2-23-15871/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

04.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-15871

Kohtuasi

N.A hagi U.Q vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 09.01.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

U.Q apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja N.A (isikukood XXX), seaduslik esindaja L.P ja

lepinguline esindaja Merike Roosileht

Kostja U.Q (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta U.Q apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 09.01.2025 otsuse peale tsiviilasjas

nr 2-23-15871 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud

U.Q

kanda.

N.A-l

ei ole

apellatsioonimenetluses veel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-15871

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. L.P (ema) esitas N.A (hageja, laps) nimel 09.11.2023 Harju Maakohtule U.Q (kostja, isa)

vastu hagi ja 17.11.2023 selle täienduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks alates

09.11.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 13.11.2034) välja elatise perekonnaseaduse

(PKS) § 101 toodud määras.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sündis vanemate kooselust XX.XX.XXXX tütar (hageja), kes jäi

pärast vanemate lahkuminekut elama emaga. Isa ei ole nõustunud tasuma elatist iga kuu

kindla summana. Ema kannab lapsega seotud kulud. Mõnda aega tasusid vanemad hageja

lasteaia ja eelkooli tasusid kordamööda. Kulud riietele jagasid vanemad pooleks.

1.2. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kuus 831 eurot (eluasemele 216 eurot, toidule 200

eurot, transpordile 50 eurot, sidekulud 15 eurot, tervishoiule 20 eurot, hügieenitarvetele 5

eurot, koolikohustuse täitmisega seotud kulud (lasteaed ja eelkool) 145 eurot, riietele ja

jalanõudele 30 eurot, muud vältimatud püsikulud (mänguasjad, sünnipäevad, meelelahutus,

eelkoolis ja lasteaias lisanduvad kulutused, ekskursioonid jne) 150 eurot).

2. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kui laps on kostjaga, siis viibivad nad

kostja vanemate kodus, kus kostjal kulud puuduvad. Ema ei tee takistusi lapsel soovi korral

isaga kohtumiseks. Laps viibib isaga ühes kuus vaid mõni päev. Hageja ei loobu hagist ega

võta hagi tagasi. Hageja jääb hagis esitatud nõude juurde.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu.

Vastuväidete kohaselt tasusid vanemad lasteaia ja eelkooli tasusid kordamööda ning lapse

riiete kulu jagati pooleks. Perioodil 13.03.2024–21.03.2024 oli hageja kostjaga. Kostja sõnul

ei anna ema last kostjale.

4. Vastusena hageja seisukohtadele märkis kostja, et ta on tasunud hagejale elatist 150 eurot

kuus alates 05.08.2024 vastavalt vanemate vahel sõlmitud kokkuleppele. Kostja kinnitas, et

tema sissetulek on 1700 eurot kuus ning tal on võimalik hagejale elatis tasuda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus rahuldas 09.01.2025 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks alates

09.11.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 13.11.2034 välja elatise perekonnaseaduse

(PKS) § 101 lg-s 3 toodud baassummas (alates 01.04.2023 249,78 eurot), millele lisandub

PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast

(praegusel ajal 54,96 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast

lapsetoetusest (praegusel ajal 40 eurot; PKS § 101 lg 5). Maakohtu otsuse tegemise ajal oli

elatise summa 287,72 eurot kuus. Maakohus määras, et elatis tuleb tasuda ema

arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, iga kuu eest ette hiljemalt jooksva kuu

10. kuupäevaks, selgitusega „N.A elatisraha“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta,

mille eest elatist tasutakse. Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda.

2-23-15871

5.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

kostja on hageja isa;

-

hageja elab koos emaga;

-

hageja ei viibi kostja juures ühes kuus enam kui kuus päeva;

-

hageja vajadused ühes kuus on 831 eurot;

-

kostja sissetulekutest piisab, et rahuldada nii hageja kui ka tema enda minimaalsed

vajadused.

5.2. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb kostjalt alates hagi esitamisest kuni lapse

täisealiseks saamiseni välja mõista elatis PKS § 101 lg-s 3 toodud baassummas, millele

lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta avaldatud riigi keskmisest brutokuupalgast (PKS §

101 lg 4).

5.3. Kuna hageja ei viibi kostja juures ühes kuus enam kui kuus päeva, siis ei ole alust elatise

summat PKS § 101 lg 6 alusel proportsionaalselt kohustatud vanemaga koosveedetud ajaga

vähendada.

5.4. Kuigi pooled pidasid menetluse jooksul elatise tasumise üle läbirääkimisi ja hageja

avaldas vahepeal nõustumust, et kostja tasub elatist 150 eurot kuus, siis ei ole pooled

kirjalikku kompromissi sõlminud ega seda kohtule esitanud. Hageja jäi oma nõude juurde.

Maakohtu hinnangul ei ole elatise tasumine 150 eurot kuus lapse huvides. Summa on

ebamõistlikult väike, eriti olukorras, kus kostja on kinnitanud, et tal on rahalised võimalused

tasuda lapsele elatist seaduses toodud minimaalses summas. Seetõttu asjaolu, et kostja leidis,

et neil on hagejaga kokkulepe 150 euro elatise tasumiseks kuus, ei anna alust välja

mõistetavat elatist vähendada olukorras, kus hageja on jäänud enda hagis esitatud nõude

juurde.

5.5. Arvestades vanemate sissetulekute suurust (emal ca 1090 eurot kuus ja kostjal 1700 kuus)

ei ole PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla PKS § 101 järgi

arvutatud minimaalse elatise summa.

5.6. Kostja esitas 18.12.2024 enda kontoväljavõtte, millest nähtub, et ta on tasunud perioodil

07.12.2023–05.12.2024 hagejale elatist kokku 1550 eurot. Hageja ei ole sellele vastu

vaielnud. Kuna kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist, tuleb tasutud

summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

5.7. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte enda kanda.

Apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, mille väidete kohaselt on maakohtu otsus vastuoluline.

Otsuse resolutsioonis mõistis maakohus kostjalt elatise välja alates 09.11.2023, otsuse

põhjendavas osas aga alates 09.11.2024. Kostjalt tuleks elatis välja mõista alates 09.11.2024,

sest kostja tasus poole hageja lasteaia ja eelkooli kuludest. Maakohus jättis sellega elatise

väljamõistmisel arvestamata.

Vanemad leppisid kokku, et kostja tasub hagejale elatist 150 eurot kuus.

2-23-15871

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

8. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13,

p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse

väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

9. Praegusel juhul ei nõustu kostja maakohtu otsusega seetõttu, et maakohus on kohtuotsuse

põhjendavas osas ekslikult märkinud, et mõistab kostjalt elatise välja alates 09.11.2024.

Kohtuotsuse resolutsioonis märkis maakohus õigesti, et mõistab kostjalt elatise välja

09.11.2023. Eelnev väide ei anna alust maakohtu otsust tühistada, sest kohus lahendab poolte

nõuded kohtuotsuse resolutsioonis, mis praegusel juhul on õige (TsMS § 442 lg 5 esimene

lause). Määravat tähendust ei ole sellel, et maakohus on otsuse põhjendavas otsuses viidanud

ekslikult aastaarvule „2024“ aastaarvu „2023“ asemel. Täidetav on kohtuotsuse resolutsioon

(TsMS § 442 lg 5 teine lause).

10. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka apellatsioonkaebuse väide, et kostjalt

tuleks elatis välja mõista alates 09.11.2024, sest kostja tasus poole hageja lasteaia ja eelkooli

kuludest. Vaatamata sellele, et mõlemad vanemad kandsid lapse lasteaia ja eelkooli kulusid

enne hagi esitamist, ei ole sellel mõju maakohtu otsusele. Hageja nõudis kostjalt elatise

maksmist üksnes edasiulatuvalt. Selle üle, et kostja oleks ka pärast hagi esitamist kandnud

hageja kulusid, pooled ei vaidle, ning seda ei ole kostja ka apellatsioonkaebuses väitnud.

Seega ei saa kostja poolt lasteaia ja eelkooli kulude kandmine tingida maakohtu otsuse

tühistamist.

11. Kostja apellatsioonkaebust ei saaks rahuldada ka sel põhjusel, et kostja nõustus sõlmima

kokkuleppe, mille kohaselt tasub kostja hagejale elatist 150 eurot kuus. Pooled ei ole

asjaomast kokkulepet (kompromissi) sõlminud. Maakohus lahendas hagi kohtuotsusega, mille

kostja on soovinud omakorda vaidlustada.

12. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades kostja apellatsioonkaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium

apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse

võtmata.

13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil

vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

2-23-15871

14. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus

elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi

loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)