2-18-4345/149 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

04.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-4345

Kohtuasi

F.Y avaldus vanema hooldusõiguse ennistamiseks

alaealise G.Y suhtes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.07.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

J.D määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (ema) F.Y (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Irina Vassiljeva

Puudutatud isik I (laps) G.Y (isikukood XXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres

Lusmägi

Puudutatud isik II (vanaema) J.D (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler

Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 05.07.2024 määrus muutmata.

2. Jätta J.D määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda, v.a riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud, mis jätta Eesti

Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-18-4345

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohus peatas 11.06.2018 määrusega Q (lapse isa) ja F.Y (endine perekonnanimi

Y; lapse ema) hooldusõiguse tütre G.Y (laps) suhtes kuni vanemate hooldusõiguse

ennistamiseni, kuid mitte kauemaks, kui lapse täisealiseks saamiseni (13.08.2035). Maakohus

määras lapse eestkostjaks J.D (lapse vanaema) kuni lapse ema või lapse isa hooldusõiguse

ennistamiseni, kuid mitte kauemaks kui lapse täisealiseks saamiseni.

2. Lapse ema esitas 02.06.2023 avalduse, paludes ennistada tema isiku- ja varahooldusõigus

lapse suhtes. Menetluskulud palus lapse ema jätta menetlusosaliste endi kanda.

Avalduse kohaselt on hooldusõiguse peatamise aluseks olnud asjaolud muutunud. Lapse ema

hooldusõigus peatati 2018. aastal, kuna lapse ema oli lapse sündides 17-aastane ja ei tulnud

lapse eest hoolitsemisega toime. Lapse ema usaldas lapse isapoolset vanaema ja oli nõus, et

laps elab koos vanaemaga. Tänaseks päevaks on lapse ema saanud piisavalt elukogenuks ja

otsinud abi, et osaleda lapse elus rohkem ja olla talle täisväärtuslik lapsevanem. Lapse ema

käib tööl, tal on stabiilne sissetulek ja elukoht. Lapse ema ei tarvita alkoholi ega

narkootikume. Lapse emal on uus abikaasa, kellel on varasemast suhtest kaks last. Lapse ema

on alati osalenud lapse elus. Laps tunneb oma ema ja nad on palju aega koos veetnud,

vaatamata sellele, et lapse elukohaks jäi lapse vanaema elukoht. Lapse ema hinnangul on

oluline, et säiliks lapse ja vanaema kontakt, kuid palub hooldusõiguse lapse suhtes ennistada,

sest asjaolud, mis tingisid lapse suhtes hooldusõiguse peatamise, on ära langenud.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avalduse rahuldamist. Esindaja on

kohtunud lapsega, kes kinnitas, et soovib olla koos emaga. Vahetu mulje alusel veendus

esindaja, et lapse ema ja lapse omavaheline suhe on lähedane ja südamlik. Lapse ema on

saanud täiskasvanuks ja on võimeline last kasvatama ning tema eest hoolitsema. Lapse

huvides on tema kasvamine koos oma emaga.

4. Lapse vanaema leidis, et avaldus tuleks jätta rahuldamata, kuna see ei ole lapse huvides.

Lapse ema hooldusõigus peatati, kuna alates lapse kahekuuseks saamisest lapse ema ei

tegelenud lapsega, tarvitas alkoholi ja narkootikume, sõitis juhilube omamata autoga ja käitus

ebaadekvaatselt. Peale hooldusõiguse peatamise lahendit ei ole lapse ema muutunud. Lapse

ema ei ole osalenud lapse elus täisväärtuslikult. Laps on olnud lapse vanaema täielikul

ülalpidamisel sünnist saati. Ei ole tõendatud, et lapse ema ei tarvita alkoholi. Lapse vanaema

tagab hetkel lapsele parimad elutingimused, turvalisuse, stabiilsuse ning füüsilise ja vaimse

rahu ning tervise. Lapse ema on esitanud avalduse hooldusõiguse ennistamiseks selleks, et

vältida elatise maksmist.

5. Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu; eestkosteasutus) avaldas, et oleks ennatlik

toetada lapse ema hooldusõiguse taastamise avaldust, sest see ei ole lapse huvides.

Eestkosteasutus tegi maakohtule ettepaneku hooldusõiguse taastamise menetlus peatada, et

lapse ema saaks näidata, et ta teeb koostööd eestkostja ja lapse heaolu spetsialistiga. Samuti

on oluline veenduda, et ta enda elu on stabiilne, tal on kindel sissetulek ja töökoht pikema aja

vältel. Lapse vanaema täidab hoolikalt eestkostja kohustusi. Laps on armastatud ja hoitud.

Lapse jaoks on vanaema turvaline täiskasvanu, kes on tema eest hoolitsenud ja taganud talle

stabiilse elukorralduse. Lapse huvides on vanaemaga regulaarse suhtlemise jätkumine.

2-18-4345

6. Maakohus kuulas lapse 15.01.2024 ära, kes selgitas kohtule, et ta käib lasteaias ja eelkoolis.

Eesti keelt õpib ta eelkoolis. Laps oli võimeline eesti keeles suhtlema. Laps ütles, et

septembrist läheb ta kooli, aga täpset kooli, kus ta õppima hakkab, nimetada ei osanud. Kodus

meeldib talle joonistada ja mängida. Tal on 10-aastane sõbranna, kellega koos ta mängib. Ta

elab koos ema J.D ja vanaemaga. Isa on komandeeringus, aga helistab talle igal hommikul ja

küsib kuidas läheb ning räägib enda päevast. Laps ütles, et tal on kaks ema – ema J.D ja ema

C. Kui ta on koos ema Cga, siis nad käivad koos söömas ja kinos. Kohtu küsimusele, kas laps

sooviks ema Cga pikemalt koos olla, vastas laps kohkumusega küsides, et kui kaua. Kohtu

selgitusele, et läheb ema C juurde laupäeva hommikul ja alles pühapäeval läheb ema J.D

juurde tagasi, vastas laps, et soovib küll.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus rahuldas 05.07.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) lapse ema avalduse

ja taastas lapse ema hooldusõiguse lapse suhtes. Maakohus tegi lapse emale üheks aastaks

ettekirjutuse lapse ja lapse vanaema kohtumiste ja suhtlemise võimaldamiseks, mille kohaselt

peab lapse ema tagama, et laps ja lapse vanaema saavad kohtuda igal kolmapäeval kell 17:00–

20:00, igal paaris nädala laupäeval kell 10:00–20:00 ja igal paaritu nädala laupäeval kella

10:00-st kuni sama nädala pühapäeval kella 20:00-ni. Maakohus vabastas lapse vanaema

lapse eestkostja kohustustest alates 05.07.2024. Menetluskulud jättis maakohus

menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mis jäid riigi kanda.

7.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ennistab kohus vanema hooldusõiguse, kui on

tuvastatud hooldusõiguse peatamise aluse äralangemine (perekonnaseaduse (PKS) § 140 lg 2).

Praegusel juhul on hooldusõiguse peatamise aluseks olnud asjaolud ära langenud ja lapse ema

hooldusõigus tuleb taastada.

7.2. Kohus peatas 2018. aastal lapse ema hooldusõiguse põhjusel, et ema ei suutnud pakkuda

oma lapsele vajalikku hoolitsust ja tähelepanu. Lapse ema tarvitas väidetavalt alkoholi ja

narkootikume, tal puudus stabiilne sissetulek. Lapse ema nõustus hooldusõiguse peatamise

menetluses ka ise, et lapsel on parem kasvada koos vanaema ja tema abikaasaga ning loobus

ise hooldusõiguse teostamisest. Lapse ema kinnitas 2018. aastal kohtule, et ta peab endale ja

lapsele tõestama, et ta suudab olla hea ema, soovis minna kooli ja tööle.

7.3. Maakohus leidis, et käesolevalt on asjaolud võrreldes 2018. aastaga muutunud.

Maakohtule ei ole esitatud tõendeid, et lapse ema tarvitaks alkoholi või narkootikume. Lapse

ema soovib hooldusõigust teostada, soovib ise oma last kasvatada. Suhtlus lapsega on

taastunud ning suhted on head. Lapse ema elab koos oma uue abikaasaga üürikorteris. Aeg-

ajalt viibivad nende juures ka abikaasa lapsed, mistõttu on soov soetada suurem korter, kus

igale lapsele oleks oma tuba. Lapse ema töötab kahel kohal. 13.07.2023 tehtud päringu

kohaselt on ema töötanud püsivalt alates märtsist 2022. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et

laps ei sooviks oma emaga suhelda, et tal oleks ema juures ebaturvaline. Maakohus ei

tuvastanud lapse ärakuulamisel, et lapsel oleks oma ema ees hirm, et ta ei tunneks ema või ei

sooviks emaga suhelda. Maakohtule jäi mulje, et lapse jaoks on temal kaks ema, ema C ja

ema J.D. Laps avaldas kohtule, et tal on ema Cga koos tore, nad käivad kinos, söömas ja

jalutamas.

Lapse ema näitab üles aktiivset huvi lapsega suhtlemise ning hooldusõiguse teostamise vastu.

Lapse ei ole ema olnud lapse elust alates 2018. aastast kuni tänaseni täielikult kadunud, vaid

ta on lapsega koos aega veetnud. Lapse jaoks ei ole lapse ema võõras inimene, kes aktiveerus

järsku pärast viit aastat. Ükski menetlusosaline ei ole toonud välja, et lapsel ja lapse emal

2-18-4345

oleks halb suhe, et lapse ema käitumine lapse suhtes oleks olnud ohtlik või lapse ema oleks

jätnud lapse hooletusse ajal, kui lapse ema ja laps kohtuvad. Lapse ema on osalenud

vanemlusprogrammis „Imelised Aastad“, on kontaktis eestkosteasutuse lastekaitsetöötajatega,

kes on kontrollinud tema elamistingimusi. Menetlusse ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et

lapse elamistingimused ema juures oleks ebaturvalised, et ema ei suudaks hoolitseda lapse

tervise eest või valida lapsele eakohaseid tegevusi.

7.4. Lapse vanaema on toonud välja, et lapse ema juures on lapsel kehvemad elutingimused.

Lapse emale, eestkostjale ja lapsele osutatakse peretoetaja teenust, mille kohaselt peretoetaja

on tegelenud lapse ema suunamise ja õpetamisega, tegemaks lapse tervise ja heaolu huvides

parimaid valikuid. Lapse ema on võtnud peretoetaja soovitusi osaliselt kuulda. Maakohtu

hinnangul ei ole käesoleval juhul kohane võrrelda lapse ema ja lapse vanaema elutingimusi,

vaid tuvastada, kas lapse jaoks on bioloogilise ema juures tagatud turvaline ja lapse arengule

vastav elukeskkond. Maakohus ei kahtle, et oleks ideaalne, kui lapsel oleks oma privaatne

tuba, oma voodi ning kirjutuslaud, lapsele tehakse kolm korda päevas kodust toitu ning lapse

ema tagab igal ajal lapse järelevalve isiklikult. Samas ei ole nende tingimuste puudumine

aluseks lapsevanema hooldusõiguse piiramiseks.

7.5. Maakohus märkis, et ei kohus ega ükski menetlusosaline ei ole pisendanud lapse

vanaema panust lapse kasvatamisel tema imikueast saadik. Kohtule esitatud materjalide

pinnalt ning lapsega isiklikult kohtudes veendus kohus, et laps on eakohaselt arenenud, tema

tervis on korras, toimuvad ettevalmistused kooliks, laps vestleb eesti keeles ning räägib, et

vanaema on tema jaoks kõige olulisem inimene. Maakohus leidis, et käesolevalt ei ole vajadus

anda hinnangut sellele, kui hästi lapse vanaema on lapse heaolu eest hoolitsenud (milles ei ole

keegi kahelnud), vaid hinnata, kas lapse eest suudab eakohaselt hoolitseda tema bioloogiline

ema. Pereautonoomiast tulenevalt eelistatakse olukorda, kui vanemad ise oma lapsi

kasvatavad, ning abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ning lapse sidet

tugevdada ja taastada. Lapse ema soovib elada lapsega koos, kohtul puudub kahtlus, et tal ei

oleks vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada. Maakohtu hinnangul on lapse

huvides taastada lapse ja tema bioloogilise ema suhe. Lapse ja ema suhtlemise taastamiseks

on kohus kahel korral kohaldanud ka esialgset õiguskaitset, mis toetaksid lapse ja ema

omavahelise läheduse taastumist. Maakohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et esialgse

õiguskaitse korras määratud suhtluskorra järgsed kohtumised on lapsele olnud kahjulikud.

7.6. Maakohus ei nõustunud lapse vanaema etteheidetega lapsele määratud esindaja

tegevusele ja seisukohale. Lapsele määratud esindaja on kohtunud isiklikult lapsega ja lapse

emaga. Lapse esindajal ei olnud kohustust kohtuda isiklikult lapse eestkostjaga. Lapsele

määratud esindaja pidi välja selgitama isikute seisukohad, mida oli käesoleval juhul võimalik

teha ka kirjalike materjalide pinnalt.

7.7. Maakohus tegi menetlusosalistele ettepaneku ettekirjutuste tegemiseks lapse emale, et

tagada lapse ja vanaema suhtlus. Eeltoodu tagaks lapsele kergema ülemineku ning lapsel

oleks kindlus, et ta näeks vanaema vähemalt kaks korda nädalas. Lapse ema on kohtule

kinnitanud, et tema ei tee vanaemale takistusi lapsega suhtlemiseks, kuid ei ole vastu

ettekirjutuse tegemisele.

Määruskaebus

8. Lapse vanaema esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata

asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, võimalusel teisele kohtukoosseisule.

Menetluskulud palub lapse vanaema jätta menetlusosaliste endi kanda.

2-18-4345

8.1. Määruskaebuse kohaselt kohaldas maakohus valesti materiaalõiguse norme ja rikkus

oluliselt menetlusõiguse norme, mis tõid kaasa ebaõige lahendi, millega alaealise lapse

heaolu, turvalisus ja tervis on ohustatud. Maakohus ei lähtunud alaealise lapse huvidest, ei

analüüsinud kõiki tõendeid ja asjaolusid igakülgselt. Maakohus on valesti leidnud, et

hooldusõiguse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud ning et kohus peatas 2018.

aastal lapse ema hooldusõiguse ainult põhjusel, et ta ei suutnud pakkuda oma lapsele

vajalikku hoolitsust ja tähelepanu. Tegelikult peatati lapse ema hooldusõigus 2018. aastal

lisaks seetõttu, et lapse emal olid alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seotud probleemid,

üldine ebakindlus elus, sh elukohaga, ning huvi puudumine lapse vastu.

8.2. Praeguses menetluses on leidnud kinnitust, et lapse emal on säilinud probleemid alkoholi

tarvitamisega, ta vahetab endiselt tihti elukohta ja elukohtade tingimused ei ole head lapse

kasvatamiseks (menetluse ajal on lapse ema vahetanud 3 korda elukohta), lapse ema praegusel

abikaasal on keeruline taust, ta on tarvitanud narkootikume ja kandnud vanglakaristust, lisaks

on ta vägivaldne. Seda, et lapse ema ei tarvita enam alkoholi ja narkootikume, oleks pidanud

tõendama lapse ema ise. Samuti oleks kohtul olnud võimalik määrata lapse emale ekspertiis ja

kohustada teda andma analüüse.

8.3. Maakohus ei oleks pidanud arvestama lapse esindaja seisukohaga, kuna lapsele määratud

esindaja ei kohtunud lapse vanaemaga isiklikult ja ei teinud kodukülastusi lapse ema igasse

elukohta. Lisaks on maakohus täielikult ignoreerinud lapse selgitusi ja tema arvamust. Veel ei

arvestanud maakohus peretoetaja tuvastatud asjaoludega, et lapsele ei sobi lapse ema elukoha

tingimused. Maakohus jättis täielikult tähelepanuta lapse vanaema väited selle kohta, et lapse

ema pöördus kohtusse avaldusega pärast elatishagi esitamist lapse poolt ja enne seda lapse

ema ei tundnud huvi lapse vastu.

Menetlusosaliste seisukohad

9. Lapsele määratud esindaja määruskaebust ei toeta ja leiab, et vaidlustatud määrus on

põhjendatud.

10. Lapse ema vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.

11. Eestkosteasutus palub määruskaebuse jätta rahuldamata ja vaidlustatud määruse

muutmata. Maakohus on teinud lahendi, milles on arvestanud lapse huvidega.

Menetluse edasine käik

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

14. Vaidlustatud määrusega rahuldas maakohus lapse ema taotluse lapse suhtes hooldusõiguse

ennistamiseks, mis oli 11.06.2018 määrusega peatatud. Lisaks tegi maakohus lapse emale

ettekirjutuse lapse ja lapse vanaema suhtlemise võimaldamiseks ning vabastas lapse vanaema

lapse eestkostja kohustustest.

2-18-4345

15. Kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama, peatab kohus vanema

hooldusõiguse (PKS § 140 lg 1) ning kui hiljem tuvastatakse, et hooldusõiguse peatamise

aluse on ära langenud, ennistab kohus vanema hooldusõiguse (PKS § 140 lg 2).

16. Vanema hooldusõiguse peatamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud

oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 16.11.2016, 3-2-1-99-16, p 16). Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiiridest väljunud ning puudub alus maakohtu

määruse muutmiseks. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult lapse ema

hooldusõiguse ennistamise avalduse rahuldanud ja ei ole seejuures rikkunud materiaal- või

menetlusõiguse norme ega hinnatud selgelt ebaõigesti tõendeid. Maakohus juhindus asja

lahendamisel õigesti lapse huvidest, hindas kogumis asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja

tõendeid ning kuulas isiklikult ära kõik menetlusosalised, sh lapse. Maakohus on oma

siseveendumuse kujunemist piisavalt ja jälgitavalt põhjendanud. Kolleegium nõustub TsMS §

654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Kuivõrd vanema hooldusõiguse ennistamise eeldus on hooldusõiguse peatamise aluse

äralangemine, tuli maakohtul tuvastada, millised asjaolud olid 2018. aastal lapse ema

hooldusõiguse peatamise aluseks ning kas ja kuidas on asjaolud tänaseks muutunud.

Maakohus on seda teinud nõuetekohaselt ja oma kaalutlusotsustust piisavalt põhjendanud.

17.1. Nimelt nähtub Harju Maakohtu 11.06.2018 määrusest, et lapse ema ei täitnud alates

lapse kahekuuseks saamisest oma vanemakohustusi määral, milline vastab lapse ootustele ja

vajadustele, on jätnud lapse hooletusse. Määruse kohaselt elas lapse ema korrapäratut elu,

tarvitas alkoholi ja vahetas pidevalt elu- ja töökohta.

17.2. Vaidlustatud määruses märkis maakohus, et tõendatud ei ole, et lapse ema tarvitaks

käesolevalt alkoholi või narkootikume. Lapse ema soovib hooldusõigust teostada, suhtlus

lapsega on taastunud ning suhted on head. Lapse ema töötab püsivalt alates 2022. a märtsist ja

Lapse ema on tõendanud, et ta on lapsega koos aega veetnud alates 2018. aastast kuni

käesoleva menetluse alguseni. Ükski menetlusosaline ei ole toonud välja, et lapse ema

käitumine lapse suhtes oleks olnud ohtlik või ema oleks jätnud lapse hooletusse ajal, kui lapse

ema ja laps kohtuvad. Lapse ema on osalenud vanemlusprogrammis „Imelised Aastad“, on

kontaktis Tallinna linna lastekaitsetöötajatega, kes on kontrollinud tema elamistingimusi.

Tuvastatud ei ole, et lapse elamistingimused lapse ema juures oleks ebaturvalised, et ema ei

suudaks hoolitseda lapse tervise eest või valida lapsele eakohaseid tegevusi.

17.3. Ringkonnakohus märgib, et arvestades maakohtu tuvastatud asjaolusid vaidlustatud

määruses, on maakohus leidnud õiguspäraselt, et hooldusõiguse peatamise alus on ära

langenud. Lapse ema on muutnud oma elukorraldust, on asunud lapse eest hoolitsema ning

tuvastamist ei ole leidnud, et lapse ema käitumine või elukoht mõjuks lapsele halvasti.

17.4. Kolleegiumi arvates on maakohus vaidlustatud määruses põhjalikult vastanud lapse

vanaema vastuväidetele, mida lapse vanaema määruskaebuses osaliselt kordab. Kolleegium

nõustub maakohtu põhjendustega ja neid uuesti ei esita, mis puudutab lapse vanaema väiteid,

et lapsele määratud esindaja ei kuulanud lapse vanaema ära, et lapsele ei sobi lapse ema

elamistingimused ja et lapse ema ei tundnud enne avalduse esitamist lapse vastu huvi.

Ringkonnakohus märgib nende väidete osas kokkuvõtlikult, et kuigi lapsele määratud esindaja

ei olnud lapse vanaemaga eraldi isiklikult kohtunud ning lapse vanaema arvates võis lapsele

määratud esindaja arvamus olla nõrk, ei ole maakohus rajanud vaidlustatud määruses esitatud

2-18-4345

põhjendusi üksnes lapsele määratud esindaja seisukohale tugiendes, vaid on hinnanud

avalduse põhjendatust, arvestades asjas esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis. Lisaks on

maakohus ise kuulanud isiklikult ära nii lapse, istungil lapse ema kui ka lapse vanaema.

Istungil osales ka lapsele määratud esindaja. Lapse ema elukoha sobivust hindas

eestkosteastutus 19.01.2024 ja ema on kinnitanud, et plaanis on soetada suurem elamine.

Samuti tuvastas maakohus lapse ema esitatud fotode alusel, et lapse ema on lapsega enne

avalduse esitamist korduvalt koos aega veetnud (dtl 223–242).

17.5. Maakohus on lapse isiklikult ära kuulanud ja on vaidlustatud määruses arvestanud lapse

arvamusega. Maakohus on märkinud, et ei tuvastanud lapse ärakuulamisel, et lapsel oleks

oma ema ees hirm, et ta ei tunneks ema või ei sooviks emaga suhelda, samuti avaldas laps, et

tal on ema koos tore, nad käivad kinos, söömas ja jalutamas. Määruskaebusest ei selgu, miks

lapse vanaema leiab, et lapse arvamusega maakohus ei arvestanud.

17.6. Lapse vanaema väitel ei vasta tõele, et lapse ema ei tarvita enam alkoholi ja

narkootikume ning et maakohus on jätnud vastava asjaolu tegelikkuses välja selgitamata.

Kolleegium märgib, et lapse vanaema ei ole toonud esile ühtegi intsidenti, kus lapse ema

oleks olnud alkoholijoobes või tarvitanud narkootikume. Seetõttu ei olnud maakohtul põhjust

ilma vastavasisulise taotluseta ja ka menetlusosaliste väljendatud soovita määrata lapse emale

analüüse või koguda muid tõendeid selle kohta, et lapse ema on alkoholi ja narkootikumide

tarvitamisest hoidunud. Eestkosteasutuse 13.07.2023 vastusest tõepoolest nähtub, et lapse ema

oli 30.12.2022 toimetatud kainenema (mitte enda elukohast) (dtl 330, 333), kuid vastava

sündmuse täpsemad asjaolud ei ole teada. Siiski sellest, et lapse ema on ajavahemikul

01.01.2022–11.07.2023 viidud ühel korral kainenema, ei saa praegusel hetkel ilma muude

põhistusteta teha järeldust, et lapse ema kuritarvitab pidevalt alkoholi ja narkootikume ning et

see võiks last ohustada. Kohtule ei ole teatatud, et taoline olukord oleks peale 30.12.2022

kordunud, sh pärast seda, kui maakohus määras 13.06.2023 ja 10.01.2024 esialgse õiguskaitse

korras lapse ja lapse ema kohtumised kohtumenetluse ajaks kaks korda nädalas. Nii

eestkosteasutus kui ka lapse esindaja on palunud vaidlustatud määruse jätta muutmata ning ei

ole vastavalt enda 05.09.2024 ja 17.08.2024 seisukohtades toonud esile, et neile teadaolevalt

oleks lapse ema kohtumenetluse ajal kuritarvitanud alkoholi ja narkootikume. Ühtlasi ei ole

vastavasisulisi teateid laekunud käesoleva määruse tegemise ajaks.

17.7. Samamoodi ei ole esile toodud juhtumeid, kus lapse ema abikaasa oleks lapsele ohtu

kujutanud või lapse heaolu poleks sel ajal, kui laps viibis ajutise suhtluskorra järgi lapse ema

ja tema abikaasaga, mõnel muul põhjusel tagatud olnud. Väited lapse ema abikaasa

vägivaldsuse kohta on jäänud paljasõnalisteks.

17.8. Riigikohus on rõhutanud, et hooldusõiguse peatamine on PKS § 140 mõtte kohaselt

ajutine meede, mille eesmärgiks on tagada lapse õiguse ja huvide kaitse olukorras, kus lapsel

on küll hooldusõiguslik vanem õiguslikus mõttes olemas, kuid tegelikult ei saa

hooldusõiguslik vanem lapse õigusi ja huve kaitsta ega lapse heaolu tagada (RKTKm

04.12.2013, 3-2-1-142-13, p 16; 16.01.2019, 2-18-3298, p 16.2). Hooldusõiguse peatamise

ajutist iseloomu, st hooldusõiguse ennistamise võimalust, on selgitatud ka Harju Maakohtu

11.06.2018 määruses käesolevas tsiviilasjas, mistõttu oli ettenähtav, et ühel hetkel lapse ema

hooldusõigus võidakse taastada. Perekonnaautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal

õigus oma last ise kasvatada (vt nt RKTKm 14.11.2012, 3-2-1-121-12, p 15; 16.01.2019, 2-

18-3298, p 16.1). Kuivõrd menetluses ei ole esitatud põhistatud väiteid lapse ema sobimatuse

ja elukommete muutmata jätmise kohta, ei olnud ka põhjust jätta avaldust rahuldamata.

2-18-4345

18. Maakohus on lapse vanaema eestkostja kohustustest vabastanud. PKS § 195 lg 1 p 2

sätestab, et eestkoste lõpeb vanema hooldusõiguse taastumisega. Seega ei ole alust

vaidlustatud määrust ka nimetatud osas muuta.

19. Kuigi lapse vanaema on vaidlustatud määruse palunud tühistada tervikuna, ei nähtu

määruskaebusest põhjendusi, et maakohus ei oleks pidanud tegema lapse emale ettekirjutust

või et see peaks olema teistsuguse sisuga. Lapse ema on ettekirjutuse tegemisega nõustunud.

Kolleegiumi arvates ei ole maakohus ettekirjutuse tegemisel ületanud diskretsioonipiire,

kohaldanud materiaalõigust valesti ega rikkunud menetlusõiguse norme.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Kuna maakohtu määrus jääb asja sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole seda vaja

muuta ka menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3). Lapse vanaema palub

menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda, mida maakohus ka tegi (v.a lapse riigi õigusabi

kulud, mis jäid riigi kanda). Seega ei ole määruskaebuses menetluskulude jaotust sisuliselt

vaidlustatud.

21. Arvestades vaidluse sisu ning seda, et lapse hooldusõigust puudutav lahend tehakse

eelkõige lapse huvides, on põhjendatud jätta ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda

(TsMS § 172 lg-d 1 ja 3).

22. TsMS § 696 lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)