2-24-2380/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Tiia Bergson

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

04. märts 2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-2380

Tsiviilasi

Xi hagi Lever ID OÜ vastu töövaidluses

Menetlustoiming

hagiavalduse läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post xxx)

Hageja lepinguline esindaja advokaat Kristiina Pralla

Kostja: Lever ID OÜ (registrikood 16410674, asukoht

A.H.Tammsaare tee 47, Tallinn) puudub esindusõiguslik

isik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta läbi vaatamata Xi hagi Lever ID OÜ vastu töövaidluses.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. 12.01.2024 töövaidluskomisjoni otsusega nr XXX rahuldati Xi avaldus täies ulatuses Lever

ID OÜ vastu töötasu, puhkusehüvitise ja koondamishüvitiste nõudes. Kostja esitas

12.02.2024 Harju Maakohtule avalduse, et kohus vaataks hageja poolt töövaidluskomisjonile

esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.

2. Hageja 08.03.2024 esitatud hagiavaldus on menetlusse võetud 13.03.2024. Kohus jättis

09.10.2024 kirjaga kostja vastuse käiguta ja edastas sellekohase kohtunõude kostja

lepingulisele esindajale advokaat Lindebergile. Advokaat Lindeberg teatas 10.10.2024, et

temal puudub esindusõigus Lever ID OÜ suhtes, kuivõrd kliendileping on lõppenud.

Äriregistri andmetel puudub Lever ID OÜ-l esindusõiguslik isik alates 28.05.2024. Kohus

tegi hagejale 22.10.2024 kohtunõude, mille kohaselt palus hagejal teada anda, millised on

hageja edasised tegevused ja kas hageja soovib esitada kohtule TsMS § 602 kohase avalduse

kostjale juhatuse liikme määramiseks.

3. Hageja teatas 23.10.2024, et ei soovi esitada avaldust Lever ID OÜ-le juhatuse liikme

määramiseks. Avalduse esitamise ja menetlemisega kaasnevad paratamatult täiendavad

menetluskulud, mida X ei pea enam otstarbekaks kanda. Avalikult Lever ID OÜ kohta

kättesaadavast teabest nähtub, et Lever ID OÜ-l puudub nii vara kui ka äritegevus, mistõttu ei

oleks võimalik Lever ID OÜ vastu edukalt ühtki kohtuotsust täita. Lever ID OÜ

enamusosanik on Levercode OÜ, mis on pankrotis. Ilmselt on ka Lever ID OÜ faktiliselt

püsivalt maksejõuetu ehk pidanuks juba ammu pankrotiavalduse esitama. Arusaadavalt,

Lever ID OÜ poolset pankrotiavalduse esitamist oodata ei ole, sest puudub juhatus ja seotud

isikutel ei paista olevat huvi Lever ID OÜ käekäigu vastu. Arvestades pankrotimenetlusega

kaasnevaid äärmiselt suuri kulusid ja ebakindlust pankrotimenetluse tulemuse osas, ei ole ka

Xil huvi pankrotiavalduse esitamiseks. X ei näe ühtki head võimalust käimasoleva menetluse

jätkamiseks. Hageja palub jätta hagi läbi vaatamata, lõpetada menetlus ja jätta menetluskulud

poolte endi kanda, kuna hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane.

Määruse põhjendused

4. Kohus leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel,

kuna hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks

andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 202 lg 1 sätestab, et

tsiviilkohtumenetlusteovõime on isiku võime oma tegudega kohtus teostada

tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi. Menetlusosaline võib TsMS § 217 lg 1

järgi osaleda kohtumenetluses üldjuhul isiklikult või esindaja kaudu. TsMS § 306 kohaselt

peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused,

kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses

nimetatud muud menetlusdokumendid. Kostja kui juriidilisest isikust osaühingu seaduslikuks

esindajaks kostja suhetes teiste isikutega on juhatuse liige (TsÜS § 34 lg 1, äriseadustiku §

180 lg 1, § 181 lg 1). Seega saab menetlusdokumente kätte toimetada ja menetlustoimingute

tegemisel kostjat esindada juhatuse liige või juhatuse liikme poolt volitatud isik. Kostjal

puudub juhatuse liige, mistõttu ei ole võimalik kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.

Väljalangenud juhatuse liikme asemele võib muu huvitatud isiku nõudel uue juhatuse liikme

mõjuval põhjusel määrata kohus (ÄS § 184 lg 6). Hageja ei ole huvitatud kohtu kaudu

juhatuse liikme määramise avalduse esitamisest. Kuivõrd kostjal puudub esindusõiguslik isik

(juhatuse liige), siis pole võimalik kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ega muid

menetlustoiminguid läbi viia, mistõttu jätab kohus hagi läbi vaatamata.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Üldjuhul kannab hagi

läbivaatamata jätmisel menetluskulud hageja. Käesoleval juhul jäetakse hagi läbi vaatamata

seetõttu, et pärast hagi menetlusse võtmist muutus kostja tsiviilkohtumenetlusteovõimetuks

ning arvestades, et hagi läbivaatamist maakohtus taotles kostja ja hageja on esitanud

töösuhtest tuleneva hagi, oleks menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane ja

seega jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 menetluskulud poolte endi kanda.

7. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et

hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal

alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 alusel võib hagi läbi vaatamata

jätmise määruse peale esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik