1-25-797/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-797

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. märts 2025 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-797

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

Sander Glošin süüdistatuna KarS § 424 lg 2 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Urmo Paal

Süüdistatav

Sander Glošin – isikukood 39611210230, xxx kodanik,

elukoht xxx, emakeel xxx keel, xxx, töökoht xxx, e-post:

xxx, telefon xxx, kriminaalkorras karistamata.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Sander Glošin KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks vangistus

1 aasta 2 kuud.

KarS § 69 sätteid kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 420 tunni ulatuses,

mille tegemise tähtaeg on 1 aasta 4 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et

Sander Glošin peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 alusel määratud

kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab aadressil xxx;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7. ei oma ega tarvita narkootilisi ega psühhotroopseid aineid;

8. osaleb kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis.

Määrata Sander Glošin üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Välja mõista Sander Glošinilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning

KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 471 eurot

ning määratud kaitsjale makstud tasu 162 eurot riigituludesse.

Kohustada Sander Glošinit tasuma väljamõistetud joobeseisundi tuvastamise kulu,

sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt

163,50 eurot.

Menetluskulud, kogusummas 1962 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99925700004544. Selgitusse võib märkida: „Sander Glošin, kriminaalasi 1-

25-797, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Sander Glošinilt mootorsõiduki juhtimise õigus

kuueks kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on Sander Glošin kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Sander Glošinit süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 28.07.2023 kella 18:06 ajal

Tallinnas xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis

(joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 1603T/24T-AOT00698 kohaselt tuvastati uuritaval

Sander Glošinil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest

tingitud joove (amfetamiin, kokaiin, metamfetamiin, zopikloon, kvetiapiin kiniin,

tetrahüdrokannabinooli metaboliit)).

Samuti tema juhtis tahtlikult uuesti, see on korduvalt, 26.06.2024 kella 09:47 ajal Tallinnas

xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (joobeseisundi

tuvastamise saatekirja nr 24T-AOT00432 / 24T-TXT03054 kohaselt tuvastati uuritaval Sander

Glošinil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud

joove (tetrahüdrokannabinooli metaboliit; alprasolaam; zopikloon)).

Oma sellise tegevusega rikkus Sander Glošin liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse §

36 lg 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

KorS § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine

tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või

psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/.

28.07.2023 ja 26.06.2024 põhjustas Sander Glošin liiklusõnnetuse, mille osas toimunud

väärteomenetlused on lõpetatud seoses kuriteo tunnuste ilmnemisega.

Seega pani Sander Glošin toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on

KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Sander Glošini, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 07.02.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Sander Glošini süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi

ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud

vangistus 1 aasta ja 2 kuud, see on 420 päeva, üldkasuliku tööga 420 tundi. KarS § 69 lg 3

alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 4 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel

kohustada süüdimõistetut üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6

sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks

ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määrata Sander Glošinile

lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte omada ja tarvitada narkootilisi või

psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata Sander Glošinile lisakohustuseks

käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

Lisakaristusena võtta KarS § 50 lg 1 р 1 alusel Sander Glošinilt ära mootorsõiduki juhtimise

õigus 6 kuuks.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o

1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu

471 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 162 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik