2-24-15879/20 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

24-15879

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

04.03.2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-15879

Tsiviilasi

A.-L.R. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg

Avaldaja: A.-L.R. (isikukood: XXX; aadress: Vana

Jaanimäe talu, XXX; Tel: 53 771 795; e-post: XXX ).

Usaldusisik: N.G,

xxxxxxxxxxxxxxxxxx

Tallinn,

telefon XXX, e-post:

06.01.2025

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, pankrotihalduri nimetamine,

võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja määramine

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja A.-L.R. (isikukood XXX ) pankrot 04.märtsil 2025. a kell

09:00 ja algatada A.-L.R. kohustustest vabastamise menetlus.

2. Nimetada A.-L.R. (isikukood XXX ) pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes

Urmas Tross, kelle kontaktandmed on: telefon XXX, e-post:

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 19.märtsil 2025. a

algusega kell 15.00 Valga kohtumajas. Osalemine on võimalik virtuaalsete

kanalite kaudu, võlgnikul võimalus osaleda Valga kohtumajas. Kohus osaleb

virtuaalselt.

4. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

kohtule esitada

pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks

lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 01.03.2026. a.

5. Võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

kestel

ei

saa

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

6. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi,

määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta,

ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg,

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste

täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

7. A.-L.R. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist,

ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa

esitada pärast seda, kui võlausaldajate nimekiri on esitatud kohtule

kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga

tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse

nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt

esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

8. Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud

tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

9. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Määrata usaldusisiku N.G tasu summas 528 eurot, käibemaksu ei lisandu.

11. Usaldusisiku tasu summas 528 eurot mõista välja võlgnikult A.-L.R., kuid

määrata selle hüvitamine riigi vahenditest.

12. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku N.G tasu 528 eurot, makstes selle

usaldusisiku büroo Usaldus ja Õigus OÜ (registrikood 17101426) pangakontole

nr EE664204278636919102.

13. Saata määrus resolutsiooni punkt 12 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

Saata määrus usaldusisikule ja võlgnikule, pankrotihaldurile, p. 12 osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

A.-L.R. esitas 18.10.2024. a kohtule maksejõuetusavalduse, milles soovib enda pankroti

väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik on vabaabielus

ning tal on kaks ülalpeetavat. Võlgnik töötab alates 03.04.2023 xxxx Tarbijate Ühistus

müüjana. Töötasu on 1000 eurot. Igakuised väljaminekud on sissetulekust väiksemad.

Võlgnik on sõiduki (xxxxxx) omanik. Sõidukit enam ei ole, andis ca 2020. aastal lammutusse.

Võlgnik võttis esimese laenu aastal 2019 majapidamiskulude katteks, mis tekkisid ootamatult.

Oli sel ajal lapsehoolduspuhkusel ja tal oli sissetulek, hiljem ei olnud võimalik laene taga

tagasi tasuda, kuivõrd puudus sissetulek laenu tasumiseks. Kohustuste summa on vähemalt 22

193 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused.

Kohus määrusega 28.10.2024 võttis avalduse menetlusse, nimetas usaldusisikuks N.G.

Usaldusisik esitas 25.11.2024 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Sellest nähtub, et

võlgniku nimel on üks sõiduauto, mis on antud lammutusse aastal 2020, seega väärtus 0

eurot. Võlgniku sissetulekuteks on peretoetus 160 eurot kuus ja töötasu xxxx Tarbijate

Ühistust 800-1000 eurot kuus, töötasu sõltub tehtud tundide arvust. Võlgniku nimele on

avatud kuus pangakontot, millest kaks on nüüdseks suletud. Pangakontodel oleva raha jääk

varanimekirja esitamise seisuga on kokku umbes 15 eurot. Võlgnikul on kohustused seitsme

äriühingust võlausaldaja ees kolme kohtutäituri ees kokku kogunõue 25 579,53 eurot,

millest põhinõuded 16 873,18 eurot. Kõikide nõuete kohta on tehtud kohtulahendid, on

algatatud täitemenetlused. Võlgnik ei ole nõuete suurusi vaidlustanud.

Võlgniku kulutused kalendrikuus on 950 eurot.

Usaldusisik annab hinnangu, et võlgnikul on kujunenud välja püsiv maksejõuetus. Tema

sissetulekust (960-1160 eurot kuus) tuleb kanda igapäevased olmekulud ja laste ülalpidamise

kulud. Pärast nende kohustuste kandmist ei jää võlgnikul raha võlakohustuste täitmiseks.

Võlgnik elab hajaasustusega piirkonnas, mis raskendab tasuvama töö leidmist. Võlgniku

makseraskused algasid aastal 2019 lapsehoolduspuhkusel olles. Peale lapsehoolduspuhkust

kadus püsiv sissetulek, tekkisid raskused laenu teenindamisel ja võlgnik võttis uusi laene. Sel

perioodil oli võlgnik ka poolteist aastat töötu, tekkisid võlad ka igapäevakulude kandmisel-

prügiveo ja sideteenuste võlad. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on valed majanduslikud

otsustused ning suutmatus otsuste tagajärgi ette näha. Usaldusisiku hinnangul tuleks välja

kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Makseraskused ei

ole ületatavad, need aina süvenevad. Suuremat osa nõuetest ei ole võlgnik tasunud kas siis

üldse mitte või väga vähesel määral. Võlgade ümberkujundamise menetlus ei ole võimalik.

Võlgniku maksejõuetusavaldusest nähtub, et tema ülalpidamisel on kaks last, sündinud aastal

2018 ja 2020.

Kohus kuulas A.-L.R. ära 06.jaanuari 2025.a kohtuistungil. Võlgnik selgitas, et tema

sissetulek on tunnitasu alusel, mõnel kuul tulevad kuu normtunnid täis, mõnel kuul ei tule.

Töötab graafiku alusel, kui võlgnik on tööl, on laste isa lastega kodus. Ka laste isa on töötu ja

sissetulekut ei ole. A.-L.R. on valmis siiski menetlusse panustama, ehk kuni 100 eurot kuus.

Usaldusisik selgitas, et tema hinnangul nõuded vähenevad kohtutäiturite põhitasude võrra,

kohtutäiturid tavalist põhitasunõudeid pankrotimenetluses ei esita. Kõrvalnõudeid, mis

kohtulahendiga on määratud, enam vähendada ei saa. Võlgnik näib olevat valmis menetlusse

panustama ja ei looda lihtsasti kohustustest vabaneda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses

pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette

nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid

eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku

pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku

pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja

käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2).

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS

§ 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

A.-L.R. A.-L.R. on soovinud pankrotimenetlust ja ta soovib kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Ta on valmis igakuiselt eraldisi tegema võlausaldajatele.

Usaldusisik leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning välja tuleks kuulutada A.-L.R. A.-

L.R. pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti

usaldusisiku koostatud vara- ja võlanimekirjast ja hinnangust nähtub, et võlgniku kohustused

ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 25 000 euro

ulatuses. Võlgnikul on küll registriandmetel vara (üks sõiduk), kuid seda reaalselt olemas ei

ole. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik töötab, tema sissetulek on miinimumpalga

lähedal, peretoetus 160 eurot. Teine täiskasvanud pereliige (võlgniku elukaaslane ja laste isa)

on töötu.

Kohus loeb tuvastatuks, et A.-L.R. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga.

Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti.

Urmas Tross andis kohtule nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina. Kohus on seisukohal,

et Urmas Tross on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku

usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Urmas

Tross avaldas, et pankrotimenetluse lõppemisel ta enam usaldusisikuna ei soovi jätkata.

Usaldusisik N.G avaldas nõusoleku täita pankrotimenetluse lõppemisel usaldusisiku kohustusi

edasi.

Kohus kuulutab võlgniku A.-L.R.-i pankroti välja 04.märtsil 2025. kell 09.00, nimetab

võlgniku pankrotihalduriks Urmas Trossi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku

19.03.2025. a algusega kell 15.00 Tartu Maakohtu Valga kohtumajas. Valga kohtumaja on

võlgniku elukoha järgne kohtumaja. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda

soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. Kohus osaleb virtuaalselt.

FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3

sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS §

46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste

täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse

lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui

pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka

kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 01.03.2026. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

Kohus selgitab:



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-

d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed.

Kohus saadab kohtumääruse usaldusisikule, pankrotihaldurile, samuti võlgnikule.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS §

45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse

(TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks).

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik N.G esitas 25.11.2024. a

tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 4 kohaselt.

Usaldusisik rakendab tunnitasu 70 eurot, ajakulu menetluses 8 tundi, tasu 8 töötunni eest

määrata 560 eurot, käibemaksu ei lisandu. Usaldusisik esitab tasu arvestuse aluseks oleva

ajakulu 8 tundi jagunemise tegevuste vahel.

Usaldusisik palub määrata talle tasu 560 eurot, kanda tasu usaldusisiku büroo Usaldus ja

Õigus OÜ pangakontole nr EE664204278636919102.

Kohus hindab usaldusisiku ajakulu põhjendatuks. PankrS § 150 lg.2, lg.1 p.2 alusel mõistab

kohus usaldusisiku tasu välja pankrotivarast, kuid määrab selle hüvitamise riigi vahenditest

FiMS § 54 lg.2, § 45 lg.2, PankrS § 23 lg.4 alusel, kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks. FiMS § 54 lg 2, PankrS § 23 lg 4, 51 järgi tuleb kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni määrata riigi vahenditest hüvitatav usaldusisiku tasu justiitsministri

01.02.2021. a määruse nr 2 sätete järgi (PankrS § 23 lg 51), s.o määraga 33 eurot pooltund.

PankrS § 23 lg 51 seletuskirja kohaselt Puudub mõistlik põhjus, miks riigi õigusabi andmine

halduri tasu ja kulude hüvitamiseks peab toimuma erinevalt muust riigi õigusabi andmisest

tsiviilkohtumenetluses. Senine olukord on toonud kaasa ka riigi õigusabi tasumäärade

erinevuse, mis ei ole põhjendatud. Seetõttu luuakse volitusnorm määruse kehtestamiseks,

millega reguleeritakse halduri tasumäär ja hüvitatavate kulutuste suurus sarnaselt nagu

advokaadi tasu ja kulude hüvitamise kord RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatava määrusega.

Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasu senises menetluses ehk kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni usaldusisiku poolt esitatud töömahu eest (8 tundi ehk 16 pooltundi)

16x33=528 eurot selle väljamõistmisega riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4, lg 51 alusel.

Tasu tuleb välja maksta büroole (PankrS § 23 lg 6), mille kaudu usaldusisik tegutseb,

Usaldus ja Õigus OÜ, registrikood 17101426. Kohus kontrollis, et Usaldus ja Õigus OÜ ei ole

käibemaksukohustuslane, seega käibemaksu ei lisandu.

Tasu väljamaksmiseks riigi vahenditest saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele.

PankrS § 23 lg 7, FiMS § 54 lg 11 näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse usaldusisiku tasu

määruse peale.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik