2-23-2927/73 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-2927

Kohtuasi

R.N-i, S.N , Estmak Capital OÜ, Poordi 5 OÜ ja

Poordi 3 OÜ hagi C.T vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks

ja

mittevaralise

kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.05.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

C.T apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

17 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I R.N (isikukood XXX)

Hageja II S.N (isikukood XXX)

Hageja III Estmak Capital OÜ (registrikood 11559160)

Hageja IV Poordi 5 OÜ (registrikood 16166205)

Hageja V Poordi 3 OÜ (registrikood 12646405)

Hagejate I–V lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaana

Nõgisto

Kostja C.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Anneli Aab

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 12.02.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 23.05.2024 otsus osas, millega maakohus rahuldas

osaliselt hagejate nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks (resolutsiooni p 3

osaliselt) ning jättis menetluskulud osaliselt kostja kanda (menetluskulude jaotuse

p 1 osaliselt) ja mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulude hüvitise

(menetluskulude jaotuse p 2). Tühistatud osas saata asi samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Harju Maakohtu 23.05.2024 otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis hagi

ebaõigete andmete ümberlükkamiseks osaliselt rahuldamata (resolutsiooni p 3

2-23-2927

osaliselt) ning S.N ja R.N-i hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata

(resolutsiooni p 4).

3. Rahuldada C.T apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Muuta tsiviilasja hinda maakohtus ja määrata selleks R.N-i hagis C.T vastu

ebaõigete andmete ümberlükkamiseks 3500 eurot, S.N hagis C.T vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks 3500 eurot, Estmak Capital OÜ hagis C.T vastu

ebaõigete andmete ümberlükkamiseks 3500 eurot, Poordi 5 OÜ hagis C.T vastu

ebaõigete andmete ümberlükkamiseks 3500 eurot ning Poordi 3 OÜ hagis C.T

vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks 3500 eurot.

5. Mõista R.N-ilt välja täiendav riigilõiv 420 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt

otsusele lisatud makseinfo dokumendile 15 päeva jooksul alates otsuse käesoleva

punkti jõustumisest. Alates otsuse käesoleva punkti jõustumisest kuni kohustuse

täitmiseni tuleb R.N-il tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras.

6. Mõista S.N-ilt välja täiendav riigilõiv 420 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt

otsusele lisatud makseinfo dokumendile 15 päeva jooksul alates otsuse käesoleva

punkti jõustumisest. Alates otsuse käesoleva punkti jõustumisest kuni kohustuse

täitmiseni tuleb S.N-il tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras.

7. Mõista Poordi 5 OÜ-lt välja täiendav riigilõiv 420 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt

otsusele lisatud makseinfo dokumendile 15 päeva jooksul alates otsuse käesoleva

punkti jõustumisest. Alates otsuse käesoleva punkti jõustumisest kuni kohustuse

täitmiseni tuleb Poordi 5 OÜ-l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras.

8. Mõista Poordi 3 OÜ-lt välja täiendav riigilõiv 420 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt

otsusele lisatud makseinfo dokumendile 15 päeva jooksul alates otsuse käesoleva

punkti jõustumisest. Alates otsuse käesoleva punkti jõustumisest kuni kohustuse

täitmiseni tuleb Poordi 3 OÜ-l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras.

9. Muuta tsiviilasja hinda ringkonnakohtus ning määrata selleks 17 500 eurot.

10. Mõista C.T-lt välja täiendav riigilõiv 560 eurot, mis tuleb tasuda vastavalt otsusele

lisatud makseinfo dokumendile 15 päeva jooksul alates otsuse käesoleva punkti

jõustumisest. Alates otsuse käesoleva punkti jõustumisest kuni kohustuse

täitmiseni tuleb C.T-l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

2-23-2927

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. R.N, S.N , Estmak Capital OÜ, Poordi 3 OÜ ja Poordi 5 OÜ (hagejad) esitasid 21.02.2023

Harju Maakohtule C.T (kostja) vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Hagejad

R.N ja S.N palusid mõista kostjalt nende kasuks välja ka mittevaralise kahju hüvitise kohtu

õiglasel äranägemisel. Hagejad on hagi täpsustanud 12.12.2023.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on kostja Tallinn, Poordi tn 3, Poordi tn 5 korteriühistu

(korteriühistu) liige. Korteriühistu liikmed on ka hagejad Poordi 3 OÜ ja Poordi 5 OÜ. R.N

on Poordi 3 OÜ ja Estmak Capital OÜ juhatuse liige ning Poordi 3 OÜ, Poordi 5 OÜ ja

Estmak Capital OÜ lõplik kasusaaja. Korteriühistu on asutatud Poordi tn 3 ja Poordi tn 5

kinnisasjade valitsemiseks.

1.2. Kostja esitas teabevahetuse süsteemi „Korto“ kaudu kõikidele korteriühistu liikmetele

ettekande, milles avaldas järgmised väited:

-

„KÜ kulujaotuses tundub olevat tehtud põhjendamatuid soodustusi Estmak Capital

OÜ gruppi kuuluvatele ettevõttetele Poordi 3 OÜ ja Poordi 5 OÜ ning läbi selle kõigi

toodud ettevõtete tegelikule kasusaajale R.N-ile . Oluline on märkida, et enamuse

perioodist (26.02.2018–17.01.2022) on kulujaotus otse allunud KÜ juhatuses olnud

S.N-ile , kelle puhul võib eeldada, et ta on R.N-iga seotud osapool“;

-

„KULUJAOTUSES LEITI KOKKU KUNI 250,000 EURO VÄÄRTUSES

KÜSITAVUSI!“;

-

„Poordi 5 OÜ omanduses olevale Poordi 5 maja välja ehitamata osale ei ole jagatud

kulusid, mis peaksid vastavalt KÜ põhikirjale olema omanikule jagatud“;

-

„Töö tulemusena on tekkinud kahtlus, et Estmak Capital OÜ kasutab oma Poordi

tänava arenduses skeemi, kus vähemuses olevatele korteri omanikelt petetakse läbi

enamus häältega kontrollitava korteri ühistu juhatuse välja Estmak Capital OÜ gruppi

kuuluvate ettevõtetele kuuluvaid kulusid. Estmak Capital OÜ lõplikuks kasusaajaks on

R.N . Ei ole teada, kas ja kuidas, lisaks erinevate tööpositsioonidele Estmak Capital

OÜ, tasutatakse S.N-i tema teenuste eest“;

-

„Leiti indikatsioone võimalikust kulujaotuse omakasuks pööramisest“.

1.3. Kostja avaldatud faktiväited on hagejate arvates ebaõiged, kahjustades kõikide hagejate

mainet. Sellega rikkus kostja hagejate arvates nende au ja väärikust. Kostja lõi mulje, et

Estmak Capital OÜ tütarühingud Poordi 3 OÜ ja Poordi 5 OÜ on S.N abiga ja R.N-i kasuks

korraldanud korteriühistu asjad nii, et teised korteriomanikud on pidanud kinni maksma ca

250 000 euro ulatuses Poordi 3 OÜ ja Poordi 5 OÜ kulusid.

1.4. Kostja ebaõigeid faktiväited selle kohta, et S.N on oma positsiooni korteriühistu juhatuse

liikmena kasutanud selleks, et teistelt korteriühistu liikmetelt välja petta Poordi 3 OÜ ja

Poordi 5 OÜ kulusid, ja selle arvelt on kasusaajaks R.N , kahjustavad nii S.N kui ka R.N-i

mainet ettevõtjatena ja mõlema hageja juhitavate äriühingute usaldusväärsust. R.N-i ja S.N

juhtimisel osaleb Eestis ja Balti riikide kinnisvaraäris mitmeid äriühinguid. Nende mainest ja

usaldusväärsusest sõltub otseselt ka nende äriühingute võimekus kaasata finantseeringuid,

2-23-2927

luua uusi ja säilitada ärisuhteid. Seetõttu paluvad hagejad S.N ja R.N mõista kostjalt välja

mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta hagejate kohta hagis esile toodud kaudseid

faktiväiteid avaldanud. Muu hulgas ei ole kostja väitnud, et hagejad on petnud

korteriomanikelt välja kuni 250 000 eurot. Kostja ettekande aluseks olid korteriühistu

raamatupidamise ja kulujaotuse dokumendid. Kostja eesmärgiks oli aru saada korteriühistu

kulujaotuse põhimõtetest ja korrektsusest, ning jagada oma tähelepanekuid teiste korteriühistu

liikmetega. Kostja tõi analüüsi tulemusena esile enda tähelepanekud, avaldades arvamust ja

kahtlusi. Hagejad tõlgendavad ettekandes toodud väiteid meelevaldselt ning omistavad neile

ebaõige tähenduse.

2.2. Kostja ettekandes avaldatud väited on õiged. Vaidlustatud väited ei ole au teotavad ega

võimalda hagejaid negatiivselt väärtustada.

2.3. Kuna kostja ei ole S.N ja R.N-i suhtes ebaõigeid faktiväiteid avaldanud, ei ole neil

kostja vastu ka mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. S.N ja R.N ei ole kahju tekkimist

kinnitavaid asjaolusid esile toonud. Kostja taotleb kahjuhüvitise vähendamist nullini.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 23.05.2024 otsusega hagi osaliselt ja kohustas kostjat ümber

lükkama ebaõiged faktiväited korteriühistu liikmete ees teabevahetuse süsteemis „Korto“,

tehes seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kirjalikus vormis järgmise

avalduse:

„Mina, C.T, olen Korto süsteemis teinud järgmised avaldused:

„KÜ kulujaotuses tundub olevat tehtud põhjendamatuid soodustusi Estmak Capital OÜ

gruppi kuuluvatele ettevõttetele Poordi 3 OÜ ja Poordi 5 OÜ ning läbi selle kõigi toodud

ettevõtete tegelikule kasusaajale R.N-ile . Oluline on märkida, et enamuse perioodist

(26.02.2018–17.01.2022) on kulujaotus otse allunud KÜ juhatuses olnud S.N-ile , kelle

puhul võib eeldada, et ta on R.N-iga seotud osapool“;

„KULUJAOTUSES LEITI KOKKU KUNI 250,000 EURO VÄÄRTUSES

KÜSITAVUSI!“;

„Töö tulemusena on tekkinud kahtlus, et Estmak Capital OÜ kasutab oma Poordi tänava

arenduses skeemi, kus vähemuses olevatele korteri omanikelt petetakse läbi enamus

häältega kontrollitava korteri ühistu juhatuse välja Estmak Capital OÜ gruppi kuuluvate

ettevõtetele kuuluvaid kulusid. Ei ole teada, kas ja kuidas, lisaks erinevate

tööpositsioonidele Estmak Capital OÜ, tasutatakse S.N-i tema teenuste eest“;

„Leiti indikatsioone võimalikust kulujaotuse omakasuks pööramisest.“

Kinnitan, et nimetatud avaldused sisaldavad valeväiteid ning lükkan need käesoleva

avaldusega ümber.“

2-23-2927

R.N-i ja S.N mittevaralise kahju hüvitamise nõuded jäid rahuldamata. Menetluskulud jäid

3/4 osas kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. Maakohus määras kindlaks hagejatele

hüvitatavate menetluskulude suuruse.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:

-

kostja on Tallinnas Poordi tn 3 korteri nr 76 omanikuna korteriühistu liige;

-

hageja S.N oli 26.02.2018–17.01.2021 korteriühistu juhatuse liige;

-

hageja Poordi 5 OÜ on Poordi tn 5 kinnisasja omanikuna korteriühistu liige;

-

hageja Poordi 3 OÜ on Poordi tn 3 kinnisasjal asuvate esimese korruse äripindade

omanikuna korteriühistu liige;

-

hageja R.N on Poordi 3 OÜ juhatuse liige, Estmak Capital OÜ juhatuse liige ning

Poordi 3 OÜ, Poordi 5 OÜ ja Estmak Capital OÜ lõplik kasusaaja;

-

korteriühistu on asutatud Poordi tn 3 ja Poordi tn 5 kinnisasjade valitsemiseks;

-

Poordi tn 5 asuval kinnisasjal ei ole kortereid välja ehitatud, kuid korteriomandid on

moodustatud;

-

kostja avaldas teabevahetuse süsteemi „Korto“ kaudu korteriühistu liiketele enda

koostatud ettekande, milles olid muuhulgas avaldatud järgmised laused:

o

„KÜ kulujaotuses tundub olevat tehtud põhjendamatuid soodustusi Estmak

Capital OÜ gruppi kuuluvatele ettevõttetele Poordi 3 OÜ ja Poordi 5 OÜ ning

läbi selle kõigi toodud ettevõtete tegelikule kasusaajale R.N-ile . Oluline on

märkida, et enamuse perioodist (26.02.2018–17.01.2022) on kulujaotus otse

allunud KÜ juhatuses olnud S.N-ile , kelle puhul võib eeldada, et ta on R.N-iga

seotud osapool“;

o

„KULUJAOTUSES LEITI KOKKU KUNI 250,000 EURO VÄÄRTUSES

KÜSITAVUSI!“;

o

„Poordi 5 OÜ omanduses olevale Poordi 5 maja välja ehitamata osale ei ole

jagatud kulusid, mis peaksid vastavalt KÜ põhikirjale olema omanikule

jagatud“;

o

„Töö tulemusena on tekkinud kahtlus, et Estmak Capital OÜ kasutab oma

Poordi tänava arenduses skeemi, kus vähemuses olevatele korteri omanikelt

petetakse läbi enamus häältega kontrollitava korteri ühistu juhatuse välja

Estmak Capital OÜ gruppi kuuluvate ettevõtetele kuuluvaid kulusid. Estmak

Capital OÜ lõplikuks kasusaajaks on R.N . Ei ole teada, kas ja kuidas, lisaks

erinevate tööpositsioonidele Estmak Capital OÜ, tasutatakse S.N-i tema

teenuste eest“;

o

„Leiti indikatsioone võimalikust kulujaotuse omakasuks pööramisest“.

3.2. Kostja väitis oma ettekandes, et Estmak Capital gruppi kuuluvad Poordi 3 OÜ ja Poordi 5

OÜ on kasutanud S.N kontrolli all ja R.N-i hüvanguks petuskeemi teistelt korteriomanikelt

raha välja petmiseks ja välja on petetud 250 000 eurot, mille ulatuses on teised

korteriomanikud pidanud kandma Poordi 3 OÜ ja Poordi 5 OÜ kulusid. Asjaolu, et kostja on

kasutanud väljendeid „kahtlus“ ja „tundub“, ei muuda avaldatut väärtushinnanguks. Väited

petuskeemis osalemise kohta on au teotavad. Kõik vaidlustatud väited rikuvad kõigi hagejate

õigusi, sest kostja avaldatu kohaselt on kõik hagejad skeemi osalised. Kostja on viidanud

omastamise kuriteo koosseisule. Probleemidele seoses kulude jaotamisega oleks kostja saanud

viidata ka ilma hagejate laimamiseta. Korteriühistus on kõigile olnud teada, et

majandamiskulusid jagatakse ainult reaalselt olemasolevate korterite ruutmeetrite vahel.

Korteriomandid, mida ei ole olemas, ei saa kulusid tarbida ning seda ei saa pidada pettuseks.

2-23-2927

Avaldatu hindamisel tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik isik avaldatust aru saab. Seejuures

tuleb arvestada avaldatu konteksti. Ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka

kaudsed faktiväited ehk sellised väited, mida kostja sõnaselgelt avaldanud ei ole, kuid mis

avaldatust mõistlikult järelduvad. Kaudse faktiväite vaidlustamisel ei pea hagi ese sisaldama

endas ka nimetatud kaudse faktiväite ümberlükkamise nõuet. Hageja saab nõuda avaldatu

ümberlükkamist ka viisil, et tema hinnangul järeldub tegelikult avaldatust kaudne faktiväide.

Kostja ei saa andmete ümberlükkamise nõudele vastu vaielda põhjendusega, et tal oli

õigustatud huvi avaldada arvamust, millele ta jõudis korteriühistu andmetega tutvumisel.

Kostja ei ole avaldatud andmete õigsust tõendanud. Avaldatud kujul teotasid andmed

füüsilisest isikust hagejate au ja olid juriidilisest isikust hagejatele majanduslikult kahjulikud,

mistõttu oleks kostjal tulnud avaldatud väiteid tõendada. Kostja on üritanud lisada oma

arvamusele kaalu, märkides, et ta on vannutatud audiitor, kellel on 15 aastane kogemus

auditeerimise ja finantsjuhtimise alal, ning et ta oli mahuka töö tulemusena läbi vaadanud

korteriühistu raamatupidamise ja kulujaotuse dokumendid.

3.3. Samuti väitis kostja oma ettekandes, et „tehtud töö tulemusel võib öelda, et KÜ

kulujaotuses tundub olevat tehtud põhjendamatuid soodustusi Estmak Capital gruppi

kuuluvatele ettevõtetele Poordi 3 OÜ ja Poordi 5 OÜ ning läbi selle kõigi toodud ettevõtete

tegelikule kasusaajale R.N-ile. Oluline on märkida, et enamuse perioodist (26.02.2018–

17.01.2022) on kulujaotus otse allunud juhatuses olnud S.N-ile , kelle puhul võib eeldada, et

ta on R.N-iga seotud osapool“.

Arvestades ettekande konteksti, on kostja mõistliku isiku seisukohast lähtudes avaldanud, et

hagejatele on tehtud korteriühistu kulude jaotamisel põhjendamatuid soodustusi, mille läbi on

kasu saanud R.N. Lisaks on kulude jaotamine olnud allutatud S.N-ile , kes on R.N-iga seotud.

3.4. Kostja tõi ka esile, et „kulujaotuses leiti kokku kuni 250 000 euro väärtuses küsitavusi“,

lõpetades lause hüüumärgiga. Arvestades kaalu, mida kostja on soovinud anda oma

ettekandele ning kasutatud väljendusviisi (hüüumärk ja trükitähed), on kostja mõistliku isiku

seisukohalt avaldanud väite, et põhjendamatuid hagejate kasuks tehtud soodustusi on tehtud

märkimisväärselt suure summa, s.o 250 000 euro ulatuses.

3.5. Eelviidatud järeldust on kostja põhistanud nelja lausele järgnenud „olulisema

tähelepanekuga“. Esimesena viitab kostja sellele, et Poordi 5 OÜ omanduses olevale Poordi 5

maja välja ehitamata osale ei ole jagatud kulusid, mis peaksid vastavalt põhikirjale olema

omanikule jagatud. Pooled ei vaidle selle üle, et Poordi tn 5 kinnisasjal ei ole korteriomandeid

välja ehitatud, ning et korteriühistus jaotati üldkulusid vaid nende korteriomandite

ruutmeetrite alusel, mis olid välja ehitatud. Pooled vaidlevad selle üle, kuidas oleks pidanud

kulujaotus olema. Seega ei ole iseenesest ebaõige kostja ettekandes avaldatud lause, et Poordi

5 OÜ omanduses olevale Poordi 5 maja välja ehitamata osale ei ole jagatud kulusid, mis

peaksid vastavalt põhikirjale olema omanikule jagatud. Küll aga on kostja antud asjaolust

tulenevalt avaldanud teisi ebaõigeid väiteid hagejate kohta.

3.6. Kostja on ettekandes avaldanud, et üldkulude jagamisel on Poordi 3 OÜ ja Poordi 5 OÜ

jaoks läbivalt kasutatud väiksemaid ruutmeetreid, kui need on kantud kinnistusraamatusse.

Mõistliku isiku seisukohast lähtudes on kostja avaldanud, et üldkulude jaotamisel on

hagejatele Poordi 3 OÜ-le ja Poordi 5 OÜ-le tehtud süsteemselt soodustusi, sest nad on

pidanud tasuma üldkulusid väiksemas ulatuses, kui põhikiri ette nägi.

2-23-2927

3.7. Kostja järeldused elektri ja vee arvestamisel ning maja üldmõõdikute kohta tuginevad

peamiselt asjaolule, et kostjale ei ole kulude kujunemine olnud arusaadav ning ta on pidanud

subjektiivselt osade kulude kujunemist ebaõigeks. Nendest väidetest ei saa aga järeldada,

kuidas kulude jaotamisel on tehtud kõikidele hagejatele põhjendamatuid soodustusi 250 000

euro ulatuses.

3.8. Järgnevalt on kostja oma ettekandes loetlenud erinevaid tähelepanekuid, mis ei ole

sisuliselt põhistatud ega põhista ettekande alguses tehtud hagejate soodustamise etteheiteid.

Tegu on kostja subjektiivsete järeldustega selle kohta, kuidas ühte või teist küsimust oleks

tema arvates pidanud paremini lahendama.

3.9. Põhistamata on kostja väide, et tema leitud kulujaotuse probleemid viitavad „võimalikule

andmetega manipuleerimisele“. Täiendavalt on kostja viidanud sellele, et tema arvates ei ole

kõiki sissekandeid Kortosse tehtud õigesti, mis samuti viitas andmetega manipuleerimisele.

Väljendi „manipuleerimine“ kasutamine viitab sellele, et kostja arvates olid tema tuvastatud

puudujäägid kellegi poolt tahtlikult tekitatud.

3.10. Ainuüksi ettekandes hagejate omavaheliste äriliste seoste kirjeldamine ei ole piisav

selleks, et põhistada petuskeemi olemasolu. Ettekandest ei ole võimalik tuvastada ühtegi

konkreetset fakti, millele tuginedes kostja on väitnud, et hagejad kasutavad ühiselt teiste

korteriomanike petmiseks skeemi, mis on rahaliselt kasulik Estmak Capital OÜ-le ja R.N-ile.

3.11. Mitme vaidlustatud faktiväite osas on kostja kasutanud hinnangulisi väljendeid „tundub

olevat“, „küsitavused“, „indikatsioon“ ja „kahtlus“. Eeltoodud hinnanguliste väljendite

kasutamine ei tähenda seda, et hagejate vaidlustatud laused tervikuna kujutaksid endast

väärtushinnanguid. Kostja on avaldanud faktiväiteid, millistega ta on põhistanud

väärtushinnanguliste väljendite kasutamist. Hinnanguliste väljendite kasutamisega on kostja

jätnud mulje, et talle on teada kaudseid asjaolusid, mis on võimaldanud selliste hinnanguliste

määratluste lisamist. Ainuüksi hinnanguliste väljendite lisamine ei välista kostja vastutust

avaldatud andmete eest. Kostjal oleks tulnud oma väiteid tõendada vaatamata sellele, et ta on

väidete õiguslikku tähendust teadlikult soovinud vähendada hinnanguliste väljendite

lisamisega. Kuna kostja ei ole andmete tõele vastavust tõendanud, tuleb tal ebaõiged andmed

ümber lükata.

3.12. Kostja esitas kohtule erinevad Exceli tabeleid ja arvestusi, millistes sisalduvate andmete

õigsust ning mille koostamist ei saa kohus kontrollida. Kohus ei saa kontrollida, kust on pärit

andmed, mida kostja nimetas Korto haldusteenuse väljavõtteks. Vaidlus puudub selle üle, et

kohtule esitatud tabelid on koostanud kostja. Millistest allikatest pärinevad tabelite

algandmed, ei ole võimalik kontrollida. Kostja arvutused ja esitatud tabelid ei ole

hagimenetluses hinnatavad tõenditena, vaid kostja seletustena. Samuti ei ole kohtul võimalik

ilma eriteadmisi omamata kontrollida, kas kostja arvutused on õiged või mitte. Kostja on

viidanud hulgaliselt erinevatele puudustele raamatupidamise arvestuses ja muude toimingute

tegemises, kuid ei ole põhistanud ega tõendanud, kuidas on nende puuduste alusel võimalik

tuvastada tema väidetud petuskeemi olemasolu, hagejatele põhjendamatute soodustuste

tegemist ning korteriühistu rahaliste vahendite kasutamist hagejate huvides 250 000 euro

ulatuses.

3.13. Kokkuvõttes kuulub hagejate ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue osalisele

rahuldamisele. Hagejad ei saa nõuda nende lausete ümberlükkamist, mis sisuliselt ebaõigeid

väiteid ei sisalda ja mille üle pooled ei vaidle. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldatud ja

hagejate vaidlustatud lauses toodud viisil kulusid jagatud ei ole – „Poordi 5 OÜ omanduses

2-23-2927

olevale Poorti 5 maja välja ehitamata osale ei ole jagatud kulusid, mis peaksid vastavalt KÜ

põhikirjale olema omanikule jagatud“. Sõltumata sellest, milline on kummagi poole õiguslik

hinnang kirjeldatud olukorrale, ei ole tegu ebaõige faktiväite avaldamisega. Samuti ei ole

ebaõige kostja avaldatud lause „Estmak Capital OÜ lõplikuks kasusaajaks on R.N “. Selle

asjaolu üle pooled ei vaidle, mistõttu ei saa hagejad nõuda selle lause ümberlükkamist.

3.14. Hagejate S.N ja R.N mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei kuulu vaidluse asjaolusid

arvestades rahuldamisele. Mitte igasugust väärtushinnangu avaldamist ei pea

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 tähenduses lugema õigusvastaseks. Kuigi kostja avaldas

vaidlusaluseid faktiväiteid õigusvastaselt, ei olnud tegemist ulatusliku rikkumisega.

Korteriühistu juhatuse liikmel tuleb tema ametikohast lähtudes taluda ühistu liikmete kriitikat

ka juhul, kui ta ei pea seda põhjendatuks. Hageja R.N-i au riivasid kostja avaldused vähemal

määral, kui hageja S.N au. Mõlema puhul luges maakohus piisavaks nende ümberlükkamise

nõuet rahuldavat kohtulahendit ning rahalise hüvitise väljamõistmist maakohus vajalikuks ei

pidanud.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus hagi rahuldas ja jättis menetluskulud osaliselt kostja kanda ja mõistis kostjalt välja

menetluskulude hüvitise. Kostja palub tühistatud osas teha uue otsuse, millega jätta hagi täies

ulatuses rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Lisaks esitas kostja taotluse ekspertiisi korraldamiseks.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei tasunud hagejad hagilt nõutavas ulatuses

riigilõivu. Hagejad nõudsid kuue erineva väite ümberlükkamist. Iga hageja esitas kostja suhtes

eraldiseisva nõude, kuid hagejad ei ole riigilõivu tasumisel sellega arvestanud – hagejad ei ole

kaashagejad. Hagihinna arvutamisel tulnuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132

lg 1 ja lg 3 alusel eristada hagihinda iga hageja osas eraldi. Juhul kui iga hageja on esitanud

nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, on nõude hinnaks TsMS § 132 lg 1 järgi 3500

eurot. Täiendavalt on S.N ja R.N esitanud nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, mille

hagihind on TsMS § 132 lg 1 ja lg 3 järgi samuti 3500 eurot. Seega on hagihind S.N ja R.N-i

osas eraldiseisvalt 7000 eurot (TsMS § 134 lg 1 alusel). Hagihind hagejate Estmak Capital

OÜ, Poordi 3 OÜ ja Poordi 5 OÜ osas on 3500 eurot. Riigilõivu nõutavas ulatuses tasumata

jätmine on aluseks hagi läbi vaatamata jätmisele.

4.2. Kostjale ei olnud maakohtu menetluses selge, milline kostja avaldatud väide on millise

hageja suhtes ebaõige ja mis põhjusel. Hagejad täpsustasid küll 12.12.2023 hagi, kuid oma

nõuet ei muutnud ega täpsustanud. Kuigi kostja tõi 12.01.2024 menetlusdokumendis esile, et

hagejate 12.12.2023 täpsustatud hagist ei selgu jätkuvalt, milliste nõuete menetlemist hagejad

soovivad ja kuidas iga vaidlustatud väide iga hageja suhtes on ebaõige, leidis maakohus, et

kostja ei saa hagejatele ette heita, mida hageja nõuab. Edasises menetluses ei võtnud

maakohus selget seisukohta hagejate nõuete muutmise kohta. Kostjale selgus alles

kohtuotsusest, milline nõue on kohtu menetluses.

4.3. Maakohus jättis eelmenetluse ülesanded täitmata, kuna ei selgitanud välja hagejate

nõudeid. Kuna maakohtu menetluses ei olnud nõuet kaudsete faktiväidete ümberlükkamiseks,

ei saanud kohus sellist nõuet ka menetleda. Kaudsete faktiväidete ümberlükkamise nõue

eeldab, et ka hagi ese on suunatud kaudsete faktiväidete ümberlükkamisele. Kui kohus

kontrollis kaudsete faktiväidete tõesust, pidanuks otsusest ka selguma, milliseid kaudseid

2-23-2927

faktiväiteid kostja avaldatust on võimalik tuvastada ja kas need vastavad tõele või mitte.

Kostja ei ole kaudseid faktiväiteid avaldanud.

4.4. Maakohus jättis hindamata kostja seisukohad, mis puudutasid ettekande aluseks olnud

asjaolusid ja konteksti, milles ettekanne tehti. Kostja ettekande sisuks oli korteriühistu

raamatupidamisest ja kulujaotusest arusaamine, ning küsitavustele ja probleemidele

tähelepanu juhtimine. Kostja soovis, et kontrollitaks korteriühistu majandamiskulude jaotuse

õiguspärasust. Kostja avaldatud kahtlusi ei saa käsitada etteheitena petuskeemis osalemisena.

Kostja ei ole ettekandes esitanud kindlas kõneviisis väiteid, mida hagejad kostjale omistavad.

Kostja rõhutas ettekandes eraldi, et tema arvamuse kontrollimiseks on vaja läbi viia

mõõdikute audit ja finantsandmete revisjon.

4.5. Pooled ei vaidle selle üle, et Poordi 5 korteriomanditele korteriühistu majandamiskulusid

ei jaotata. Sellisest kulujaotusest võidab kõige enam Poordi tn 5 korteriomandite omanik, s.o

Poordi 5 OÜ, mis kuulub Estmak Capital OÜ-le. Estmak Capital OÜ juhatuse liikmeks ja

tegelikuks kasusaajaks on R.N . Seega on senine kulujaotus kasulik R.N-ile , Estmak

Capital OÜ-le ja Poordi 5 OÜ-le. Seetõttu on kostja hinnangul ka põhjendatud leida, et

hagejad on saanud põhjendamatult soodustusi, sest osad korteriühistu liikmed ei pea kulude

kandmises osalema või ei ole neile kulusid jaotatud. Kostja ei ole aga faktina väitnud, et

hagejatele tehti põhjendamatuid soodustusi. See, kas soodustus on põhjendatud või mitte, on

väärtushinnang. Kostja väitis, et temale tundub, et tehtud on põhjendamatuid soodustusi.

Kostja kahtluste kontrollimiseks alustati kriminaalmenetlust ja otsustati tellida revisjon.

Korteriühistu majandamiskulude jaotust kontrollitakse ka tsiviilasja nr 2-22-18979

menetluses. Otsuseid korteriühistu majandamiskulude jaotuse kohta ei võetud vastu

ühehäälselt.

4.6. Ettekandes avaldatud väited on tõesed ja põhjendatud. Maakohus jättis kostja tõendid

olulises ulatuses tähelepanuta. Fidelixi ja teabevahetuse süsteemist „Korto“ tehtud väljavõtete

näol ei ole tegemist kostja koostatud tabelitega – kostja tegi tabelid parema arusaadavuse

huvides üksnes eraldi lehtedeks, ning tõendi sisu ei ole sellest muutunud. Fidelixi tabelites

(kostja 22.03.2024 lisad 6-7) toodud mõõdikute näidud on automaatsed ja nende jagunemine

on kontrollitav tabelites toodud valemite kaudu. Pooled ei vaielnud maakohtu menetluses

selle üle, et asjaomased tõendid olid väljavõtted Fidelixist ja teabevahetuse süsteemist

„Korto“. Sellele, et kostja tõendid on ebausaldusväärsed ja tõendite hindamine eeldab

eriteadmisi, oleks maakohus pidanud eelmenetluses kostja tähelepanu juhtima. Kostja taotleb

täiendava tõendina ekspertiisi korraldamist.

Vastustaja seisukoht

5. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Hagejad

jäid maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud paluvad hagejad jätta

kostja kanda.

Kostja taotlusele ekspertiisi korraldamiseks vaidlevad hagejad vastu. Kostja väitis, et tal olid

korteriühistu raamatupidamise kohta üksnes kahtlused, mida ta ettekandes avaldas. Kostja

tõendid ei kinnitanud korrapäratusi korteriühistu raamatupidamises. Kostja väited põhinesid

üksnes tema enda või lepingulise esindaja koostatud Exceli tabelitel. Seda, et kostjal tuleb

oma väiteid tõendada, selgitas maakohus kostjale korduvalt. Kuna kostjat esindab menetluses

vandeadvokaat, ei saanud olla kostjale üllatuseks, et kostja loodud Exceli tabelid, milles

toodud andmete algallikad ei ole tõendatud ega kontrollitavad, ei ole käsitatav tõenditena,

2-23-2927

vaid poole seletusena. Kostja ei saa oma väiteid tõendada enda seletusega. Seda ei pidanud

maakohus kostjale selgitama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi vaidlustatud

ulatuses tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb tühistatud osas

saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jättis menetluskulud

osaliselt kostja kanda ja mõistis kostjalt välja menetluskulude hüvitise (resolutsiooni p 3 ning

menetluskulude jaotuse p 1 osaliselt ja p 2). Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 teise lause

alusel jõustunud osas, milles hagejate hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks jäi osaliselt

rahuldamata (resolutsiooni p 3 osaliselt), samuti osas, milles R.N-i ja S.N mittevaralise

kahju hüvitamise nõuded jäid rahuldamata ning neid puudutava menetluskulude jaotuse osas

(resolutsiooni p 4 ja menetluskulude jaotus p 1 osaliselt).

8. Hagejad on esitanud nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, tuginedes VÕS § 1047

lg-le 4. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu nõuda valeandmete avaldamise korral

avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist

avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine on õigusvastane. Hagejate arvates

avaldas kostja teabevahetuse süsteemi „Korto“ kaudu kõikidele korteriühistu liikmetele

esitatud ettekandes hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid, millega teotati hagejate arvates

nende au ja kahjustati nende mainet. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas

kostja avaldas ettekandes faktiväiteid ja kas need vastasid tõele. Kostja ei vaidle vastu sellele,

et ta avaldas ettekandes vaidlusalused väited, kuid leiab, et ta on avaldanud üksnes oma

kahtlusi, mitte esitanud konkreetseid faktiväiteid.

9. Esmalt märgib ringkonnakohus, et hagejate nõue, mida maakohus menetles, ei vastanud

TsMS § 363 lg 1 p 1 nõuetele osas, milles hagejad ei eristanud, millised nõuded iga hageja

kostja vastu esitab. Maakohtu ülesanne eelmenetluses on sellele hagejate tähelepanu pöörata

ja anda neile võimalus nõudeid täpsustada (TsMS § 392 lg 1 p 1 ja § 340¹ lg 1). 08.11.2023

toimunud kohtuistungil küsis maakohus hagejatelt küll nõuete kohta (III kd, tl 51 pöördel,

alguses), kuid menetles hagejate nõudeid ka pärast nende täpsustamist (III kd, tl 60–65) kui

hagejate ühiseid nõudeid. TsMS § 392 lg-st 1 tulenevaid nõudeid peab kohus täitma

omaalgatuslikult.

Kuigi hagis esitati viie hageja nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, ei ole hagejad

vältimatud kaashagejad TsMS § 207 lg 3 tähenduses. Kuna iga hageja osaleb menetluses

iseseisvalt, siis saab iga hageja esitada hagi ainult tema õiguste rikkumise osas. Seetõttu on

oluline eristada, millised nõuded iga hageja esitab. Nõuete rahuldamise eelduste täidetavust

tuleb kohtul kontrollida iga hageja osas. Seetõttu andis ringkonnakohus hagejatele võimaluse

täpsustada, kas iga hageja nõuab kostjalt väidete ümberlükkamist talle langevas osas (V kd, tl

168 ja pöördel).

Kuna kostja saab ümber lükata ebaõiged faktiväited, palus ringkonnakohus hagejatel ka esile

tuua, kas kogu nõudes kajastatud teksti (kõiki lauseid) saab pidada faktiväiteks. Kui ei saa,

siis tuleb igal hagejal oma nõudes ka täpsustada, mida kostja väitis, ja millise konkreetse

2-23-2927

faktiväite ümberlükkamist iga hageja kostjalt taotleb. Kui hagejad leiavad, et kogu teksti ei

saa pidada faktiväiteks, ning kostja on avaldanud kaudseid faktiväiteid, peaksid hagejad esile

tooma, mis oli kostja avaldatu sisu, ning taotlema asjaomase kaudse faktiväite

ümberlükkamist (V kd, tl 168 ja pöördel).

Hagejad täpsustasid oma nõudeid ja ringkonnakohus lähtub asja edasisel menetlemisel

hagejate 30.09.2024 täpsustatud nõuetest (V kd, tl 171–176). Asja uuel läbivaatamisel tuleb

maakohtul hinnata, kas hagejate nõuded vastavad ringkonnakohtu 04.09.2024 selgitustele.

See, et vaidlusalused faktiväited on omavahel seotud, ei tähenda seda, et faktiväited

puudutavad samaaegselt ühiselt kõiki hagejaid. Iga hageja saab kostjalt nõuda avaldatud

väidete ümberlükkamist talle langevas osas. Sellest sõltub ka asja menetluslik tulemus.

10. Kostja taotles apellatsioonkaebuses ekspertiisi korraldamist, sest kostjale selgus alles

maakohtu otsusest, et kostja esitatud arvutused ja Exceli tabelid on käsitatavad kostja seletuse,

mitte tõenditena. Samuti selgus alles kohtuotsusest, et kostja asjaomaste arvutuste hindamine

eeldab eriteadmisi (V kd, tl 129, p 176). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja

arvutused ja Exceli tabelid (III kd, tl 116–200 pöördel; IV kd, tl 1–9 ja 78–149 pöördel) on

käsitatavad kostja seletusena. Poole seletus ei ole TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt

tõend ning kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud. Seletuses

esitatud andmeid ja väiteid tuleb poolel vaidluse korral tõendada dokumentaalsete vm liiki

tõenditega.

Apellatsioonkaebuses märgib kostja ka ise, et ta on tabeleid töödelnud (teinud tabelitest eraldi

lehed; tõstnud failid kokku ühte tabelisse; ning esitanud koondtulemused koos enda

tähelepanekutega), ning et tabelites toodud mõõdikute näitude jagunemine on kontrollitav

tabelites toodud valemite kaudu (V kd, tl 142 pöördel, p-d 2.10.1 ja 2.10.2; tl 143, p-d 2.10.4

ja 2.10.5; tl 143 pöördel, p 2.10.7). Selle üle, kas tegemist on tõenditega, oli pooltel vaidlus

juba maakohtu menetluses (V kd, tl 5, p 1.1.14; tl 6 pöördel–7, p 1.1.26; tl 7, p 1.2.2; tl 8, p

1.2.8).

Kui kostja esitab oma väite tõendamiseks maakohtule dokumendid, mis tema väite

tõendamiseks ei sobi, kuna need ei ole seaduses sätestatud protsessivormis ega seega

tsiviilkohtumenetluses tõendina kasutatavad, peab kohus seda TsMS § 329 lg-st 3, §-st 351 ja

§ 392 lg-st 1 tulenevalt kostjale selgitama ning andma talle vajaduse korral võimaluse esitada

muid, tsiviilkohtumenetluses kehtivatele nõuetele vastavaid tõendeid (vt ka RKTKo

17.06.2021, 2-16-17491/80, p 15.9). Ka juhul, kui kohtu hinnangul ei olnud kostja esitatu

käsitatav tõendina, vaid üksnes poole seletusena, tulnuks kohtul seda kostjale selgitada ja

võimaldada esitada seaduses sätestatud nõuetele vastavaid tõendeid. Hagimenetluses on

menetlusosalise seletus TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt tõendina käsitatav vaid juhul,

kui see on antud vande all. Seega ei ole kostja tabelites sisalduvad selgitused nõutavas

protsessivormis ning nende põhjal ei saa kohus teha kindlaks kostja avaldatud väidete õigsust.

Ka see, et tõendina esitatud dokumendi hindamine eeldab eriteadmisi, ei saa poolele selguda

alles kohtuotsusest (TsMS § 329 lg 3, § 351 ja § 392 lg 1). Sellisel juhul tuleb kohtul poolele

selgitada, et kohtul on menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate

ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks (TsMS § 293 lg 1 esimene lause). Lisaks

märgib ringkonnakohus, et tõendite hindamisel ei töötle kohus tõendeid, sh ei kontrolli kohus

Exceli tabelis olevaid arvutusi seal esitatud valemite kaudu. Asjaolu peab tulenema tõendist

endast (TsMS § 229 lg 1).

2-23-2927

Eelnevast tulenevalt ei täitnud maakohus praegusel juhul selgitamiskohustust ja see on

käsitatav menetlusõiguse normi olulise rikkumisena. Maakohtu otsus tuleb seetõttu

vaidlustatud osas tühistada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lahendada ka kostja

taotlus ekspertiisi korraldamiseks, andes selliselt kostjale võimaluse esitada uuesti tõendid

tõenditena sobimatuks osutunud dokumentide asemel.

11. Selleks, et kostjal oleks võimalik kõrvaldada ekspertiisi taotluses esinenud puudused (V

kd, tl 145 ja pöördel, p 3.1, ning tl 183) ja ringkonnakohtul oleks võimalik hinnata, kas kostja

ekspertiisi taotlust on võimalik apellatsioonimenetluses lahendada, tuli hagejatel esmalt

täpsustada oma nõudeid, mida hagejad ka tegid. Seejärel kõrvaldas ka kostja ekspertiisi

taotluses esinenud puudused (V kd, tl 185 ja pöördel). Kostja selgitas, et ta taotleb ekspertiisi

korraldamist selleks, et tõendada vaidlusaluseid faktiväiteid (vt täpsemalt V kd, tl 185

pöördel, p 2.3). Arvestades ekspertiisi kui tõendi olulisust ja kaalu asja lahendamise

tulemusele, ei saa ringkonnakohus asja ise lahendada ja asi tuleb saata maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Kuna Riigikohtul ei ole tulenevalt TsMS § 688 lg test 3–5 üldiselt pädevust

kontrollida tõendite hindamist asja lahendamisel, kahjustaks ekspertiisi korraldamine ja asja

lahendamine apellatsioonimenetluses poolte kaebeõigust. Nagu ringkonnakohus eelnevalt

märkis, kostja taotluse ekspertiisi korraldamiseks lahendab maakohus asja uuel

läbivaatamisel. Seejuures selgitab ringkonnakohus, et kostja saab ekspertiisiga tõendada

vaidlusaluste faktiväidete õigsust, mitte seda, kas korteriühistu raamatupidamisest on kostja

kahtlused tuletatavad või mitte (V kd, tl 185 pöördel, p 2.4).

12. Kokkuvõttes tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse otsuse vaidlustatud osas ja

rahuldab osaliselt kostja apellatsioonkaebuse. Kuna vaidlustatud otsus tühistatakse osaliselt

asja sisulise lahendamise osas, tuleb see tühistada ka menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas.

Tsiviilasja hind

13. Tsiviilasja hind maakohtu otsuses on määratud ekslikult ning seda tuleb muuta. Vastuseks

kostja apellatsioonkaebuse asjaomasele väitele selgitab ringkonnakohus kostjale, et riigilõivu

eesmärk on riigi poolt tehtava toimingu kulutuste hüvitamine toimingust huvitatud isiku poolt.

Küsimus nõutava suurusega riigilõivu tasumisest on seega poole avalik-õiguslik rahaline suhe

riigiga, mis teist kohtumenetluse poolt ei puuduta. Sealhulgas puudub poolel menetluses alus

jätta tegema kohtu nõutud toimingud ettekäändel, et vastaspoolel on riigilõiv nõutavas

ulatuses tasumata.

Siinses asjas on iga hageja esitanud kostja vastu eraldi nõude ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks. Iga hageja hagi hind ebaõigete andmete ümberlükkamiseks on 3500 eurot

(TsMS § 132 lg 1).

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt

on tsiviilasja hinna puhul kuni 3500 eurot kaebuse esitamisel riigilõiv 420 eurot. Seega tuli

igal hagejal tasuda hagilt ebaõigete andmete ümberlükkamiseks riigilõivu 420 eurot. Hagejad

tasusid ebaõigete andmete ümberlükkamise hagilt riigilõivu ühekordselt, arvestusega, et

hagejate ühise hagi hind on 3500 eurot. Riigilõivu tasus Estmak Capital OÜ (I kd, tl 5). Seega

on R.N-il, S.N-il , Poordi 5 OÜ-l ja Poordi 3 OÜ-l ebaõigete andmete ümberlükkamise hagilt

riigilõiv tasumata.

TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud

riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena (mh tasumata riigilõivu) mõistab asja lahendav

kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega tuleb R.N-

2-23-2927

ilt , S.N-ilt , Poordi 5 OÜ-lt ja Poordi 3 OÜ-lt igaühelt välja mõista 420 eurot. Lõiv tuleb

tasuda otsuse vastavas osas jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5).

Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivu tasumiseks kohustamise lahendi võib valdkonna eest

vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6). Nõude

tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras (TsMS § 179 lg 9).

14. Kuna ringkonnakohus muudab tsiviilasja hinda maakohtus, tuleb muuta ka tsiviilasja

hinda ringkonnakohtus, milleks on 17 500 eurot (= 3500 × 5).

Apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni § 59 lg 1 ja

lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinna puhul kuni 17 500 eurot kaebuse esitamisel riigilõiv 980

eurot. Seega tuli igal kostjal tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu 980 eurot. Kostja tasus

apellatsioonkaebuselt riigilõivu 420 eurot (V kd, tl 148). Seega on kostja tasunud riigilõivu

560 eurot nõutavast vähem (= 980 – 420) ning nimetatud summa (s.o 560 eurot) tuleb kostjalt

välja mõista. Lõiv tuleb tasuda otsuse vastavas osas jõustumisest alates 15 päeva jooksul

(TsMS § 179 lg 5).

Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivu tasumiseks kohustamise lahendi võib valdkonna eest

vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6). Nõude

tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras (TsMS § 179 lg 9).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks

kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)