2-24-118859/11 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

04. märts 2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-118859

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

OÜ GS Core hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

9910,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse vorm

Hageja GS Core OÜ (registrikood 16183586)

Hageja lepinguline esindaja Priit Pööbo

Kostja XX (isikukood XXX)

kirjalikus menetluses

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada OÜ GS Core hagi XX vastu osaliselt.

2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) GS Core OÜ (registrikood 16183586) kasuks välja

põhivõlg summas 4834 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 459,28 eurot.

3. Mõista XX-ilt GS Core OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras arvestatuna põhivõla tasumata jäägilt (4834 eurot) alates 22.05.2024 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni, kuid koos kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 väljamõistetud

viivisega mitte suuremas summas kui põhivõla suurus (4834 eurot).

4. Jätta GS Core OÜ hagi XX vastu kohtuotsuse resolutsiooni p-des 2 - 3 nimetamata osas

rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 59,48% ulatuses XX kanda ja 40,52% ulatuses OÜ GS Core kanda.

6. Määrata XX hüvitatavate menetluskulude suuruseks 585,88 eurot ja mõista nimetatud

summa XX-ilt OÜ GS Core kasuks välja.

7. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

8. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Vajadusel toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte

avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

KIRJELDAV OSA

Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja kostja

20.12.2020 tarbijakrediidilepingu nr BL2140650, mille alusel laenas esialgne võlausaldaja kostjale

5316 eurot (väljamakse tehti 5000 eurot, s.o maha arvestati lepingu tasu 316 eurot),

intressimääraga 39,56% aastas, 0,108% päevas, krediidikulukuse määraga 61,22%. Viivisemäär on

0,108% päevas. Laenu kogukulu oli 12 342,91 eurot. Lepingu haldustasu oli 4% aastas.

2. Esialgne võlausaldaja kasutab kliendi tahteavalduse kinnitamiseks SMS-i vahendusel edastatud

PIN-koodi sisestamist süsteemis. Asjaolu, et kostja sõlmis esialgse võlausaldajaga lepingu nr

BL2140650, on tõendatav lepingu jaluses oleva elektroonilise allkirja infoga, mis sisaldab endas

nii kostja nime, isikukoodi, kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnituse aega. Esialgse

võlausaldaja laenutaotluse protsessi saab algatada klient, kes on end autentinud ID-kaardi, Mobiil-

ID või Smart-ID-ga. Lepingu allkirjastamiseks autenditakse klient kontoga seotud kontakttelefoni

numbrile saadetava PIN-koodi abil, mis tuleb sisestada esialgse võlausaldaja kliendiportaalis,

pärast seda kui klient on tutvunud pakkumise ja lepingueelse infoga, ning otsustab pakkumusega

nõustuda.

3. Kostja laenutaotluse menetlemisel kinnitas kostja oma igakuist sissetulekut vahemikus 1224-

6643 eurot. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostjal maksehäirete puudumist ja tema majanduslikku

võimekust erinevatest andmebaasidest. Esialgne võlausaldaja jõudis järeldusele, et kostja on

krediidivõimeline.

4. Kostja jättis tasumata maksed alates veebruarist 2021 (veebruaris 2021 tasus kostja 0,57 senti).

Esialgne võlausaldaja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles alates 11.06.2021, andes kostjale enne

täiendava tähtaja 15 päeva oma kohustuste täitmiseks. Kostja ei täitnud oma kohustusi ka talle

selleks antud täiendava tähtaja jooksul. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud talle antud 15-

päevase tähtaja jooksul, siis luges esialgne võlausaldaja lepingu lõppenuks alates 11.06.2021.

5. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 24.07.2022,

millest teavitati kostjat samal päeval saadetud e-kirjaga.

6. Hageja põhinõude suurus on 5274,64 eurot, intressinõude suurus on 857,23 eurot. Hageja

viivisnõue on 3724,71 eurot. Võla sissenõudmiskulude nõude suurus on 50 eurot. Hageja on

saatnud kostjale meeldetuletuskirjad: 30.11.2023, 27.10.2023, 12.09.2023, 09.01.2024, 27.03.2024,

22.04.2024, 20.02.2024, 15.05.2024. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et esialgne võlausaldaja ei

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on hageja põhinõude suuruseks 4834 eurot

(5000-166) ja viivisnõue 459,28 eurot.

2 (6)

7. Kohus võttis hagi menetlusse 28.10.2024 ja määras kostjale tähtaja hagile vastamiseks 14 päeva

kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Kuna kohtule ei ole kostja tegelik elu-/asukoht

ega sidevahendite andmed teada, siis toimetas kohus hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise

määruse kätte avalikult. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 31.12.2024. Teade loeti kätte

saaduks 16.01.2025. Hagile vastamise tähtaeg saabus seega 30.01.2025. Kostja ei esitanud

hagivastust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1

kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on

tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

9. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Seega on tegemist kohtu õiguse, mitte kohustusega teha tagaseljaotsus.

Kuigi kostja ei ole käesoleval juhul hagile vastanud, on kohtu hinnangul vajalik teha asjas sisuline

otsus, kuivõrd kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust ex officio, mh

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (Riigikohtu 24.11.2023 määrus nr 2-21-13098, p

13).

10. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS

§ 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei

seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohus tuvastab, et kostja ja esialgne

võlausaldaja sõlmisid 20.12.2020 tarbijakrediidilepingu nr BL2140650, mille alusel laenas esialgne

võlausaldaja kostjale 5316 eurot (väljamakse tehti 5000 eurot, s.o maha arvestati lepingu tasu 316

eurot) (dtl 649 - 669). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja

tarbijakrediidilepingu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse lepingu teistsuguseks

kvalifitseerimiseks. Hagiavaldusele lisatud maksekorraldustest nähtub, et esialgne võlausaldaja on

teinud kostjale 20.12.2021 makse summas 5000 eurot (dtl 677). Seega on esialgne võlausaldaja

kostjale temaga sõlmitud lepingu alusel reaalselt laenu andnud.

11. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus tuvastab, et esialgne

võlausaldaja loovutas kohtuotsuse p-s 10 nimetatud lepingust tulenevad rahalised nõuded hagejale

24.07.2022, millest teatati kostjale 06.06.2024 (dtl 686). Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest

saaks järeldada, et loovutamine ei oleks olnud kehtiv.

3 (6)

12. Vastavalt VÕS § 4031 lg 1 p-le 9 tuleb tarbijale anda võimalus võrrelda erinevaid pakkumisi, et

ta saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes teha otsuse sõlmida tarbijakrediidileping. Selleks esitab

krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale mõistliku aja jooksul, enne kui tarbija on sõlminud

lepingu või seotud oma pakkumusega, püsival andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehel krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija

eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes mh krediidi kulukuse määra aasta kohta.

Vastavalt sama paragrahvi lg-le 4 esitatakse krediidi kulukuse määr tüüpilise näite kujul. on kohus

seisukohal, et krediidiandja märgib seejuures ära kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks

kasutatud andmed ja eeldused. Kui tarbija on teavitanud krediidiandjat tema eelistatavatest

lepingutingimustest, nagu tarbijakrediidilepingu kestus, krediidisumma või krediidi ülempiir,

arvestab krediidiandja tüüpilise näite esitamisel tarbijalt saadud teavet. Vastavalt VÕS § 404 lg-le

21 tuleb lepingusse märkida kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõue seletuskirja kohaselt on eeltoodud

sätete aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2008/48 ülevõtmine Eesti õigusesse.

Euroopa Kohus on 23.01.2025 otsuses kohtuasjas nr C-677/23 (eelotsus) asunud seisukohale, et

krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel asutatud eeldused peavad olema krediidilepingus

sõnaselgelt ära nimetatud ja selleks ei piisa sellest, et tarbija saab need lepingutingimusi

analüüsides ise välja selgitada. Euroopa Kohus on samas kohtuotsuses asunud seisukohale, et

nende andmete märkimata jätmisel krediidilepingus võib seada kahtluse alla tarbija võimaluse

hinnata oma kohustuse ulatust, tuleb riigisisestes õigusnormides ette nähtud tagajärge, mille

kohaselt krediidiandja kaotab õiguse saada intressi ja lisatasusid, pidada direktiivi nr 2008/48

artikli 23 tähenduses proportsionaalseks. VÕS § 408 lg 4 näeb ette, et kui lepingus puuduvad

andmed krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt

krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta,

loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed

tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid.

Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti

määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Kohus on seisukohal, et VÕS § 408 lg-s 4 sätestatud

„andmed krediidi kulukuse määra“ kohta hõlmab ka krediidi kulukuse määra arvutamiseks

kasutatavaid andmeid ja eeldusi, mitte ainult krediidi kulukuse määra protsenti. Vastasel korral

puudub võimalus kontrollida, kas krediidi kulukuse määr on lepingus õigesti märgitud või mitte

ning kas leping kehtib. Samuti ei täida ainult krediidi kulukuse määra protsendi avaldamine

seaduses sätestatud eesmärki, s.o tarbija õigus teada oma õigusi ja kohustusi, tagada tarbijale

võimalus kontrollida, kas krediidiandja arvutas krediidi kulukuse aastamäära õigesti, ja kui mitte,

siis kasutada oma õigusi, eelkõige direktiivi 2008/48 artiklis 14 ette nähtud taganemisõigust

(viidatud Euroopa Kohtu otsuse p 58 – 59).

13. Krediidikulukuse määra arvutamise aluseid lepingu nr BL2140650 eritingimustes,

üldtingimustes ega Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel (dtl 682 – 684) esitatud ei ole.

Esitatud on vaid krediidi kulukuse määra protsent. Seega on kohus seisukohal, et lepingu nr

BL2140650 puhul ei ole AS-l Bondora õigus nõuda lepingujärgset intressi, lepingu sõlmimise ega

lepingu haldustasu VÕS § 408 lg 4 alusel.

14. Lisaks eeltoodule on kohus seisukohal, et hageja ei ole toonud hagiavalduses eile asjaolusid,

mille alusel saaks järeldada, et esialgne võlausaldaja järgis kostja suhtes vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast

teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja

4 (6)

lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Eeltoodud sätted kehtisid ka kostjaga sõlmitud krediidilepingu sõlmimise ajal samas sõnastuses.

Riigikohtu 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-i 18 kohaselt peab krediidiandja omandama teabe

kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste näitajate kohta:

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised

kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade

ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud

kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto

väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See

tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et

tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hagiavaldusest

nähtub, et kostja kinnitas laenutaotluse menetlemisel kostja oma igakuist sissetulekut vahemikus

1224-6643 eurot. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostjal maksehäirete puudumist ja tema

majanduslikku võimekust erinevatest andmebaasidest. Esialgne võlausaldaja jõudis järeldusele, et

kostja on krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et hagiavaldusest ei nähtu asjaolusid, mille

alusel saaks järeldada, et esialgne võlausaldaja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hagiavaldusest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks välja selgitanud kostja tegeliku regulaarse

sissetuleku suuruse. Samuti ei ole väljaselgitatud kostja igakuiste kohustuste suurust ja liiki. Pelgalt

sissetuleku vahemiku kinnitamine kostja poolt ei ole piisav, et lugeda vastutustundliku laenamise

põhimõte järgituks. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja

neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja

hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole teada, et krediidiandja oleks kostjale

tagasimaksed uuesti määranud VÕS § 403 lg 7 alusel. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele ega neid

kinnitavatele tõenditele, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.

15. Hageja on hagiavalduses esitanud alternatiivse nõudekäsitluse, mille kohaselt juhul, kui kohus

asub seisukohale, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, on hageja

põhinõude suuruseks 5000 (tegelikult kostjale üle kantud laenusumma) – 166 (kostja poolt tehtud

kõik tagasimaksed)=4834 eurot ja viivise suuruseks 459,28 eurot (arvestatuna seadusjärgses

määras alates iga graafikujärgse makse sissenõutavaks muutumise kuupäevast kuni hagiavalduse

esitamise kuupäevani. Kohus rahuldab hageja ümberarvestatud põhinõude summas 459,28 eurot.

Kohtu hinnangul on põhjendatud ka edasiulatuva viivise nõue. TsMS § 369 alusel alates

22.05.2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kui mitte suuremas summas kui põhivõla suurus.

16. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Tallinna Ringkonnakohus on 16.03.2023 otsuses nr 2-18-15885 (p 16.3) asunud

seisukohale, et VÕS § 4034 lg 7 teine lause hõlmab ka sissenõudmiskulusid. Eeltoodust tulenevalt

jätab kohus rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 50 eurot.

5 (6)

17. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

18. Kuna kohus rahuldas hagi 59,48% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas ulatuses kostja

kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 40,52% ulatuses hageja kanda.

19. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 840 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 125 eurot ilma

käibemaksuta (1,5 tundi, hinnaga 100 eurot tunnis). Kokku on kulud 985 eurot. Kohtu hinnangul

on kulud põhjendatud ja vajalikud. Kostja ei ole menetluses osalenud ja tal ei saa seega olla

menetluskulusid tekkinud. Kuna kohus jättis 59,48% ulatuses menetluskulud kostja kanda, siis

tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulud kokku 585,88 eurot.

20. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase

taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik

6 (6)