1 punkti 4

järgi majanduskavas ette remondifondi tehtavate maksete suurus. Seega tehakse

kaasomandiga seotud kulutused majanduskava alusel kogutud maksetest. Vaidlusaluse

üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolekul otsustati kulude üle, mida 2022. a

majanduskava ei kata. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud KrtS § 41 lõikest 4 tulenevalt

kõnealust otsustust teha ilma uut majanduskava kehtestamata. Seega on otsustus vastuolus

seadusega ja see tuleb TsÜS § 38 lõike 1 alusel kehtetuks tunnistada.

51. Eelneva kokkuvõtteks tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus

rahuldas avaldaja avalduse ja tunnistas korteriühistu korteriomanike 18.04.2022

üldkoosolekul vastu võetud kõik otsused kehtetuks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

määruse, millega rahuldab avaldaja avalduse osaliselt ning tunnistab kehtetuks 18.04.2022

üldkoosolekul vastu võetud otsused 2.2 ja 2.3. Puudutatud isiku määruskaebus rahuldatakse

osaliselt.

52. Järgnevalt lahendab ringkonnakohus avaldaja määruskaebuse.

(II)

53. Avaldaja esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale osas, milles maakohus jättis

rahuldamata tema avalduse ehitise esialgse olukorra taastamiseks (resolutsiooni punkt 2).

Avaldaja eesmärk on kohustada puudutatud isikut paigaldama eemaldatud tänavakividega

(kõnniteeplaatidega) olemuselt sarnased plaadid.

54. Ringkonnakohtu hinnangul on õige maakohtu lõppjäreldus jätta rahuldamata avaldaja

nõue endise olukorra taastamiseks. Maakohtu määruse põhjendusi tuleb selles osas aga

täiendada. Määrusest nähtub nagu oleks maakohus jätnud avaldaja nõude rahuldamata

eelkõige põhjusel, et korteriühistu sõnul on eemaldatud tänavakividega sarnaste tänavakivide

2-22-6096

hankimine võimatu. Kolleegiumi hinnangul on praegusel juhul aga oluline hinnata, kas

tänavakivide väljavahetamisega kaasnes asja oluline muutmine, milleks on asjaõigusseaduse

(AÕS) § 74 lõike 1 järgi vajalik kaasomanike kokkulepe. Kolleegiumi hinnangul tuleb sellele

küsimusele vastata eitavalt.

54.1. Vastavalt KrtS § 34 lõikele 1 valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu

põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud

korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lõike 1 järgi otsustavad korteriomandi kaasomandi osa eseme

tavapärase valitsemise küsimuste üle korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu

põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. AÕS § 72 lõikest 1 tulenevalt kaasomanikud

valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui

sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.

54.2. Seadusandja on aga piiritlenud küsimused, mida saab lahendada üksnes kaasomanike

kokkuleppel, mitte enamuse otsusega. Nii võib AÕS § 74 lõike 1 alusel kaasomandis oleva

asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta

ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Seega saavad teised kaasomanikud nõuda

kaasomanikult, kes asja teiste kaasomanike nõusolekuta oluliselt muudab, endise olukorra

taastamist (vt RKTKo 27.03.2015, 3-2-1-155-14, p 12). Endise olukorra taastamise nõude

lahendamiseks tuleb AÕS § 74 lõike 1 järgi teha kindlaks, kas puudutatud isik on

kaasomandis olevat asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muutnud (RKTKo

30.01.2019, 2-17-11887, p 14). Kui tegu ei ole kaasomandis oleva asja või selle majandusliku

otstarbe olulise muutmisega, siis AÕS § 74 lõige 1 ei kohaldu ja asjaomast küsimust võib

otsustada AÕS § 72 lõike 1 järgi korteriomanike enamuse otsusega. Seega tuleb AÕS § 74

lõike 1 kohaldamisel hinnata nii seda, kas asja oluliselt muudetakse kui ka seda, kas asja

majanduslikku otstarvet oluliselt muudetakse (RKTKo 03.04.2019, 2-17-16823, p 11).

54.3. Avaldaja leiab, et majaesiste tänavakivide väljavahetamine on oluline muutus, mille

osas pidanuks korteriomanikud jõudma kokkuleppele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa

praegusel juhul teha järeldust, et korterelamu juurde kuuluvat maatükki oleks tänavakivide

väljavahetamisega oluliselt muudetud. Samuti ei ole oluliselt muudetud maa majanduslikku

otstarvet. Tänavakivid olid maja ees ka enne vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse tegemist.

Kolleegiumi hinnangul ei õigusta korterelamu juurde kuuluva maatüki olulise muutmisena

käsitlemist ka avaldaja väljatoodud asjaolud, et uute tänavakivide paigaldamisel kasutati

erinevaid ehitusmeetodeid ning et tegemist on teistsuguse arhitektuurilise lahendusega.

54.4. Olukorras, kus tegevus on käsitatav tavakasutusena KrtS § 35 tähenduses ja ühise asja

kasutamiseks piisab kaasomanike enamuse otsusest, ei tohi ühise asja kasutamine rikkuda

teiste, sh vähemuses olevate kaasomanike õigusi (RKTKm 30.01.2019, 2-17-11887, p 15).

Praegusel juhul ei ole avaldaja esile toonud, kuidas tema õigusi rikub otsustus tänavakivid

välja vahetada. Pigem näib, et avaldaja on erimeelt osas, mis puudutab tänavakivide

välisilmet, mis tema hinnangul majaga kokku ei sobi. Seda, et korteriomanike huvid otsuste

vastuvõtmisel alati kattuksid, ei ole võimalik eeldada ega tagada, kuid arvestades, et tegemist

on küsimusega, mille saab otsustada üldkoosolekul häälteenamusega, määrab enamus

kindlaks ka selle, millise välimusega on uued tänavakivid.

55. Lähtudes eeltoodust jätab ringkonnakohus avaldaja määruskaebuse rahuldamata.

III

56. Kuna maakohtu määrus osaliselt tühistatakse, muudab ringkonnakohus kooskõlas TsMS

§ 173 lõigetega 1 ja 3 ka maakohtu menetluskulude jaotust ja määrab kindlaks

2-22-6096

määruskaebemenetluse kulude jaotuse. Menetluskulude jaotuse muutmise tõttu tuleb

maakohtu määrus tühistada ka osas, millega maakohus määras kindlaks avaldajale

hüvitatavate menetluskulude suuruse.

57. TsMS § 172 lõike 1 esimese lause järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik,

kelle huvides lahend tehakse. Sama sätte teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel

laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või

osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel, et hagita menetluses osaleb mitu isikut.

Menetluskulude jaotamisel on lähtekohaks õigluse põhimõte (RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-

14, p 29). Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud

selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 02. 06.2008, 3-2-1-42-08, p 18).

58. Kuna ringkonnakohtu määruse tulemusena rahuldatakse avaldaja avaldus osaliselt, on

kolleegiumi hinnangul õiglane nii maa- kui ringkonnakohtu kulud jätta poolte endi kanda.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

59. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1 esimese lause järgi vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)