1-10-9088/74 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

29. august 2011. a, Tartu Kalevi 1

Kriminaalasja number

1-10-9088

Kohtukoosseis

Kohtunikud Rutt Teeveer, Liivi Loide ja Donald Kiidjärv

Kohtuistungi sekretärid

Helju Rebane ja Viivi Kalme

Kriminaalasi

Oleg Ivanovi (Ivanov) süüdistuses KarS § 184 lg 21 p-de 1,2;

§ 22 lg-te 2,3 - § 114 p-de 1,4; § 22 lg-te 2,3 - § 121 ja § 256 lg

1 järgi;

Anatoli Flotovi (Flotov) süüdistus KarS § 184 lg 21 p-de 1,2; §

25 lg –te 1,2,4 - § 113 ja § 255 lg 1 järgi;

Andrei Pintšuki (Pintšuk) süüdistus KarS § 184 lg 21 p-de 1,2;

§ 25 lg-te 1,2,4 - § 113; § 114 p-de 1,4 ja § 199 lg 2 p-de 7,9

järgi;

Nikita Savenkovi (Savenkov) süüdistus KarS § 114 p-de 1, 4;

§ 263 p 3 ja § 418 lg 1 järgi;

Aleksei Bajevi (Bajev) süüdistus KarS § 307 lg 1 ja § 199 lg 2

p-de 7, 9 järgi üldmenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Marju

Persidskaja

Süüdistatav

Oleg Ivanov

Isikukood või sünniaeg: 37104122239

Elu- või asukoht ja aadress: XXX, viibib vahistatuna Tartu

Vanglas

Kodakondsus: XXX

Haridus: XXX

Emakeel: XXX

Töökoht või õppeasutus: XXX

Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteokorras

karistatud 8-l korral

Tõkend: vahistamine 03.10.2009.a

Kaitsja

Riigi poolt määratud korras advokaat Sirje Must

Süüdistatav

Anatoli Flotov

Isikukood või sünniaeg: 37912312273

Elu- või asukoht ja aadress: XXX, viibib vahistatuna Tartu

Vanglas

Kodakondsus: XXX

Haridus: XXX

Emakeel: XXX

Töökoht või õppeasutus: XXX

Karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral, väärteokorras

karistatud 6-l korral

Tõkend: vahistamine 03.10.2009.a

Kaitsja

Riigi poolt määratud korras advokaat Sergei Politšev

Süüdistatav

Andrei Pintšuk

Isikukood või sünniaeg: 38108132235

Elu- või asukoht ja aadress: XXX, viibib vahistatuna Tartu

Vanglas

Kodakondsus: XXX

Haridus: XXX

Emakeel: XXX

Töökoht või õppeasutus: XXX

Karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral, väärteokorras

karistatud 31-l korral

Tõkend: vahistamine 18.10.2009.a

Kaitsja

Riigi poolt määratud korras advokaat Rein Napa

Süüdistatav

Nikita Savenkov

Isikukood või sünniaeg:38304062247

allinn XXX, viibib vahistatuna Tartu Vanglas

Kodakondsus: XXX

Haridus: XXX

Emakeel: XXX

Töökoht või õppeasutus: XXX

Karistatus: kriminaalkorras karistatud 6-l korral, väärteokorras

karistatud 8-l korral

Tõkend: vahistamine 14.01.2010.a, kahtlustatavana kinni

peetud 26.01.2010.a.

Kaitsja

Riigi poolt määratud korras advokaat Ann Saar

Süüdistatav

Aleksei Bajev

Isikukood või sünniaeg: 37704272232

Elu- või asukoht ja aadress: XXX,

Kannab karistust Tartu Vanglas

Kodakondsus: XXX

Haridus: XXX

Emakeel: XXX

Töökoht või õppeasutusXXX

Karistatus: kriminaalkorras karistatud 6-l korral, väärteokorras

karistatud 57-l korral

Tõkend: vahistamine 08.01.2010.a Tartu Maakohtu

kohtumääruse alusel, alates 15.06.2010 tõkend vahistamine

Viru Maakohtu menetluses olevas kriminaalasjas nr 1-10-5201.

Kaitsja

Riigi poolt määratud korras advokaat Mare Laur

RESOLUTSIOON

KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista O. I. süüdistuses KarS XXX järgi.

KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista O. I. süüdistuses KarS § XXX järgi.

Süüdi tunnistada OLEG IVANOV KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 11

(üksteist) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada OLEG IVANOV KarS § 22 lg-te 2,3 - § 121 järgi ja mõista karistuseks

3 (kolm) aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista OLEG IVANOVILE liitkaristus kuritegude kogumi eest

suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 13

(kolmteist) aastat vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel mõista OLEG IVANOVILE liitkaristus kohtuotsuste kogumis ja

liita käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele 4. veebruari 1998. a. Kohtla-Järve

Linnakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu

vangistust ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 16 (kuusteist) aastat 1 (üks)

kuu vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg Oleg Ivanovi karistusaja hulka ja

arvestada karistuseks mõistetud vangistuse kandmise aja algust alates Oleg Ivanovi

kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 1. oktoobrist 2009. a.

KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista A. F. süüdistuses KarS § XXX järgi.

Süüdi tunnistada ANATOLI FLOTOV KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks

9 (üheksa) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada ANATOLI FLOTOV KarS § 25 lg-te 1,2 - § 113 järgi ja mõista

karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista ANATOLI FLOTOVILE liitkaristus kuritegude kogumi

eest suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 12

(kaksteist) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg Anatoli Flotovi karistusaja hulka

ja arvestada karistuseks mõistetud vangistuse kandmise aja algust alates Anatoli Flotovi

kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 1. oktoobrist 2009.a.

KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista A. P. süüdistuses KarS § XXX järgi.

Süüdi tunnistada ANDREI PINTŠUK KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja mõista karistuseks

4 (neli) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada ANDREI PINTŠUK KarS § 25 lg-te 1,2 - § 113 järgi ja mõista

karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada ANDREI PINTŠUK KarS § 114 p-de 1,4 järgi ja mõista karistuseks 11

(üksteist) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada ANDREI PINTŠUK KarS § 199 lg 2 p-de 7,9 järgi ja mõista

karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista ANDREI PINTŠUKILE liitkaristus kuritegude kogumi eest

suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 15 (viisteist)

aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg Andrei Pintšuki karistusaja

hulka ja arvestada karistuseks mõistetud vangistuse kandmise aja algust alates Andrei

Pintšuki kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 16. oktoobrist 2009.a.

KrMS § 301 alusel õigeks mõista N. S. süüdistuses KarS § XXX järgi.

Süüdi tunnistada NIKITA SAVENKOV süüdistuses KarS § 263 p 3 järgi ja mõista

karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada NIKITA SAVENKOV KarS § 114 p 1 järgi ja mõista karistuseks 11

(üksteist) aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista NIKITA SAVENKOVILE liitkaristus kuritegude kogumi

eest suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 12

(kaksteist) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg Nikita Savenkovi karistusaja

hulka ja arvestada karistuseks mõistetud vangistuse kandmise aja algust alates Nikita

Savenkovi kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 26. jaanuarist 2010.a.

KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista A. B. süüdistuses KarS § XXX järgi.

Süüdi tunnistada ALEKSEI BAJEV KarS § 199 lg 2 p-de 7,9 järgi ja mõista karistuseks

1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 7. jaanuarist kuni 14. juunini

2010. a. , so 5 (viis) kuud 8 (kaheksa) päeva Aleksei Bajevi karistusaja hulka ja lugeda

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva

vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel mõista ALEKSEI BAJEVILE liitkaristus kohtuotsuste kogumis

suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu Jõhvi

kohtumaja 13. mai 2011. a kohtuotsusega mõistetud karistuse 3 (kolm) aastat vangistust

võrra ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud 22

(kakskümmend kaks) päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada alates 25. juunist

2010. a, so Viru Maakohtu 14. detsembri 2010. a kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse

kandmise alguse kuupäevast.

Tõkendid:

Oleg Ivanovi, Anatoli Flotovi, Andrei Pintšuki ja Nikita Savenkovi suhtes kohaldatud tõkend

– vahistamine – jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata ja tühistada otsuse jõustumisel.

Aleksei Bajev kannab karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 13. mai 2011. a jõustunud

kohtuotsuse alusel.

Vahistatute lisapiirangud:

Oleg Ivanovi, Anatoli Flotovi, Andrei Pintšuki ja Nikita Savenkovi osas jätta jõusse

vahistatutele kohaldatud lisapiirangud osas, mida ei muudetud Tartu Maakohtu 3. juuni

2011.a kohtumäärusega.

Tsiviilhagi:

Rahuldada AS A-Selver tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel

Andrei Pintšukilt AS A-Selver kasuks 63 (kuuskümmend kolm) eurot 10 senti, milline

summa kanda arveldusarvele nr . 221010865014 AS Swedbank.

Kohtu seisukoht asitõendite ja salvestiste osas:

Kohus otsustas, et peale kohtuotsuse jõustumist:

A. Jäetakse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest

valmistatud jäljend või tõmmis kriminaalasja juurde;

B. tagastatakse KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asitõendid, mille kuuluvust ei ole

vaidlustatud, omanikule või seaduslikult valdajale;

C. Hävitatakse KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asjad, millel puudub väärtus;

D. Läbiotsimistel ära võetud narkootiline aine, mis on hoiustatud EKEI

keemiaosakonnas, kuulub KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerimisele ja KrMS

§ 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele

ning seda tuleb teostada järgnevalt:

1. M. J. kinnipidamisel 13.07.2009. a leitud ja ära võetud mobiiltelefon Nokia 5310

XpressMusic, mille IMEI kood on 354196021826506, milles ZEN Sim kaart, mis vastab

numbrile XXX ning ZEN Sim kaart nr EE21090210028489 (asuvad kriminaalasja

juures; pakend nr 1M) ning sularaha 1000 krooni (arestitud Tartu Maakohtu

14.01.2010. a kohtumääruse nr 1-10-255 järgi; asub Lõuna Prefektuuri tagatiste

tulukontol) – tagastada M. J.;

2. M. J. elukoha XXX läbiotsimisel leitud ja ära võetud:

-

minigrip kilekott, milles 4,74 grammi amfetamiini (amfetamiin NPAS

alusel EKEI keemiaosakonnas; minigrip kilekott asub kriminaalasja juures; pakend nr

1M) – hävitada;

-

kokku kaks minigrip kilekotti, milles omakorda 71 ja 96 minigrip kilekotti

(asuvad kriminaalasja juures; pakend nr 2M) - hävitada;

-

sülearvuti Dell Model nr: PP29L (tagastatud S. P.; pakend nr 3M) –

vabastada asitõendi staatusest;

-

mobiiltelefon Samsung SGH-X160, IMEI-koodiga 359782006071435, milles

Tele2 SIM-kaart nr 89372030050018287900, mis vastab numbrile XXX (asub

kriminaalasja juures; pakend nr 4M) – tagastada M. J.;

-

sularaha 2000 krooni (arestitud 14.01.2010. a Tartu Maakohtu kohtumääruse

nr 1-10-255 järgi; asub Lõuna Prefektuuri tagatiste tulukontol; pakend nr 5M) –

tagastada M. J.;

-

elektronkaal

ning

kolm SIM-kaardi ümbrist, mis vastavad

mobiiltelefoninumbritele XXX, XXX ning XXX (asuvad kriminaalasja juures; pakend

nr 6M) – hävitada;

-

6 kummikinnast, 12 minigrip kilekotti ning kaks lusikat (asuvad

kriminaalasja juures; pakend nr 7M) - hävitada;

-

automakk JVC KD-S743R seerianumbriga 148X4369 (tagastatud S. P.;

pakend nr 8M) – vabastada asitõendi staatusest;

-

ZEN SIM-kaart nr EE21090111046010, mis vastab numbrile XXX (asub

kriminaalasja juures; pakend nr 9M) – tagastada M. J.;

-

Sony Ericsson W200i IMEI koodiga 359707010769765, milles SIM kaart

EE21090210087147 (tagastatud S. P.; pakend nr 9M) – vabastada asitõendi staatusest.

3. A. T. kinnipidamisel 13.07.2009. a leitud ja ära võetud:

- „Marlboro” suitsupakk, milles 8 minigrip kilekotti, milles kokku 3,29 grammi

amfetamiini (amfetamiin NPAS alusel EKEI keemiaosakonnas, minigrip kilekotid ning

suitsupakk asuvad kriminaalasja nr 09260102415 juures; pakend nr 1AT ja 1ATT) –

seisukoht võetud Tartu Maakohtu 13.06.2011. a otsuses nr 1-10-9989;

- mobiiltelefon Nokia 5310 XpressMusic, mille IMEI kood 354196022778482 ning

milles ZEN Sim-kaart EE21081111041895 (asub kriminaalasja nr 09260102415

juures; pakend 2AT) - seisukoht võetud Tartu Maakohtu 13.06.2011. a otsuses nr 1-10-

9989;

4. A. G. kinnipidamisel 13.07.2009. a leitud ja ära võetud:

- mobiiltelefon Sony Ericsson W610i IMEi koodiga 35489401595240-9-26, milles Diil

kõnekaart numbriga 8937201007110694384 (asub kriminaalasja nr 09260102415

juures, pakend nr 1AG) – seisukoht võetud Tartu Maakohtu 08.03.2010. a otsuses nr 1-

10-2881;

- mobiiltelefon Nokia 6151 IMEI kood 352743010738127, milles ZEN SIM-kaart

numbriga EE21090403047775 (asub kriminaalasja nr 09260102415 juures; pakend nr

2AG); - seisukoht võetud Tartu Maakohtu 08.03.2010. a otsuses nr 1-10-2881;

- 12 minigrip kilekotti marihuaanat kogukaaluga 4,76 grammi (marihuaana NPAS

alusel EKEI keemiaosakonnas, minigrip kilekotid asuvad kriminaalasja nr 09260102415

juures; pakend nr 3AG);

- suitsupakk „Bond”, milles üks minigrip kilekott, milles kuus volditud minigrip

kilekotti; minigrip kilekotis kokku 2,33 grammi amfetamiinsulfaadi (2,33 grammi

amfetamiinsulfaad NPAS alusel EKEI keemiaosakonnas, suitsupakk „Bond”, minigrip

kilekotid asuvad kriminaalasja nr 09260102415 juures; pakend nr 4AG) - seisukoht

võetud Tartu Maakohtu 08.03.2010. a otsuses nr 1-10-2881;

- kalendermärkmik, üks tühi minigrip kilekott, võtmekimp kolme võtmega,

uksekiibi ja võtmehoidjaga (asuvad kriminaalasja nr 09260102415 juures; pakend nr

5AG).

5. Politsei- Ja Piirivalveameti poolt nõudekirjale 10.3-04/27703 väljastatud CD-plaat –

jätta kriminaalasja juurde.

6. 30.08.2009. a A. U. kahtlustatavana kinnipidamisega käigus leitud ja ära võetud:

- sõiduauto Ford Mondeo, registrimärgiga XXX tagaistmel A. U. kaasas olev põhitoonilt

sinist värvi seljakott Nike (29.01.2010. a määrusega eraldatud kriminaalasja nr

10260100372);

- valget värvi T-särk (pakend 1A1); rohekas-pruun kapuutsiga dressipluus (pakend

1A2), asuvad käesoleva kriminaalasja juures- hävitada;

- kilekott (pakend 1A3, asub käesoleva kriminaalasja juures) - hävitada, milles 4 16

kaliibrilise sileraudse jahipüssi padrunit (ekspertiisiaktist nr TB-186-09/3950 nähtub,

et 4 16 kaliibrilise sileraudse jahipüssi padrunit hävisid ekspertiisi käigus) ja

kaheraudsest sileraudsest jahipüssist mudel B kal nr K19317 relvaraua ja kaba

lühendamise teel käsitöönduslikult valmistatud kärbik (asub relva ja laskemoona

üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 alusel hoiul Lõuna Prefektuuris) – konfiskeerida;

- A. U. käes olnud mobiiltelefon Nokia 6233, IMEI-koodiga 356293013074191, milles

oli ZEN SIM-kaart nr EE21060524052491 telefoninumbrile XXX (telefonil puudub

tagakaan) (29.01.2010. a määrusega eraldatud kriminaalasja nr 10260100372);

- A. U. teksapükste taskus 2 minigrip kilekotti, milles mõlemas heledat värvi

pulbriline aine (29.01.2010. a määrusega eraldatud kriminaalasja nr 10260100372);

- A. U. teksapükste taskutes võtmekimp, milles 2 uksevõtit, magnetvõti, kanepilehe

kujuline ja kivikestega võtmehoidja (29.01.2010. a määrusega eraldatud kriminaalasja

nr 10260100372);

- A. U. teksapükste taskutes kaelapaelaga võtmekimp, milles 5 uksevõtit (29.01.2010. a

määrusega eraldatud kriminaalasja nr 10260100372).

7. 14.09.2009. a K. V. kahtlustatvana kinnipidamisega käigus leitud ja ära võetud:

mobiiltelefon Nokia 6230i, IMEI-koodiga 359740006248841, milles ZEN SIM-kaart nr

EE2109051610360 telefoninumbrile XXX (pakend 1KV, asub asitõenditena käesoleva

kriminaalasja juures) – tagastada K. V..

8. 14.09.2009. a K. V. elukoha XXX läbiotsimise käigus leiti ja ära võetud:

- sülearvuti Fujitsu Siemens Amilo Pro V2035D, seerianumbriga YBAP021639

(tagastatud OÜ Eleren esindajale V. L.) – vabastada asitõendi staatusest;

- ZEN SIM-kaardi ümbris mobiilinumbrile XXX (asub asitõendina kriminaalasja

juures) – tagastada K. V.;

- ruuduline vihik, mille esiküljel käisitsi kirjutatud kirje „XXX“ ja mille ühel ruudulisel

lehel käisitsi kirjutatud kirjed (asub asitõendina kriminaalasja juures) – tagastada K. V.;

- minigrip kilekott, millel ühe külje peal paberkleeps kirjega 7.20 ja milles 39 tühja

minigrip kilekotti (asub asitõendina kriminaalasja juures) – hävitada;

- mobiiltelefon Nokia 6111 (koos mobiiltelefoni küljes oleva halli värvi

kaelapaelaga), IMEI-koodiga 354556015029153, milles ZEN SIM-kaart nr

EE21081111078681 telefoninumbrile XXX; minigrip kilekott, milles ZEN SIM-kaart

nr EE21080730072992; ZEN SIM-kaart nr EE21090403071015; EMT SIM-kaart

nr 8937201007060400865F; SIMPEL SIM-kaart nr 8937201008111298951F;

SIMPEL SIM-kaart nr 8937201008111298035F;

ZEN SIM-kaart nr

EE21080908131687; ZEN SIM-kaart nr EE21090403018362; ZEN SIM-kaart nr

EE21080730068149; ZEN SIM-kaart nr EE21090403033379; ZEN SIM-kaart nr

EE21081111078707; EMT SIM-kaart nr 8937201007090979276F; EMT SIM-kaart

nr 8937201004120137082F; EMT SIM-kaart nr 8937201007120188369F; ZEN

SIM-kaardi ümbris mobiilinumbrile XXX;

ZEN SIM-kaardi ümbris

mobiilinumbrile XXX; ZEN SIM-kaardi ümbris mobiilinumbrile XXX; ZEN SIM-

kaardi ümbris mobiilinumbrile XXX; ZEN SIM-kaardi ümbris mobiilinumbrile

XXX; ZEN SIM-kaardi ümbris mobiilinumbrile XXX; ZEN SIM-kaardi ümbris

mobiilinumbrile XXX; ZEN SIM-kaardi ümbris mobiilinumbrile XXX; ZEN SIM-

kaardi ümbris mobiilinumbrile XXX; eluruumi üürileping 2-le lehel (leping

sõlmitud 06.08.2009. a N. S. ja K. P. vahel; lepingu teise lehe tagaküljel käisitsi

kirjutatud kirje „XXX“); 23.07.2009. a sõlmitud eelleping 1- lehel (lepingu tagaküljel

käisitsi kirjutatud kirjed „E. K. Hansapank XXX“ ning 11 40 post 8 Räpina

(Jaanimõisa“); eluruumi XXX uksevõti koos riidest looma kujulise võtmehoidjaga

(tagastatud K. V. ja K. P.) – vabastada asitõendi staatusest.

9. S. V. elukoha XXX läbiotsimisel 20.10.2009. a leitud ja ära võetud:

- musta värvi karp, milles 1 minigrip kilekott, milles 55,02 grammi amfetamiini

(amfetamiin NPAS alusel EKEI keemiaosakonnas; must karp ning minigrip kilekott

kriminaalasja juures, pakend nr 1SV) – hävitada;

- 4 väikest lusikat, milledel kõigil amfetamiini jäljed, 1 kott, milles pruuni värvi

väike elektronkaal „My Weigh 400-ZH Hemp Plastic” (asuvad kriminaalasja juures,

pakend nr 2SV) – hävitada;

- mobiiltelefon Nokia 7500 Prism, mille IMEI kood on 357685018995104, milles

TeleYks SIM-kaart nr EE21081111148328 (asub kriminaalasja juures, pakend nr

2SV) – tagastada S. V.;

- mobiiltelefon Nokia E65, IMEI koodiga 354832016607218 (nimetatud telefonis SIM-

kaarti ei ole) (tagastatud S. V.) – vabastada asitõendi staatusest;

- mobiiltelefon Sony Ericsson C905, mille IMEI kood on 357602027259334, milles

ZEN SIM-kaart nr EE21090111086784, mobiiltelefon Nokia 6230i, mille IMEI kood

on 357098097629978, milles Tele2 SIM-kaart nr 89372030050015090570 (asuvad

kriminaalasja juures, pakend nr 3SV) – tagastada S. V.;

- 1 minigrip kilekott, milles omakorda 1 minigrip kilekott; 1 minigrip kilekott, milles

23 väikest valge aine jääkidega, kasutatud minigrip kilekott ning 1 minigrip

kilekott, milles 1,62 gramm amfetamiini (amfetamiin NPAS alusel EKEI

keemiaosakonnas, ülejäänud esemed kriminaalasja juures, pakend nr 3SV) – hävitada;

- Kodak 128 MB mälukaart (tagastatud S. V.) – vabastada asitõendi staatusest;

- musta värvi karp, millel venekeelsed kirjed, milles kaalukomplekt (asub

kriminaalasja juures, pakend nr 4SV) - hävitada;

- sularaha kokku 1550 krooni kantud Lõuna Prefektuuri tagatiste tulukontole –

tagastada S. V.;

- ZEN Sim-kaardi ümbris numbrile XXX ning 1 TeleYks Sim-kaardi ümbris numbrile

XXX (asuvad kriminaalasja juures, pakend nr 5SV) – tagastada S. V.;

- 1 Simpel Sim-kaardi ümbris numbrile XXX, 1 ZEN Sim-kaardi ümbris numbrile

XXX (tagastatud S. V.) – vabastada asitõendi staatusest;

- 133 kasutamata uut minigrip kilekotti, 10 erineva suurusega valge aine jääkidega

kasutatud minigrip kilekotti ning 1 valge aine jääkidega väike lusikas (asuvad

kriminaalasja juures, pakend nr 6SV) – hävitada;

- 1 valge paberileht, millel käsikirjas järgmine kirje: „XXX helista sellele numbrile tunni

aja pärast” (tagastatud S. V., pakend nr 7SV) – vabastada asitõendi staatusest;

- 1 väike amfetamiini jääkidega lusikas (asub kriminaalasja juures, pakend nr 8SV) –

hävitada;

- Diil SIM-kaart nr 8937201008040868288, Samsung SGH-B520, mille IMEI kood on

357670020406418 (nimetatud telefoni SIM-kaarti ei ole) ning mobiiltelefon Sony

Ericsson W200i, mille IMEI kood on 351653020767969 (nimetatud telefoni SIM-kaarti

ei ole) (tagastatud S. V., pakend nr 9SV) – vabastada asitõendi staatusest;

- 1 väike amfetamiini jääkidega lusikas (asub kriminaalasja juures, pakend nr 10SV) –

hävitada;

- mobiiltelefon Nokia 6500s, mille IMEI kood on 355731021175253 ning milles ZEN

SIM-kaart nr EE21090516016394 (asub kriminaalasja juures, pakend nr 11SV) –

tagastada S. V.;

- puidust karp, milles kaalukomplekt (asub kriminaalasja juures, pakend nr 12SV) -

hävitada;

- 1 valge topsik, millel kirje „Glükoos” (asub kriminaalasja juures, pakend nr 13SV) -

hävitada;

- hõbedasse paberisse mässitud kokku 15 minigrip kilekotti, milledes kokku 7,04

grammi amfetamiini (amfetamiin NPAS alusel EKEI keemiaosakonnas; hõbepaber

ning minigrip kilekotid asuvad kriminaalasja juures, pakend nr 14SV) - hävitada;

- kollane kilekott, kirjega „Favora” (asub kriminaalasja juures, pakend nr 15SV) -

hävitada;

- automakk „COLOR TFT LCD” ning automakk „MDV 104 Mystery”, mille peal

number 060101011 koos toitejuhtmega (tagastatud S. V., pakend nr 16SV) -

vabastada asitõendi staatusest;

- fotoaparaat Premier koos ümbriskotiga (agastatud S. V., pakend nr 17SV) –

vabastada asitõendi staatusest;

- 1 minigrip kilekott amfetamiini jälgedega (asub kriminaalasja juures, pakend nr

18SV) - hävitada;

- DIIL SIM-kaardi ümbris numbrile XXX (asub kriminaalasja juures, pakend nr

19SV) – tagastada S. V.;

- ZEN SIM-kaardi ümbris numbrile XXX, Tele2 SIM-kaardi ümbris numbrile XXX,

Tele2 Sim kaardi ümbris numbrile XXX (tagastatud S. V., pakend nr 19SV) –

vabastada asitõendi staatusest;

- sülearvuti „Style Note”, mudelinumbriga M66SE koos toitejuhtmega (tagastatud S.

V., pakend nr 20SV) – vabastada asitõendi staatusest;

- pult Pioneer, millel kirje CU-HT005; musta värvi Pioneer juhtpaneel; Samsungi

kodukino süsteemi pult; Samsungi kodukino süsteem, mille tagaküljel kirje HT-

TXQ100, millel juurde kuuluvad 1 keskkõlar, 1 subwoofer ning 4 jalaga kõlarit

(nimetatud kõlarid seisid televiisorilaua kõrval erinevates kohtades); DVD mängija

Pioneer, mille tagaküljel number 4977729475913; DVD mängija Universum, mille

tagaküljel number SA3x013887 koos juhtmega; arvutikuvar Samsung, millel

mudelinumber 943SN koos juhtmetega; arvutikuvar Viewsonic, millel mudelinumber

VS11654 koos juhtmetega; musta värvi korpusega arvuti Ordi, millel mudelinumber

9110-123885 (tagastatud S. V., pakend nr 21SV) – vabastada asitõendi staatusest;

- kett, mille küljes 5 erineva suurusega võtit, 1 võtmehoidja ning 1 väike taskunuga

(tagastatud S. V., pakend nr 21SV) – vabastada asitõendi staatusest;

- 1 autopult ning 1 autovõti, mille küljes 3 erinevat võtmehoidjat (tagastatud A. V.,

pakend nr 23SV) – vabastada asitõendi staatusest.

10. S. V. kasutuses oleva sõiduauto BMW 525 reg nr XXX läbiotsimisel 21.10.2009. a leitud

ja ära võetud:

-

mobiiltelefon Nokia 6070, mille IMEi kood on 353627013974046 (telefon oli Sim-

kaardita) (tagastatud S. V., pakend nr 1BMW) – vabastada asitõendi staatusest;

-

automakk Blaupunkt San Remo CD34 (tagastatud S. V., pakend nr 2BMW) –

vabastada asitõendi staatusest;

11. D. M. kinnipidamisel 20.10.2009. a leitud ja ära võetud:

- ZEN SIM-kaart nr EE21080821013509 (asub kriminaalasja juures, pakend nr

1DKP) – tagastada D. M.;

- ZEN SIM-kaardi ümbris telefoninumbrile XXX (asub kriminaalasja nr 09260104692

juures).

12. K. K. kinnipidamisel 20.10.2009. a leitud ja ära võetud:

- SIM-kaardi ümbris Zorro, millel kirjas telefoninumber XXX (tagastatud K. K.,

pakend nr 1KK) – vabastada asitõendi staatusest;

- 1 kilepakend, milles 0,23 grammi amfetamiini (amfetamiin NPAS alusel EKEI

keemiaosakonnas; kilepakend asub nr 09260104692 kriminaalasja juures, pakend nr

2KK);

- 1 minigrip kilekott, milles 0,83 grammi amfetamiini (amfetamiin NPAS alusel EKEI

keemiaosakonnas; kilepakend asub nr 09260104692 kriminaalasja juures, pakend nr

3KK);

- volikiri sõiduki Volvo 850 reg nr XXX kasutamiseks, sõlmitud 29.05.2009. a J. P.

ning K. K. vahel (tagastatud K. K., pakend nr 4KK) – vabastada asitõendi staatusest;

- mobiiltelefon Sony Ericsson W200I ilma akuta, IMEI koodiga 3555760278227922,

milles Zen SIM-kaart numbriga EE21090516171298 (mobiiltelefon Sony Ericsson

W200I ilma akuta, IMEI koodiga 3555760278227922 tagastatud K. K.; Zen SIM-kaart

numbriga EE21090516171298 asub kriminaalasja nr 09260104692 juu, pakend nr

5KK);

- Nokia 1600, IMEI-kood 354528019524364, telefonis

SIM-kaart numbrile

EE21041116036647 (tagastatud K. K., pakend nr 6KK) – vabastada asitõendi

staatusest;

- võtmehoidja ühe võtmega (tagastatud K. K., pakend nr 7KK) – vabastada asitõendi

staatusest.

13. A. V. isiku läbivaatusega 20.10.2009. a leitud ja ära võetud:

- mobiiltelefon Nokia N95 8GB, IMEI koodiga 356842023897262, milles ZEN SIM-

kaart (tagastatud A. V., pakend nr 1AV) – vabastada asitõendi staatusest.

14. X. X. isiku läbivaatusega 20.10.2009. a leitud ja ära võetud:

-

1 minigrip kilekott, milles 0,46 grammi amfetamiini. (amfetamiin NPAS

alusel EKEI keemiaosakonnas, minigrip kilekott asub kriminaalasja nr 09260104692

juures, pakend nr 1ES);

-

mobiiltelefon Nokia 2626, IMEI-koodiga 353942015227917, mobiiltelefonis

Tele2 SIM-kaart nr 89372030001006716673 (tagastatud X. X., pakend nr 2ES) –

vabastada asitõendi staatusest.

15. K. R. isiku läbivaatusega 20.10.2009. a leitud ja ära võetud:

- mobiiltelefon Samsung, IMEI-koodiga 35753003519112/6, milles Zen SIM-kaart

(tagastatud K. R., pakend nr 1KR) – vabastada asitõendi staatusest.

16. 17.09.2009. a A-Selver AS-i avalduse juurde lisatud CD plaat, millele on jäädvustatud

A-Selver AS turvakaamerate lindistused 01.09.2009. a – jätta kriminaalasja juurde;

17. 17.09.2009. a A-Selver AS-i avalduse juurde lisatud CD plaat, millele on jäädvustatud

A-Selver AS turvakaamerate lindistused 02.09.2009. a kell 17:49 – jätta kriminaalasja

juurde;

18. 17.09.2009. a A-Selver AS-i avalduse juurde lisatud CD plaat, millele on jäädvustatud

A-Selver AS turvakaamerate lindistused 02.09.2009. a kell 18:58 – jätta kriminaalasja

juurde.

19. 02.09.2009. a. sündmuskoha Tartu Roosi tänava elektrialajaama hoonest leitud ja ära

võetud:

- musta värvi töökinnas koos hõbepaberisse pakendatud minigrip kilekotiga, milles

19,40 grammi amfetamiini (amfetamiin NPAS alusel EKEI keemiaosakonnas, musta

värvi kinnas, hõbepaber ning minigrip kilekott asuvad kriminaalasja juures, pakend nr

1R) – hävitada.

20. 02.06.2010. a asitõendi CD plaadi vaatlusprotokoll - CD plaat, millele on salvestatud

24.09.2009. a hädaabinumbrile 112 helistatud kõned (asub kriminaalasja juures, pakend

nr 1L) – jätta kriminaalasja juurde.

21. 02.06.2010. a asitõendi CD plaadi vaatlusprotokoll - Ida Prefektuuri 01.02.2010. a

vastuskirjaga nr 10.2-04/3002-3 edastatud üks CD plaat, millel Ida Politseiprefektuuri

juhtimiskeskuse hädaabinumbrile 110 salvestatud kõned (asub kriminaalasja juures,

pakend nr 1PCD) – jätta kriminaalasja juurde;

22. 31.05.2010. a asitõendi CD plaadi vaatlusprotokoll lisa - 1 CD plaat, millel kirjed

„Veerbatim“ 09290103861 kõned Lõuna Prefektuuri juhtimiskeskusele 7 faili (asub

kriminaalasja juures, lisa 1) – jätta kriminaalasja juurde.

23. 29.09.2009. a asitõendi sõiduauto Opel Omega reg nr XXX vaatlusprotokolli käigus leiti

ning võeti ära:

- pakendisse 1 - auto juhipoolse külje esiukse klaas (tagastatud O. S.) – vabastada

asitõendi staatusest;

- pakendisse 2 - auto juhipoolse külje tagaukse klaas (tagastatud O. S.) – vabastada

asitõendi staatusest;

- pakendisse 3 - salongist pudel vedelikuga (tagastatud O. S.) – vabastada asitõendi

staatusest;

- pakendisse 4 -sõiduki salongist võetud juhiistme peatoe tagaküljelt lasujälje jääkide

proov (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakendisse 5 - sõiduki juhipoolse esi- ja tagaukse vahelolevalt uksepiida siseküljelt

lasujälje jääkide proov (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakendisse 6-1 vatitampoon DNA proovid sõiduki roolilt (hävitati ekspertiisi käigus);

- pakendisse 7-1 vatitampoon DNA proovid sõiduki roolilt (hävitati ekspertiisi käigus);

- pakendisse 8-1 vatitampoon DNA proovid sõiduki roolilt (hävitati ekspertiisi käigus);

- pakendisse 9-1 vatitampoon DNA proovid käigukangilt (hävitati ekspertiisi käigus);

- pakendisse 10-1 vatitampoon DNA proovid käigukangilt (hävitati ekspertiisi käigus).

24. 09.04.2010. a asitõendi sõiduauto Opel Omega reg nr XXX vaatlusprotokolli käigus leiti

ning võeti ära:

- telefoni autolaadija, arvuti autolaadija, 2.60 krooni müntides, 2 Durex kondoomi,

pruunika põhitoonika päevatekk, 2 30-liitrist kanistrit, valge kilekott, milles 1 5-

liitrine kanister ja 2 rohelist värvi voolikut, kilekott, milles 5 tühja taarapakendit,

lehtvõti, 2 paari tange, 1 kruvikeeraja (tagastatud O. S., pakend ASJAD OPELIST) –

vabastada asitõendi staatusest;

- 1 autovõti, Finland kirjega küünetangid-võtmehoidja ja TermoLux kirjega

võtmehoidja (asuvad Riia 132, Tartu asitõendite hoiulaos, pakendi OPEL) – tagastada

O. S.;

- sõiduauto Opel Omega reg. nr XXX (asub Riia 132, Tartu territooriumil) – tagastada O.

S.;

- proov nr 1 - lasujäägi proov sõiduki Opel Omega, registrimärgiga XXX, kõrvalistuja

poolse tagumise ukseklaasi sisemiselt pinnalt (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- proov nr 2 - lasujäägi proov sõiduki Opel Omega, registrimärgiga XXX, kõrvalistuja

poolse tagumise ukseklaasi sisemiselt pinnalt (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- proov nr 3 - lasujäägi proov sõiduki Opel Omega, registrimärgiga XXX, kõrvalistuja

poolse tagumise ukse ülemiselt raamilt (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- proov nr 4 - lasujäägi proov sõiduki Opel Omega, registrimärgiga XXX, kõrvalistuja

poolse tagumise ukse ülemiselt raamilt (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- proov nr 5 - lasujäägi proov sõiduki Opel Omega, registrimärgiga XXX, kõrvalistuja

poolse tagumise ukse kohal oleva polstri pealt (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- proov nr 6 - lasujäägi proov sõiduki Opel Omega, registrimärgiga XXX, kõrvalistuja

poolse tagumise ukse kohal oleva polstri pealt (asub kriminaalasja juures) -hävitada.

25. 02.10.2009. a Andrei Pintšuki elukoha XXX läbiotsmise käigus leiti ning võeti ära:

- pakendisse 1 - sülearvuti Acer s/n LXAMM0X02283307BFB1601 ning toitejuhe

(tagastatud O. S.) – vabastada asitõendi staatusest;

- pakendisse 2 - mälupulk Logitech p/n 8309570030 (tagastatud Andrei Pintšukile) –

vabastada asitõendi staatusest;

- pakendisse 3 - mobiiltelefon LG IMEI 358658011053754, SIM kaart puudu (tagastatud

Andrei Pintšukile) – vabastada asitõendi staatusest;

- pakendisse 4 - Tele1 SIM kaardi ümbris mobiilinumber XXX (asub kriminaalasja

juures) – tagastada Andrei Pintšukile;

- pakendisse 5 - 1 CD karp, milles kaks CD-R plaati (tagastatud Andrei Pintšukile) –

vabastada asitõendi staatusest;

- pakendisse 6 - CD-R plaat (tagastatud Andrei Pintšukile) – vabastada asitõendi

staatusest;

- pakendisse 7 - müügileping nr o808210 (tagastatud Andrei Pintšukile) – vabastada

asitõendi staatusest;

- pakendisse 8 - Sony automaki esipaneel, millel on kirje CDX-S 2250 (tagastatud O. S.)

– vabastada asitõendi staatusest;

- pakendisse 9 - kaal portatiivne elektrooniline, millel kirje CIL (asub kriminaalasja

juures) - hävitada;

- pakendisse 10 - Hustleri energiajoogi purk, millel põlemisjälgedega pruunikas puru

(asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakendisse 11 - kaks mingrip kilekotti, mille siseküljel pruunikat värvi puru jäägid

(asuvad kriminaalasja juures) – hävitada;

- pakendisse 12 - tops, mille sildil kirje Glükoos, purgi sisemuses valget värvi pulber

(asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakendisse 13 - Helios arvutikõlarid (tagastatud Andrei Pintšukile) – vabastada

asitõendi staatusest;

- pakendisse 14 - karp, milles on minigrip kilekotid ja kaks kummikinnast (asuvad

kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakendisse 15 - punaste käepidemetega lõiketangid (tagastatud O. S.) – vabastada

asitõendi staatusest;

- pakendisse 16 - elektrooniline Vitek kaal sn 10062902633 (asub kriminaalasja juures) -

hävitada;

- pakendisse 17 - riidest spordikott, milles erinevad võtmed ja tööriistad (tagastatud O.

S.) – vabastada asitõendi staatusest;

- pakendisse 18 - kilekott, milles valget värvi pulber (tagastatud Andrei Pintšukile) –

vabastada asitõendi staatusest;

- pakendisse 19 - jalgratas Author, raaminumbriga HL0100446 (tagastatud O. S.)-

vabastada asitõendi staatusest;

- pakendisse 20 - jalgratas Orion Gforce, raaminumbriga A100260673 (tagastatud O. S.)

– vabastada asitõendi staatusest;

- pakendisse 21 - kilekott, milles musta värvi kott, milles 24 CD-R plaati (tagastatud

Andrei Pintšukile) – vabastada asitõendi staatusest;

- pakendisse 22 - kaks porilauda ja pakiraam (tagastatud O. S.) – vabastada asitõendi

staatusest;

- pakendisse 23 – dressipluus, millel kirje New York, musta värvi dressipüksid Nike

(tagastatud Andrei Pintšukile) – vabastada asitõendi staatusest;

- pakendisse 24 - Nike dressipluus (tagastatud Andrei Pintšukile) – vabastada asitõendi

staatusest;

- pakendisse 25 - autokõlar Arizona Eagle (tagastatud O. S.) – vabastada asitõendi

staatusest.

26. Ekspertiisimaterjali võtmiseks võetud:

- tükk sinise värviga kaetud metallist välisseina kattematerjali (asub kriminaalasja juures,

pakend SOOJAK) – hävitada.

27. 11.01.2010. a asitõendi Volkswagen Caddy Kasten reg. nr XXX vaatlus (Volkswagen

Caddy Katen reg nr XXX on arestitud Tartu Maakohtu 28.12.2009. a kohtumääruse nr 1-

09-21888 järgi ning on antud vastutavale hoiule Strongpartner OÜ esindajale, juhatuse

liikmele M. K.) – vabastada asitõendi staatusest.

28. 08.03.2010. a asitõendi Casino Monte Carlo videosalvestuse protokolli lisa - CD plaat,

millel videofailid XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX (asuvad kriminaalasja

juures) – jätta kriminaalasja juurde.

29. O. V. isiku läbivaatusega 07.10.2009. a leitud ja ära võetud:

- mobiiltelefon Sony Ericsson S500i, IMEI-koodiga 359085010731279, milles ZEN

SIM-kaart (tagastatud O. V.) – vabastada asitõendi staatusest;

- TELE2 SIM-kaart nr 89372030050018843371 (tagastatud O. V.) – vabastada

asitõendi staatusest.

30. 08.12.2009. a. kriminaalhooldusosakonna Oleg Ivanovi ja R. K. tööpäevikute

failivaadete edastamine:

- kriminaalhooldusosakonna failivaated Oleg Ivanovi ja R. K. tööpäevikute failivaated

(asuvad kriminaalasja juures) – jätta kriminaalasja juurde.

31. 29.09.2009. a sündmuskoha Tartu linn XXX maja II trepikoha ja trepikoja välisukse

esise vaatlus:

- pakend nr 1 - raudtoru (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakend nr 2 - raudtoru (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakend nr 3 - kilekott kirjaga MAXIMA (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakend nr 4 - suitsukoni (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakend nr 5 - suitsukoni (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakend nr 6 - suitsukoni (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakend nr 7 - suitsukoni (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakend nr 8 - suitsukoni (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakend nr 9 - suitsukoni (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakend nr 10 - suitsukoni (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakend nr 11 - suitsukoni (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakend nr 12 - paberitükk (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakend nr 13 - vasaku jala spordijalats (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakend nr 14 - parema jala spordijalats (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakend nr 15 - salvrätik (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakend nr 16 - pappkastilt välja lõigatud tükk (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakend nr 17 - 2 vatitampoonil DNA proovid (hävitati ekspertiisi käigus) - hävitada;

- pakend nr 18 - võtmekimp, milles Chrysler kirjega võtmehoidja ja 4 uksevõtit (asub

kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakend nr 19 - paadimootor Mercury (tagastatud asja omanikule L. G.; VI kd tlk 16) -

vabastada asitõendi staatusest;

- pakend nr 20 - kütusepaak (tagastatud asja omanikule L. G.; VI kd tlk 16) - vabastada

asitõendi staatusest;

- pakend nr 21 - muruniiduk Green Team (tagastatud asja omanikule L. G.; VI kd tlk 16)

- vabastada asitõendi staatusest.

32. 30.09.2009. a Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt dokumentide, väärtasjade ja raha

üleandmise-vastuvõtmise aktiga politseile üle antud:

- pakend 1RGM. - mobiiltelefon Ericsson T65, milles Zen SIM-kaart (asub kriminaalasja

juures) – tagastada T. G.;

- pakend 1RGV. - halli-mustakirjud meeste bokserid (asuvad kriminaalasja juures) -

hävitada;

-

pakend 1RGV. - musta värvi põlvpüksid (asuvad kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakend 1RGV. - roheliste ja siniste triipudega, ruuduline, lühikeste käistega meeste

triiksärk (asuvad kriminaalasja juures) - hävitada.

33. Häirekeskuse vastukiri päringule koos 29.09.2009. a kell 15:08:01 ja kell 15:10:09

fikseeritud kõned, kust paluti kiirabi aadressile XXX – 1 CD plaat, millel 29.09.2009.

a kell 15:08:01 kõnesalvestus wav ja 29.09.2009.a. kell 15:10:09 kõnesalvestus wav –

jätta kriminaalasja juurde.

34.

08.10.2009. a XXX läbiotsimisel leitud ja ära võetud:

- TELE2 SIM-kaart nr 89372030050018055901 (tagastatud T. C., pakend nr 1J) –

vabastada asitõendi staatusest;

- TELE2 SIM-kaardi ümbris telefoninumbrile XXX, pruunikat värvi kaantega

märkmik, mille lehtedel käsikirjalised kirjed, DIIL SIM-kaardi ümbrise osa,

ümbrisel telefoninumber XXX, musta värvi meesterahakoti seest sõiduki Mitsubishi

Galant, registrinumbriga XXX, registreerimistunnistuse B osa (tagastatud T. C.,

pakend nr 2J) – vabastada asitõendi staatusest;

- võtmekimp, milles 2 Mitsubishi kirjega sõidukivõtit ja pult (tagastatud T. C., pakend nr

3J) – vabastada asitõendi staatusest.

35. V. O. kinnipidamisel 30.11.2009. a leitud ja ära võetud:

- mobiiltelefon Nokia, IMEI-koodiga 358355000086203, milles ZEN SIM-kaart

(tagastatud V. O., pakend nr 1VOKP) – vabastada asitõendi staatusest;

- ZEN SIM-kaart nr EE21090605065864, ZEN SIM-kaart nr EE21090516150748,

ZEN SIM-kaart nr EE21081111032530, ZEN SIM-kaart nr EE21090605065401,

ZEN SIM-kaart nr EE21090516169789,

Diil SIM-kaart nr

8937201006060229662F, Diil SIM-kaart nr 8937201009010249418F EMT, Diil

SIM-kaart nr 8937201009010169087F EMT (tagastatud V. O., pakend nr 2VOKP) -

vabastada asitõendi staatusest;

- minigrip kilekott, milles pulbrilise aine jäägid (tagastatud V. O., pakend nr 3VOKP)

- vabastada asitõendi staatusest;

- võtmekimp, milles 2 uksevõtit ja alarmpult (tagastatud V. O., pakend nr 4VOKP) -

vabastada asitõendi staatusest.

36. Kahtlustatava R. K. kinnipidamisel leitud ja ära võetud:

- mobiiltelefon Nokia, IMEI koodiga 356408016825254, milles Zen SIM-kaart

(tagastatud R. K., pakend RKKP) – vabastada asitõendi staatusest.

37. 02.10.2009. a sündmuskoha XXX kinnistu asuva viljakuivatist leitud ja ära võetud:

- kilekott kirjega „KONSUM“ (asub kriminaalasja juures, pakend nr 1SK) – hävitada;

- sinise-valgekirju riidetükk (asub kriminaalasja juures, pakend nr 2SK1) – hävitada;

- 1 sinise-valgekirju kokkumässitud riie, mis omakorda on suletud teibiga ning

milles 100,5 grammi amfetamiini (amfetamiin NPAS alusel EKEI keemiaosakonnas, 1

sinise-valgekirju kokkumässitud riie koos teibiga asub kriminaalasja juures, pakend nr

3SK1) – hävitada;

- 1 sinise-valgekirju kokkumässitud riie, mis omakorda suletud teibiga ning milles

99,38 grammi amfetamiini (amfetamiin NPAS alusel EKEI keemiaosakonnas, 1 sinise-

valgekirju kokkumässitud riie koos teibiga asub kriminaalasja juures, pakend nr 4SK1)

– hävitada;

- väiksem läbipaistev kilekott (asub kriminaalasja juures, pakend nr 5SK1) – hävitada.

38. 06.10.2009. a Tartu Ringkonnkohtu poolt Tartu Kalevi 1 Tartu kohtumaja

turvakaamerate lindistuste edastamine - Tartu kohtumaja Tartu Kalevi 1

turvakaamerate lindisused 29.09.2009. a kell 13:00 kuni 16:00 kahel DVD plaadil (asuvad

kriminaalasja juures) – jätta kriminaalasja juurde.

39. 05.10.2009. a Jaama tn. 173 A Tartu AS Alvistra tankla videosalvestiste edastamine

- CD plaat, millel Tartu tn 173 AS Alvistra tankla 29.09.2009. a kell 12.00 kuni 18.00

videosalvestis – jätta kriminaalasja juurde.

40. Asitõendi vaatlusprotokolli lisa CD plaat videofailidega (asub kriminaalasja juures) –

jätta kriminaalasja juurde.

41. Politsei- ja Piirivalveameti poolt nõudekirja alusel väljastatud DVD plaat (köide

VIII) – jätta kriminaalasja juurde.

42. Politsei- ja Piirivalveameti poolt nõudekirja alusel väljastatud kaks DVD plaati

(köide IX) – jätta kriminaalasja juurde.

43. Oleg Ivanovi kinnipidamisel 01.10.2009. a leitud ja ära võetud:

- pakend nr 1KOI - mobiiltelefon Nokia E51, IMEI koodiga 352073020281664, milles

Tele2 SIM-kaart; mobiiltelefon Nokia, IMEI koodiga 352066027364897, milles Tele 2

SIM-kaart (asuvad kriminaalasja juures) – tagastada Oleg Ivanovile;

- pakend nr 2KOI - võtmekimp, milles 1 puldiga autovõti ja võtmehoidja lõvi logoga

(asub Riia 132 asitõendite hoiulaos, 3 võtit tagastatud S. I.) – tagastada Oleg Ivanovile.

44. Oleg Ivanovi elukoha XXX läbiotsimisel 01.10.2009. a leitud ja ära võetud:

- pakend nr 1E - mobiiltelefon Nokia, IMEI-koodiga 356415024002784, milles TELE2

SIM-kaart (tagastatud S. I.) – vabastada asitõendi staatusest;

- pakend nr 2E - paberkaantega märkmik, mille lehed käsikirjaliste kirjetega,

plastikkaantega märkmik kirjega Classic, mille lehtedel käsikirjalised kirjed, märkmiku

vahel 3 paberlehte käsikirjaliste märkmetega (tagastatud S. I.) – vabastada asitõendi

staatusest;

- pakend nr 3E - mobiiltelefon Nokia, IMEI-koodiga 353967011519181, milles TELE2

SIM-kaart (asub kriminaalasja juures) – tagastada Oleg Ivanovile;

- pakend nr 4E - sularaha 13 500 krooni (27x500-kroonist) (sularaha 13 500 arestitud

Tartu Maakohtu 28.12.2009. a kohtumääruse nr 1-09-21888 järgi ning asub Lõuna

Prefektuuri tagatiste tulukontol) – konfiskeerida vastavalt käesoleva otsuse arestitud

vara osas võetud seisukohale;

- pakend nr 4E - paberileht, mille ühel küljel käsikirjalised märkmed, TELE2 SIM-

kaardi ümbris telefoninumbrile XXX (asuvad kriminaalasja juures) – tagastada Oleg

Ivanovile. Mobiiltelefon Nokia E51-1, IMEI-koodiga 354193029580466 (tagastatud A.

A.) – vabastada asitõendi staatusest;

- pakend nr 5E - Am Crediti kiri 01.09.2009. a S. S. laenulepingu nr EME-2546

intressimäära suuruse kohta, vene ja eesti keeles – 2 lehel; Time Finans kiri 22.09.2009.

a; S. I. laenukonto (eralaen) väljavõte koos maksekorralduse plangiga – 1 lehel

(tagastatud S. I.) – vabastada asitõendi staatusest;

- pakend nr 6E - plastkarp, mille kiri Glükoos, partii nr 601, netokogus: 200 g (asub

kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakend nr 7E - riidesarnasest materjalist kaantega märkmik, mille lehtedel käsikirjalised

kirjed, märkmiku vahel Fore&Grupp direktori asetäitja G. O. visiitkaart, kollast värvi

märkmepaber käsikirjaliste märkmetega (tagastatud S. I.) – vabastada asitõendi

staatusest. Mobiiltelefon Samsung SGH-E630, IMEI-koodiga 354859008152234, EMT

SIM-kaart (asub kriminaalasja juures) – tagastada Oleg Ivanovile;

- pakend nr 8E - Smart kõnekaardi kasutusjuhend, mille tagaküljel käsikirjaline kirje

XXX (asub kriminaalasja juures) – tagastada Oleg Ivanovile; Smart kõnekaardi

kasutusjuhend, milles sees ka SIM-kaart nr 893729030050018509725 koos SIM-kaardi

ümbrisega telefoninumbrile XXX (tagastatud S. I.) – vabastada asitõendi staatusest;

- pakend nr 9E - Vara rendileping 24.05.2006. FIE S. S. võtab rendile korteri XXX – 2

lehel. Vara rendileping nr 7 (01.09.2006. a) FIE S. S. võtab rendile korteri XXX – 3 lehel

(tagastatud S. I.). Lepingu nr 7 lisa nr 1 Üüritava vara üleandmis-vastuvõtuakt – 1 lehel

(tagastatud S. I.). Lepingu nr 7 lisa nr 2 Renditasu suurus – 1 lehel (tagastatud S. I.).

Lepingu nr 7 lisa nr 3 Kommunaalteenuste tasumise kord – 1 lehel (tagastatud S. I.).

Kinnistu „Muraka” notariaalne müügileping (tagastatud N. I.). Notar P. U.. Müüjad: A.

R. ja N. O. ning ostja N. I. – 10 lehel (tagastatud N. I.). Korteriomandi müügileping,

korteriomandite ühishüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping 24.08.2007. a,

Tartu notar K. A.. Notariaalaktis osalejad on müüja XXX, ostja S. S. ja hüpoteegipidaja

XXX. – 8 lehel (tagastatud S. I.) – vabastada asitõendi staatusest;

- Tele2 järelmaksuleping S. S. nimele, Q214600 Nokia 3100 – 1 lehel (tagastatud S. I.).

Tele2 liitumisleping S. S. nimele, tel. nr XXX – 1 lehel (tagastatud S. I.). Tele2

liitumisleping S. S. nimele, tel. nr XXX – 1 lehel (tagastatud S. I.). Q Leping S. S.

nimele, tel. nr XXX – 1 lehel (tagastatud S. I.). Tele2 liitumisleping S. S. nimele, tel. nr

XXX– 1 lehel (tagastatud S. I.). Müügileping nr 12/1600, S. S. ostab sõiduki RESPO 751

– 1 leht (tagastatud S. I.). AS Respo Haagised sularahaarve S. S. nimele summas 14 590

kr – 1 lehel (tagastatud S. I.). Sõiduki RESPO 751 liikluskindlustuse tavaleping nr

C297708300 / 1 – 1 lehel (tagastatud S. I.). Haagise RESPO 751 pass – 1 lehel

(tagastatud S. I.). Krediidipanga sularahamaksekorraldus 11.12.07 summas 1300 – 1 eks

(tagastatud S. I.) – vabastada asitõendi staatusest.

- pakend nr 10E - musta-halli-punasekirju Nike spordijalats, paremale jalale, nr 43

tagastatud S. I. – vabastada asitõendi staatusest;

- pakend nr 11E - musta-halli-punasekirju Nike spordijalats, vasakule jalale, nr 43

tagastatud S. I. – vabastada asitõendi staatusest;

- pakend nr 12E - sinise-halli-valgekirju spordijalats Asics, paremale jalale, nr 44

tagastatud S. I. – vabastada asitõendi staatusest;

- pakend nr 13E - sinise-halli-valgekirju spordijalats Asics, vasakule jalale, nr 44

tagastatud S. I. – vabastada asitõendi staatusest;

- pakend nr 14E - tühjad minigrip kilekotid 16,7 x 10 cm – 51 tk (asuvad kriminaalasja

juures) - hävitada;

- pakend nr 15E - 30 pakki Venemaa maksumärkidega sigarette Bond Street Superlights

(10 pakki sigarette pakitud kilekotti); sinist värvi riidekott, milles 30 pakki Venemaa

maksumärkidega sigarette Bond Street Superlights (sigaretipakid 10 kaupa kilekottides);

punast värvi riidekott, milles 100 pakki Venemaa maksumärkidega sigarette Bond Street

Superlights (sigaretipakid 10 kaupa kilekottides) (saadetud 02.11.2009. a

väärteomenetluse alustamise otsustamise lisaks);

- pakend nr 16E - sülearvuti Dell, mudel nr PP33L Dell, LBL PIN: R932D A00 EMP;

sülearvuti Dell kott tumepruun „Targus” (tagastatud S. I.) – vabastada asitõendi

staatusest;

- pakend nr 17E - LCD teler Philips 32``, 3 teleri Philips kasutusjuhendit, PlussMiinus

Elektroonika 01.09.2007.a arve nr T0836328, mille alusel maksis ostja teleri Philips 32``

LCD eest 15 999 krooni, Teleri pult Philips. LCD teler Philips 32` (arestitud Tartu

Maakohtu 28.12.2009. a kohtumääruse nr 1-09-21888 järgi ning asub Riia 132

asitõendite hoiulaos) - tagastada S. I.;

- pakend nr 18E - võtmekimp, milles 1 uksevõti, 1 sõiduki uksevõti, alarmpult ja

võtmehoidja linnukujuliste kaunistusega (tagastatud S. I.) – vabastada asitõendi

staatusest.

45. S. I. kasutuses oleva sõiduauto Mercedes-Benz Vito 108D reg nr XXX läbiotsimisel

02.10.2009. a leitud ja ära võetud - sõiduauto Mercedes-Benz Vito 108D reg. nr XXX

(arestitud Tartu Maakohtu 14.01.2010. a kohtumääruse nr 1-10-255 järgi ning on antud

29.12.2009. a vastutavale hoiule S. I.) – vabastada asitõendi staatusest.

46. Oleg Ivanovi kasutuses oleva sõiduauto Peugeot 607 reg nr XXX läbiotsimisel

02.10.2009. a leitud ja ära võetud - sõiduauto Peugeot 607 reg nr XXX (arestitud Tartu

Maakohtu 28.12.2009. a kohtumääruse nr 1-09-21888 järgi ning asub Lõuna Prefektuuri

Riia 132 territooriumil) – tagastada asja vastutavale kasutajale AKA Auto OÜ-le;

- pakend nr 1LOI - 1 tekstiiljalamatt (asub kriminaalasja juures) – tagastada AKA Auto

OÜ-le;

- pakend nr 2LOI - 1 tekstiiljalamatt (asub kriminaalasja juures) - tagastada AKA Auto

OÜ-le;

- pakend nr 3LOI - 1 kummimatt ja 1 tekstiiljalamatt (asub kriminaalasja juures) -

tagastada AKA Auto OÜ-le;

- pakend nr 4LOI -1 kummimatt ja 1 tekstiiljalamatt (asub kriminaalasja juures) -

tagastada AKA Auto OÜ-le;

- pakend nr 5LOI – kummiribaga kinnitatud sularaha järgmistes kupüürides: 13 x 500

eesti krooni, 15 x 100 eesti krooni, s.o kokku 8000 eesti krooni (arestitud Tartu Maakohtu

28.12.2009. a kohtumääruse nr 1-09-21888 järgi ning asub Lõuna Prefektuuri tagatiste

tulukontol; kummiriba tagastatud S. I.) – konfiskeerida vastavalt käesolevas otsuses

arestitud vara osas võetud seisukohale;

- pakend nr 6LOI - 1 Wunderbaum lõhnakuusk, millel käsitsi kirjutatud kirje „XXX“; 1

Tele2 SIM-kaardi ümbris numbrile XXX ning 1 mobiiltelefon Philips, ilma korpuse

tagumise kaaneta, IMEI-koodiga 359334012531620 koos selles oleva SIM-kaardiga nr

89372030050018983888 (asuvad kriminaalasja juures) – tagastada S. I.;

- pakend nr 7LOI – P. I., ik XXX nimele väljastatud EV ID kaart nr XXX (tagastatud P.

I.) – vabastada asitõendi staatusest;

- Hansapanga deebetkaart S. I. nimele nr XXX, 1 ZEN kõneajalaadimise kaart peidetud

(mahakraabitud) numbriga 889237050174 (tagastatud S. I.) - vabastada asitõendi

staatusest;

- sularaha järgmistes kupüürides: 2 x 50 eurot, 1 x 5 eurot, 1 x 20 leedu litti, 1 x 10 leedu

litti, 1 x 500 eesti krooni, 8 x 100 eesti krooni, 1 x 50 eesti krooni, 3 x 25 eesti krooni, 6 x

10 eesti krooni, 5 x 5 eesti krooni, 3 x 2 eesti krooni. Kokku 105 eurot, 30 leedu litti,

1516 eesti krooni (arestitud Tartu Maakohtu 28.12.2009. a kohtumääruse nr 1-09-21888

järgi ning asub Lõuna Prefektuuri tagatiste tulukontol) – konfiskeerida vastavalt

käesolevas otsuses arestitud vara osas võetud seisukohale.

- pakend nr 8LOI - 2 kasutatud kummikinnast (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakend nr 9LOI - seade „Tomtom“ koos autolaadijaga( tagastatud S. I.) – vabastada

asitõendi staatusest;

- pakend nr 10LOI - autolaadija otsaga MP3 „Modulator SD MMC USB“, millesse

ühendatud mälupulk „cruser micro 8KB SanDisk (tagastatud S. I.) – vabastada asitõendi

staatusest;

- pakend nr 11LOI - mustad kaaned kirjega „Catwees“ mille vahel järgmised esemed:

-

volikiri sõiduki reg nr XXX kasutamiseks P. E.;

-

sõiduki reg nr XXX registreerimistunnistuse B osa;

-

sõiduki reg nr XXX rahvusvahelise kindlustuse kaart;

-

kindlustuspoliis nr XXX;

-

rendileping AKA Auto OÜ poolt D. M. nimele (asuvad kriminaalasja juures) –

tagastada

vastutavale kasutajale AKA Auto OÜ-le

;

- pakend nr 12LOI - hele jope kirjega „O´Neille“ (tagastatud S. I.) – vabastada asitõendi

staatusest;

- pakend nr 13LOI - tume kampsun (tagastatud S. I.) – vabastada asitõendi staatusest;

- pakend nr 14LOI - musta varrega labidas, varrel kirje „Fiskars“ (tagastatud S. I.) –

vabastada asitõendi staatusest.

47. Oleg Ivanovi kasutuses oleva sõiduauto Peugeot 607 reg nr XXX asitõendi vaatlusega

04.06.2010. a leitud ja ära võetud:

- 2 pakki niiskeid auto puhastuslappe, telefoni autolaadija, poolik auto lõhnapudel, musta

värvi randmekott, musta värvi rahakott, milles oli Statoil Extra kliendikaart,

Automaailm kliendikaart, Ehituse ABC kliendikaart, Elioni 50-kroonine kõnekaart nr

XXX, Oleg Ivanovi juhiluba, 50-kroonine rahatäht ja 9.10 krooni müntides, 1 paar

kääre, telefoni autolaadija, 1 paar väikseid suveniir-poksikindad, 2 CD plastkarpi koos 5

CD plaadiga, audikassett koos juhtmega, 3 pastakat, taskulamp, 1 pudel antiseptilist

spreid Asept, sinist värvi väike lapp, pappkarp kirjega STUX, milles tühjad suitsud, 8

krooni müntides, jalanõude puhastussvamm koos karbiga, kilekotis auto veoköis, musta

värvi randmekott (tagastatud S. I., pakend ASJAD PEUGEOTIST) – vabastada

asitõendi staatusest.

48. Oleg Ivanovi vanemate elukoha XXX kinnistu läbiotsimisel 05.10.2009. a leitud ja

ära võetud:

- pakend nr 1PI - 1 minigrip kilekott, milles 100 tühja ja kasutamata minigrip kilekotti

ning lahtiselt kokku 30 tühja ja kasutamata minigrip kilekotti; kõik kokku 130 minigrip

kilekotti, kõikide minigrip kilekottide suurus oli 7,5 x 4 cm (asuvad kriminaalasja

juures) - hävitada;

- pakend nr 2PI - 6,69 grammi kanepilehti (NPAS alusel EKEI keemiaosakonnas) –

hävitada;

- pakend nr 3PI - halli värvi taskulamp (tagastatud P. I.) – vabastada asitõendi staatusest.

49. Oleg Ivanovilt ekspertiisimaterjali võtmiseks ära võetud:

- pakend nr 1N - sinist värvi fliis Helly Hansen (tagastatud S. I.) – vabastada asitõendi

staatusest;

- pakend nr 2N - sinist värvi lukuga T-särk Peak Performace (tagastatud S. I.) –

vabastada asitõendi staatusest;

- pakend nr 3N - sinist värvi teksapüksid Hilfiger (tagastatud S. I.) – vabastada asitõendi

staatusest.

50. Oleg Ivanovi XXX elukoha XXX kinnistu läbiotsimisel 09.02.2010. a leitud ja ära

võetud:

- pakend nr 1PILO - Hansapank Swedbank 04.02.2009. a maksekorraldus, millel

maksja: N. I., saaja: O. J., summa: 6000.00 krooni; Hansapank Swedbank 22.12.2008. a

maksekorraldus, millel maksja: N. I., saaja: O. J., summa: 500.00 krooni; Hansapank

Swedbank 26.06.2008. a maksekorraldus, millel maksja: N. I., saaja: O. L., summa:

15000.00 krooni (tagastatud N. I.) – vabastada asitõendi staatusest.

51. Anatoli Flotovi kinnipidamisel 01.10.2009. a leitud ja ära võetud:

- pakend nr 1AF - kokku 120 (ükssada kakskümmend) EUROT järgmistes rahatähtedes:

1 x 100 EUROT, 2 x 10 EUROT, kokku 5 Läti latti (1 x 5 latti), kokku 350 eesti krooni

järgmistes rahatähtedes: 3 x 100 krooni, 2 x 25 krooni (arestitud Tartu Maakohtu

28.12.2009. a kohtumääruse nr 1-09-21888 järgi ning asub Lõuna Prefektuuri tagatiste

tulukontol) – konfiskeerida vastavalt käesolevas otsuses arestitud vara osas võetud

seisukohale.

- 2 väikest paberilehte, milledel erinevad märkmed (tagastatud Anatoli Flotovile); 5

Anatoli Flotovi poolt tehtud Hansapanga sularaha ülekannet: 28.07.2009. a ülekanne R.

B. summas 5200 eesti krooni; 24.07.2009. a ülekanne R. B. summas 3000 eesti krooni,

22.07.2009. a ülekanne R. B. summas 1875 eesti krooni, 14.08.2009. a ülekanne T. T.

summas 24 000 eesti krooni. Viimasel maksekorraldusel on märgitud ülekande sisuks

„Auto eest”, ülejäänul kolmel lihtsalt „Ülekanne” (asuvad kriminaalasja juures) –

tagastada Anatoli Flotovile;

- pakend nr 2AF- sõiduk Mitsubishi Pajero reg nr-ga XXX koos sõiduki võtmetega on

arestitud Tartu Maakohtu 28.12.2009 .a kohtumääruse nr 1-09-21888 järgi (asub Lõuna

Prefektuuri Riia 132 territooriumil; sõiduki võtmed asuvad Riia 132 asitõendite

hoiulaos) – tagastada asja omanikule O. L..

52. Anatoli Flotovi XXX läbiotsimisel 01.10.2009 leitud ja ära võetud:

- pakend nr 1JLO - heledast puidust piip (tagastatud J. F.) – vabastada asitõendi

staatusest;

- pakend nr 2JLO - mobiiltelefon Samsung IMEI koodiga 355249028681942, milles

ZEN-kõnekaart nr. EE21090111031897 (tagastatud J. F.) – vabastada asitõendi

staatusest;

- pakend nr 3JLO - lauaarvuti Datagate (tagastatud J. F.) – vabastada asitõendi

staatusest.

53. Anatoli Flotovi kasutuses oleva sõiduauto Mitsubishi Pajero Sport reg nr XXX

läbiotsimisel 02.10.2009. a leitud ja ära võetud:

- pakend nr 1TAL - poolik rull fooliumpaberit, avatud kilekott kummikinnastega

(asuvad kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakend nr 2TAL - tühi maksimarketi kilekott, kilekott, millel kirje Suur Saak

(tagastatud Anatoli Flotovile) – vabastada asitõendi staatusest;

- pakend nr 3TAL - kott, milles Digitaalkaal „Digital Scale capacity: 300g×0,01g“

(asuvad kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakend nr 4TAL- minigrip kilekott, milles erinevas värvuses ja koguses pakkekumme.

Minigrip kilekott, milles 40 tühja minigrip kilekotti mõõtmetega 12×7cm ja teelusikas

(asuvad kriminaalasja juures) - hävitada;

- plekist Marlboro suitsukarp, milles 4×500 krooni. Sularaha kokku 2000 eesti krooni

(arestitud Tartu Maakohtu 28.12.2009. a kohtumääruse nr 1-09-21888 järgi ning asub

Lõuna Prefektuuri tagatiste tulukontol) – konfiskeerida vastavalt käesolevas otsuses

arestitud vara osas võetud seisukohale;

- plekist Marlboro suitsukarp (asub kriminaalasja juures) - hävitada.

- pakend nr 5TAL - epi kilekott, milles punase kaanega läbipaistev purk Daržoviu

salotos (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakend nr 6TAL - musta värvi töökinnas, milles 39 grammi amfetamiini (musta värvi

kinnas asub kriminaalasja juures; amfetamiin NPAS alusel EKEI keemiaosakonnas) –

hävitada;

- pakend nr 7TAL- kurikas (asub kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakend nr 8TAL - kott, milles musta korpusega sülearvuti Samsung NP-Q45 S/N:

BE7393DQ100030V, koos toitejuhtmega (kott tagastatud Anatoli Flotovile; musta

korpusega sülearvuti Samsung NP-Q45 S/N: BE7393DQ100030V on arestitud Tartu

Maakohtu 28.12.2009.a kohtumääruse nr 1-09-21888 järgi ning asub hetkel asub

kriminaalasja juures) – konfiskeerida vastavalt käesolevas otsuses arestitud vara osas

võetud seisukohale;

- pakend nr 9TAL - Starmani kaust, milles Anatoli Flotovi ja Starmani vahel sõlmitud

lepingud kokku 8 A4 lehte (tagastatud Anatoli Flotovile) – vabastada asitõendi

staatusest;

- pakend nr 10TAL - 2 musta töökinnast (asuvad kriminaalasja juures) - hävitada;

- pakend nr 11TAL - Swedbank valuutavahetus tšekk, 4000 EEK (tagastatud Anatoli

Flotovile) – vabastada asitõendi staatusest;

- pakend nr 12TAL - 0,024 grammi amfetamiini (amfetamiin NPAS alusel EKEI

keemiaosakonnas) – hävitada;

- pakend nr 13TAL - kulunud halli värvi korpusega mobiiltelefon Samsung SGH-X200

IMEI koodiga 357715009854169, milles ZEN SIM-kaart nr. EE21090516035113.

Kulunud musta värvi korpusega mobiiltelefon Sony Ericsson K750i IMEI koodiga

359672004966449, milles DIIL SIM-kaart nr. 8937201007030542705FEMT.

Mobiiltelefon NOKIA 5500d IMEI koodiga 351855014412292 (asuvad kriminaalasja

juures) – tagastada Anatoli Flotovile;

- pakend nr 14TAL - kaaned, mille vahel sõiduauto Mitsubishi Pajero Sport reg nr-ga

XXX sõiduki registreerimistunnistus, 2 liikluskindlustuse tavalepingu poliis ja sõiduki

tehnoülevaatuse kontrollkaart (asuvad kriminaalasja juures) – tagastada asja omanikule

O. L.;

- pakend nr 15TAL - TELE 2 kõnekaardi ümbris, millel peal number XXX (asub

kriminaalasja juures) – tagastada Anatoli Flotovile;

- pakend nr 15TAL - minigrip kilekott, milles 1,47 grammi marihuaanat (minigrip

kilekott asub kriminaalasja juures; amfetamiin NPAS alusel EKEI keemiaosakonnas) –

hävitada;

- pakend nr 16TAL - mobiiltelefon NOKIA 3310 IMEI koodiga 350607105966749,

milles TELE 2 SIM-kaart nr. 89372030050018983847 (asub kriminaalasja juures) –

tagastada Anatoli Flotovile;

- pakend nr 17TAL - mõõdulindiga võtmehoidja, milles 4 erinevat võtit, 2 uksemagnetit

(tagastatud Anatoli Flotovile) – vabastada asitõendi staatusest.

54. 02.10.2009. a Anatoli Flotovi kahtlustatavana ülekuulamise käigus temalt seljast ära

võetud alljärgnevad riideesemed:

- pakend nr 1 RAF - musta värvi dressipüksid, punane T-särk, musta värvi lukuga

dressipluus (tagastatud Anatoli Flotovile) – vabastada asitõendi staatusest.

55. Anatoli Flotovi kasutuses oleva sõiduauto Mitsubishi Pajero Sport reg nr XXX

vaatluse käigus 03.06.2010. a leitud ja ära võetud:

- pakend nr 1MI - must seljakott, milles: must „Denim Dream“ kilekott, milles Nokia ja

Samsungi laadija, deodorant, rannaplätud; CD karp 7 plaadiga; erinevad paberilehed;

Samsungi ja Nokia autolaadija; must „Ultrabright“ taskulamp; hambahari (tagastatud

Anatoli Flotovile) – vabastada asitõendi staatusest;

- suurem minigrip kott, milles metallivärvi kett koos ristiga; pruun rahakott,

kingapuhastushari, päikseprillid, 4 välgumihklit (tagastatud Anatoli Flotovile) –

vabastada asitõendi staatusest;

- suur must spordikott, milles madrats ja pump ning 2 kojameest, puupulk ja

voolujuhtmed (tagastatud Anatoli Flotovile) – vabastada asitõendi staatusest.

56. Andrei Pintšuki kinnipidamisel 16.10.2009.a leitud ja ära võetud:

-

pakend nr 1AP - mobiiltelefon Nokia, IMEI-koodiga 354527012525303, milles SIM-

kaart Diil (asub kriminaalasja juures) – tagastada Andrei Pintšukile;

-

Pakend nr 2AP - 2 paberilehte telefoninumbritega, SIM-kaart ZEN nr

EE21071107010368, XXX näidukaart, paberileht telefoninumbriga XXX (asuvad

kriminaalasja juures) – tagastada Andrei Pintšukile;

-

pakend nr 2AP - sularaha (1x100 eesti krooni, 6x25 eesti krooni, 1x10 eesti krooni,

2x2 eesti krooni) kokku 264 eesti krooni sularaha (asub Lõuna Prefektuuri tagatiste

tulukontol) - jätta aresti alla ja otsuse jõustumisel kanda Rahandusministeeriumi arvele

menetluskulude katteks;

-

pakend nr 3AP - võtmekimp, milles 3 võtit ja Subaru-logoga võtmehoidja (tagastatud

Andrei Pintšukile) – vabastada asitõendi staatusest;

57. Nikita Savenkovi elukoha XXX läbiotsimisel leitud ja ära võetud:

-

pakend nr 1 NSVL - meeste jope, milles sees silt „LOFT” (tagastatud Nikita

Savenkovile) – vabastada asitõendi staatusest;

-

pakend nr 2 NSVL - kapuutsiga meeste pusa, millel ees kirjed „WE NOT”

(tagastatud Nikita Savenkovile) – vabastada asitõendi staatusest.

58. Aleksei Bajevi kinnipidamisel 07.01.2010. a leitud ja ära võetud:

- pakend nr 1ABKP - mobiiltelefon Nokia 6030, IMEI-koodiga 359741/00/844329/9

(korpusel), milles ZEN SIM-kaart (asub kriminaalasja juures) – tagastada Aleksei

Bajevile;

- pakend nr 2ABKP - võtmekimp, milles 5 uksevõtit ja 1 fonoluku võti (tagastatud J.

J.) – vabastada asitõendi staatusest.

59. 09.03.2010. a ütluste ja olustiku seostamise protokolli lisa - DVD plaat, millel fail:

„LISA Ütluste ja olustiku seostamise protokolli juurde 09.03.2010.avi” – jätta

kriminaalasja juurde.

Kohtu seisukoht arestitud vara osas:

1. Tartu Maakohtu eeluurimiskohtuniku 28.12.2009. a määrusega kriminaalasjas nr 1-

09-21888 (09260103861) arestitud vara (XVI kd tlk 7-10):

1.2 S. I. (isikukood XXX) kuuluv korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX),

millele on 08.02.2010. a sisse kantud käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi (Lõuna

Ringkonnaprokuratuur) kasuks, vabastada aresti alt;

1.3 Swedbank Liising AS-ile kuuluv mootorsõiduk Peugeot 607 reg. märk XXX,

väljalaskeaasta 2000. a, millele on käsutamise keelumärge seatud 13.01.2010. a (asub

Lõuna Prefektuuri Riia 132, Tartu territooriumil), vabastada aresti alt ja välja anda

asja vastutavale kasutajale AKA Auto OÜ-le (registrikood 10114986; asukoht Kunderi

15, Tallinn) (KrMS § 126 lg 3 p 2);

1.4 S. I. (isikukood XXX) kuuluv mootorsõiduk Mercedes-Benz Vito 108 D reg. märk

XXX, väljalaskeaasta 2001. a, millele on käsutamise keelumärge seatud 13.01.2010. a

(antud S. I. vastutavale hoiule 29.12.2009. a), vabastada aresti alt (KrMS § 126 lg 3 p

2);

1.5 Oleg Ivanovi kasutuses oleva sõiduauto Peugeot 607 reg. märk XXX läbiotsimisel

02.10.2009. a leitud ja ära võetud sularaha 8000 (kaheksa tuhat) Eesti krooni ja autost

asuvast rahakotist äravõetud 105 (ükssada viis) eurot, 30 (kolmkümmend) Leedu litti

ja 1516 (tuhat viissada kuusteist) Eesti krooni (sularaha järgmistes kupüürides: 2 x 50

eurot, 1 x 5 eurot, 1 x 20 leedu litti, 1 x 10 leedu litti, 1 x 500 eesti krooni, 8 x 100

eesti krooni, 1 x 50 eesti krooni, 3 x 25 eesti krooni, 6 x 10 eesti krooni, 5 x 5 eesti

krooni, 3 x 2 eesti krooni (asub Lõuna Prefektuuri tagatiste tulukontol), konfiskeerida

ja anda riigi omandisse, kandes selle Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

10220034796011 (SEB Pank) või nr 221023778606 (Swedbank), viitenumber

2800049777, märkides selgitusena „1-10-9088 Oleg Ivanov, konfiskeeritud vara“

(KarS § 83

2 lg 1);

1.6 Oleg Ivanovi elukohast XXX läbiotsimisel 01.10.2009. a leitud ja ära võetud sularaha

13 500 (kolmteist tuhat viissada) Eesti krooni (27 x 500 eesti krooni) (asub Lõuna

Prefektuuri tagatiste tulukontol), konfiskeerida ja anda riigi omandisse, kandes selle

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või nr

221023778606 (Swedbank), viitenumber 2800049777, märkides selgitusena „1-10-

9088 Oleg Ivanov, konfiskeeritud vara“ (KarS § 83

2 lg 1);

1.7 Oleg Ivanovi elukoha XXX läbiotsimisel 01.10.2009. a leitud ja ära võetud Oleg

Ivanovile ja S. I. kuuluv televiisori Pihilips 32 `` LCD, 3 teleri Philips kasutusjuhendit,

PlussMiinus Elektroonika 01.09.2007. a arve nr T0836328, mille alusel maksis ostja

teleri Philips 32`` LCD eest 15 999 krooni, Teleri pult Philips (asub Riia 132, Tartu

asitõendite hoiulaos), vabastada aresti alt ja välja anda asja omanikule S. I. (isikukood

XXX; elukoht XXX) (KrMS § 126 lg 3 p 2).

2. Tartu Maakohtu eeluurimiskohtuniku 28.12.2009. a määrusega kriminaalasjas nr 1-

09-21887 (09260103861) arestitud vara (XV kd tlk 4-6):

2.1 Anatoli Flotovi arvelduskontol nr XXX (Swedbank) olevad rahalised vahendid (konto

lõppsaldo 18.12.2009. a seisuga 13 224 krooni), konfiskeerida ja anda riigi omandisse,

kandes selle Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank)

või nr 221023778606 (Swedbank), viitenumber 2800049777, märkides selgitusena „1-

10-9088 Anatoli Flotov, konfiskeeritud vara“ (KarS § 83

2 lg 1);

2.2 O. L. kuuluv sõiduauto Mitsubishi Pajero Sport reg. märk XXX koos sõiduki

võtmetega, millele on käsutamise keelumärge seatud 13.01.2010. a (asub Lõuna

Prefektuuri Riia 132, Tartu territooriumil; sõiduki võtmed asuvad Riia 132, Tartu

asitõendite hoiulaos); vabastada aresti alt ja välja anda asja omanikule O. L.

(isikukood XXX; elukoht XXX) (KrMS § 126 lg 3 p 2);

2.3 Anatoli Flotovile kuuluv musta korpusega sülearvuti Samsung NP-Q45 S/N:

BE7393DQ100030V koos toitejuhtmega (asub kriminaalasja juures), konfiskeerida ja

anda riigi omandisse (KarS § 83

2 lg 1);

2.4 Anatoli Flotovile kuuluv sularaha 120 (ükssada kakskümmend) eurot, 5 (viis) Läti latti

ning 2350 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend) Eesti krooni, järgmistes rahatähtedes:

1 x 100 eurot, 2 x 10 eurot, 1 x 5 läti latti, 4 x 500 eesti krooni, 3 x 100 eesti krooni, 2

x 25 eesti krooni (asub Lõuna Prefektuuri tagatiste tulukontol), konfiskeerida ja anda

riigi omandisse, kandes selle Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

10220034796011 (SEB Pank) või nr 221023778606 (Swedbank), viitenumber

2800049777, märkides selgitusena „1-10-9088 Anatoli Flotov, konfiskeeritud vara“

(KarS § 83

2 lg 1);

Kaitsjatele väljamaksmisele kuuluvad tasud:

Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 613 (kuussada kolmteist) eurot ja

63 senti, sealhulgas käibemaks 102,27 eurot advokaat Sirje Musta poolt Oleg Ivanovile Tartu

Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest.

Mõista Eesti Vabariigilt Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks 696 (kuussada üheksakümmend

kuus) eurot ja 37 senti, sealhulgas käibemaks 116,06 eurot advokaat Sergei Politševi poolt

Anatoli Flotovile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest.

Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Rein Napa kasuks 613 (kuussada kolmteist) eurot ja

63 senti, sealhulgas käibemaks 102,27 eurot advokaat Rein Napa poolt Andrei Pintšukile

Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest.

Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Ann Saar kasuks 613 (kuussada kolmteist) eurot ja

63 senti, sealhulgas käibemaks 102,27 eurot advokaat Ann Saare poolt Nikita Savenkovile

Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest.

Mõista Eesti Vabariigilt Tartu I Advokaadibüroo kasuks 613 (kuussada kolmteist) eurot ja 63

senti, sealhulgas käibemaks 102,27 eurot advokaat Mare Lauri poolt Aleksei Bajevile Tartu

Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5, 9;10 § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 välja mõista Oleg Ivanovilt

menetluskuluna:



sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 05 senti;



määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 12 790 (kaksteist tuhat seitsesada

üheksakümmend) eurot 31senti, sealhulgas 12 656,10 eurot kohtumenetluses ja 134,21

eurot kohtueelses menetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest;



ekspertiiside teostamise kulu 3100 (kolm tuhat ükssada) eurot 05 senti;



kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 230 (kakssada kolmkümmend) eurot 48

senti;



postikulu 22 (kakskümmend kaks) eurot 72 senti.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5, 9;10 § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 välja mõista Anatoli

Flotovilt menetluskuluna:



sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 05 senti;



määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 12 596 (kaksteist tuhat viissada

üheksakümmend kuus) eurot 79 senti, sealhulgas 12 408,89 eurot kohtumenetluses ja

187,90 eurot kohtueelses menetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest;



ekspertiiside teostamise kulu 1766 (tuhat seitsesada kuuskümmend kuus) eurot 26

senti;



kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 230 (kakssada kolmkümmend) eurot 48

senti;



postikulu 22 (kakskümmend kaks) eurot 72 senti.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5, 9;10 § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 välja mõista Andrei

Pintšukilt menetluskuluna:



sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 05 senti;



määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 13 242 (kolmteist tuhat kakssada

nelikümmend kaks) eurot 81 senti, sealhulgas 12 694,45 eurot kohtumenetluses ja

548,36 eurot kohtueelses menetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest;



ekspertiiside teostamise kulu 6480 (kuus tuhat nelisada kaheksakümmend) eurot 22

senti;



kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 230 (kakssada kolmkümmend) eurot 48

senti;



postikulu 22 (kakskümmend kaks) eurot 72 senti.

KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4, 5, 9;10 § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 välja mõista Nikita

Savenkovilt menetluskuluna:



sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 05 senti;



määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 12 502 (kaksteist tuhat viissada kaks)

eurot 64 senti, sealhulgas 12 234,21 eurot kohtumenetluses ja 268,43 eurot

kohtueelses menetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest;



ekspertiiside teostamise kulu 7420 (seitse tuhat nelisada kakskümmend) eurot 30 senti;



kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 230 (kakssada kolmkümmend) eurot 48

senti;



postikulu (kakskümmend kaks) eurot 72 senti.

KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 4, 5, 9;10 § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista Aleksei

Bajevilt menetluskuluna:



sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti;



määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 13 519 (kolmteist tuhat viissada

üheksateist) eurot 02 senti, sealhulgas 13 116,38 eurot kohtumenetluses ja 402,64

eurot kohtueelses menetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest;



kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 230 (kakssada kolmkümmend) eurot 48

senti;



postikulu 22 (kakskümmend kaks) eurot 72 senti.

Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is

SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr,

menetluskulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse

nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu

Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele

järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne

päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Juhul kui

keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioonkaebus, siis kuulutatakse

motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantselei kaudu 26. septembril

2011. a kell 16.00.

KOHTUOTSTSE PÕHIOSA

I Süüdistus

Oleg Ivanovi süüdistatakse selles, et tema



omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil vähemalt 2,02

kilogrammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures

koguses, mida hoidis enese juures ning mille toimetas ajavahemikul märtsi

lõpust 2009.a kuni juuli alguseni 2009.a vähemalt 20 korral vähemalt 100

grammiste kogustena peidetuna Tartu linnas ja maakonnas edasi M. J..



omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos Anatoli

Flotoviga vähemalt 1,8 kilogrammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o

narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis grupis koos Anatoli Flotoviga

enese juures ning mille toimetasid ajavahemikul mai keskpaigast 2009.a kuni

augustikuu keskpaigani 2009.a iga päev 20-40 grammiste kogustena Tartu

linnas edasi K. V..



omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos Anatoli

Flotoviga minimaalselt 3,7 ja maksimaalselt 6,9 kilogrammi narkootilist ainet

amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis grupis koos

Anatoli Flotoviga enese juures ning mille toimetas Anatoli Flotov

ajavahemikul 05.juuni 2009 kuni 29.09.2009 igapäevaselt järgnevalt Tartu

linnas edasi S. V.:

-

5. juuni 2009.a päevasel ajal Tartus XXX maja juures vähemalt 5 grammi

amfetamiini;

-

5. juuni 2009.a õhtul Tartus XXX maja juures vähemalt 10 grammi

amfetamiini;

-

ajavahemikul 05.06 - 12.06.2009 Tartus XXX maja juures kokku vähemalt

9 erineval korral iga kord vähemalt 10-15 grammi (kokku vähemalt 90

grammi) amfetamiini;

-

ajavahemikul 12.06 - 12.07.2009 Tartus XXX maja juures kokku vähemalt

30 erineval korral iga kord vähemalt 20-25 grammi (kokku vähemalt 600

grammi) amfetamiini;

-

ajavahemikul 12.07 - 29.09.2009 Tartus XXX maja juures kokku vähemalt

101 erineval korral (keskmiselt kord päevas, umbes 2 korral nädalas ka

kaks korda päevas) iga kord vähemalt 30-60 grammi, keskmiselt seega 45

grammi (kokku vähemalt 4545 grammi) amfetamiini.



omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil vähemalt 200

grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses,

mida hoidis enese juures ning mille toimetas ajavahemikul suvest 2009.a kuni

septembri lõpuni 2009.a 2 korral vähemalt 50 grammi ja ühel korral vähemalt

100 grammi, kokku vähemalt 200 grammi, narkootilist ainet amfetamiini Tartu

linnas edasi R. K..



omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos Andrei

Pintšukiga vähemalt 5-8 grammi narkootilist ainet marihuaanat, s.o narkootilist

ainet suures koguses, mida hoidis grupis koos Andrei Pintšukiga suvel 2009.a

Tartu linnas ehituskaupluse ABC juures enese juures ning millest andis Andrei

Pintšuk suvel 2009.a Tartu linnas ehituskaupluse ABC juures R. K. edasi 1

grammi narkootilist ainet marihuaanat.



omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos Andrei

Pintšukiga vähemalt 100 grammi narkootilist ainet marihuaanat, s.o

narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis grupis koos Andrei Pintšukiga

enese juures septembris 2009.a Tartu linnas.



omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos Andrei

Pintšukiga vähemalt 100 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist

ainet suures koguses, mida hoidis grupis koos Andrei Pintšukiga septembris

2009.a Tartu linnas enese juures ning millest toimetas Andrei Pintšuk

septembris 2009 2 korral Tartu linnas vähemalt 20 grammi, kokku 40 grammi

narkootilist ainet amfetamiini edasi S. V..



omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos Andrei

Pintšukiga vähemalt 100 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist

ainet suures koguses, mida hoidis grupis koos Andrei Pintšukiga enese juures

septembri lõpus 2009.a Tartus linnas.



omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos Anatoli

Flotoviga vähemalt 19,4 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist

ainet suures kogus, mida hoidsid enese juures ning mille toimetasid ja peitsid

02.09.2009.a. kella 21.30 ajal sõidukiga Mitsubishi Pajero, registrimärgiga

XXX, Tartu Roosi tänaval asuva elektrialajaama hoone kõrval oleva sissesõidu

teele, teega risti olevate raudbetoonpostide juurde. Nimetatud narkootilise aine

võttis politsei sündmuskoha vaatluse käigus ära.



omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos Anatoli

Flotoviga vähemalt 238,88 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o

narkootilist ainet suures koguses, mille nad toimetasid 01.10.2009 sõidukiga

Mitsubishi Pajero, registrimärgiga XXX Ida-Virumaalt Tartu maakonda. Antud

narkootilise aine kogusest peitis Anatoli Flotov 199,88 grammi amfetamiini

Tartu maakonda XXX kinnistul asuvasse viljakuivatisse ning 39 grammi võeti

politsei poolt ära Anatoli Flotovi 01.10.2009.a kinnipidamise ning sõiduauto

Mitsubishi Pajero, registrimärgiga XXX läbiotsimise käigus.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste

ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning

narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või

nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt

loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks

vähemalt kümnele isikule.

Sellega Oleg Ivanov pani toime KarS KarS § 184 lg 21 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise grupi poolt suure varalise kasu

saamise eesmärgil ning kuritegeliku ühenduse poolt ja isikuna, kes on varem toime

pannud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise.

isikuna, kes on eelnevalt toime pannud mõrva organiseerimise, kihutas ja aitas kaasa piinaval

ja julmal viisil teise inimese tapmisele s.o mõrvale, mis seisnes selles, tema kihutas Andrei

Pintšuki ja Nikita Savenkovi R. G. tapma selle eest, et viimane oli temale võlgu. Oleg Ivanov

aitas kaasa R. G. tapmisele selliselt, et tema sõidutas 29.septembril 2009.a enne kella 15-st

Andrei Pintšuki ja Nikita Savenkovi koos nende poolt kaasa võetud raudtorudega Tartu XXX

maja lähedusse, olles eelnevalt organiseerinud Andrei Pintsukile ja Nikita Savenkovile

juurdepääsu R. G.. Oleg Ivanovi kihutamise ja kaasaaitamise tulemusel peksid Andrei Pintšuk

ja Nikita Savenkov 29. septembril 2009.a Tartus, XXX keldris kella 14.50-15.10 vahelisel ajal

tahtliku tapmise eesmärgil R. G. raudtorudega pähe, vastu jäsemeid ja kehatüve, millega

tekitasid kannatanule suurt füüsilist valu ja erilisi moraalseid kannatusi. Erilise julmusega

toime pandud vägivalla tagajärjel põhjustasid eelnimetatud isikud R. G. otsmiku- ja kiiruluu

murru paremal, otsmiku- ja kiiruluude vahelise õmbluse osalise lahtimineku, koljupõhimiku

luude murrud keskmises koljuaugus paremal ja eesmises koljuaugus mõlemapoolselt,

koldelised ämblikvõrkkestaalused verevalumid vasaku ajupoolkera oimusagara alumisel ja

välimisel pinnal, vasaku ajupoolkera otsmikusagara alumisel pinnal, parema ajupoolkera

otsmikusagara alumisel pinnal, parema ajupoolkera oimu- ja kiirusagara välimistel pindadel,

verdunud põrutuskolded parema ajupoolkera oimu- ja otsmikusagaras, vasaku ajupoolkera

otsmiku-, oimu- ja kiirusagaras, kõvakelmealuse verevalumi vasakul, verevalumid

kõõlustanul paremal otsmiku-oimupiirkonnas, vasakul kuklapiirkonnas, vasakul oimu- ja

otsmikupiirkonnas, nahamarrastused peanahal otsmiku-, oimu- ja kiirupiirkonnas, parema

kõrva piirkonnas ja näonahal otsmikupiirkonnas, nahaalused verevalumid peanahal

kiirupiirkonnas, paremal oimupiirkonnas ja mõlema silma ülemisel laul, nahamarrastused ja

kriimustused seljal, vasaku õlanuki piirkonnas, vasakul õla- ja küünarvarrel, mõlema

küünarnuki piirkonnas, parema käe III sõrmel, paremal reiel ja säärel, mõlema põlveliigese

piirkonnas, vasakul säärel, vasakus peopesas, nahaalused verevalumid paremal õlavarrel,

paremal säärel ja parema puusa piirkonnas.

Saadud üliraskete hulgivigastuste tagajärjel suri R. G. 30.09.2009.a kell 19.30 teadvusele

tulemata.

Sellega Oleg Ivanov pani toime KarS § 22 lg 2, 3 - KarS § 114 p 1, 4 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, so tapmisele kihutamise ning kaasaaitamise, kui see on toime

pandud piinaval ja julmal viisil ning vähemalt teist korda.

tema kihutas Andrei Pintšukki ja Anatoli Flotovit A. T. kehalisele väärtkohtlemisele sel viisil,

et kallutas Anatoli Flotovit lahendama tekkinud probleemi A. T. vägivallaga, toimetas Tartust

Kohtla-Järvele Andrei Pintšuki ja aitas A. T. üles otsida. Oleg Ivanovi kihutamise ja

kaasaaitamise tulemusel Andrei Pintšuk ja Anatoli Flotov 24.septembril 2009.a Kohtla-Järvel,

XXX tänaval kella 23.10-23.45 vahelisel ajal peksid tahtlikult A. T. kõvade tömpide

esemetega pähe ja vastu paremat säärt, millega tekitasid kannatanule füüsilist valu ja tervise

kahjustusi. Andrei Pintšuk, Anatoli Flotov ja Oleg Ivanov põhjustasid vägivalla tagajärjel A.

T. peaajupõrutuse, traumaatilise ämblikvõrkkestaaluse verevalumi, kuklaluu murru,

põrutushaavad peanahal, huulel ja paremal säärel.

Sellega Oleg Ivanov pani toime KarS § 22 lg 2, 3 - KarS § 121 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, so

teise inimese kehalisele väärkohtlemisele kihutamise ja kaasaaitamise.

Oleg Ivanov lõi Tartus narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja varalise

kasu saamise eesmärgil kuritegeliku ühenduse, mida juhtis ning millesse värbas uusi liikmeid

alates 14.08.2009.a. kuni 1.oktoobrini 2009.a ning mille liige ta ka ise oli. Kolmest või

enamast isikust koosneva püsiva isikute vahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku

ühendusse kuulusid 14 augustist 2009.a kuni 1. oktoobrini 2009.a Oleg Ivanov, Andrei

Pintšuk ning Anatoli Flotov. Oleg Ivanov juhtis ja koordineeris kuritegeliku ühenduse

liikmete tegevust, oli ise selle kuritegeliku ühenduse liige, varustas kuritegeliku ühenduse

liikmeid ebaseadusliku narkootilise ainega, korraldas võlgnike psüühilist ja füüsilist

mõjutamist ning füüsilist karistamist võlgade kätte saamise eesmärgil, värbas kuritegelikku

ühendusse uusi liikmeid, kellele jaotas ülesanded alljärgnevalt:



Anatoli Flotov’ile

narkootilise aine ebaseaduslik omandamine, hoidmine,

vahendamine ja edasiandmine, uute narkootilise aine edasimüüjate leidmine, võlgade

välja nõudmine, võlgnike psüühiline ja füüsiline mõjutamine ning füüsiline

karistamine võlgade kätte saamise eesmärgil;



Andrei Pintšuk’ile narkootilise aine ebaseaduslik omandamine, hoidmine,

vahendamine ja edasiandmine, võlgade välja nõudmine, võlgnike psüühiline ja

füüsiline mõjutamine ning füüsiline karistamine võlgade kätte saamise eesmärgil.

Sellega Oleg Ivanov pani toime KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo , s.o

kuritegeliku ühenduse loomise, juhtimise ja sinna liikmete värbamise.

Anatoli Flotovit süüdistatakse selles, et tema



omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos Oleg

Ivanoviga vähemalt 1,8 kilogrammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o

narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis grupis koos Oleg Ivanoviga

enese juures ning mille toimetasid ajavahemikul mai keskpaigast 2009.a kuni

augustikuu keskpaigani 2009.a iga päev 20-40 grammiste kogustena Tartu

linnas edasi K. V.



omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos Oleg

Ivanoviga minimaalselt 3,7 ja maksimaalselt 6,9 kilogrammi narkootilist ainet

amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis grupis koos

Oleg Ivanoviga enese juures ning mille toimetas Anatoli Flotov ajavahemikul

05.juuni 2009 kuni 29.09.2009 igapäevaselt järgnevalt Tartu linnas edasi S. V.:

-

5. juuni 2009.a päevasel ajal Tartus XXX maja juures vähemalt 5 grammi

amfetamiini;

-

5. juuni 2009.a õhtul Tartus XXX maja juures vähemalt 10 grammi

amfetamiini;

-

ajavahemikul 05.06 - 12.06.2009 Tartus XXX maja juures kokku vähemalt

9 erineval korral iga kord vähemalt 10-15 grammi (kokku vähemalt 90

grammi) amfetamiini;

-

ajavahemikul 12.06 - 12.07.2009 Tartus XXX maja juures kokku vähemalt

30 erineval korral iga kord vähemalt 20-25 grammi (kokku vähemalt 600

grammi) amfetamiini;

-

ajavahemikul 12.07 - 29.09.2009 Tartus XXX maja juures kokku vähemalt

101 erineval korral (keskmiselt kord päevas, umbes 2 korral nädalas ka

kaks korda päevas) iga kord vähemalt 30-60 grammi, keskmiselt seega 45

grammi (kokku vähemalt 4545 grammi) amfetamiini.



omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos Oleg

Ivanoviga vähemalt 19,4 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist

ainet suures kogus, mida hoidsid enese juures ning mille toimetasid ja peitsid

02.09.2009.a. kella 21.30 ajal sõidukiga Mitsubishi Pajero, registrimärgiga

XXX, Tartu Roosi tänaval asuva elektrialajaama hoone kõrval oleva sissesõidu

teele, teega risti olevate raudbetoonpostide juurde. Nimetatud narkootilise aine

võttis politsei sündmuskoha vaatluse käigus ära.



omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos Oleg

Ivanoviga vähemalt 238,88 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o

narkootilist ainet suures koguses, mille nad toimetasid 01.10.2009.a. sõidukiga

Mitsubishi Pajero, registrimärgiga XXX Ida-Virumaalt Tartu maakonda. Antud

narkootilise aine kogusest peitis Anatoli Flotov 199,88 grammi amfetamiini

Tartu maakonda XXX kinnistul asuvasse viljakuivatisse ning 39 grammi võeti

politsei poolt ära Anatoli Flotovi 01.10.2009.a kinnipidamise ning sõiduauto

Mitsubishi Pajero, registrimärgiga XXX läbiotsimise käigus.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste

ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning

narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või

nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt

loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks

vähemalt kümnele isikule.

Sellega Anatoli Flotov pani toime KarS KarS § 184 lg 21 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise grupi poolt suure varalise kasu

saamise eesmärgil ning kuritegeliku ühenduse poolt ja isikuna, kes on varem toime

pannud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise.

Anatoli Flotov kihutatuna Oleg Ivanovi poolt A. T. kehalisele väärkohtlemisele ning Oleg

Ivanovi kaasabil, mis seisnes selles, et Oleg Ivanov transportis Andrei Pintšuki Tartust

Kohtla-Järvele ja aitas A. T. üles otsida, grupis koos Andrei Pintšukiga püüdis 24.septembril

2009.a Kohtla-Järvel Põhja alleel kella 23.10-23.45 vahelisel ajal tappa tahtlikult A. T.,

pekstes grupis koos Andrei Pintšukiga A. T. kõvade tömpide esemetega elutähtsasse

piirkonda - pähe ja vastu paremat säärt, millega tekitasid kannatanule füüsilist valu ja

tervisekahjustusi. Andrei Pintšuk ja Anatoli Flotov põhjustasid vägivalla tagajärjel A. T.

peaajupõrutuse, traumaatilise ämblikvõrkkestaaluse verevalumi, kuklaluu murru,

põrutushaavad peanahal, huulel ja paremal säärel. Kuritegu jäi lõpule viimata kannatanu

valjuhäälse abi kutsumise ja sellest tulenevat politseile vahelejäämise ohu tõttu.

Sellega Anatoli Flotov pani toime KarS § 25 lg 1, 2- KarS § 113 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, so teise inimese tahtliku tapmise katse.

Anatoli Flotov kuulus 14.augustist 2009.a kuni 1.oktoobrini 2009.a koos Andrei Pintšuki ja

Oleg Ivanov’iga kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise

ülesannete jaotusega Oleg Ivanovi poolt varalise kasu saamise eesmärgil loodud ja juhitud

kuritegeliku ühendusse. Oleg Ivanov juhtis ja koordineeris kuritegeliku ühenduse liikmete

tegevust, oli ise selle kuritegeliku ühenduse liige, varustas kuritegeliku ühenduse liikmeid

ebaseadusliku narkootilise ainega, korraldas võlgnike psüühilist ja füüsilist mõjutamist ning

füüsilist karistamist võlgade kätte saamise eesmärgil, värbas kuritegelikku ühendusse uusi

liikmeid, kellele jaotas ülesanded alljärgnevalt:



Anatoli Flotov’ile

narkootilise aine ebaseaduslik omandamine, hoidmine,

vahendamine ja edasiandmine, uute narkootilise aine edasimüüjate leidmine, võlgade

välja nõudmine, võlgnike psüühiline ja füüsiline mõjutamine ning füüsiline

karistamine võlgade kätte saamise eesmärgil;



Andrei Pintšuk’ile narkootilise aine ebaseaduslik omandamine, hoidmine,

vahendamine ja edasiandmine, võlgade välja nõudmine, võlgnike psüühiline ja

füüsiline mõjutamine ning füüsiline karistamine võlgade kätte saamise eesmärgil.

Sellega Anatoli Flotov pani toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so

kolmest või enemast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega

ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on

suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele, kuulumise.

Andrei Pintšuk’i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi



01.09.2009 kella 10.47 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus Jaama

74 asuvast A-Selver AS-i kuuluvast kauplusest Jaamamõisa Selver ühe

raseerimisaparaadi Gilette Fusion Power väärtusega 229 krooni.



02.09.2009 kella 17.49 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus Jaama

74 asuvast A-Selver AS-i kuuluvast kauplusest Jaamamõisa Selver ühe 0,5-liitrise

konjaki Martell V.S.O.P. väärtusega 529 krooni.



02.09.2009 kella 18.58 paiku võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus Sõbra

56 asuvast A-Selver AS-i kuuluvast kauplusest Sõbra Selver ühe raseerimisaparaadi

Gilette Fusion Power väärtusega 229 krooni.



28.09.2009 kella 00.00 ja 08.00 vahel võttis grupis koos S. T. ja Aleksei Bajeviga

ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartu linnas A. M. kuuluva sõiduauto Hunday

Sonata, registrimärgiga XXX, pagasiruumist ära basskõlari Magnat väärtusega 2000

krooni, basskõlari Kenwood väärtusega 1500 krooni ja võimendi Magnat väärtusega

3000 krooni. Vargusega tekitati A. M. varalist kahju kokku summas 6500 krooni.

Sellega Andrei Pintšuk pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on

toime pandud grupi poolt ning süstemaatiliselt.

Andrei Pintšuk kihutatuna Oleg Ivanovi poolt A. T. kehalisele väärkohtlemisele ning Oleg

Ivanovi kaasabil, mis seisnes selles, et Oleg Ivanov transportis tema Tartust Kohtla-Järvele ja

aitas A. T. üles otsida, grupis koos Anatoli Flotoviga püüdis 24.septembril 2009 Kohtla-Järvel

XXX kella 23.10-23.45 vahelisel ajal tappa tahtlikult A. T., pekstes grupis koos Anatoli

Flotoviga A. T. kõvade tömpide esemetega elutähtsasse piirkonda - pähe ja vastu paremat

säärt, millega tekitasid kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Oleg Ivanov, Andrei

Pintšuk ja Anatoli Flotov põhjustasid vägivalla tagajärjel A. T. peaajupõrutuse, traumaatilise

ämblikvõrkkestaaluse verevalumi, kuklaluu murru, põrutushaavad peanahal, huulel ja paremal

säärel. Kuritegu jäi lõpule viimata kannatanu valjuhäälse abi kutsumise ja sellest tulenevat

politseile vahelejäämise ohu tõttu.

Sellega Andrei Pintšuk pani toime KarS § 25 lg 1, 2- KarS § 113 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, so teise inimese tahtliku tapmise katse.

Andrei Pintšuk olles isik, kes on eelnevalt toime pannud tapmise katse ning kihutatuna Oleg

Ivanovi poolt R. G. mõrvale ning Oleg Ivanovi kaasabil, mis seisnes selles, et Oleg Ivanov

transportis tema koos Nikita Savenkoviga koos nende poolt kaasa võetud raudtorudega Tartu

XXX maja lähedusse, grupis koos Nikita Savenkoviga 29.septembril 2009 Tartus, XXX

keldris kella 14.50-15.10 vahelisel ajal peksid tahtliku tapmise eesmärgil R. G. raudtorudega

pähe, vastu jäsemeid ja kehatüve, millega tekitasid kannatanule suurt füüsilist valu ja erilisi

moraalseid kannatusi. Erilise julmusega toime pandud vägivalla tagajärjel põhjustasid

eelnimetatud isikud R. G. otsmiku- ja kiiruluu murru paremal, otsmiku- ja kiiruluude vahelise

õmbluse osalise lahtimineku, koljupõhimiku luude murrud keskmises koljuaugus paremal ja

eesmises koljuaugus mõlemapoolselt, koldelised ämblikvõrkkestaalused verevalumid vasaku

ajupoolkera oimusagara alumisel ja välimisel pinnal, vasaku ajupoolkera otsmikusagara

alumisel pinnal, parema ajupoolkera otsmikusagara alumisel pinnal, parema ajupoolkera

oimu- ja kiirusagara välimistel pindadel, verdunud põrutuskolded parema ajupoolkera oimu-

ja otsmikusagaras, vasaku ajupoolkera otsmiku-, oimu- ja kiirusagaras, kõvakelmealuse

verevalumi vasakul, verevalumid kõõlustanul paremal otsmiku-oimupiirkonnas, vasakul

kuklapiirkonnas, vasakul oimu- ja otsmikupiirkonnas, nahamarrastused peanahal otsmiku-,

oimu- ja kiirupiirkonnas, parema kõrva piirkonnas ja näonahal otsmikupiirkonnas, nahaalused

verevalumid peanahal kiirupiirkonnas, paremal oimupiirkonnas ja mõlema silma ülemisel

laul, nahamarrastused ja kriimustused seljal, vasaku õlanuki piirkonnas, vasakul õla- ja

küünarvarrel, mõlema küünarnuki piirkonnas, parema käe III sõrmel, paremal reiel ja säärel,

mõlema põlveliigese piirkonnas, vasakul säärel, vasakus peopesas, nahaalused verevalumid

paremal õlavarrel, paremal säärel ja parema puusa piirkonnas.

Saadud üliraskete hulgivigastuste tagajärjel suri R. G. 30.09.2009.a kell 19.30 teadvusele

tulemata.

Sellega Andrei Pintšuk pani toime KarS § 114 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so

tapmise, kui see on toime pandud piinaval ja julmal viisil ning vähemalt teist korda.



omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos Oleg

Ivanoviga vähemalt 5-8 grammi narkootilist ainet marihuaanat, s.o narkootilist

ainet suures koguses, mida hoidis grupis koos Oleg Ivanoviga suvel 2009.a

Tartu linnas ehituskaupluse ABC juures enese juures ning millest andis Andrei

Pintšuk suvel 2009.a Tartu linnas ehituskaupluse ABC juures R. K. edasi 1

grammi narkootilist ainet marihuaanat;



omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos Oleg

Ivanoviga vähemalt 100 grammi narkootilist ainet marihuaanat, s.o narkootilist

ainet suures koguses, mida hoidis grupis koos Oleg Ivanoviga enese juures

ning septembris 2009.a Tartu linnas.



omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos Oleg

Ivanoviga vähemalt 100 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist

ainet suures koguses, mida hoidis grupis koos Oleg Ivanoviga septembris

2009.a Tartu linnas enese juures ning millest toimetas Andrei Pintšuk

septembris 2009 2 korral Tartu linnas vähemalt 20 grammi, kokku 40 grammi

narkootilist ainet amfetamiini edasi S. V..



omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos Oleg

Ivanoviga vähemalt 100 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist

ainet suures koguses, mida hoidis grupis koos Oleg Ivanoviga enese juures

ning septembri lõpus 2009.a Tartus linnas.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste

ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning

narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või

nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt

loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks

vähemalt kümnele isikule.

Sellega Andrei Pintšuk pani toime KarS KarS § 184 lg 21 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise grupi poolt suure varalise kasu

saamise eesmärgil ning kuritegeliku ühenduse poolt ja isikuna, kes on varem toime

pannud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise.

Andrei Pintšuk kuulus alates 14.augustist 2009, so peale vanglast vabanemist, kuni

01.oktoobrini 2009 koos Anatoli Flotoviga ja Oleg Ivanoviga kolmest või enamast isikust

koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega Oleg Ivanovi poolt varalise kasu

saamise eesmärgil loodud ja juhitud kuritegeliku ühendusse. Oleg Ivanov juhtis ja

koordineeris kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust, oli ise selle kuritegeliku ühenduse liige,

varustas kuritegeliku ühenduse liikmeid ebaseadusliku narkootilise ainega, korraldas võlgnike

psüühilist ja füüsilist mõjutamist ning füüsilist karistamist võlgade kätte saamise eesmärgil,

värbas kuritegelikku ühendusse uusi liikmeid, kellele jaotas ülesanded alljärgnevalt:



Andrei Pintšuk’ile narkootilise aine ebaseaduslik omandamine, hoidmine,

vahendamine ja edasiandmine, võlgade välja nõudmine, võlgnike psüühiline ja

füüsiline mõjutamine ning füüsiline karistamine võlgade kätte saamise eesmärgil;



Anatoli Flotov’ile

narkootilise aine ebaseaduslik omandamine, hoidmine,

vahendamine ja edasiandmine, uute narkootilise aine edasimüüjate leidmine, võlgade

välja nõudmine, võlgnike psüühiline ja füüsiline mõjutamine ning füüsiline

karistamine võlgade kätte saamise eesmärgil.

Sellega Andrei Pintšuk pani toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so

kolmest või enemast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega

ühendusse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on

suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele, kuulumise.

Nikita Savenkovi süüdistatakse selles, et tema

kihutatuna Oleg Ivanovi poolt R. G. mõrvale, grupis koos Andrei Pintšukiga 29.septembril

2009 Tartus, XXX keldris kella 14.50-15.10 vahelisel ajal peksid tahtliku tapmise eesmärgil

R. G. raudtorudega pähe, vastu jäsemeid ja kehatüve, millega tekitasid kannatanule suurt

füüsilist valu ja erilisi moraalseid kannatusi. Erilise julmusega toime pandud vägivalla

tagajärjel põhjustasid eelnimetatud isikud R. G. otsmiku- ja kiiruluu murru paremal, otsmiku-

ja kiiruluude vahelise õmbluse osalise lahtimineku, koljupõhimiku luude murrud keskmises

koljuaugus paremal ja eesmises koljuaugus mõlemapoolselt, koldelised

ämblikvõrkkestaalused verevalumid vasaku ajupoolkera oimusagara alumisel ja välimisel

pinnal, vasaku ajupoolkera otsmikusagara alumisel pinnal, parema ajupoolkera otsmikusagara

alumisel pinnal, parema ajupoolkera oimu- ja kiirusagara välimistel pindadel, verdunud

põrutuskolded parema ajupoolkera oimu- ja otsmikusagaras, vasaku ajupoolkera otsmiku-,

oimu- ja kiirusagaras, kõvakelmealuse verevalumi vasakul, verevalumid kõõlustanul paremal

otsmiku-oimupiirkonnas, vasakul kuklapiirkonnas, vasakul oimu- ja otsmikupiirkonnas,

nahamarrastused peanahal otsmiku-, oimu- ja kiirupiirkonnas, parema kõrva piirkonnas ja

näonahal otsmikupiirkonnas, nahaalused verevalumid peanahal kiirupiirkonnas, paremal

oimupiirkonnas ja mõlema silma ülemisel laul, nahamarrastused ja kriimustused seljal, vasaku

õlanuki piirkonnas, vasakul õla- ja küünarvarrel, mõlema küünarnuki piirkonnas, parema käe

III sõrmel, paremal reiel ja säärel, mõlema põlveliigese piirkonnas, vasakul säärel, vasakus

peopesas, nahaalused verevalumid paremal õlavarrel, paremal säärel ja parema puusa

piirkonnas.

Saadud üliraskete hulgivigastuste tagajärjel suri R. G. 30.09.2009.a kell 19.30 teadvusele

tulemata.

Sellega Nikita Savenkov pani toime KarS § 114 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so

tapmise, kui see on toime pandud piinaval ja julmal viisil.

28.09.2009 kella 21.00 paiku Tartus Soola tänaval, Aleksandri ja Turu tänava vahelisel lõigul,

s.o avalikus kohas, olles sõiduautos Opel Omega, registrimärgiga XXX, tulistas tuvastamata

tulirelvast läbi kõrvalistujapoolse tagumise ukse avatud aknast ühe lasu, millega rikkus

avalikku korda ning T. M. ja K. P. ja teiste avalikus kohas viibinud isikute rahu.

Sellega Nikita Savenkov pani toime KarS § 263 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so

avaliku korra raskes rikkumises, mis on toime pandud relvaga.

omandas omamata relvaluba tuvastamata ajal, kohas ja viisil tuvastamata tulirelva, mille

toimetas Tallinnast Tartusse 28.09.2009, ning mida hoidis ja kandis enese juures 28.09.2009

Tartu linnas kuni tuvastamata ajani.

Nikita Savenkov rikkus sellega Relvaseaduse § 19 lg 2 sätestatut, mille kohaselt piiratud

tsiviilkäibega relvi võib soetada Relvaseaduse §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa alusel koos

järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele.

Sellega Nikita Savenkov pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so

tulirelva ebaseadusliku käitlemise.

Aleksei Bajev´it süüdistatakse selles, et tema

jättis tahtlikult teatamata Andrei Pintšuki ja Nikita Savenkovi poolt toime pandud R. G.

tahtlikust tapmisest, mis seisnes selles, et tema, olles teadlik 29.septembril 2009 Tartus, XXX

keldris ajavahemikul 14.50-15.10 Andrei Pintšuki ja Nikita Savenkovi poolt R. G. tahtlikust

peksmisest, mille tagajärjel suri R. G. 30.09.2009.a kell 19.30 teadvusele tulemata, jättis

nimetatud esimese astme kuriteost teatamata.

Sellega Aleksei Bajev pani toime KarS § 307 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise

isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamise.

isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt,

28.09.2009 kella 00.00 ja 08.00 vahel võttis grupis koos S. T. ja Andrei Pintšukiga

ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartu linnas A. M. kuuluva sõiduauto Hunday Sonata,

registrimärgiga XXX, pagasiruumist ära basskõlari Magnat väärtusega 2000 krooni,

basskõlari Kenwood väärtusega 1500 krooni ja võimendi Magnat väärtusega 3000 krooni.

Vargusega tekitati A. M. varalist kahju kokku summas 6500 krooni.

Sellega Aleksei Bajev pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on

toime pandud grupi poolt ning süstemaatiliselt.

II Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

Anatoli Flotovi ja Andrei Pintšuki süüdistusKarS § 25 lg 1, 2, 4 – KarS § 113 järgi ja

Oleg Ivanovi süüdistus

KarS § 22 lg 2, 3 – KarS § 121

järgi

Käesoleva kriminaalasja raames süüdistatakse Andrei Pintšuki ja Anatoli Flotovit tapmise

katse toimepanemises ja Oleg Ivanovi kehalisele väärkohtlemisele kihutamises ja sellele

kaasaaitamises.

Kannatanu A. T. ütluste kohaselt mäletab ta vaid seda, et teda löödi 24. septembri

2009.a. öösel XXX maja juures pähe. Kannatanu sõnul tuli ta kasiinost. Teel kasiinost koju,

jooksid tagant 1-2 inimest ja talle löödi millegagi pähe. Enne koju minekut suhtles kannatanu

enda sõnul D. T.. Kuivõrd kannatanu rääkis kohtus sündmuse konkreetsetest asjaoludest teisti

kui kohtueelsel uurimisel, siis avaldati ristküsitluse käigus korduvalt kannatanu kohtueelsel

uurimisel antud ütlusi. Kannatanu ei kinnitanud kohtueelsel uurimisel antud ütlusi.

A. T. tehtud isiku ekspertiisiaktis nr 102 (kd IV tl 1-3) kohaselt esinesid A. T. 24. septembril

2009.a. peaajupõrutus, traumaatiline ämblikvõrkkesta alune verevalum, kuklaluu murd,

põrutushaavad peanahal, huulel ja paremal säärel. Ekspert on arvamuses avaldanud, et

vigastused võivad olla saadud löökidest kõvade tömpide esemetega ja/ või kukkumisest vastu

ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid ja pindu. Eksperdi arvamuse kohaselt ei olnud A. T.

esinenud vigastused eluohtlikud ja tavalise kulu korral põhjustavad need pikaajalise

tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat kuid mitte üle 4 kuu.

Tunnistaja K. L. töötab Ida Prefektuuris Jõhvi politseijaoskonnas. 24. septembril

2009.a oli ta koos O. A. patrullis. Õhtul kell 23.28 said nad väljakutse Kohtla-Järve XXX

maja juurde. Väljakutse sisuks oli asjaolu, et kedagi pekstakse. Juhtimiskeskusest teatati, et

vahepeal pandi pekstud isik autosse reg nr XXX või XXX, milline sõiduk oli maasturi tüüpi.

Tunnistaja sõnul oli maja juures kiirabi, kuid kannatanut seal polnud. Juhuslik mööduja

juhatas Metsapargi tänava poole ja ütles, et kannatanu on seal pikali. Tunnistaja sõnul mindi

juhatatud kohta ja seal oli maas peksmisjälgedega meesterahvas. Peksmisjäljed avaldusid

selles, et mehe nägu ja pea oli verine. Mees oli teadvusel, kuid tema jutt oli ebaadekvaatne.

Maas lebav mees oli A. T.. Tunnistaja sõnul toimetas kiirabi mehe edasi haiglasse. Tunnistaja

K. L. ettekandest (kd IV, tl 63) nähtub, et juhtimiskeskuse väljakutses nimetati peksmise

kohana Kohtla-Järve XXX maja esist.

Ida-Viru Keskhaigla tõendi (kd IV tl 4-7) kohaselt on fikseeritud A. T. pöördumine või

toimetamine ravile 24. septembril 2009.a. kell 23.57. Diagnoos: koljupõhimikumurd,

koljuvõlvimurd, aju koldeline vigastus, keha pindmised vigastused, pea lahtised hulgihaavad.

A. T. haiguslugu nr 09-11317 (kd IV tl 9-62) kajastab, millist ravi vajas kannatanu SA Ida-

Viru Keskhaiglas peksmise järgselt.

Tunnistaja O. A. ütluste kohaselt oli ta 24. septembril 2009.a. kella 23.30 ajal kodus Kohtla –

Järvel XXX korteris. Tunnistaja elab neljandal korrusel ja ta kuulis väljas karjumist, mille

peale vaatas aknast välja. Välja vaadates nägi, et üks peksis teist mingi esemega ja kõrval

seisis maasturi tüüpi auto. Tunnistaja sõnul peksti muru peal umbes 20 m kõnniteest eemal,

temast jäi peksmise koht umbes 100 m kaugusele. Peksmise ajal auto töötas ja auto tuled

põlesid. Tunnistaja selgitas ka seda, et XXX majad nr 7 ja nr 11 on nurgeti koos. Tunnistaja

kinnitas kohtus, et peksmisel kasutati kurika taolist eset, mis võis olla nii kurikas kui ka kepp,

pulk, kaigas või ka raudvarras. Peksmise ajal peksja ei rääkinud eriti midagi, kuid see, keda

peksti, karjus. Peksti nii pea kui jalgade pihta ja peksti piisavalt tugevasti. Peksjaid oli

tunnistaja sõnul üks ja see, keda peksti, lamas maas. Tunnistaja kinnitas, et tema kutsus

politsei.

Tunnistaja A. A. avaldas kohtus, et viibis 24. septembril 2009.a oma korteris XXX. Tunnistaja

elab teisel korrusel ja tal oli aken lahti. Tunnistaja sõnul kuulis ta, et õues keegi karjub, kedagi

nagu püüti kinni ja keegi karjus vene keeles telefoni, et me saime ta kätte. Tunnistaja selgitas,

et pärast tuli auto lähedale, sealt tulid välja inimesed. See inimene, keda püüti, see hakkas

paluma vene keeles „Zeka ne nado“. Siis hakati seda inimest peksma. Tunnistaja sõnul ei

näinud ta hästi, et mitu inimest oli, kuid ta kuulis, et neid oli rohkem kui kaks inimest. Peksti

kas kaigastega või pesapalli kurikatega, löökide hääl oli selline. Tunnistaja arvates peksti

julmalt. Peksmine võis aset leida 5 minutit või rohkem. Tunnistaja sõnul jäi tema ja peksmise

koha vahele 10-15 meetrit. A. A. väitel püüdsid mehe kinni üks-kaks inimest ja vähemalt kaks

tulid autost välja. Peale peksmist jäi mees maha lamama ja teised istusid autosse ja sõitsid

minema. Tunnistaja läks kiirabi kutsuma ja nägi, et mees, keda oli pekstud tõusis püsti ja läks

minema. Tunnistaja näitas väljaprinditud Delfi kaardil ja märgistas sellel tema poolt ütluste

käigus viidatud maja ja sündmuskoha.

Tunnistaja leppenimega N. keeldus kohtus ütlusi andmast. Tunnistaja keeldus ka nimetamast

põhjust, miks ta ütluste andmisest keeldub. Kohus avaldas tunnistaja poolt kohtueelsel

uurimisel antud ütlused (kd IV tl 92-93), millede kohaselt kaks meest peksid ühte meest

Kohtla-Järvel XXX maja juures ja see sündmus võis toimuda 24. septembril 2009.a.

Tunnistaja mäletas, et kindlasti oli tegemist neljapäevase päevaga. Peksmine toimus kella

kümne või üheteistkümne paiku õhtul. Tunnistaja on kohtueelsel uurimisel kirjeldanud, kuidas

üks mees, kellel oli peas sonimüts ajas teist kurikaga taga. Kui eesjooksev mees jäi seisma ja

vajus poolistuli, siis tuli kohale ka džiip Mitsubishi Pajero, mille juhiuksest väljus mees, kes

tiris istuli kukkunud mehe püsti ja lõi talle paar korda jalaga tagumikku ja see mees kukkus

maha. Seejärel hakkas sonimütsiga meesterahvas kaikaga maha kukkunud meest peksma,

lüües vähemalt neli korda jalgade ja keha piirkonda. Seejärel läks džiibist tulnud mees auto

juurde ja lülitas tuled välja.

Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis tunnistaja leppenimega N. ära (kd IV tl

94-96) Anatoli Flotovi kui isiku, kes tuli septembrikuu lõpus Kohtla Järve XXX maja juurest

Mitsubishi džiibist välja ja läks poolistuli oleva mehe juurde ning lõi teda paar korda jalaga

tagumikku.

Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis tunnistaja leppenimega N. (kd IV tl 97-

99) ära Andrei Pintšuki kui isiku, kes ajas septembri lõpus Kohtla Järvel XXX tänaval taga

ühte meest ja seesama mees peksis XXX maja juures kaikaga teist meest.

Kohus uuris ka asitõendi vaatlusprotokolli, so Häirekeskuse Ida-Eesti Keskusesse tehtud

kõnesid (kd IV tl 104-106), millest nähtub, et 24. septembril 2009.a.on tehtud kaks kõnet,

täpsemalt kell 23.23 ja kell 23.25. Kell 23.23 teatatakse, et XXX mingid inimesed peksavad

kaigastega inimest ja kell 23.25 teatatakse, et XXX juures pekstakse ühte noormeest väga

kõvasti, et teda pannakse autosse ja tahetakse kuhugi ära viia, et teda lüüakse, pekstakse.

Asitõendi vaatlusprotokolli, so Ida Prefektuuri hädaabinumbri kõnede (kd IV tl 109-115)

kohaselt teatab L. I. kell 23.23.24, et XXX maja juures pekstakse meesterahvast, kes karjub ja

on kosta tömbid, tuhmid hoobid; kell 23.23.30 teatab isik nimega L., et XXX maja juures on

kaklus, kus mehed peksid kurikaga meesterahvast; kell 23.25.24 on samasisuline

informatsioon; kell 23.26.13 teatab meesterahvas sellest, et mingi džiip nr XXX või XXX oli

sündmuskohal ja sõitis ära, ja et kedagi taoti keppidega; kell 23.27.02 kõne, kus räägitakse

läbi pekstud noormehest, kes karjus ja keda peksti nuiaga või kepiga.

3. juuni 2010.a. jälitusprotokoll kajastab Oleg Ivanovi mobiiltelefoninumbrite XXX, XXX

ning XXX ajavahemikul 24.09-25.09.2009. a telefonikõne eristust (kd VII tl 235-239).

Mobiiltelefoninumbrist XXX nähtub Oleg Ivanovi suhtlus muuhulgas Anatoli Flotovi, Andrei

Pintšuki, R. K. ja A. S.. Jälitusprotokolli lisas nr 2 on välja toodud Oleg Ivanovi ligikaudne

asukoht 24.09-25.09.2009, tuginedes tema kasutuses olnud mobiiltelefoninumbrite

kõneeristusele ning kõnedeeristuses saadud mobiiltelefoni tugijaamade infole (vt lisa 2).

Kõnedeeristusest nähtub, et Oleg Ivanov on viibinud 24.09.2009 a. kella 08.20-st kuni 19.29-

ni Tartu linnas, kella 20.24 paiku viibinud Iisaku lähiümbruses. Alates kella 20.47-st kuni

23.38-ni on Oleg Ivanov liikunud Kohtla-Järve ning Jõhvi lähiümbruses.

Jälitustoimingutena teostati Anatoli Flotovi salajast pealtkuulamist (kd IX tl 173-210) ja Oleg

Ivanovi salajast pealtkuulamist (kd VIII tl 126-215), mille kohaselt 24. septembril 2009.a.

kell 19.08 (tl 219-222) teatab Anatoli Flotov Oleg Ivanovile, et tema poisilt pressitakse välja

ja nimetab P. ja M.. Oleg Ivanov küsib, et kas abi on vaja. Anatoli Flotov tegi ettepaneku, et

Oleg Ivanov räägiks isikutega, kellega on vaja rääkida. Oleg Ivanov aga avaldas arvamust, et

ikkagi on vaja ise kohale minna. Asudes sellisele seisukohale pakub Oleg Ivanov välja, et

tuleb Andreiga ning ajavad ise kõik korda. Anatoli Flotov lubab neid oodata. Samade isikute

vahel on samal päeval veel kõned kell 20.24,20.28, 20.47, 21.05, 21.25 jne, st ollakse pidevas

kontaktis telefoni teel. Kell 21.36 (tl 226) ütleb Oleg Ivanov ühes kõnes, et sõidame mööda

linna ringi ja leiame nad üles, mööda kõiki urkaid ja punkreid, kus nad pesitsevad. Kell 23.23

(VIII kd VIII tl 68) teatab Andrei Pintšuk Oleg Ivanovile: „ Me saime ühe kätte“ ja Oleg

Ivanov küsib vastu, et kus te olete ning Andrei Pintšuk selgitab ning ütleb, et ta läheb Oleg

Ivanovile tee juures välja vastu. Kell 23.27 vestlevad omavahel Oleg Ivanov ja Anatoli Flotov

sellest, et nad ei leia üksteist üles. Kell 23.35 (kd VIII tl 170) teatab Anatoli Flotov Oleg

Ivanovile, et seda piidrit läks kiirabi ära viima ja selgitab, et teine on siin kodus ning teda

inimesed ootavad, et püütakse milleski kokku leppida. Oleg Ivanov vastab, et hästi, mul on

rihm juba kaasas ja kohe jõuan. Kell 23.38 teatab Anatoli Flotov Oleg Ivanovile, et tema autot

nägid inimesed maja akendest ja, et ta peitis auto ära. Anatoli Flotov räägib Oleg Ivanovile

ka järgmist:“ Ta karjus seal, et „Aidake, aidake!“, a mina tahtsin teda veel natuke pigistada.“

Kohtueelsel uurimise teostati Anatoli Flotovi kasutuses olnud sõiduauto Mitsubishi Pajero

Sport, reg nr XXX läbiotsimine (kd XIII tl 1-4) ja selle käigus leiti sealt muuhulgas musta

värvi kurikas. Kurika kui asitõendi vaatlusprotokollist (kd XIII tl 16-18) nähtub, et tegemist

on 73,6 cm pikkuse ühest otsast peenema ja teisest otsast jämedama kurikaga.

Tunnistaja J. S. avaldas kohtus, et D. T. hüüdnimi on M. Tunnistaja kirjeldas kohtus

sündmust, mis toimus seoses temalt ära võetud autoga Audi A6. Ütluste kohaselt võtsid temalt

auto ära D. T. ja A. T., kelle hüüdnimi on P.. Tunnistaja sõnul helistas ta abi saamiseks ja auto

kättesaamiseks Anatoli Flotovile. Tunnistaja avaldas, et ta sai auto kätte Anatoli Flotovi käest

polikliiniku juures sama päeva õhtul. Samuti kinnitas tunnistaja, et teda hüütakse P.

Süüdistatav Andrei Pintšuk selgitas kohtus, et 24. septembril 2009.a. otsiti Kohtla -Järvel

mitte autot, vaid T. kui inimest, kes oli auto J. S. ära võtnud. Süüdistatav kinnitas, et sel õhtul

tema A. T. ei näinud ja süüdistuses kajastatud sündmusest midagi ei tea.

Süüdistatav Anatoli Flotov avaldas kohtus, et Kohtla-Järvel tegeles ta 24. septembril 2009.a.

T., kelle hüüdnimi on M. otsimisega ja seejuures otsiti ka kedagi, keda hüütakse P..

Kohtueelse uurimise käigus sai tema teada, et selleks isikuks on A. T. Süüdistuses kajastatud

sündmusest, st A. T. peksmisest sai Anatoli Flotov tema sõnade kohaselt teadlikuks

kohtueelse uurimise käigus.

Süüdistatav Oleg Ivanov avaldas kohtus, et sõitis Kohtla-Järvele selleks, et Tolikut aidata ja

aidata oli tarvis ühte Toliku tuttavat noort poissi, kellelt oli noa ja kurikaga ähvardades auto

ära võetud. Otsitavad olid M. ja P.. A. T. peksmisest ei teadnud Oleg Ivanov enda sõnul

midagi.

Esmalt avaldab kohus oma seisukoha tunnistajate usaldusväärsuse küsimuses. Kohtul ei ole

mingeid kahtlusi tunnistajate K. L., O. A., A. A. ja tunnistaja leppenimega N. ütluste

usaldusväärsuses. Nimetatud ütlused on olulistes asjaoludes omavahel kooskõlas, samuti on

need kooskõlas muude kogutud tõenditega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks

muuhulgas tugineda ka anonüümse tunnistaja ütlustele, keda ei olnud võimalik kohtule ega ka

menetlusosalistel ristküsitleda. Kannatanu muutis oluliselt kohtus oma ütlusi ja ei suutnud

kohtule mõistetavalt oma ütluste muutmise põhjusi selgitada. Seetõttu tuleb kohtu arvates

kannatanu ütlused kui ebausaldusväärne tõend tervikuna kõrvale jätta ja kohus tugineb

seejuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-3-07 kajastatud põhimõtetele.

Kohus on käesolevat süüdistust puutuvalt seisukohal, et süüdistatavate Andrei Pintšuk,

Anatoli Flotov ja Oleg Ivanov on rääkinud 24. septembri 2009.a. sündmustest vaid ulatuses,

mis ei puuduta konkreetselt A. T. peksmise asjaolusid. Samas on nende poolt antud ütlused

24. septembri 2009.a. tegevuste osas kuni konkreetset peksmist puudutavate asjaoludeni

kooskõlas ka teiste kogutud tõenditega ja selles ulatuses saab kohus süüdistatavate ütlusi ka

kasutada.

Kriminaalasjas on tuvastatud, et esimene kõne häirekeskusesse tehti 24. septembril 2009.a.

kell 23.23. Sündmuse pealtnägijaid oli aga mitmeid, sest peksmisest teavitati nii häirekeskust

kui ka juhtimiskeskust mitmete erinevate inimeste poolt. Tunnistajate O. A. ja A. A. ütlustes

nähtub, et nad olid tunnistajaks ühele ja samale sündmusele ning, et ka teised sündmusest

hädaabi numbrile helistanud ja häirekeskust informeerinud inimesed nägid pealt ühte ja sama

sündmust. Tunnistaja O. A. nägi sündmuskohal maasturi tüüpi sõidukit ja seda, et üks mees

peksis teist meest mingi kurikataolise esemega nii pea kui ka jalgade piirkonda. Tunnistaja A.

A. avaldas kohtus, et autost tuli välja vähemalt kaks inimeset ja seda, et tema arvates oli ka

häälte järgi inimesi enam kui kaks. Tunnistaja leppenimega N. ütluste kohaselt oli Andrei

Pintšuk see isik, kes A. T. taga ajas ja kurikaga hiljem peksis ning Anatoli Flotov oli see, kes

tuli välja džiibi Mitsubishi Pajero juhi kohalt ja lõi A. T. jalaga mitu korda tagumikku.

Kõnedes Ida Prefektuuri hädaabinumbrile on samuti isikud selgitanud, et peksjateks oli mitu

meest. Tunnistaja K. L. kinnitas kohtus, et juhtimiskeskusest saadud informatsiooni kohaselt

oli sündmuskohal nähtud autot reg nr XXX või XXX. Samasisuline informatsioon on

talletatud ka hädaabinumbri kõnes, milline on tehtud kell 23.26. Kriminaalasjas on tõendamist

leidnud, et Anatoli Flotovi kasutuses oli sõiduauto Mitsubishi Pajero Sport, reg nr XXX.

Süüdistatavad ja tunnistaja J. S. kinnitasid kohtus, et sel samal õhtul otsiti taga kahte isikut –

T. ja A. T., kes olid väidetavalt ära võtnud tunnistaja J. S. auto. Kohus on kindlal

veendumusel, et sõiduk, mida tunnistajad ja sündmust pealt näinud isikud nägid, olid Anatoli

Flotovi kasutuses olnud Mitsubishi Pajero Sport. Jälitustoimingu käigus on fikseeritud

Anatoli Flotovi ja Oleg Ivanovi ja ka Andrei Pintšuki ja Oleg Ivanovi vahelised telefoni teel

peetud vestlused 24. septembril 2009.a. Jälitustoimingu protokollist on nähe, et kell 23.23

(kd VIII tl 68) teatab Andrei Pintšuk Oleg Ivanovile: „ Me saime ühe kätte“. Tunnistaja A. A.

kinnitas samuti kohtus, et kuulis, kuidas keegi karjus vene keeles telefoni, et me saime ta

kätte. Kohus on kindlal veendumusel, et tegemist on Andrei Pintšuki poolt öelduga, mida

kuulis pealt tunnistaja A. A.. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et üheks isikuks, kes osales nii A.

T. tagaajamisel kui ka tema peksmisel, oli Andrei Pintšuk. Jälitusprotokolli kohaselt teatas

kell 23.38 Anatoli Flotov Oleg Ivanovile, et tema autot nägid inimesed maja akendest ja, et ta

peitis auto ära. Samuti rääkis Anatoli Flotov Oleg Ivanovile, et keegi karjus „aidake, aidake!“

ja tema tahtis seda isikut veel natuke pigistada. Hinnates kõiki tõendeid kogumis ei ole kohtul

kahtlust selles, et teiseks isikuks, kes osales A. T. peksmisel, oli Anatoli Flotov. Kuivõrd

anonüümse tunnistaja ütlused on täielikus kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega, siis on

ilmne, et kurikaga peksjaks oli Andrei Pintšuk ja isikuks, kes peksis jalaga, oli Anatoli Flotov.

Kohus ei saa välistada asjaolu, et sündmuskoha lähedal võis olla veel isikud, kuid kuna

süüdistatavad ise on pidanud kaitsetaktikast tulenevalt õigeks sündmuse tehioludest vaikida,

siis pole kohtul olnud ka võimalust välja selgitada, kas sündmuskoha lähedal võis olla veel

isikuid.

KarS § 113 näeb ette kriminaalvastutuse teise isiku tapmise eest. 24. septembril 2009.a. aset

leidnud peksmise tagajärjel A. T. õnneks ei surnud, vaid talle põhjustati hulgaliselt

kehavigastusi, milliste kohta on ekspert avaldanud, et need ei olnud eluohtlikud. Kohtu ees

püstitub seetõttu küsimus sellest, et kas Anatoli Flotovi ja Andrei Pintšuki tegevus tuleks

kvalifitseerida KarS § 113 järgi, nii nagu see kajastub süüdistuses, või on süüdistatavate tegu

kvalifitseeritav mõne muu teokoosseisu järgi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses 16. aprillist 2007.a. kriminaalasja nr 3-1-1-128-06

avaldanud seiskoha, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib

kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese

surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest

tapmiskoosseisu mõttes. Käesolevas kriminaalasjas on tunnistanud kirjeldanud, et

kurikataolise esemega peksti kannatanut intensiivselt, muuhulgas ka pea piirkonda. A. T.

tuvastati ekspertiisi käigus peaajupõrutus, traumaatiline ämblikvõrkkesta alune verevalum,

kuklaluu murd, põrutushaavad peanahal, huulel ja paremal säärel. Ekspert on arvamuses

avaldanud, et vigastused võisid olla saadud löökidest kõvade tömpide esemetega ja/ või

kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid ja pindu. KarS §-ga 113 kaitstakse

õigushüvena isiku elu. Kohus on veendumusel, et olukorras kus kannatanut löödi pea

piirkonda korduvalt, so korduvalt ohustati isiku elu, kusjuures ohustati inimese elutähtsat

piirkonda – pead ja aju – tuleb Anatoli Flotovi ja Andrei Pintšuki tegevus kvalifitseerida KarS

§ 113 järgi. Süüdistatavad pidid mõistma, et nende ühise tegevuse läbi võib tagajärjena

saabuda inimese surm. Seega on tegemist mõlema süüdistatava puhul vähemalt kaudse

tahtlusega tappa kannatanu.

KarS § 25 lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo

toimepanemisele. KarS § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma

ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Sama paragrahvi neljanda lõike

kohaselt algab kaastäideviimise korral süüteokatse hetkest, mil vähemalt üks isikutest

vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist.

Kui lähtuda tunnistajate ütlustest ja muudest kriminaalasjas kogutud tõenditest, siis aeti A. T.

taga ja üheks tagaajajaks oli Andrei Pintšuk. Tunnistajad on andnud ütlusi selle kohta, et

esmalt peksis istuli kukkunud, kuid püsti tõstetud kannatanut Anatoli Flotov jalaga ja seejärel

Andrei Pintšuk kurikaga nii pea kui ka keha piirkonda. Seega saab asuda seisukohale, et

hetkest kui Anatoli Flotov oli alustanud A. T. peksmist algas süüteokatse ka Andrei Pintšuki

jaoks. Mõlema süüdistatava tegude kirjeldus viitab otseselt ka sellele, et tegutsemine oli

kooskõlastatud ja heakskiidetud. Tunnistajate ütlustest nähtub, et mitte keegi ei taksitanud

isikut, kes kurikaga peksis, seega oli ka Anatoli Flotovi tahe hõlmatud tegevusest, mida

teostas konkreetselt Andrei Pintšuk. Andrei Pintšuki ja Anatoli Flotovi tegevus katkes ju

ilmselgelt seetõttu, et nad said aru, et kõrvalasuvate majade akendest inimesed vaatasid ja

märkasid nende tegevust.

Oleg Ivanovi ja Anatoli Flotovi vahel peetud kõnedest 24. septembril 2009.a. ilmneb, et Oleg

Ivanov läks Kohtla- Järvele konkreetselt Anatoli Flotovi poolt edastatud informatsiooni peale.

Anatoli Flotov rääkis kõnes kell 19.08 (kd VIII tl 156), et P. (hüüdnimi) tõmmati autost välja

isikute poolt, kes olid kaigaste ja kurikatega. Oleg Ivanov avaldab samas kõnes, et tuleb koos

Andrei Pintšukiga kohale ja teeme kõik koos ära. Edasi ütleb Oleg Ivanov järgmist:“ Me

sõidame kohale, lendame ringi, leiame üles, keda vaja on“. Oleg Ivanovi kõnest Andrei

Pintšukiga selgub, et Kohtla –Järve suunas sõitma hakati pisut peale kella 19.28-t. Kõnde

põhjal olid Oleg Ivanov ja Andrei Pintšuk juba kell 20.24 Iisakul. Kõnedest nähtub, et kuskil

kella poole kümne ajal õhtul kadusid tagaotsitavad isikud Oleg Ivanovil ja Anatoli Flotovil

käest ära ja Oleg Ivanov avaldab seepeale: “Sõidame mööda linna ringi, leiame üles. Mööda

kõiki urkaid ja punkreid, kus nad pesitsevad“. Eeltoodud lause näitab ilmekalt, et M. ja P.

otsiti kõik kolmekesi koos, kusjuures Oleg Ivanov sõnaselget kutsus üles ükskõik millisel

moel, aga kindlasti neid isikuid leidma. Anatoli Flotov teatas Oleg Ivanovile ka auto numbri,

millega otsitavad sõidavad ja selleks oli XXX. Kuivõrd Anatoli Flotovil sai bensiin otsa, siis

palub ta Oleg Ivanovilt abi ja kell 22.08 palub ta Oleg Ivanovi, et viimane viiks ta džiibi

juurde. Oleg Ivanov lubab seda teha. Edasi on aru saada kõnedest, et pidevalt vahetatakse

informatsiooni ja otsitakse. Kell 23.23 teatab aga Andrei Pintšuk Oleg Ivanovile, et nad said

ühe kätte ja Oleg Ivanov lubab ka ise kohe kohale tulla. Oleg Ivanov ei leia õiget kohta ja

Anatoli Flotov juhendab teda, et sõitku Andrei Pintšuki kodu juurde, kuid juba 23.35 teatab

Anatoli Flotov Oleg Ivanovile, et kiirabi sõitis seda piidrit ära viima. Teise isiku osas räägib

Anatoli Flotov, et teda inimesed parasjagu ootavad, et tahetakse milleski kokku leppida.

Seepeale vastab Oleg Ivanov, et lepi kokku, tõmba ta jutuajamise peale ja teatab seda, et tal

on rihm juba kaasas ja ta kohe jõuab kohale. Ja Anatoli Flotov vastab, et ta ongi M. maja

juures. Kohtus avaldas Oleg Ivanov, et rihmast oli juttu seetõttu, et juhul kui M. oleks kätte

saadud, siis ta oleks rihma saanud. Oleg Ivanov küll püüdis selle justkui naljaks pöörata, et M.

oleks saanud rihma justkui poeg isa käest, kuid kui vaadata, millisel moel eelnevalt A. T.

karistati, siis on ilmne, et Anatoli Flotovil, Andrei Pintšukil ja Oleg Ivanovil oli eelnev

kokkulepe, et isikud, keda otsiti, et neid isikuid kätte saades ka füüsiliselt karistatakse.

Telefonikõnes kell 23.38 Anatoli Flotov ju ka sõna-sõnalt avaldab Oleg Ivanovile peale A. T.

peksmist, et ta tahtis teda veel natuke pigistada, kuid politseinikud sõitsid kohale ja kuna tema

autot nähti, siis oli vaja auto ära peita. Enne politsei saabumist oli aga A. T. nii Anatoli

Flotovi kui ka Andrei Pintšuki poolt jõhkralt pekstud, seega taheti veel rohkem peksta. Kuid

samas kõnes räägib Oleg Ivanov taas ka nöörist ja vajadusest keegi välja tõmmata.

KarS § 22 lg 2 sätestab, et kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule

õigusvastasele teole. Seejuures ei ole oluline, mil viisil kallutamine toimub. Oluline on

kihutamise juures see, et kihutaja ja tulevase täideviija või täideviijate vahel peab tekkima

vastastikune vaimne kontakt. Kallutamine tähendab tahtluse tekitamist toime panna süütegu.

Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendid näitavad selgelt, et isikuid hüüdnimedega P. ja M.

otsiti taga ja eesmärgiks oli karistada neid teo eest, mida nad olid Anatoli Flotovi tuttavale

teinud. Kui A. T. kätte saadi, siis asuti teda koheselt peksma, seega oli olemas eelnev

kokkulepe vähemalt mingi füüsilise vägivalla kasutamiseks ja seda kinnitavad ka Oleg

Ivanovi enda ütlused, mida ta avaldas kohtus M. kättesaamisse puutuvalt. Kohus on

seisukohal, et Oleg Ivanov oli isiklikult huvitatud Kohtla-Järvele sõitmisest ja asjade

klaarimisest. Tema tahe väljendub kõige paremini tema enda poolt Anatoli Flotovile öeldus,

et ta soovib kohale minna olukorda klaarima. Samuti avaldus tema tahe nii enda aktiivses

otsimistegevuses kui ka teisi nö süüdlaste otsimisele õhutades. Kohtu arvates on Oleg Ivanovi

tegevus on kvalifitseeritav kihutamisena, sest juba Kohtla-Järvele mineku mõte oli Oleg

Ivanovi oma ja alates sellest hetkest läbib tema kõnesid soov isikud iga hinna eest kätte saada

ja karistada.

KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule

õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Juba eespool analüüsitud tõendite

põhjal on ilmne, et Oleg Ivanov lisaks kihutamisele osutas Anatoli Flotovile ja Andrei

Pintšukile nii vaimset kui ka füüsilist kaasabi. Oleg Ivanov aitas M. ja P. otsida ja oli

huvitatud sellest, et ka ise kohe kohale minna, kuid politsei ja kiirabi kohalekutsumise tõttu

muutus see võimatuks. Oleg Ivanov on telefonikõnedes avaldanud ilmset huvi selle vastu, et

ka ise kohal olla M. karistamise juures. Seega osutas Oleg Ivanov Anatoli Flotovile ja Andrei

Pintšukile mitmekülgset kaasabi nende poolt plaanitava teo toimepanemise hõlbustamiseks.

Samas peab kohus möönma, et kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et Oleg Ivanovil,

Anatoli Flotovil ja Andrei Pintšukil oleks olnud kokkulepe selles, et A. T. ehk isik

hüüdnimega P. tuleks ära tappa. Kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad otseselt sellele, et

Oleg Ivanov kihutas Anatoli Flotovit ja Andrei Pintšuki küll P. karistama ja see karistamine

võis hõlmata löömist ja peksmist, kuid kriminaalasjas pole tõendeid selle kohta, et Oleg

Ivanov pidi ette nägema, et peksmine võiks aset leida just kurikaga pea piirkonda korduvas

löömises. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks Oleg Ivanovi tegevus kvalifitseerida

KarS § 22 lg-te 2,3 - § 121 järgi.

Kohus ei tuvastanud Anatoli Flotovi, Andrei Pintšuki ja Oleg Ivanovi süüd välistavaid

asjaolusid.

Oleg Ivanovi süüdistus

KarS § 22 lg 2, 3 – KarS § 114 p 1, 4

järgi, Andrei Pintšuki

süüdistus

KarS § 114 p 1, 4

järgi, Nikita Savenkovi süüdistus

KarS § 114 p 1

järgi ja

Aleksei Bajevi süüdistus

KarS § 307 lg 1 järgi

Käesoleva kriminaalasja raames süüdistatakse Andrei Pintšuki ja Nikita Savenkovi piinaval

või julmal viisil tapmise toimepanemises. Oleg Ivanovi süüdistatakse piinaval või julmal viisil

tapmisele kihutamises ja sellele kaasaaitamises. Aleksei Bajevile on esitatud süüdistus

eespool viidatud isikute poolt toimepandud mõrvast mitteteatamises.

Tunnistaja M. K. ütluste kohaselt töötab ta Strongpartner OÜ-s, mis asub Tartus Teguri 45 ja

tegeleb autoremonditeenuse pakkumisega. Tunnistaja töötab tööde vastuvõtjana. M. K.

kinnitas, et Strongpartner OÜ-le kuulub Volkswagen Caddy nr XXX ja nimetatud sõidukit

laenas Oleg Ivanov 2009. a suve lõpus või sügise alguses. Oleg küsis tunnistajalt enda

kasutusse mingit autot ja lubas selle samal päeval tagasi viia. M. K. sõnul olid Olegiga olid

kaasas veel 4-5 inimest hallis sõiduautos Peugeot 607. Tunnistaja andis Volkswagen Caddy

võtmed Olegile. Caddy tagakuudis oli ehituspraht. Oleg tõi sama päeva õhtul tagasi auto

võtmed. Tunnistaja sõnul värviti Volkswagen Caddy ülevalt valgeks ja alt halliks 2009. a suve

alguses. Tunnistaja M. K. tundis äratundmiseks esitamisel ära Oleg Ivanovi Peugeot 607

omanikuna (kd. V tl. 74-77).

Sõiduki Volkswagen Caddy (reg nr XXX) kui asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et

tegemist oli pealt valget värvi ja alt hallika väikekaubikuga, mille kabiinis on 2 istekohta ja

nende taga kaubaruum. Kabiini ja kaubaruumi vahel on osaline vahesein. (kd V tl. 85-92).

hallikas.

Tunnistaja O. V. avaldas kohtus, et tal olid 2009. a enne R. G. tapmist Anatoli Flotoviga paar

kuud lähedased suhted. Tunnistaja oli teadlik Anatoli Flotovi enda kaudu ka asjaolust, et

viimane istus välismaal kinni. Tunnistaja tundis hästi R. G., kelle sõnade järgi teadis ka seda,

et R. oli kellelegi raha võlgu. Kohus avaldas tunnistaja kohtueelsel uurimisel antud ütlused

(kd V tl 148-149), kuid kohtus tunnistaja väitis, et ta ei saa kindlalt väita, et R. oli Tolikule

või kellelegi teisele võlgu. Küll aga kinnitas tunnistaja, et R. jutust sai ta aru, et võlg oli

Tolikule ja tagasimaksmise tähtaeg oli 1. september 2009. a. Samuti kinnitas tunnistaja, et

võlg oli R. narkootikumide eest, kuid R. keeldus maksmast. Tunnistaja selgitas kohtus, et R.

oli pigem Olegile võlgu kui Tolikule. O. V. ütluste kohaselt tundis Tolik ka peale 1.

septembrit 2009.a. R. vastu huvi ja R. palus Tolikule öelda, et ta sõidab kuskile välismaale, et

raha teenida. R. G. peksmisest sai tunnistaja teada R. sõbra naabri käest järgmisel päeval.

Tunnistaja kinnitas ka seda, et Tolik tundis peale R. peksmist selle kohta huvi, et kuidas R.

lood on. Äratundmiseks esitamisel tundis O. V. ära Oleg Ivanovi kui Anatoli Flotovi sõbra

(kd V tl. 153-156).

Tunnistaja S. B. ütluste kohaselt tegeles R. G. narkoga. Tunnistaja kinnitas kohtus, et R. oli

öelnud talle, et saab narkootikume nii Oleg Ivanovi kui ka Anatoli Flotovi käest. Tunnistada

sõnade kohaselt olid viimatinimetatud isikud nagu vanemad ja narkootikumide käitlemisel

suured tegelased. Väidab, et alates 2009.a augusti algusest töötas R. juba Olegi ja Toliku all.

Tunnistaja kinnitas seda, et R. oli Olegile ja Tolikule raha võlgu. R. sõnul oli võlg 50000

krooni või midagi sellist. Tunnistaja avaldas, et ta töötas XXX autoremonditöökojas ja

2009.a. käis ka temalt võlga nõudmas nii Tolik kui ka teisel korral Tolik koos Olegiga. Võlga

nõuti tema käest seetõttu, et tunnistaja oli saanud R. Toliku ja Olegi käest saadud amfetamiini

müügiks, kuid oli selle ise ära tarvitanud. Tunnistaja ütluste kohaselt nõuti võlga R. ja see oli

1000 – 1200 krooni. R. oli tunnistajale öelnud, et ta ei kavatse maksta. Tunnistaja andis ütlusi

ka selle kohta, kuidas temalt 2009. a augustis või septembris Tolik raha nõudis. Tolik oli

džiibiga ja tema järel tuli veel üks punane Opel, kus olid Oleg Ivanov ja Andrei Pintšuk.

Tunnistaja sõnul ütles Tolik talle, et tema teda peksma ei hakka, et need, kes peksavad on

need, kes tulid Opeliga. Sel korral tuli Oleg autost välja ja võttis Toliku käest kurika, mille

viimane oli džiibist välja võtnud ja Oleg hakkas sellega vehkima. Tunnistaja ütluste kohaselt

hüppas ta üle aia ja jooksis minema, kuid mõne aja pärast naases sündmuskohale. S. B. sõnul

ütles Oleg Ivanov talle, et S., hoia oma jalgu. Tunnistaja kirjeldas ka sündmust, mil Tolik ja

Oleg käisid töökojas R. juures ja tuletasid viimasele võlga meelde. Nad käisid Mitsubishi

maasturiga. Oleg ja Tolik ütlesid, et nende kannatus on katkemas ja et R. saab peksa. Peale

seda, kui Oleg ja Tolik läksid ära ütles R. tunnistajale, et ta ei maksa neile, arvas et saab selle

eest neilt küll karistada, kuid arvas, et ega nad teda ära ei tapa. Tunnistaja kinnitas kohtus, et

peale R. surma käis ta R. ema juures neid samu asju rääkimas. Äratundmiseks esitamisel

tundis S. B. ära Anatoli Flotovi kui isiku, kellelt R. sai narkootikume ning kes käis teda

töökojas koos Olegi ja veel ühe tundmatu noormehega otsimas 2009.a. augusti lõpus ning

nõudis 10 gr raha tagasimaksmist (kd V tl 174-176). Samuti tundis S. B. ära Oleg Ivanovi kui

isiku, kellelt sai narkootikume ja kes käis Tolikuga ja ühe tundmatu noormehega R. otsimas

ning nõudis võlga tagasi ( kd V tl 177-179). Selle tundmatu noormehena tundis B. ära Andrei

Pintšuki (kd V tl 180-182).

Kannatanu T. G. avaldas, et nägi viimati poega 27. septembril 2009.a. 29.septembril 2009.a

kell 13.00 helistas talle R. nimeline isik ja küsis poja kohta. Kannatanu oli vastanud, et ei tea

kus poeg on. Samal päeval umbes kella 16.00 ajal helistas talle A. M. ja teatas, et kiirabi viis

R. haiglasse. Samuti helistas kannatanule öösel kell kolm S. B., kes tahtis teada kuidas R. on.

Kannatanu sai poja surmast teada 30. septembri 2009.a õhtul kella kaheksa paiku. Sama päeva

õhtul kella üheksa ajal tuli korteri ukse taha S. ning rääkis, et teab kes R. tappis. Kannatanu

sõnul nimetas ta ka neid nimesid, kuid neid kannatanu enam ei mäleta. T. G. ütluste kohaselt

oli S. talle rääkinud, et ka temale pakuti raha selle eest, et ta R. välja annaks, kuid ta ei teinud

seda. Äratundmiseks esitamise protokoll kajastab, et kannatanu T. G. tundis ära S. B. kui

isiku, kes käis tema juures rääkimas 30.09.2009.a (kd VI tl 198-201).

Tunnistaja I. G. kinnitas kohtus, et R. käidi otsimas ning selgitati, et parem on kui R. ilmub

välja. Tunnistaja sõnul läks vend 29. septembril 2009.a. toast nii välja, et ta ei kuulnud seda.

Tunnistaja kinnitas, et vend ei pühendanud teda oma asjadesse ja selgitas ka seda, et vend ise

telefonikõnesid vastu ei võtnud, õde pidi teated edasi andma. I. G. ütles, et tema sai juhtunust

teada ema käest ja kui ta seejärel aknast välja vaatas, siis kiirabi enam ei olnud, oli vaid

politseiauto. Trepikojas märkas ta vereloiku.

Tunnistaja M. S. kinnitas kohtus, et Oleg Ivanov oli kriminaalhooldaja juures 29.

septembril 2009.a. alla tunni aja. Kriminaalhooldajaga kokkusaamine oli kokku lepitud kell

14.00. Tunnistaja sõnul sisenes Oleg Ivanoviga kohtumise ajal ruumi R. K., kes oli samuti

tunnistaja kriminaalhooldusalune ja kellega oli kokkulepitud samal päeval järgmine

kokkusaamise aeg, so kell 15.00. Tunnistaja sõnul oli R. K. vaja minna tööle, mistõttu lepiti

kokku uus kohtumine järgmiseks päevaks. Tunnistaja selgitas kohtus põhjalikult asjaolu, miks

tema poolt advokaat Sirje Mustale kohtueelsel uurimisel väljastatud õiendis on kajastatud

Oleg Ivanovi vastuvõtul viibimise aeg oluliselt erinevalt võrreldes kohtus räägituga.

Tunnistaja sõnul oli nii tema kui ka kõikide teiste Tartu Vangla kriminaalhooldusametnike

arvutites infosüsteemis kajastuv kellaaeg vale ja see ei vastanud reaalajale, kuid see asjaolu

selgus tema jaoks peale õiendi väljaandmist. Tunnistaja selgitas ka pikemalt oma kalender-

märkmiku põhjal seda, kuidas tehakse kriminaalhoolduse käigus sissekandeid ja milles

seisnes tema eksimus advokaat Sirje Mustale vastates.

Kohus uuris asitõendina nii Tartu kohtumaja videosalvestist kui ka vastavat protokolli (kd VII

tl 175-186), millelt on näha, 29. septembril 2009. a saabusid R. K. ja Oleg Ivanov Tartu

Vangla kriminaalhooldusosakonda kell 13.52. Samuti oli võimalik tuvastada, et R. K. lahkus

kohtumajast kell 14.06 ja kell 14.28 jooksis Oleg Ivanov mööda koridori kohtumaja välisukse

poole ning väljus kohtumajast.

Tunnistaja V. O., kelle hüüdnimeks on V., ütluste kohaselt nägi ta R. G. viimati 29. septembri

2009.a hommikul kui viimane lahkus tunnistaja juurest, kus oli ööbinud. Samal päeval sai

tunnistaja enda sõnul R. K. kokku kella 14 paiku Anne kanali juures. R. K. kiirustas

kriminaalhooldaja juurde ja ütles, et saavad kokku hiljem. Tunnistaja pakkus K. müüa

paadimootorit ja muruniidukit. Tunnistaja ütluste kohaselt oli R. G. raha vaja, sest midagi pani

teda muretsema ja ta kiirustas sellega. Tunnistaja sõnul liikus ta linnas ringi jalgrattaga. K.

ütles, et tal on kiire, kuid pärast tuleb ta koos paadimootori ostjaga, sest ta teab kellel neid

vaja on. Tunnistaja kinnitas kohtus, et ta suhtles nii R. G. kui ka R. K. telefoni teel. Telefoni

teel lepiti kokku, et tunnistaja läheb G. juurde kohale, siis viskab viimane talle võtmed ja

tunnistaja näitab ise asju keldris ostjatele ja R. K.. Selline kokkulepe oli telefoni teel umbes

20 minutit enne seda kui tunnistaja nägi trepikoja ees verist R. G. Tunnistaja kinnitas kohtus,

et esmalt oli kokkusaamine kokku lepitud kella kolmeks. Kuna tunnistaja aga selleks

kellaajaks ei jõudnud, siis helistas ta R. K., et jääb hiljaks. Tunnistaja sõnul hakkas R. K. aga

uuesti helistama ja ütles tunnistajale, et viimane helistaks R. G., et ta on juba kohal. R. K. oli

öelnud V. O., et las G. vaatab aknast välja, et siis ta näeb, kes on, ja karta ei ole vaja. Seejärel

helistas tunnistaja R. G. ja ütles, et R. K. on juba all. Vastavalt jälitusprotokollis kajastatud

kõnedele (kd VII tl 231) sai tunnistaja poolt ütlustes kajastatud kõne aset leida kell 14.58, sest

rohkem pole kõneeristuse järgi tunnistaja R. G. helistanud. Tunnistaja sõnul jõudis ta R. G.

maja juurde mitte rohkem kui 5 minutit peale viimast kõnet. Tunnistaja rääkis kohtus, et kui ta

maja juurde jõudis, siis nägi ta keldri ust avanemas seejärel sai aru, et keldrist väljus R. G.,

kes oli üleni verine. R. G. hakkas avama trepikoja ust ja sisenema treppikotta, kuid kui uks

hakkas sulguma, siis kukkus ta tagasi ja seejärel selili maha. Tunnistaja sõnul püüdis ta R. G.

uksega tagasi hoida või toetada kui viimane kukkuma hakkas. Tunnistaja ütluste kohaselt oli

R. G. pea väga katki, veri purskas välja, samuti olid tema käed katki. Tunnistaja nägi, et maja

juurest hakkas ära sõitma sõiduauto VW Caddy või Citroen Berlingo. Tunnistaja väitis kohtus,

et kiirabi oodates helistas talle R. K. ja ütles, et täna jumalat, et sa seal kõrval ei leba.

Tunnistaja V. O. sõnul oli R. G. võlg narko eest, temale teadaolevalt 4000 krooni, milline

summa aga kasvas ja sellest tehti 50 000. Tunnistaja kinnitas kohtus, et ta teadis võlast teiste

inimeste kaudu. Tunnistaja avaldas ka seda, et ta käis koos sündmuskohale tulnud

politseinikuga keldris, kuid teda lasti vaid natuke keldrisse sisse, seejärel keelati edasi minna.

Tunnistaja rääkis kohtus ka seda, et ta on kirjeldatud sündmusest varasemal ajal käinud samas

keldris uksele hingesid paigaldamas ja sel korral vigastas ta oma sõrme. Kuna tal oli salvrätik

sel korral kaasas, siis pühkis ta sellega sõrme ja salvräti viskas sinna samasse keldrisse.

Tunnistaja R. K. ütluste kohaselt sai ta 29. septembril 2009. a Oleg Ivanoviga kokku

hommikul kui andis Oleg Ivanovile narkootikumide eest raha. Kokkusaamisel ütles tunnistaja

Oleg Ivanovile, et pakutakse muruniidukit ja paadimootorit. Pakkujaks oli V. O., kuid asjad

olid tunnistaja teada V. O. ja R. G. kahe peale ja seda ütles tunnistaja ka Oleg Ivanovile.

Tunnistaja ütluste kohaselt ütles Oleg Ivanov, et esmalt on vaja kriminaalhooldusesse minna

ja kuna neil oli kriminaalhooldajaks sama isik ning vastuvõtuajad järjest, siis mindi sinna

koos. Teel kriminaalhooldusesse sõideti Eedeni juurde ning sinna tulid ka Andrei Pintšuk ja

Aleksei Bajev, keda tunnistaja eeluurimisel nimetas Sergeiks. Bajev ja Pintšuk ootasid Oleg

Ivanovi auto juures sel ajal kui tunnistaja ise ja Oleg Ivanov kriminaalhooldaja juures käisid.

Tunnistaja kinnitas, et muutis kriminaalhooldaja juures kohtumise järgmiseks päevaks. Peale

seda väljus tunnistaja kriminaalhooldaja juurest ja Oleg Ivanov jäi sinna. Tunnistaja sõnul

helistas talle, peale seda kui Oleg Ivanov kriminaalhooldaja juurest välja tuli, V. O., kes ütles,

et on vaja minna asju ostma. Jälitusprotokollis kajastatud kõnede (kd VII tl 231) kohaselt võis

nimetatud kõne aset leida kell 14.33. Tunnistaja ütluste kohaselt ütles ta seda ka kohe Oleg

Ivanovile, kes ütles seepeale, et esmalt on vaja minna auto järele. R. K. ütluste kohaselt istuti

Oleg Ivanovi kriminaalhooldusosakonnas lahkumise järgselt kohe viimase auto peale,

kusjuures tema istus Oleg Ivanovi kui juhi kõrvale, tagumisel istmel istus Andrei Pintšuk ja

tundmatu noormees. Sõideti Emexi juurde, kus oli autoremondi töökoda ja seal andis Oleg

Ivanov tunnistaja sõnul talle valge kaubiku võtme, selleks et asjad ära tuua. R. K. ütluste

kohaselt läks ta rooli ja nägi ka seda, et Oleg Ivanov andis Andrei Pintšukile 6-7 tuhat krooni

ostetavate asjade jaoks. R. K. avaldas kohtus, et tema sõitis koos Andrei Pintšuki ja Aleksei

Bajeviga V. O. poolt öeldud maja juurde. Seejärel helistas tunnistaja enda sõnul V. O. ja

Aleksei Bajev ning Andrei Pintšuk palusid enne maja kurvil peatuda ja läksid maha.

Tunnistaja rääkis kohtus ka sellest, et Andrei Pintšuk võttis tema telefoni ja rääkis sellega

Oleg Ivanoviga 3-4 minutit. R. K. sõitis maja juurde ja ootas seal V. O., kuid viimane helistas

ja ütles, et hilineb. Jälitusprotokollis kajastatud kõnede (kd VII tl 231) kohaselt sai see

toimuda tõenäoliselt kell 14.56. Tunnistaja kirjeldas edasi, et tuli autost välja ja kuulis

vilistamist ning nägi, et R. G. tuli alla. R. G. küsis, et kas autos on ruumi ja ütles, et tunnistaja

prahi ära koristaks ja läks ise keldrisse. Seepeale ronis tunnistaja autosse, et prahti koristada.

Tunnistaja kinnitas, et tema ei näinud, kes veel keldrisse läksid, kuid nägi kui keldrist väljusid

Andrei Pintšuk ja Aleksei Bajev. Tunnistaja ütluste kohaselt ta küsis asjade kohta, kuid Andrei

Pintšuk käskis tal autosse istuda ja läks ise rooli taha. Autosse tuli ka Aleksei Bajev. R. K.

avaldas, et tema sai V. O. käest teada, et R. G. läbi peksti, et tal on pea lõhki ning ta on üleni

verega koos. Jälitusprotokollis kajastatud kõnede (kd VII tl 231) kohaselt said R. K. ja V. O.

sel teemal rääkida mitte varem kui kell 15.06. R. K. sõnul sõideti bensiinijaama, ta ütles seal

Oleg Ivanovile, et tahab minna oma asju ajama ja läks teiselt poolt ootama kiirabi, et teada

saada, kas asi on nii tõsine. Sel ajal läks temast mööda G. V.. Tunnistaja rääkis ka sellest, et

Oleg Ivanov oli talle enne kirjeldatud sündmust avaldanud, et R. G. on talle võlgu ja ta tahab

ta läbi peksta. Ivanov oli tunnistajale öelnud ka seda, et viimane peab valima, kelle poolt ta

on, kas Oleg Ivanovi või R. G.. Tunnistaja rääkis ka seda, et ta oli lubanud Ivanovile, et püüab

R. G. rääkida ja neid lepitada. R. K. ütlused on kohtueelsel uurimisel seostatud ka olustikuga

(kd VII tl 72-83). Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis R. K. Aleksei Bajevis

ära isiku, keda sõidutas 29. septembril 2009.a Tartus XXX (kd VII tl 68-71).

Tunnistaja G. V. kinnitas kohtus, et ta nägi 29. septembril 2009.a R. K. ja rääkis viimasega.

Tunnistaja sõnul oli R. K. jalgrattaga ja oli kuidagi närviline.

Süüdistatav Andrei Pintšuk avaldas kohtus, et tal tekkis süüdistust nähes kaitserefleks ja

seetõttu ütles kohtueelsel uurimisel, et ei tea sündmusest midagi. Kohtus rääkis Andrei

Pintšuk, et Oleg Ivanov viis ta koos Nikita Savenkoviga tankla juurde ja sealt läksid nad jala

Jaama tn maja juurde. Süüdistatava ütluste kohaselt palus R. K. teda oma kohalolekuga toeks

olla, sest viimasel oli plaan R. G. võla katteks asjad ära võtta. Andrei Pintšuki ütluste kohaselt

tuligi trepikojast välja inimene, kes teretas R. K. ja käskis viimasel auto lähemale ajada. R. G.

hakkas keldri ust avama ja läks koos Aleksei Bajeviga keldrisse. Süüdistatav rääkis ka sellest,

et R. K. rääkis telefoni teel veel V. O. ja küsis, millal viimane tuleb. Andrei Pintšuki ütluste

kohaselt läksid seejärel umbes 30 sekundit hiljem R. K., tema ise ja Nikita Savenkov

keldrisse. Keldris R. K. ja R. G. vestlesid kõrgendatud toonil ja R. K. hakkas taskust võetud

sõrmikuid kätte panema. Nikita Savenkov tahtis keldriboksi minna, kuid R. G. ründas teda ja

lõi mitu korda Nikita Savenkovi pea piirkonda, kes vastas mitme löögiga. Süüdistatav

avaldas, et tema seisis ja suitsetas läbikäigu juures. Seejärel tormas keldrist välja Aleksei

Bajev. R. K. haaras maast torujupi ja lõi mitu korda üle Nikita Savenkovi R. G.. Andrei

Pintšuk avaldas, et tema vahele ei läinud, et Nikita Savenkov rabeles ise R. G. haardest välja

ja koos lahkuti keldrist, kuid jäädi trepikoja sissepääsu juures ootele ja kohendati riideid.

Andrei Pintšuk rõhutas kohtus korduvalt, et tema oli sündmustest šokis. Süüdistatava sõnul

tuli R. K. 30-40 sekundit hiljem, läks auto juurde. Süüdistatav koos Nikita Savenkoviga

ronisid kauba jaoks mõeldud kaubiku tagaossa. Süüdistatav kinnitas ka seda, et teel tanklasse

R. K. helistas V. ja rääkis, et tänagu jumalat, et viimast maja juures polnud. Tanklas avas R.

K. kaubiku tagumised uksed ja süüdistatav koos Nikita Savenkoviga ronisid sealt välja.

Süüdistatav Nikita Savenkovi ütluste kohaselt palus R. K., kellel oli eelnevalt kokkusaamine

kellegagi, et Oleg Ivanov viiks ta sinna kohtumisele. Samuti oli süüdistatava sõnul juttu

sellest, et mõlemal on vaja minna kriminaalhooldusesse. Autoteeninduses andis Oleg Ivanov

kaubiku võtmed R. K.. Andrei Pintšuk palus Oleg Ivanovi, et viimane viiks ta tankla juurde.

Oleg Ivanov viis nad autoga umbes 250 – 300 m kaugusele R. G. majast. Nikita Savenkovi

ütluste kohaselt läks ta koos R. K., Andrei Pintšuki ja Aleksei Bajeviga keldrisse. Keldris

ründas teda R. G., mille peale süüdistatav lõi ise R. G. 5-6 korda rusikaga näkku. Süüdistatava

sõnul lõi tema selja tagant R. K. R. G. raudtoruga, kuid konkreetset löömist ta ei näinud, kuid

üks R. K. löökidest tuli süüdistatava käe pihta. Nikita Savenkovi sõnade kohaselt tõmbas ta

end peale Aleksei Bajevi lahkumist R. G. haardest lahti ja läks koos Andrei Pintšukiga

keldrist välja. Alates R. G. poolt Nikita Savenkovi ründamisest kuni tema poolt keldrist

lahkumiseni kestis sündmus süüdistatava sõnul 30-40 sekundit. Nikita Savenkov rääkis ka

sellest, et umbes minuti kohendas ta trepikoja juures oma riideid ja samas avaldas kohtus, et

sündmus oli tema jaoks väga ohtlik. Nikita Savenkovi ütluste kohaselt sõitsid nemad Andrei

Pintšukiga tanklasse taga, so kaubiku kauba jaoks mõeldud osas. Hiljem läks süüdistatav koos

Oleg Ivanoviga sinna teenindusse, kust VW Caddy võeti.

Süüdistatav Aleksei Bajev avaldas kohtus, et Jaama tänavale läks tema autoga koos R. K. ning

Nikita Savenkov ja Andrei Pintšuk tulid järele. Süüdistatav rääkis ka sellest, et R. G. ütles R.

K., et viimane auto korda teeks. Süüdistatava ütluste kohaselt läks esmalt koos R. G. alla

keldrisse tema ja seejärel tulid Andrei Pintšuk, Nikita Savenkov ja R. K.. Kohtus antud ütluste

kohaselt ei näinud tema keldris mitte ühtegi lööki. Uurija käest sai teada, et R. G. suri ära.

Süüdistatava sõnul ta eeldas, et R. G. peksti ja seda eeldas ta R. K. ütlemise järgi V., et palugu

viimane jumalat, et teda seal polnud. Samas kinnitas, et ta ei näinud mingit peksmist pealt ega

teadnud, msi keldris juhtus. Teenindusse sõitis laenatud autoga tema ja sinna tuli talle järele

Oleg Ivanov, kes oli koos Nikita Savenkoviga. Äratundmiseks esitamise protokoll kajastab, et

R. K. tundis Aleksei Bajev ära sarnase isiku, kellega ta sõitis 29.09.2009.a. Tartus 9-kordse

maja juurde (kd XIV tl 114-117). Aleksei Bajev tundis ära ka Oleg Ivanovi (kd XIV tl 122-

125), Nikita Savenkovi (kd XIV tl 126-129) ja Andrei Pintšuki (kd XIV tl 130-133).

Kohtueelsel uurimisel on teostatud ka Aleksei Bajevi ütluste ja olustiku seostamine ja

vormistatud vastav protokoll (kd XIV tl 134-143), kuid kohtus muutis Aleksei Bajev oma

ütlusi.

Süüdistatav Oleg Ivanovi avaldas kohtus vaid seda, et tema tahtis muruniidukit ja

paadimootorit osta. Süüdistatava sõnul pidi R. K. ostetud asjad tooma kella kolmeks

tanklasse. Oleg Ivanovi ütluste kohaselt oli R. K. tanklasse jõudes häiritud olekuga, kuid

keegi tanklas olles keldris toimunust ei rääkinud. Nikita Savenkovile ostis ta riided seetõttu, et

tal oli temast kahju ja ta pidas õigeks vanglast väljasaanud isikut aidata. Oleg Ivanov sõnul

polnud tal mingit kokkulepet R. G. peksmise osas, temal oli vaid soov osta pakutud esemeid.

Jälitusprotokollis on kajastatud, et 1. oktoobril 2009.a. sõitis Nikita Savenkov koos Oleg

Ivanoviga viimase sõiduautos Peugeot 607, reg nr XXX, juhi kõrval ja käidi Tallinnas

kaupluses Humana ning Magistrali keskuses, kus Nikita Savenkov ostis Sabo kingapoest

endale kingad, mis maksid 790 krooni ja mille eest maksis Oleg Ivanov. Lisaks kingadele oli

Savenkovil käes veel ka sinine jope. Jälitustoimingu käigus tuvastati, et kell 15.45 pani Nikita

Savenkov ostetud kingad jalga ning viskas arvuti koti prügikasti. Nimetatud koti võtsid

politseitöötajad prügikonteinerist välja

Tunnistaja G. P. ütluste kohaselt sai politsei 29.septembril 2009.a kell 15.19 väljakutse XXX,

selle kohta, et seal on läbipekstud inimene. Tunnistaja avaldas, et kui nad kohale jõudsid, siis

oli kiirabi juba kohal ja isik oli juba kiirabiautos. Tunnistaja sõnade kohaselt oli trepikoja ukse

ees suur vereloik, trepikoja välisuks ja koodilukk ning link olid verised. Trepikoja juures oli

V. O., kes ütles, et tema kutsus politsei. V. O. ütles tunnistajale, et peksa saanud mees oli R.

G.. Tunnistaja kirjeldas ka seda, et keldris oli samuti verd ja seal oli ka oli muruniiduk ning

paadimootor.

Asitõendi vaatlusprotokollist, so Lõuna-Eesti Häirekeskuse kõnest (kd VI tl 170-173) nähtub,

et V. O. kõne häirekeskusse saabus 29. septembril 2009.a. kell 15.08, selle kohta, et XXX ees

on verine mees, teda peksti ning peast tuleb verd.

Tunnistajad T. P. ja J. P. kinnitasid kohtus, et nad käisid 29. septembril 2009.a Tartus XXX

sündmuskohal ja kirjeldasid kohtus tegevusi, milliseid tehti seoses R. G. abistamisega.

Tunnistajate sõnul oli sündmuskohal palju verd.

Tunnistaja A. Š. ütluste kohaselt sõitis tema 29. septembril 2009.a. kella kolme- nelja vahel

XXX majast mööda, kus umbes 30-aastane mees ta peatas ja samal ajal kutsus telefoni teel

kiirabi. See mees küsis tunnistajalt autoapteeki. Trepikoja ees lamas mees, kellel oli pea lõhki

ja oli palju verd. Tunnistaja aitas panna verise mehe kanderaamile kui kiirabi tuli.

Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis A. Š. ära V. O. isikuna, kes küsis

autoapteeki (kd VI tl 215-218).

Tartu Ülikooli Kliinikum teavitas uurimisasutust surmajuhtumist (kd VI tl 23-24), mille

kohaselt suri R. G. 30. septembril 2009.a. kell 19.30.

Surnu ekspertiisiakt nr 312 (kd VI tl 27-37) kohaselt oli R. G. surma põhjuseks pea kinnine

tömp trauma peaajupõrutuse, kõvakelme- ja ämblikvõrkkestaaluse verevalumite ning koljulae

ja põhimiku luude murdudega. Ning lisaks veel hulgaliselt kehavigastusi, kusjuures osa

vigastusi võivad olla saadud löökidest eksperdile esitatud torudega. Ekspert ei saanud

välistada, et osa vigastusi -nahamarrastused parema käe sõrmel ja vasakus peopesas- võivad

olla saadud enesekaitse käigus. R. G. ei ole tuvastatud narkootiliste või psühhotroopsete

ainete tarvitamise tunnuseid. Ekspertiisi aktist nähtub, et R. G. veres oli haiglasse saabudes

etanooli sisaldus väiksem kui 0,10 promilli.

Surnu täiendekspertiisiakt nr 3 (kd VI tl 40-44) kajastab eksperdi arvamust selle kohta, et

suure tõenäosusega on lagipeas ja kiiru piirkonnas asetsevad haavad tekitatud löökidest ja

mitte kukkumisest.

Laiba vaatlusprotokoll (kd VI tl 45-55) kajastab, et R. G. oli näha üle terve keha hulgaliselt

erinevaid vorpe, hematoome ja marrastusi.

Asitõendi vaatlusprotokolli (kd VI tl 64-67) kohaselt olid R. G. seljas olnud riided-triiksärk,

põlvpüksid ja bokserid verised.

Kohtus uuritud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt (kd VI tl 1-15) fikseeriti 29.

septembril 2009.a kell 16.00 Tartus XXX keldris ja trepikoja ees verekahtlanne määrdumine.

Sündmuskohalt võeti kaasa 2 raudtoru, mõlemad verekahtlase määrdumusega, salvrätik,

paadimootor, muruniiduk, suitsukonid, kilekott MAXIMA, botas. Vaatlusprotokollile lisatud

fototabelitel on konkreetselt fikseeritud, kus verekahtlase määrdumise jäljed olid ja kus

asetsesid esemed, millised asitõenditena kaasa võeti.

Ekspertiisiaktis nr GE-1191-09/3983 (kd VI tl 73-84) kajastub eksperdiarvamus, et

keldriruumist leitud sigaretikonil on Andrei Pintsuki DNA, raudtorul nr 2 Nikita Savenkovi

DNA ja kilekotilt ei saa välistada R. G. pärinevat DNA-d.

Ekspertiisiakt nr SS-0468-09/3969 (kd VI tl 88-91) kajastab, et sündmuskohalt kaasa võetud

MAXIMA kilekotilt leiti Nikita Savenkovi peopesajälje fragment.

Ekspertiisiakt nr GE-1192-09/3987 (kd VI tl 94-114) kohaselt tuvastas ekspert, et

spordijalatsil, pükstel, T-särgil ei saa välistada R. G. DNA-d.

Ekspertiisiakt nr GE-0126-10/0083 (kd VI tl 118-122) kohaselt ei ole keldrist võetud

proovidelt saadud materjal usaldusväärselt seostatav Aleksei Bajevi DNA profiiliga.

Ekspertiisiakt nr GE-0605-10/1735 (kd VI tl 134-138) on arvestatud tõepära mis on

kajastatud ekspertiisiaktides nr GE-1191-09/3983 ja GE-1192-09/3987, ja ekspet on jõudnud

järeldusele, et oluliselt suurem on tõepära, et kilekotilt saadud proovi puhul on tegemist R. G.

verega.

Ekspertiisiaktis nr TR-003-10/267 (kd VI tl 141-145) on ekspert asunud seisukohale, et

pakendis nr 1 ja pakendis nr 2 olevad torujupid võisid varem moodustada ühtse terviku.

Tehnilise uuringu protokoll (kd VI tl 20-22) kajastab, et nr 1 raudtoru pikkus on 495 mm ja

kaal 1049,44 ning nr 2 raudtoru pikkus 531 mm ning kaal 1186,85.

Asitõendi, so AS Alvista tankla videosalvestise vaatlusprotokoll (kd VII tl 188-197) kajastab,

et valge kaubik saabub tanklasse kell 15.04.25 ning sellest väljub juhi kohalt üks isik ja hiljem

avab kaubiku kaubaruumi ukse ja sealt väljuvad kaks isikut.

Jälitusprotokollist (kd VII tl 198-224), mis kajastab Oleg Ivanovi sõiduauto Peugeot 607 reg

nr XXX varjatud jälgimist, nähtub, et 29.septembril 2009.a kell 14.52 on Oleg Ivanov oma

autoga AS Alvistra tankla juures, seejärel kella 14.58-st kuni kella 15.12-ni viibib Oleg

Ivanov oma autoga Alvistra tankla läheduses, kusjuures Oleg Ivanov teeb tiiru Jaama –

Nõlvaku- Kalda tee-Kaunase pst- Jaama (vt kd VII, tl 211).

Kohus uuris ka mitmeid muid asitõendeid ja nende vaatlusprotokolle, muuhulgas Zen SIM-

kaart nr XXX (kd XIII tl 148-153); Nokia 1600, Diil SIM-kaart nr XXX (kd XIII tl 155-160);

Aleksei Bajevi Nokia 6030 (XIV köide tl. 100-105) ja Oleg Ivanovi erinevad mobiiltelefonid

(kd XII).

Esmalt avaldab kohus oma seisukoha tunnistajate usaldusväärsuse küsimuses. Kohtul ei ole

mingeid kahtlusi kannatanu T. G. ja tunnistajate M. K., I. G., M. S., V. O., T. P., J. P., A. Š.,

G. P. ja G. V. ütluste usaldusväärsuses. Nende ütlused on olnud olulistes asjaoludes

ühetaolised nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus ning on kooskõlas teiste asjas kogutud ja

uuritud tõenditega. Teatud vastuolude suhtes on tunnistajad suutnud kohtus loogiliselt

põhjendada ütluste erinevust. Tunnistaja O. V. on oma ütlusi teataval määral muutnud,

täpsemalt osas, mis puudutavad Anatoli Flotovit ja tema seotust narkootikumidega. Nende

ütluste osas tunnistaja avaldas, et need on antud uurija soovitusel just sellistena. Samas

kinnitas O. V. mõrva puudutavate asjaolude osas oma kohtueelsel uurimisel antud ütluste

tõesust. Eeltoodust püstitub kohtu ees küsimus, et kas O. V. ütlused on usaldusväärsed või

mitte. Kohus on seisukohal, et O. V. ütlused on R. G. mõrva puudutavates asjaoludes

kooskõlas ka teiste kriminaalasjas kohutud tõenditega ja seetõttu usaldusväärsed ning kohus

saab neid kasutada tõendina. Tunnistaja S. B. ütlused on kohtu arvates samuti usaldusväärsed.

Need on mõrva puudutavas osas kooskõlas muude kogutud tõenditega, muuhulgas ka

kannatanu T. G. ütlustega. R. K. ütlused on küll olnud ühetaolised nii kohtueelsel uurimisel

kui ka kohtus, kuid nendes on oluline vastuolu nii süüdistatavate ütlustega kui ka muude

tõenditega. Olulisim vastuolu avaldub selles, et R. K. räägib seoses R. G. peksmisega sellest,

et peale tema käis Tartus XXX maja juures kaks inimest, so Andrei Pintšuk ja Aleksei Bajev.

R. K. pole ei kohtueelsel uurimisel ega ka kohtus rääkinud mitte sõnagi Nikita Savenkovist.

Samas on muude asjas kogutud tõenditega tõendatud, et ka tema oli sündmuskohal. Kohus,

uurinud põhjalikult kõiki mõrva puudutavaid tõendeid, on seisukohal, et ainuüksi eelpool

väljatoodud vastuolu ei muuda R. K. ütlusi 29. septembri 2009.a. sündmuste käigu kohta

ebausaldusväärseteks, sest kui kõrvutada tema ütlusi teiste tunnistajate ütlustega, samuti

kõneeristuses kajastuva informatsiooniga, siis on R. K. ütlused muude asjaolude osas muude

kogutud tõenditega kooskõlas.

Süüdistatavad Andrei Pintšuk, Nikita Savenkov ja Aleksei Bajev on oluliselt muutnud oma

ütlusi võrreldes sellega, mida nad rääkisid kohtueelsel uurimisel. Andrei Pintšuk väidab, et

kohtueelsel uurimisel oli tal kaitserefleks ja seetõttu rääkis ta, et ei tea sündmusest midagi.

Kohtus andis Andrei Pintšuk üksikasjalikke ütlusi. Nikita Savenkov väidab samuti, et

kohtueelsel uurimisel ei rääkinud ta tõtt, sest süüdistus oli raske ja ta soovis süü teise inimese,

so oma sõbra Andrei Pintšuki peale ajada. Samuti väidab Nikita Savenkov, et uurimisorganite

töötajad on teda mõjutanud kohtueelsel uurimisel. Samas ei ole Nikita Savenkov mitte

kellelegi, kaasa arvatud oma kaitsjale, kuni kohtuliku ristküsitluseni avaldanud, et teda on

mõjutatud valeütlusi andma. Ka süüdistatav Aleksei Bajev väitis kohtus, et ta mõtles

kohtueelsel uurimisel ütlusi andes kõik välja, et Andrei Pintšuki laimata. Ka tema pole enne

kohtulikku ristküsitlust kellelegi avaldanud, et teda mõjutati eeluurimisel uurijate poolt andma

ütlusi Andrei Pintšuki, Nikita Savenkovi ja Oleg Ivanovi vastu.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-3-07 on asutud järgmisele seisukohale:

„Kui on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja

kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule

arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud

tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui aga isik suudab kohtule usutavalt ja

arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab

usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused (vt ka

RKKKo nr 3-1-1-113-06 ja nr 3-1-1-1-07). Kohus on käesolevat süüdistust puutuvalt

seisukohal, et süüdistatavad Andrei Pintšuki, Nikita Savenkovi ja Aleksei Bajevi ütlused ei

ole usaldusväärsed. Süüdistatavate poolt kohtus välja toodud asjaolud selle kohta, miks nad

on oluliselt oma kohtueelsel uurimisel antud ütlusi muutnud, ei ole kohtu jaoks usutavad.

Tegemist on ilmselgelt vaid ennastõigustava iseloomuga ütlustega, et välistada nii enda kui ka

kaassüüdistatavate süüdimõistmine.

Oleg Ivanov eitab oma osalust peksmises, sellele kaasaaitamises ja sellele kihutamises. Oleg

Ivanov küll tunnistas, et aitas võtta kaubiku ostetavate asjade äratoomiseks ja ta ka viis XXX

maja lähedale Andrei Pintšuki ja Nikita Savenkovi ning hiljem ootas neid tanklas, kuid see

toimus vaid eesmärgil, et nad aitaksid R. K. ja Aleksei Bajevil tuua ära ostetavad esemed.

Oleg Ivanovi ütlused on kooskõlas ka R. K. ütlusega. Seega saab kohus asuda seisukohale, et

ulatuses, millises Oleg Ivanov kohtus ütlusi andis, puudub kohtul alus kahelda nende

usaldusväärsuses.

Süüdistatavate Andrei Pintšuki, Nikita Savenkovi ja Aleksei Bajevi ütluste põhjal ei ole

võimalik tuvastada konkreetseid asjaolusid selle kohta, kuidas ja kelle poolt toimus Tartus

XXX keldris 29. septembril 2009.a. R. G. peksmine. Eeltoodud põhjustel peab kohus kogu

sündmuse osas seisukoha võtmiseks analüüsima koostoimes teisi asjas kogutud tõendeid ja

lähtuma muuhulgas järgmisest.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-10-11 ja ka varasemas praktikas on asutud

seisukohale, et puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite

alusel, ning et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe

tõeväärtuse osas, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid

kajastavad (vt RKKKo 3-1-1-15-10, p 8 ja 3-1-1-8-10, p-d 9-10). Kaudsete tõendite

kasutamine tõendamisel eeldab aga seda, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, kuidas kaudsete

tõendite abil tuvastatu võimaldab kogumis teha järeldusi tõendamiseseme mingi asjaolu

suhtes (vt RKKKo 3-1-1-29-09, p 8).

Tunnistaja M. K. ütlustega on tõendatud, et sõiduauto Volkswagen Caddy nr XXX, millega

mindi kuriteopaigale ja millega sealt ka lahkuti, küsis rendile üheks päevaks Oleg Ivanov, kes

oli autoremonditöökojas koos veel umbes 4 inimesega. Tunnistaja ütlusega on tõendatud

samuti asjaolu, et sõiduki Volkswagen Caddy nr XXX tagaosas oli ehituspraht, millest rääkis

oma ütlustes ka tunnistaja R. K. Tunnistaja M. K. kinnitas ka seda, et renditud auto tõi tagasi

Oleg Ivanov umbes kolm tundi hiljem pärast seda kui ta selle võttis. Seega kinnitavad

tunnistaja M. K. poolt antud ütlused tunnistaja R. K. ja süüdistatava Oleg Ivanovi väiteid

sõiduki kasutamise asjaolude kohta.

O. V. ütlustest nähtub, et R. G. oli narkootikumide eest võlgu ja tunnistaja sõnul võis see võlg

olla Oleg Ivanovile. Tunnistaja kinnitas ka asjaolu, et Anatoli Flotov tundis R. G. vastu

pidevalt huvi. Nimetatud ütlused narkootikumide eest oleva võla osas on kooskõlas ka R. K.,

S. B. ja V. O. samasisuliste ütlustega.

Tunnistaja S. B. ütlustest tulenevalt tegeles R. G. narkootikumide müümisega, mida ta 2009.a.

augustist sai kas täielikult või muuhulgas ka Oleg Ivanovilt ja Anatoli Flotovilt. S. B. ütlustest

nähtub, et R. G. otsis peale Anatoli Flotovi ka Oleg Ivanov ja viimane käis ka isiklikult R. G.

hoiatamas, kusjuures selle sündmuse juures oli ka Andrei Pintšuk.

Eeltoodud ütlused kinnitavad seda, et motiiv R. G. arveid klaarida oli nii Oleg Ivanovil kui ka

temaga seotud isikutel, seega Anatoli Flotovil ja Andrei Pintšukil. Kohus on veendumusel, et

R. K., kes oma eluviiside ja käitumise poolest pole ilmselgelt laitmatu minevikuga inimene,

puudus käesoleval juhul igasugune motiiv R. G. peksmiseks, samuti pole kuidagi eluliselt

usutav, et kolm täisjõus meest vaatasid lihtsalt pealt, kuidas ägeda loomuga R. K. R. G.

kinnastatud käte ja kahe raudtoruga peksab.

Tunnistaja M. S. ütlustega leidis tõendamist, et 29.septembril 2009.a olid nii Oleg Ivanov kui

ka R. K. koos Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnas, kusjuures Oleg Ivanov lahkus sealt

peale R. K.. Tartu kohtumaja videosalvestiselt ja vastavalt asitõendi protokolliga on

tõendatud, et Oleg Ivanov lahkus kriminaalhooldusosakonnast kell 14. 28 ja koheselt lahkuti

Tartu Kohtumaja parklast koos parklas oodanud isikutega Oleg Ivanovi sõiduautoga Peugeot

607. Samasisulisi ütlusi on kohtus andnud ka tunnistaja R. K.

Vastavalt jälitusprotokollis kajastatud kõnedele (kd VII tl 231) sai tunnistaja V. O. viimane

kõne R. G. aset leida 29. septembril 2009.a. kell 14.58 ja sama tunnistaja sõnul jõudis ta R.

G. maja juurde mitte rohkem kui 5 minutit peale viimast kõnet, seega siis umbes 14.03. V. O.

ütlused on kooskõlas R. K. ütlustega, kes kinnitas, et jõudis R. G. maja juurde enne O. Samuti

nähtub AS Alvista tankla videosalvestiselt, et valge kaubik saabub tanklasse kell 15.04.25.

Seega saab eelpool kajastatud ja analüüsitud tõendite koostoimes lugeda tõendatuks, et R. G.

peksmine võis aset leida 29. septembril 2009.a. ajavahemikus kella 14.58-st kuni 15.03-ni.

Tunnistaja V. O. oli viimane inimene, kes R. G. telefoni teel rääkis ja esimene inimene, kes

nägi R. G. peale tema läbipeksmist.

Tunnistaja R. K. on kinnitanud, et tema ei näinud, kes keldrisse läksid, kuid nägi seda, et

keldrist väljusid kindlasti Aleksei Bajev ja Andrei Pintšuk. AS Alvista tankla videosalvestiselt

on näha, et autost väljab vähemalt kolm isikut. Üks isikutest oli R. K. ja tema sõnul olid autos

veel Aleksei Bajev ja Andrei Pintšuk. Ekspertiisiaktis nr GE-1191-09/3983 kajastatud

eksperdiarvamuse kohaselt on keldriruumist leitud sigaretikonil Andrei Pintšuki DNA,

raudtorul nr 2 Nikita Savenkovi DNA ja kilekotilt ei saa välistada R. G. pärinevat DNA-d.

Keldrist leitud MAXIMA kilekotil oli ekspertiisiakti nr SS-0468-09/3969 kohaselt Nikita

Savenkovi peopesajälje fragment. Peopesajälg või fragment saab kilekotile jääda vaid sellest

kui isik on kilekotti oma peos või selle osas hoidnud. Eeltoodust saab järeldada, et Nikita

Savenkov pidi hoidma oma peopesas kilekotti mingite esemetega. Kuivõrd kohus ei pea

süüdistatavate ütlusi usaldusväärseteks, siis puuduvad tõendid selle kohta, et keldris oleks

käinud keegi muu peale kolme isiku – need on Andrei Pintšuk, Nikita Savenkov ja Aleksei

Bajev. Kriminaalasjas kogutud tõendid, sealhulgas surnu ekspertiisaktid ja laiba

vaatlusprotkoll kinnitavad, et R. G. oli tekitatud süüdistuses kajastatud kehavigastused, mille

tõttu R. G. suri. Eksperdid on avaldanud, et osa vigastusi võivad olla saadud löökidest

eksperdile esitatud torudega. Ekspertiisiaktist ja vaatlusprotokollist tulenevalt olid mõlemad

torujupid verised. Pole usutav, et üks isik kasutas R. G. peksmiseks korraga kahte toru. See

asjaolu viitab otseselt sellele, et peksjaid pidi olema vähemalt kaks.

Aleksei Bajevile pole mõrva toimepanemist süüks arvatud. Kriminaalasjas pole ka mitte

ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Aleksei Bajev R. G. peksis. Küll oli ta kindlasti mingi aja

keldris koos Andrei Pintšuki ja Nikita Savenkoviga, kuid kohtul ei ole ühtegi usaldusväärset

tõendit selle kohta, et Aleksei Bajev pidi pealt nägema R. G. peksmist ja sellest tulenevalt

lasus tal kohustus teatada I astme kuriteo toimepanemisest. Kohtul on tõendeid hinnates

tekkinud küll tõsine kahtlus, et Aleksei Bajev sai hiljemalt Andrei Pintšuki ja Nikita

Savenkovi poolt keldrist lahkudes teada, mis seal toimus, kuid KrMS § 7 lg 3 kohaselt on

kohtu kohustus kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus

tõlgendada tema kasuks.

Seega saab kohus teha kaudseid tõendeid koostoimes hinnates vaid järgmise järelduse: R. G.

said peksta vaid Andrei Pintšuk ja Nikita Savenkov. Tõsi, Nikita Savenkovist pole tunnistaja

R. K. sõnagi rääkinud, kuid tõendid kogumis näitavad, et Nikita Savenkov viibis sündmuse

ajal keldris ja oli kokkupuutes raudtoruga, millega R. G. peksti. Samuti on täiendatud, et

keldris viibis ka Andrei Pintšuk ja siit saab teha vaid ühe lõpliku järelduse, et R. G. tekitasid

kehavigastusi 29. Septembril 2009.a ajavahemikus 14.58 kuni 15.03 Nikita Savenkov ja

Andrei Pintšuk.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt asunud seisukohale, muuhulgas ka lahendis 3-1-

1-15-10, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus

süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav.

Oleg Ivanovile on esitatud süüdistus piinaval või julmal viisil tapmisele kihutamises ja

kaasaaitamises. Kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et Oleg Ivanov hankis sündmuskohale

minekuks kaubiku ja viis Andrei Pintšuki ning Nikita Savenkovi ise sündmuskoha lähedale

ning sisuliselt sõitis samas kandis väikese tiiru ja läks tanklasse ootama, kus oli ilmselgelt

kokku lepitud kokkusaamine. Samuti on tõendatud, et Oleg Ivanov viis auto võtmed ise tagasi

teenindusse. Ilmselgelt oli ainsaks isikuks, kellel oli motiiv R. G. võla mittetasumise pärast

karistada, Oleg Ivanovil. Kaassüüdistavad on valinud käesolevas kriminaalasjas kaitsetaktika,

mis hõlmab ka Oleg Ivanovi ja kohus peab nentima, et kriminaalasjas pole kogutud tõendeid,

mis annaksid aluse lugeda tõendatuks, et Oleg Ivanov tahtlikult kallutas ja/või tahtlikult

osutas Andrei Pintšuki ja Nikita Savenkovi õigusvastasele tegevusel füüsilist, ainelist või

vaimset kaasabi. Kohus möönab, et Oleg Ivanovi selgitused sündmuse kohta pole usutavad,

kuid kõik sisulised kahtlused jäid tõendite nappuse tõttu kohtumenetluses kõrvaldamata,

mistõttu tuleb kahtlus selles, et Oleg Ivanov kihutas nii Andrei Pintšuki kui ka Nikita

Savenkovi kuriteole, tõlgendada Oleg Ivanovi kasuks.

Süüdistuses on kajastatud, et Andrei Pintšuk ja Nikita Savenkov panid toime piinaval ja

julmal viisil tapmise, seega KarS § 114 punkti 1 järgi kvalifitseeritava teo. Tehnilise uuringu

protokoll (kd VI tl 20-22) kajastab raudtorude parameetreid, so, et nr 1 raudtoru pikkus on

495 mm ja kaal 1049,44 ning nr 2 raudtoru pikkus 531 mm ning kaal 1186,85. Surnu

täiendekspertiisiakt nr 3 (kd VI tl 40-44) kajastab eksperdi arvamust, et suure tõenäosusega

on lagipeas ja kiiru piirkonnas asetsevad haavad tekitatud löökidest ja mitte kukkumisest,

seega on tõendatud, et torudega löödi muuhulgas ka pähe. Tegemist oli pikkade ja piisavalt

raskete torudega, milledega lüües pea piirkonda peab kohtu arvates iga inimene mõistma, et

võib seeläbi põhjustada tagajärjena inimese surma. Peksmine selliste torudega korduvalt pähe

ja jäsemete piirkonda on kohtu arvates oma olemuselt ilmselgelt julm teguviis. Samas on

kohus seisukohal, et süüdistuses pole välja toodud asjaolusid, mis annaksid aluse

kvalifitseerida peksmist muuhulgas ka piinavaks, mistõttu tuleb nimetatud tunnus teo

kvalifitseerimisel välja jätta.

Käesoleva kriminaalasja raames on kohus võtnud seisukoha, et Andrei Pintšuk tuleb süüdi

mõista KarS § 25 lg-te 1,2 - § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Eeltoodust

tulenevalt on põhjendatud käesoleva teo puhul kvalifitseerida Andrei Pintšuki tegevus ka

KarS § 114 p 4 järgi.

Kohus ei tuvastanud süüd välistavaid asjaolusid.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks süüdi tunnistada Andrei Pintšuk KarS § 114 p-

de 1,4 järgi ja Nikita Savenkov KarS § 114 p 1 järgi. Oleg Ivanov tuleb süüdistuses KarS § 22

lg-te 2,3 - § 114 p-de 1,4 järgi õigeks mõista süü tõendamatuse tõttu. Samuti tuleb

viimatinimetatud põhjusel Aleksei Bajev õigeks mõista süüdistuses KarS § 307 lg 1 järgi.

Oleg Ivanovi süüdistus

KarS § 184 lg 2

1 p 1, 2

järgi, Anatoli Flotovi süüdistus

KarS

§ 184 lg 2

1 p 1, 2

järgi ja Andrei Pintšuki süüdistus KarS

§ 184 lg 2

1 p 1, 2

järgi

Süüdistatav Oleg Ivanov end narkootilise aine käitlemises süüdi ei tunnista ja ta kinnitas

kohtus, et ei ole talle süüks arvatavaid kuritegusid toimepannud.

Süüdistatav Anatoli Flotov tunnistab, et omandas 500 g amfetamiini 2009. a kevadel J. K. ja

peitis aine viljakuivatisse ning andis raha eest müügiks K. V. ja S. V.

Süüdistatav Andrei Pintšuk end narkootilise aine käitlemises süüdi ei tunnista.

Tunnistaja M. J. kohtus antud ütluste kohaselt sai ta 2009. a märtsi lõpust või aprilli algusest

kuni sama aasta juuli alguseni Oleg Ivanovilt umbes 2 kg amfetamiini. Tunnistaja avaldas, et

ta sai ainet 100 grammi kaupa ja see oli Oleg Ivanovi poolt kindlasse kohta, so klaasist purki,

peidetud. M. J. sõnul pani Oleg Ivanov aine eelnevalt sinna purki ja tema, teades, et aine on

seal, andis Oleg Ivanovile raha. Tunnistaja avaldas kohtus ka seda, et ka Anatoli Flotov müüs

Oleg Ivanovi narkootilist ainet. Tunnistaja sõnul oli R. G. Oleg Ivanovile võlgu amfetamiini

eest ja peitis end seetõttu Oleg Ivanovi eest. Tunnistaja teada oli võlgumbes 7500 krooni.

Tunnistaja teadis ka seda, et Oleg Ivanov lahendas narkomüügiga tekkinud probleeme. Oleg

Ivanov ei lubanud tunnistajal endal ainet müüa, vaid aine tuli anda diileritele müügiks, sest

Oleg Ivanov soovis, et M. J. tunneks võimalikult vähe inimesi. Kohtuistungil avaldas

tunnistaja, et ta on andnud ainet müügiks A. T., K. V. Tunnistaja avaldas, et Oleg Ivanov

vahetas telefoni numbreid tihti kuna kartis jälitamist. Raha andis M. J. Oleg Ivanovi kätte.

Algul sai M. J. 100 g amfetamiini 16000 krooni eest, pärast aga 10 000 krooni eest. M. J.

tundis äratundmiseks esitamisel ära Oleg Ivanovi (kd I tl 62-65) kui isiku kelle kohta ta oli

eelnevalt ütlusi andnud.

Jälitusprotokollist, mis kajastab M. J. kõnesid Oleg Ivanovile, S. I. ja Anatoli Flotovile (kd I tl

162-174) nähtuvad järgmised faktid: 10.05.2009- 22.05.2009 on Oleg Ivanovi (XXX) ja M. J.

(XXX) vahel toimunud 5 kõnet, 24.05-11.07.2009 on M. J. ja Anatoli Flotovi vahel peetud 70

kõnet, 13.06.-17.06.2009 on M. J. ja S. I. vahel peetud 14 kõnet, 26.05.-11.07.2009 on M. J. ja

Anatoli Flotovi vahel toimunud 177 kõnet, 15.05.- 12.07.2009 on M. J. ja Oleg Ivanovi vahel

peetud 92 kõnet.

Jälitusprotokollist, mis kajastab M. J. telefoni pealtkuulamisel salvestatud kõnesid (kd I tl

177-190), tuleneb, et perioodil 30.06.- 11.07.2009 lepivad isikud korduvalt kokku

kokkusaamisi ja enamus neid pidid toimuma Mõisvahe tänavas.

M. J. on kinni peetud 13. juulil 2009.a (kd I tl 9-11). M. J. peeti kinni KarS § 184 lg 1 alusel

selles, et tema andis edasi amfetamiini A.T. ning A. G. Kinnipidamisel võeti temalt ära

mobiiltelefon Nokia 5310 nr XXX, SIM-kaart Zen nr EE21090210028489 ning raha 1000

krooni.

M. J. mobiiltelefon Nokia 5310 vaatlusprotokollist (kd I tl 12-15) nähtub, et kasutas nr XXX

ja samas telefonis on salvestatud ka M. J. teine nr XXX. SIM-kaardi vaatlusest nähtub, et

telefoninumber XXX on salvestatud „Papa” ning „Олега” nime all. M. J. Sim kaartide

vaatlusest (kd I tl 29-32) nähtub, et ZEN SIM-kaart nr EE21090210028489 vastab numbrile

XXX. M. J. kinnipidamise järgselt otsiti läbi ka tema elukoht Tartus, XXX (kd I tl 23-26), kus leiti

amfetamiini, hulgaliselt minigrippkotte, kaal, kummikindaid, lusikas pulbrilise aine jääkidega

(kd I tl 33-35), mobiiltelefon Samsung nr XXX ning sularaha 2000 krooni.

Ekspertiisiakt nr AN-717-09/2976 (kd I tl 39-41) kajastab, et A. G., A. T. ja M. J. 13.07.2009.

a äravõetud aine on amfetamiin.

Ekspertiisiakti nr GE-0906-09/2975 (kd I tl 42-48) kohaselt tuvastas ekspert pakenditelt

võetud proovid langevad kokku A. G. ja M. J. võrdlusproovidest määratletud DNA

proovidega.

Arstliku kohtutoksikoloogi ekspertiisi akt nr 65 (kd I tl 51-52) on ekspert andnud arvamuse, et

1, 3 g puhast amfetamiini on suur kogus ja 5-10 g kanepit on suur kogus.

M. J. suhtes on kriminaalasi lõpetatud KrMS § 205 alusel (kd I tl 231-235).

Tunnistaja A. T. ütluste kohaselt sai tema amfetamiini M. J. käest. Sai nii 5 g kui ka 10 g

kaupa. Tunnistaja sõnade kohaselt mõlemas koguses vähemalt kaheksal korral. 5-10 g kaupa

sai ainet kord nädalas või üks kord 4-5 päeva jooksul. Täpset kogust teadis tunnistaja seetõttu,

et tal on kodus kaal ja ta kaalus aine üle. Samuti tunnistas A. T. , et helistas M. J. tihedalt, st

iga päev. 10 grammi maksis alguses 1800 ja hiljem 1600 krooni. Tunnistaja sõnul müüs ta

saadud amfetamiini edasi.

A. T. peeti kinni 13.07.2009.a (kd I tl 98-101), mille käigus võeti ära taskust Marlboro

suitsupakk milles oli 8 minigrippi pulbriga ja mobiil Nokia 5310 nr XXX. Nimetatud

mobiiltelefoni on vaadeldud ja tuvastatud, et A. T. mobiiltelefoni Nokia 5310 (kd I tl 102-

106) mälukaardile on salvestatud hulgaliselt M. telefoni numbreid nende hulgas ka nr XXX.

Tunnistaja A. G. avaldas kohtus, et ta sai amfetamiini M. J. ja ka tema kinnipidamisel temalt

äravõetud amfetamiin oli saadud samalt isikult. A. G. peeti kinni 13.07.2009 (kd I tl 116-120)

ja temalt võeti ära mobiiltelefon Sony Ericsson nr XXX, mida on kohtueelsel uurimisel

vaadeldud (kd I tl 125-129) ja mobiiltelefon Nokia 6151 nr XXX (vaatlus kd I tl 130-135).

Tõendist nähtub, et A. G. ja M. J. suhtlesid omavahel ka 13.07.2009.a.. Samuti võeti A. G.

ära 12 minigrip kotti marihuaanaga ning 4 valge pulbriga.

Jälitusprotokollist, mis kajastab M. J., A. G. ja A. T. vahelisi kõnesid (kd I tl 136-161),

nähtub nimetatud isikute vaheline väga tihe ja aktiivne suhtlus. Kokku on alates 2009. a

märtsist kuni 13.07.2009.a suheldud enam kui 1000-l korral, mõnel päeval on tehtud üle 10

kõne.

Jälitusprotokollist, mis kajastab M. J., A. T. ja A. G. varjatud jälgimist 13.07.2009 (kd I tl

191-192) nähtub, et M. J. andis XXX ees A. G. midagi, viimane sõitis peale seda jalgrattaga

ära ning politsei pidas ta kinni ning võttis temalt ära amfetamiini ja kanepit.

Jälitusprotokoll 26.05.2010 (kd VIII tl 7-29) tõendab, et Oleg Ivanov on pidevalt suhelnud M.

J. Kohus on seisukohal, et M. J. ütluste usaldusväärsuses puudub alus kahelda. Ainuüksi asjaolu,

et ta ise on narkootilist ainet käidelnud, ei anna alust lugeda tema ütlusi

mitteusaldusväärseteks. M. J. on andnud terve menetluse ajal ühetaolisi ütlusi, tema ütlused

on kooskõlas teiste kogutud tõenditega, muuhulgas ka tunnistajate A. T. ja A. G. ütlustega.

Samuti on M. J. ütlused kooskõlas informatsiooniga, mis avaldus nii läbi kõneeristuste kui ka

varjatud jälgimise. Samuti on kohtu arvates usaldusväärsed tunnistajate A. T. ja A. G. ütlused.

Nimetatud isikute ütlused on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega.

Kohus on veendumusel, et ülalkäsitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et Oleg Ivanov

omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil vähemalt 2,02 kilogrammi

narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis enese juures

ning mille toimetas ajavahemikul märtsi lõpust 2009.a kuni juuli alguseni 2009.a vähemalt 20

korral vähemalt 100 grammiste kogustena peidetuna Tartu linnas ja maakonnas edasi M. J.

Tunnistaja A. U. avaldas kohtus, et temalt võeti 30.08.2009. a ära minigripp kotid koos

amfetamiiniga, mille ta oli saanud J. Z., kelle hüüdnimi on „XXX“. J. Z. sai tunnistajale

teadaolevalt amfetamiini omakorda Vaksali tänavalt, kuhu tunnistaja J. Z. mitmel korral

rolleriga viis. Hiljem sai tunnistaja teada, et J. Z. käis Vaksali tänaval amfetamiini toomas S.

V. käest ja sai sealt 100 g amfetamiini, mida J. Z. pakendas koos S. Äratundmiseks esitamisel

tundis A. U. ära J. Z. (kd II tl 72-75) ja S. V. (kd II tl 76-79) isikutena kelle kohta ta andis

ütlusi.

Tunnistaja K. V. ütluste kohaselt müüs tema 2009. a maikuust kuni juulikuuni 2009.a Oleg

Ivanovilt saadud amfetamiini. Sama aasta juulis viis Oleg Ivanov ta Tolikuga (Anatoli

Flotoviga) kokku, ning edaspidi sai tunnistaja amfetamiini Toliku käest ja sai amfetamiini

kuni augusti keskpaigani. Amfetamiini sai tunnistaja enda sõnul iga päev 20-40 grammi

kaupa. Amfetamiini üleandmised toimusid Tartu linnas käest kätte ning ka läbi peidikute, mis

seisnes selles, et amfetamiin oli pandud suitsupaki sisse. Saadud amfetamiini müüs tunnistaja

enda sõnul ööpäevaga läbi. 20 grammi amfetamiini eest pidi ta Olegile maksma 3000 krooni,

so iga grammi pealt sai Oleg Ivanov 150 krooni ja tunnistaja teenis ise 100 krooni. Peale seda

kui raha oli ära antud sai ta kätte uue koguse. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta kõige rohkem

korraga 40 grammi amfetamiini. M. (M. J.) oli tunnistaja teada üks Oleg Ivanovi amfetamiini

pakkijatest. On näinud kuidas M. annab Olegile raha. Teab, et üks edasimüüjatest oli S. (S.

V.) kes elab XXX tänaval.

K. V. peeti kinni 14.09.2009. a (kd II tl 84-86) ja kinnipidamise käigus võeti ära mobiiltelefon

Nokia, mida on vaadeldud (kd II tl 87-93) ja tuvastatud, et tel nr on XXX. K. V. elukohas

Tartu, XXX (kd II tl 95-97) viidi läbi läbiotsimine ja leiti hulgaliselt Zen ja EMT Sim-kaarte.

Samuti leiti K. V. elukohast vihik (II köite tl. 110-111) ja minigrip kilekotid (II köite tl. 112-

113), milliseid esemeid on ka vaadeldud ja mis viitavad narkootikumidega kauplemisele. K.

V. tundis ära Oleg Ivanovi (kd II tl 133-136) isikuna, kellelt sai maist kuni -juulini 2009.a. iga

päev 20 grammi amfetamiini. K. V. tundis ära ka Anatoli Flotovi (kd II tl 137-140)isikuna,

kellelt sai iga päev 20 grammi amfetamiini 2009.a. juulikuust kuni augusti keskpaigani. K. V.

tundis ära M. J. (II köite tl. 150-153) isikuna, kellelt sai kevadel 2009 10 grammi amfetamiini.

K. V. tundis ära A. T. ehk L. isikuna, kes müüs samasugust amfetamiini, nagu K. V. sai Oleg

Ivanovilt ja Anatoli Flotovilt (kd II tl 154-157). Tunnistaja rääkis samadest asjaoludest ka

kohtuistungil.

K. V. suhtes lõpetati kriminaalasi KrMS § 205 alusel 26. mail 2010. a (kd II köide tl 178-

181).

Tunnistaja K. P. avaldas kohtuistungil, et ta on saanud amfetamiini K. V, käest. Samuti

kinnitas tunnistaja, et ta teab, et K. sai 2009 kevadest kuni suve alguseni amfetamiini

Annelinnas elavalt O. iga päev. Tunnistaja ütluste kohaselt sai K. V. ühel korral Oleg Ivanovi

käest 30 grammi ainet. Uue koguse ainet sai K. V. tunnistaja sõnul siis, kui vana kogus oli

maha müüdud. Tunnistaja sõnul anti ainet üle Veeriku Selveri juures. Raha andis K. V.

Olegile. Hiljem hakkas K. ainet tooma Tolik. Tunnistaja kinnitas, et ta on Tolikut näinud ühe

korra. K. P. tundis ära Oleg Ivanovi (kd II tl 188-191) isikuna, kellest sai K. mitmel korral

kuni 30 grammi amfetamiini. K. P. tundis ära Anatoli Flotovi (kd II tl 194-197)isikuna,

kellelt K. sai amfetamiini. amfetamiini.

Jälitusprotokoll 26.05.2010 (kd VIII tl 7-29) tõendab, et Oleg Ivanov on pidevalt suhelnud K.

V. Jälitusprotokoll ( kd IX tl. 33-108) kajastab, et perioodil 11.08.2009 -27.08.2009 vestlesid K.

V. ja Anatoli Flotov iga päev, vahel ka mitu korda päevas. Kõnedes lepitakse kokku

kohtumised ja räägitakse rahast ning ainest. Ühes kõnedest on võimalik aru saada, et K. V.

saab aine Marlboro pakist, mis on kännu juures. Kõnedes räägitakse ka , räägivad rahast 5400

krooni. Räägitakse ka kokkusaamistest Illusiooni juures, Rimi ja Aleksandri juures, garaažide

juures, Vahi maja juures jne. Kõnedest on nähtav, et suhtlemise lõpus otsib Anatoli Flotov K.

V. pingsalt ja saadab ka sõnumi küsimusega, et kus K. V. on.

Kohus on seisukohal, et K. V. ütluste usaldusväärsuses puudub alus kahelda. Asjaolu, et

tunnistaja on narkootilist ainet käidelnud, ei anna alust lugeda tema ütlusi

mitteusaldusväärseteks. K. V. on andnud terve menetluse ajal ühetaolisi ütlusi, tema ütlused

on kooskõlas teiste kogutud tõenditega, muuhulgas tunnistaja K. P. ütlustega. Kõnede

eristused näitavad, et K. V. on pidevalt suhelnud Oleg Ivanovi ja Anatoli Flotoviga.

Narkootilise aine kogus 1,8 kilogrammi amfetamiini on tõendatud K. V. ütlusega.

Süüdistatavad Oleg Ivanov ja Anatoli Flotov oma süüd ei tunnista. Kohtus ei esitanud

süüdistatavad aga ühtegi asjaolu, mis muudaks K. V. ütlused mitteusaldusväärseks. Samuti ei

avaldanud süüdistatavad, et millisel muul põhjusel suhtlesid nad K. V. sellise intensiivsusega

ja rääkisid asjadest, millised kajastuvad jälitusprotokollides. Eeltoodust tulenevalt on kohus

seisukohal, et eespool kajastatud tõendid kinnitavad, et Oleg Ivanov omandas grupis koos

Anatoli Flotoviga ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil vähemalt 1,8 kilogrammi

narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoiti enese juures

ning mille süüdistatavad toimetasid ajavahemikul mai keskpaigast 2009.a kuni augustikuu

keskpaigani 2009.a iga päev 20-40 grammiste kogustena Tartu linnas edasi K. V.

Tunnistaja S.V. ütluste kohaselt sai ta alates 2009.a juunist kuni 29.09.2009.a amfetamiini

müügiks Anatoli Flotovi käest. Tunnistaja sõnul sai ta alguses ainet 5 grammi kaupa, hiljem,

10-15 grammi iga päev, siis 20-25 grammi iga päev ning juuli keskpaigast 30 kuni 60 grammi

iga päev, vastavalt sellele kui palju turul suutis ainet müüa. Tunnistaja avaldas kohtus ka

päevade ja kuude lõikes, millisest konkreetsest ajast ja millistes kogustes ta ainet päevas sai.

Kõik kogused müüs tunnistaja enda sõnul keskmiselt ühe päevaga maha. Peale seda kui aine

oli müüdud andis tunnistaja raha Anatoli Flotovile ja sai temalt uue aine müügiks.

Amfetamiin oli Marlboro suitsupaki sees või sõrmikus. Tunnistaja ütluste kohaselt pani ta

aine eraldi väikestesse kottidesse ja müüs 1 grammi kaupa hinnaga 200 – 250 krooni 1

gramm. Telefoni teel leppisid tunnistaja ja Anatoli Flotov kokku millal viimane läbi tuleb

ning uue koguse toob. Tunnistaja teadis, et M. (M. J.) all müüs ainet A. T.

S. V. elukohas Tartu XXX läbiviidud läbiotsimise (kd II tl 204-211) käigus võeti ära valge

pulbriline aine, minigripp kotid, kaal ja lusikad. Samuti võeti ära kaalud, hulk minigripp kotte,

valge topsik Glükoos, kilekott kirjega Favora (kd II tl 213-216). Läbiotsimisel võeti ära ka S.

V. mobiiltelefonid Nokia 7500, Sony Ericsson C905, Nokia 6500s (kd II tl 217-226).

Äratundmiseks esitamisel on S. V. ära tundnud M. J. (kd III tl 28-31) isikuna hüüdnimega

„XXX“, kelle kohta ta andis ütlusi.

Tunnistaja A. V. ütluste kohaselt tegeles XXX S. V. (XXX) narkootikumide müügiga.

Tunnistaja sõnul sai 2009.a. suvest S. V. amfetamiini Toliku (Anatoli Flotov) käest.

Tunnistaja avaldas, et ta on ka ise käinud Stasi palvel Anatoli Flotoviga kohtumas, näiteks

Kauburi Kaubamaja taga ja raudteejaama lähedal, ja ainel järel, sest S. ei saanud iga kord

välja minna seoses sellega, et talle oli paigaldatud elektrooniline võru. Tunnistaja ütluste

kohaselt oli aine pakendatud kas salvrättide sisse või sigareti pakkides. Tunnistaja kinnitas, et

Tolikult saadud amfetamiini pakendas S. V. väiksematesse pakenditesse ja müüs seda kodus.

Tunnistaja X. X. avaldas kohtus, et on saanud S. (S. V.) käest 2009.a. suve lõpus või sügisel

amfetamiini kokku 10 grammi enda tarbeks ning selle eest maksnud kokku 2500 krooni.

S. V. osas on kriminaalasi lõpetatud KrMS § 205 alusel (kd III tl 182-186).

Kriminaalmenetluse käigus on selgunud, et Anatoli Flotov on kasutanud alates 01.04.2009

kuni 01.10.2009 a. kokku vähemalt 9 erinevat mobiiltelefoninumbrit. Jälitustoiminguga (kd

VIII tl 30-92) on teostatud kõnedeeristus Anatoli Flotovi järgmistele mobiiltelefoni

numbritele:

- XXX, millest nähtub tema suhtlus K. V. ajavahemikul 21.07.2009- 12.08.2009, O. V.

ajavahemikul 22.07.2009-12.08.2009, S. V. ajavahemikul 21.07.2009-10.08.2009 (LISA 1);

- XXX, millest nähtub tema suhtlus A. V. ajavahemikul 15.08.2009- 09.09.2009, K. V.

ajavahemikul 12.08.2009-01.09.2009, O. V. ajavahemikul 13.08.2009-17.09.2009, S. V.

ajavahemikul 15.08.2009-12.09.2009 (LISA 2);

- XXX, millest nähtub tema suhtlus A. V. ajavahemikul 05.09.2009- 23.09.2009, Andrei

Pintšukiga ajavahemikul 31.08.2009-01.10.2009, O. V. ajavahemikul 06.09.2009-01.10.2009,

S. V. ajavahemikul 31.08.2009-01.10.2009 (LISA 3);

- XXX, millest nähtub tema suhtlus Andrei Pintšukiga ajavahemikul 18.08.2009-26.09.2009,

Oleg Ivanoviga ajavahemikul 01.04.2009-07.06.2009 (LISA 4);

- XXX, millest nähtub tema suhtlus Oleg Ivanoviga ajavahemikul 29.09.2009-01.10.2009

(LISA 5);

- XXX, millest nähtub tema suhtlus S. I. ajavahemikul 23.08.2009-26.09.2009, Oleg

Ivanoviga ajavahemikul 10.08.2009-28.09.2009 (LISA 6);

- XXX, millest nähtub tema suhtlus K. V. ajavahemikul 24.05.2009- 03.07.2009, M. J.

ajavahemikul 24.05.2009-22.06.2009, O. V. ajavahemikul 11.06.2009-03.07.2009, S. V.

ajavahemikul 06.06.2009-05.07.2009 (LISA 7);

- XXX, millest nähtub tema suhtlus K. V. ajavahemikul 20.07.2009- 21.07.2009, M. J.

ajavahemikul 04.06.2009-11.07.2009, Oleg Ivanoviga ajavahemikul 22.05.2009-15.07.2009,

O. V. 03.07.2009 (LISA 8);

- XXX, millest nähtub tema suhtlus K. V. ajavahemikul 03.07.2009- 20.07.2009, Oleg

Ivanoviga ajavahemikul 02.07.2009-19.07.2009, O. V. ajavahemikul 03.07.2009-20.07.2009,

S. V. ajavahemikul 05.07.2009-19.07.2009 (LISA 9).

Muuhulgas on kõneeristustes näha, et Anatoli Flotovi ja S. V. suhtlus on olnud süüdistuses

kajastatud perioodil olnud pidev ja tihe.

Jälitusprotokoll, mis kajastab S. V. ja Anatoli Flotovi vahel salajase pealtkuulamise kõnesid

(kd IX tl 15-32) 16.08.2009- 30.08.2009, kinnitab, et kõned toimusid praktiliselt igal päeval.

Kõnedes lepitakse kokku kohtumisi ja räägitakse nii ainest kui ka rahast.

Jälitusprotokollid (Anatoli Flotovi salajane pealtkuulamine) (kd IX tl 173-210, 211-245, 246-

249) ja (kd X tl 1-197, kd XI tl 1-199) kajastavad 28.08.2009 S. V. ja Anatoli Flotovi vahelisi

kõnesid, kus lepitakse kokku narkootilise aine ja raha üleandmised ning juhendatakse

korduvalt kuhu on vaja tulla või minna, juhendatakse ka A. V.. 28.09.2009 kell 22.28 helistab

Anatoli Flotov S. V. ja teatab, et nimetatud isik lülitaks kaks „töötelefoni“ välja, et toimus

tulistamine ja neid numbreid hakatakse kontrollima.

Kohus on seisukohal, et S. V. ütluste usaldusväärsuses puudub alus kahelda. Asjaolu, et

tunnistaja on narkootilist ainet käidelnud, ei anna alust lugeda tema ütlusi

mitteusaldusväärseteks. S. V. on andnud terve menetluse ajal ühetaolisi ütlusi, tema ütlused

on kooskõlas teiste kogutud tõenditega, muuhulgas tunnistajate A. V. ha X. X. ütlustega.

Kõnede eristused ja jälitusprotokollid näitavad, et S. V. on süüdistuses kajastatud perioodil

sisuliselt igapäevaselt suhelnud Anatoli Flotoviga. Kohtu arvates sai sellise suhtluse aluseks

olla vaid S. V. poolt kirjeldatu narkootilise aine käitlemine. Jälitusprotokollidest nähtu, et

Anatoli Flotov ja Oleg Ivanov on samuti süüdistuses kajastatud perioodil pidevas

telefoniühenduses. Mitmetest jälituse käigus pealtkuulatud kõnedest on otseselt näha, et

Anatoli Flotov ja Oleg Ivanov tegutsesid narkootikume käideldes koos. Muuhulgas kajastab

31.05.2010 jälitusprotokoll (kd VIII tl 126-215, täpsemalt tl 182) 25.09.2009 kell 22.43

Anatoli Flotovi kõnet Oleg Ivanovile. Kõnest saab aru, et Anatoli Flotov on solvunud Oleg

Ivanovi peale, kuna Andrei Pintsuk viis ainet S. V., kuigi Anatoli Flotov ise pidanuks ainet S.

V. viima. Samal päeval kell 23.27 saatis Anatoli Flotov Oleg Ivanovile järgmise sõnumi;

„Miks sa mind niimoodi kõrvale lükkasid“. Kell 23.28 selgitab veel Anatoli Flotov, et tema

ju riskib ja sõidab inimese juurde ja et kõik toimub tema selja taga ja palub et Oleg Ivanov

lahendaks probleemi. Oleg Ivanov selgitab, et kui isikule on öeldud et ta peab minema punkti

„a“ ja see läheb punkti „b“ mis siis tema teha saab. Kohtu arvates pole kahtlust, et Oleg

Ivanov ja Anatoli Flotov tegutsesid grupis. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et Oleg Ivanov

grupis koos Anatoli Flotoviga omandasid ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil

minimaalselt 3,7 ja maksimaalselt 6,9 kilogrammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o

narkootilist ainet suures koguses, mida hoidsid enese juures ning mille toimetas Anatoli

Flotov ajavahemikul 05.juuni 2009 kuni 29.09.2009 igapäevaselt järgnevalt Tartu linnas

edasi S V.:

-

5. juuni 2009.a päevasel ajal Tartus XXX maja juures vähemalt 5 grammi

amfetamiini;

-

5. juuni 2009.a õhtul Tartus XXX maja juures vähemalt 10 grammi

amfetamiini;

-

ajavahemikul 05.06 - 12.06.2009 Tartus XXX maja juures kokku vähemalt

9 erineval korral iga kord vähemalt 10-15 grammi (kokku vähemalt 90

grammi) amfetamiini;

-

ajavahemikul 12.06 - 12.07.2009 Tartus XXX maja juures kokku vähemalt

30 erineval korral iga kord vähemalt 20-25 grammi (kokku vähemalt 600

grammi) amfetamiini;

-

ajavahemikul 12.07 - 29.09.2009 Tartus XXX maja juures kokku vähemalt

101 erineval korral (keskmiselt kord päevas, umbes 2 korral nädalas ka

kaks korda päevas) iga kord vähemalt 30-60 grammi, keskmiselt seega 45

grammi (kokku vähemalt 4545 grammi) amfetamiini.

02.09.2009.a viidi läbi Tartus Roosi tn elektrijaama hoone (kiri Ergo petab) kui sündmuskoha

vaatlus (kd III tl 211-218). Vaatluse käigus leiti ja võeti kaasa töökinnas, mida on kui

asitõendit vaadeldud (nr 1R1) koos selles olevate esemetega (kd III tl 219-221). Kinda seest

leiti fooliumi (1R2) sisse pakendatud minigrip kott heleda pulbrilise ainega, mis pakendati

( pakend 1R3). Narkootilise aine ekspertiisiga (ekspertiisiakt nr AN-1004-09/3949 (kd III tl

224-225) on tuvastatud, et pakendis nr 1R3 oli 19,40 g amfetamiini, kusjuures

amfetamiinsulfaadi sisaldus oli 49%, so puhast amfetamiini sisaldus 6,98g. Kohtueelsel

uurimisel teostati ka DNA ekspertiis, mille s on ekspert avaldanus (ekspertiisiakt nr GE-1182-

09/3948, kd III tl 226-230), et kinda pealt võetud proovist ei saa välistada Anatoli Flotovilt

pärineva bioloogilise materjali sisaldumist, st et segaproovis on esindatud kõikvõrdlusisikul

esinevad alleelid.

Jälitusprotokoll, mis kajastab Anatoli Flotovi (kd VIII tl 105-107) liikumist 02.09.2009

tõendab, et kell 21.30 fikseeriti mööda Puiestee tänavat Tartu linnas, sõitmas Mitsubishi

Pajero reg nr XXX, mida juhtis Anatoli Flotov ja kõrvalistmel tundmatu mees. Kell 21.36

peatus Mitsubishi Pajero reg nr XXX Tartus Roosi tänaval elektrijaama hoone (millel kiri

„ERGO PETAB“) kõrval asuval sissesõiduteel. Nimetatud tee oli Roosi tn poolt vaadates

umbes 10 meetri kauguselt tõkestatud suurte maakivide ning teega risti asetsevate

raudbetoonist postidega. Fikseeriti, et vähemalt üks isik toimetas midagi väljas maasturi

vahetus läheduses eelnevalt mainitud tõkke juures. Kell 22.00 suundus Mitsubishi Pajero reg

nr XXX, milles viibis endiselt Anatoli Flotov ja tundmatu mees Roosi tänavalt Puiestee

tänavale. Kell 22.07 peatus auto Tartu Kaunase pst XXX maja läheduses, kus Anatoli Flotov

ja teine autos olnud mees vestlesid. Mõne aja pärast väljus tundmatu mees ning suundus

Kaunase pst maja nr XXX trepikotta korteritega XXX (kriminaalasjas on tuvastatud, et Oleg

Ivanovi elukoht on Tartus XXX ). Kell 22.25 fikseeriti Mitsubishi Pajero reg nr XXX

pargituna seismas Tartus XXX maja juures (kriminaalasjas on tuvastatud, et nimetatud kohas

elas S. V.). Kell 23.06 väljus Anatoli Flotov koos ühe tundmatu naisterahvaga XXX majast,

istusid autosse ning alustasid sõitu. Kell 23.11 peatus Mitsubishi Pajero reg nr XXX Rebase

tn 10 Rimi kaupluse parklas s/a Audi A6 reg nr XXX lähedal. Audist väljus tundmatu mees

(vanus 30a, kasv 175 cm, keskmise kehaehitusega, peas must nokamüts, seljas tumedad

dressid) ning istus Mitsubishi Pajero reg nr XXX tagaistmele ja kohaselt jätkati sõitu. Kell

23.15 väljus sõiduautost Tartus Pikk 19 maja juures naisterahvas. Anatoli Flotov ja tundmatu

meesterahvas jätkasid koheselt sõitu. Kell 23.19 peatus Mitsubishi Pajero reg nr XXX Tartu

Puiestee XXX maja ees, kus Flotov välju autost ja sisenes elamusse. Kell 23.31 peatus Uus ja

Raatuse tn ristmiku läheduses. Kell 23.35 peatus Mitsubishi Pajero reg nr XXX Tartu kalda

tee 1C asuva Eedeni kaubanduskeskuse parklas, kus mõne minuti pärast väljus autost

tumedates riietes meesterahvas ning suundus jalgsi Emajõe poole. Umbes 4 minuti pärast

saabus nimetatud tundmatu tagasi ning istus auto tagumisele istmele.

Eespool kajastatud jälitusprotokollis olev informatsioon viitab otseselt asjaolule, et

02.09.2009.a. tegutsesid narkootilise aine käitlemisel koos Anatoli Flotov ja Oleg Ivanov.

Esmalt peideti mingi kogus ainet Roosi tänaval asuva elektrijaama juurde, seejärel jaotati

amfetamiini diileritele, muuhulgas S. V.

Kohus on seisukohal, et eespool käsitletud tõendid kinnitavad, et Oleg Ivanov ja Anatoli

Flotov omandasid ebaseaduslikult koos grupis tuvastamata ajal, kohast ja viisil vähemalt 19,4

grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures kogus, mida hoidsid enese

juures ning mille toimetasid ja peitsid 02.09.2009.a. kella 21.30 ajal sõidukiga Mitsubishi

Pajero, registrimärgiga XXX, Tartu Roosi tänaval asuva elektrialajaama hoone kõrval oleva

sissesõidu teele, teega risti olevate raudbetoonpostide juurde.

Tartumaal XXX kinnistu kui sündmuskoha vaatlusel (kd VII tl 125-135) leiti Viljakuivatist

02.10.2009.a. teenistuskoera abil Konsumi kilekott, milles väiksem kilekott ja sinise-valge

kirju riidetükk, milles kaks sinise-valge kirjut kokkumätsitud riiet, mis omakorda keskelt

suletud teibiga (pakend nr SK1).

Tunnistaja O. V. avaldas kohtus, et ta tunneb Anatoli Flotovit 2009.a. suve algusest.

Tunnistaja väitis kohtus, et on andnud kohtueelsel uurimisel Anatoli Flotovi vastu ütlusi

uurijate survel ja ta loobus nendest ütlustest kohtus. Seetõttu ei saa tunnistaja ütlusi pidada

usaldusväärseteks ja kohus ei saa selles episoodis arvata ütlusi tõendikogumisse. Samas on

aga O. V. 02.06.2010.a. juhatanud ütluste ja olustiku seostamisel uurijad viljakuivati juurde,

kus oli varem käinud koos Anatoli Flotoviga (kd V tl 163-168). Äratundmiseks esitamisel

tundis O. V. ära ka Oleg Ivanovi (kd V tl 153-156).

Kohus uuris XXX kinnistult leitud esemete vaatlusprotokolliga (kd VII tl 136-139).

Asitõenditeks on kilekotid ja riidetükkidesse pakitud pakid. Kilekott Konsum on pakendatud

pakendisse 1SK1, sinise-valgekirju riidetükk pakendisse 2SK1, sinise-valgekirju

kokkumässitud riie, mis suletud teibiga pakendisse 3SK1 ja teine pakendisse 4SK1 ja väiksem

läbipaistev kilekottpakendisse 5 SK1.

Narkootilise aine ekspertiisiaktis AN-1042A-09/4082 (kd VII tl 143-146) kajastatud

eksperdiarvamus tõendab, et Viljakuivatist leitud aine (üks pakend 3SKI) massiga 100, 5 g

sisaldab amfetamiini 52%, so puhast ainet 38,4 g ja (teine pakend 4SKI) massiga 99,4 g

sisaldab amfetamiini 47%, so puhast ainet 34,3 g amfetamiini. Anatoli Flotovi maasturist

leitud pulber (fooliumis ja mustas kindas) massiga 39,0 g (pakend 6TAL) sisaldab

amfetamiini 46 % so puhast ainet 13,2 g. Samuti tuvastati kaalul (3TAL, maasturist) ja purgis

(5TAL, maasturist) amfetamiini jäljed.

Ekspertiisiaktis AN-1042B-09/4082 (kd VII tl 147-149) kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt

pärinesid amfetamiin pakendist 4SKI (kuivati) ja pakendist 6TAL (Anatoli Flotovi maasturist

leitud) samast valmistamiskogusest. Pakendis 1R3 (Roosi tänavalt leitud) aine ja pakendis

3SKI (kuivati) leitud aine pärinevad samast laborist kui pulber pakendis 4SKI (kuivati) ja

pakendis 6TAL (Anatoili Flotovi maasturist), kuid erinevatest valmistamiskogustest.

Kohus on seisukohal, et eespool kajastatud ekspertiisiaktides väljendatud eksperdiarvamuste

põhjal on alus seisukohale, et amfetamiin, mida Oleg Ivanov ja Anatoli Flotov käitlesid

2009.a. kevadest kuni sügiseni on pärit ühest laborist. Samas lükkab antud ekspertiis ümber

Anatoli Flotovi versiooni, et tema käitles viljakuivatist pärinevat ainet, kuna vastavalt antud

ekspertiisile oli maasturist leitud aine ja kuivatist leitud aine erinevatest valmistamiskogustest.

Sõrmejäljeekspertiisi SS-0478-09/4083 (kd VII tl 151-154) käigus on tuvastatud, et

02.10.2009 Mitsubishi Pajerost leitud kilekotil Oriflame (pakend 5TAL) on Anatoli Flotovi

parema käe nimetissõrme jälg. Antud kilekotti oli pakendatud läbipaistev purk Daržoviu

salotos.

Narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr AN-164-10/625 (kd VII tl 160-162) kinnitab, et

amfetamiin pakendist nr 1AT (13.07.2009 A. T. ära võetud amfetamiin Marlboro pakis), 1A

(A. T. elukoha läbiotsimisel ära võetud), 4AG (13.07.2009 A. G. ära võetud aine) ja 1M

(13.07.2009 M. J. ära võetud aine) pärinevad ühest valmistamiskogusest. 1R3 (Roosi tn) ei

pärine samast valmistamiskogusest, millest pärinevad 1AT, 1A, 4AG ja 1M, kuid võivad

pärineda sama labori erinevatest valmistamiskogustest (partiidest).

Anatoli Flotov peeti kinni (kd XII tl 207-209) 01.10.2009 kell 22.35 Tartus XXX maja ees ja

temalt võeti ära muuhulgas sularaha (350 krooni, 20 euri, 5 Läti latti) ning hulgaliselt

maksekorraldusi nende seas 14.08.2009 ülekanne T. T. 24 000 krooni selgitusega“ Auto eest“.

Kinnipidamisel võeti Anatoli Flotovilt ära ka terve rida asitõendeid, milliseid on vaadeldud ja

kohtu poolt uuritud (kd XII tl 214-218,tl 221-225, tl 226-240, kd XIII tl 5-11, kurikas tl 16-

18, telefonid tl 19-35,foolium ja kummikindad tl 36-40, minigrip kilekott, plekist suitsukarp tl

41-43, töökindad tl 44-45, lepingud jt dokumendid tl 46-57, sõiduauto Mitsubishi Pajero tl 58-

62. Jälitusprotokoll (kd VIII tl 216-250) kajastab, et 14.09.2009 kell 14.01 helistab Oleg

Ivanovile tundmatu meesterahvas. Kõnest nähtub, et ta soovib Ivanovi juhtimisel tööle hakata.

Ivanov lubab saata oma inimese, et see vaataks mehe silmad üle, kontrollimaks kas viimane

on narkotarvitaja. 24.09.2009 kell 8.20 küsib S. M. kas Oleg andis raha auto(Opel)

ümbervormistamiseks. Ivanov kinnitab et andis.25.09.2009.a. kell 8.43 Ivanovi kõne

tundmatu mehega. Ivanov teatas, et saabus Tartusse koormaga (ilmselt ainega) ja et leidsid

need kärnased koerad ülesse (Kohtla Järve peksmisest). Ja teatab, et selle koha pealt ei midagi

uut. Meesterahvas vastab irooniliselt ja, et vastasid, et „ei tea midagi, vabandage ajasime segi“

Jah. Ivanov kinnitab seda. 29.09.2009 kell 11.51 Ivanovi kõne S.M. arutavad Pintšuki, et sai

millegagi hakkama linna peal (tulistamisest). 29.09.2009 kell 17.27 kõned Ivanovi ja S.M.

vahel puudutavad Pintšuki ja XXX käiku politseisse. Kus nad tegid avalduse ärandamise

kohta. Ivanov tunneb huvi kas nad on politseist juba välja tulnud. M. hoiab telefoni teel

Ivanovi kursis.

Jälitusprotokolli, mis kajastab Oleg Ivanovi ja Anatoli Flotovi vahelisi salaja pealtkuulatud

kõnesid (kd IX tl 1-9), kohaselt rääkis 01.10.2009. a, seega ( so Ivanovi ja Flotovi

kinnipidamise päev) kella 17.00-21.10 Ivanov räägib Flotoviga ning otsib Pintšuki, Kell

18.28 ütleb Oleg Flotovile, et on juba Jõhvis. Flotov teeb ettepaneku kohtuda XXX garaaži

juures, kuid lepivad hoopis teise koha. Kell 20.03 teeb Flotov ettepaneku sõita otse ja et Oleg

jätaks auto ning nad sõidaksid Flotovi autoga sinna. Oleg ei viitsi autot jätta. Kell 21.10

lepivad kokku, et lähevad sööma jäätist ning kebabi.

Oleg Ivanov peeti kinni 01.10.2009.a (kd XII tl 1-3) kell 22.25 Tartu linnas Kaunase XXX

juures. Kinnipidamise protokollist nähtub, et Oleg Ivanov püüdis põgeneda ning eiras politsei

korraldust peatuda. Ivanov rammis mitut sõidukit tekitades viimastele vigastusi. Kuna Ivanovi

auto oli ka vigastatud siis oli Ivanov sunnitud peatuma. Kinnipidamisel võeti ära 01.10.2009

teiste esemete seas mobiiltelefon Nokia 2630 IMEI-koodiga 352066027364897 ning milles

Tele2 SIM-kaart. Lisaks sellele võeti kinnipidamisel ära Oleg Ivanovi mobiiltelefon NOKIA

E51 (kd XII tl 5-7), nr XXX, mobiiltelefon Nokia 2630, nr XXX (kd XII tl 9-12).

Oleg Ivanovi elukohas Tartus XXX (kd XII tl 14-18) toimunud läbiotsimisel võeti ära

hulgaliselt mobiiltelefone ning sim kaarte nende seas mobiiltelefon Nokia 2610 IMEI-koodiga

353967011519181, milles Tele2 SIM-kaart. Samuti võeti ära S. I. tel nr XXX, sularaha 13

500 krooni, plastkarp Glükoosiga, tühjad minigrip kotid (51 tükki), LCD teler Philips

maksumusega 15999 krooni (kd XII, tl 45-63). Äravõetu esemed on tunnistatud asitõenditeks

ja neid on vaadeldud: Nokia 6300 (kd XII tl 19-24), mis vastab nr XXX; Nokia 2610 (kd XII

tl 26-28), vastab telefoni number XXX; Samsung SGH-E630 (kd XII tl 30-31).

Samuti otsiti läbi Oleg Ivanovi kasutuses olnud sõiduauto Peugeot XXX (kd XII tl 71-73),

millest võeti ära sularaha 8000 krooni, Sim kaardi ümbris nr XXX, lõhnakuusk millel nr

XXX ning 105 eurot, 30 leetu litti ja 1516 eesti krooni, 2 kasutatud kummikinnast (kd XII tl

87-95).

Sõiduauto Peugeot XXX vigastused on fikseeritud vaatlusprotokollis (kd XII tl 97-102).

Kohtueelsel uurimisel teostati läbiotsimine ka XXX kinnistul (kd XII tl 108-114), mille

käigus Oleg Ivanovi poolt kasutatud toast leiti 130 minigripp kilekotti ja kõrvalhoonest leiti

10 grammi kanepit (kd XII tl 115-116).

Kohus on seisukohal, et eespool kajastatud tõendid kogumis kinnitavad veenvalt nii Oleg

Ivanovi kui ka Anatoli Flotovi poolt koos grupis tegutsemist ja narkootilise aine käitlemist

Läbiotsimistel ja kinnipidamistel on ära võetud hulgaliselt mobiiltelefone ja kõnekaarte,

millised asjaolud viitavad sellele, et kinnipeetud isikud üritasid varjata oma tegevust, so

narkootilise aine käitlemist, vastasel juhul ei oleks neid telefone ja kõnekaarte nii palju vaja.

Politsei poolt ära võetud minigrip kilekotid, kaalud, kummikindad, glükoos viitavad samuti

narkootilise aine käitlemisele. Kõik need esemed on ära võetud Ivanovilt ja Flotovilt.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditega

kogumis on tõendamist leidnud, et Oleg Ivanov ja Anatoli Flotov omandasid ebaseaduslikult

tuvastamata ajal, kohast ja viisil vähemalt 238,88 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o

narkootilist ainet suures koguses, mille nad toimetasid 01.10.2009 sõidukiga Mitsubishi

Pajero, registrimärgiga XXX Ida-Virumaalt Tartu maakonda. Antud narkootilise aine

kogusest peitis Anatoli Flotov 199,88 grammi amfetamiini Tartu maakonda XXX kinnistul

asuvasse viljakuivatisse ning 39 grammi võeti politsei poolt ära Anatoli Flotovi 01.10.2009.a

kinnipidamise ning sõiduauto Mitsubishi Pajero, registrimärgiga XXX läbiotsimise käigus.

Tunnistaja R. K. ütluste kohaselt sai ta narkootikume Oleg Ivanovi käest. Tunnistaja kinnitas,

et 29.09.2009.a sündmustest röökides, et ka sel päeval kui ta kohtus Oleg Ivanoviga andis

tunnistaja temale narkoraha. Narkootikume sai R. K. enda sõnul Oleg Ivanovilt alates 2009 a

suve algusest kahel korral vähemalt 50 g ja ühel korral 100g. Tegemist oli amfetamiiniga.

Tunnistaja sõnul peitis Oleg Ivanov aine kohta, milline oli varem kokku lepitud. Selleks

kohaks oli koht Emajõe ääres. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta Oleg Ivanovilt narkootilist

ainet hinnaga 100 krooni 1 gramm. Tunnistaja sõnul toimus raha üleandmine toimus üks kord

Eedeni juures üleval baaris ja samuti hotelli juures uue rajooni lõpus. Tunnistaja sõnul andis

tema Oleg Ivanovilt saadud aine A. T. ja S. T. müügiks. Tunnistaja sõnul oli Anatoli Flotov

Oleg Ivanovi parem käsi, kes sõitis ja jälgis, et ei oleks probleeme. Samuti kinnitas tunnistaja,

et Anatoli Flotov kogus raha nende inimeste käest, kes nende heaks müüsid amfetamiini ja

kanepit. Kohtus kirjeldas R. K. konkreetset olukorda kaubanduskeskuses Eeden, kus Anatoli

Flotov andis Oleg Ivanovile rulli keeratud raha. Tunnistaja arvates oli raha kindlasti üle 10

000 krooni. Kokku oli tunnistaja näinud raha andmist kahel korral. Samuti kinnitas tunnistaja,

et raha üleandmisel oli juttu sellest, et tegemist on narkorahaga. Kohtuistungil avaldas R. K.,

et kogu käive ja kogu raha saabus Oleg Ivanovi kätte, kes kogus raha ja otsustas, mida selle

rahaga teha. Tunnistaja rääkis ka sellest, et tahtis load ära teha ja tahtis autot ja pöördus

selliste soovidega Oleg Ivanovi poole, kes lubas seda kõike K. organiseerida. Samuti avaldas

tunnistaja, et ta teab, et Andrei Pintšuk müüs kanepit. Tunnistaja sõnul ükskord õhtul helistas

talle Oleg Ivanov ja ütles, et tahab K. tutvustada ühte inimest. R. K. ütluste kohaselt läksid

nad Oleg Ivanoviga kohe õhtul kell 22.00 ajal ABC kaupluse juurde. Nendega koos oli neiu

S.. Tunnistaja sõnul andis tema Oleg Ivanovile raha kassasse amfetamiini eest ja peale seda

sõitis kohale pruuni sõiduautoga Ford Andrei Pintšuk ja Oleg Ivanov ütles, et tema kinkis

Andrei Pintšukile selle auto. Tunnistaja sõnul saigi ta seal autos Andrei Pintšukiga tuttavaks

ja seal suitsetasid nad ära ühe kanepi suitsu ning Oleg Ivanov andis Andrei Pintšukile kanepi

käbid. Tunnistaja sõnul võis seal olla 5-10 g. Andrei Pintšuk oli sel korral öelnud, et kanepi

müük läheb halvasti. Pärast seda kui R. K. jäi Oleg Ivanoviga kahekesi, siis oli viimane

tunnistajale öelnud, et oleks tarvis, et tema ka müüks amfetamiini. Oleg Ivanov oli öelnud, et

tunnistaja peaks kohtuma V., kes annab ka mõned inimesed, kellele ta müüb. R. K. kinnitas,

et ta nägi kuidas Oleg Ivanov andis Andrei Pintšukile kanepit. R. K. teadis ka seda, et R. G.

oli Oleg Ivanovile võlgu üle 10 000 krooni. Tunnistaja ütluste kohaselt suhtles tema Oleg

Ivanoviga seoses sellega, et viimane andis tunnistajale narkootikume. R. K. sõnade kohaselt

tegelesid Oleg Ivanov ja Anatoli Flotov narkootikumidega, kusjuures nad andsid

narkootikume müügiks kumbki oma vahendajatele. Tunnistaja arvamuse kohaselt Oleg

Ivanov organiseeris narkootikumide kaubandust, hoidis narkootikumidest saadud raha ja

otsustas selle kasutamise üle. Anatoli Flotov organiseeris narkootikumid vahendajatele ja viis

saadud raha Oleg Ivanovile. Tunnistaja teadis ka seda, et Anatoli Flotovilt sai ainet S. V.

Äratundmiseks esitamisel tundis R. K. (kd VII tl 28-31) ära Andrei Pintšuki isikuna, kelle

kohta andis ütlusi. Samuti tundis ära R. K. Anatoli Flotovi (kd VII tl 32-35) isikuna, kes oli

Oleg Ivanovi sõber ning kes käis S. V. juures kodus ning kelle kohta on andnud ütlusi. R. K.

tundis ära ka Oleg Ivanovi (kd VII tl 36-39) isikuna kellega koos kandis karistust vanglas ning

kelle kohta andis ütlusi.

R. K. ütluste olustikuga seostamisel ( protokoll kd VII köite tl. 72-83) juhatas R. K. toimingus

osalejad Tartu Ropka teelt vasakule jääva sissesõiduteele (XXX ja XXX territooriumide

vahelisele teele) ja selgitas, et seda teed pidi edasi Emajõe ääres, sai ta kahel korral Oleg

Ivanovilt peidetuna 50 grammi amfetamiini (foto nr 13), edasi veel 60 meetri kaugusele

Emajõe suunas (elektrijaama ja XXX vahel) kraapis lume alt välja autorehvi ja selgitas, et

sealt autorehvi seest sai ta 2 korral Ivanovilt 50 grammi amfetamiini. (foto 14, 15, 16). Rahu

15 Tartu juures parklas sai ühel korral Ivanovilt 100 grammi amfetamiini (foto 17,18).

Tunnistaja S. V. kinnitas kohtus, et Andrei Pintšukiga tutvustas teda Anatoli Flotov. Taheti, et

Andrei Pintšuk hakkaks narkootikume müüma Tartus. Tunnistaja kinnitas, et kui ta Andrei

Pintšuki nägi, siis oli viimasel käes 100 g marihuaanat. Selle müümisega tekkisid Andrei

Pintšukil raskused ja ka võlg. Samuti teadis tunnistaja, et peale seda andis kas Anatoli Flotov

või Oleg Ivanov Andrei Pintšukile 100 grammi amfetamiini ja viimane tuli tunnistaja juurde

ning palus abi müümisel. S. V. kinnitas, et ostis Andrei Pintšukilt 2 korda 20 grammi

amfetamiini. Tunnistaja teadis, et ka seda raha ei maksnud Andrei Pintšuk Oleg Ivanovile ära.

S. V. kinnitas, et alates 2009. a augustist hakkas R. K., kes istus varasemalt Oleg Ivanoviga

koos vangis, müüma Oleg Ivanovilt saadud amfetamiini. R. K. oli kaasas augustis 2009. a

100 grammi amfetamiini, mille ta oli Oleg Ivanovilt saanud. Tunnistaja kinnitas, et tema aitas

ainet müügidoosideks pakendada. Ka R. K. palus abi amfetamiini müümisel. Tunnistaja

kinnitas, et ostis R. K. 2 korda 10 grammi. 10 grammi eest andis 2000 krooni. S. V. kinnitas,

et perioodil 2009.a augustist kuni septembrini oli R. K. kogu aeg amfetamiini müügiks.

Tunnistaja avaldas ka seda, et kõik isikud kelle kohta ta ütlusi andis, allusid Oleg Ivanovile

ning viimane kontrollis kõigi nende tegevust Tartus. Tunnistaja kinnitas ka seda, et kui tal

oleks tekkinud amfetamiini müümisega probleeme, siis oleks ta Tolikult abi saanud, st et

temal oli nö „katus“.

Andrei Pintšuk peeti kinni (kd XIII tl 140-142) 16.10.2009 kell 15.00 ja kinnipidamisel võeti

ära Zen SIM-kaart, millele vastab nr XXX, Nokia 1600 vastab nr XXX, Diil SIM-kaart, 2

paberilehte ja KÜ XXX näidukaart, l Zen SIM-kaart (XIII köide tl. 148-163).

Andrei Pintšuki elukoha Tartus XXX läbiotsimisel (kd V tl 3-18) leiti muuhulgas

elektronkaal, minigrip kilekotid, kummikindad, glükoos, hulgaliselt erinevaid võtmeid ja

jalgrattad. Nimetatud asitõendeid on vaadeldud (kd V tl 24-30).

Ekspertiisiaktist nr AN-473-10/1652 (kd V tl 33-35) nähtub, et XXX Tartus läbiotsimise

käigus äravõetud purgilt ja kaalult leiti THC (kanepi) jälgi ning kummikinnastelt amfetamiini

jälgi.

Kohus uuris ka AS MC Kasiinod registreerimisandmed (kd V tl 112-115), millelt on näha, et

kasiinos olid 29.09.2009 kell 14.40 S. V. ja 14.54 Anatoli Flotov. Asitõendi vaatlusprotokoll

– MC Kasiinod AS Sõpruse mängusaali video CD plaadil (kd V tl 116-123) on näha, kuidas

S. V. annab Anatoli Flotovile midagi väikesemõõtmelist, mille Anatoli Flotov paneb

rahakotti.

Kriminaalmenetluse käigus (jälitusprotokoll kd VIII tl 1-6, tl 93-104)) on selgunud, et Andrei

Pintšuk on kasutanud alates 18.05.2009 kuni 01.10.2009 a. kokku vähemalt 2 erinevat

mobiiltelefoninumbrit. Jälitustoiminguga on teostatud kõnedeeristus Andrei Pintšuki

järgmistele mobiiltelefoninumbritele XXX ja XXX. Kõnedeeristusest tuleneb, et Andrei

Pintšuk on suhelnud R. K., Anatoli Flotovi, Oleg Ivanovi, A. V., Aleksei Bajevi ning S. V. ja

S. M.. Läbiviidud kõneeristustest nähtub tihe suhtlus tunnistajate ja süüdistatavate vahel mis

haakub ja kinnitab tunnistajate ütlusi käideldud narkootilise aine kohta just tunnistajate poolt

nimetatud ajavahemikel.

31.05.2010.a jälitusprotokoll (kd VIII tl 126-215) kajastab Oleg Ivanovi ja R. K. vahelisi

kõnesid 21.09.2009. Samal päeval helistab korduvalt (6 korda) Oleg Ivanovile ka Anatoli

Flotov. Kell 23.39 saab Flotov Ivanovi kätte ning lepivad kokkusaamise kokku Ülikooli

juures jõe ääres. Flotov teatab, et on Stasi juures. Samuti on fikseeritud veel hulgaliselt

kõnesid järgnevatel päevadel Pintšuki, Flotovi ja Ivanovi vahel. 22.09.2009 kell 17.45 Flotovi

ja Ivanovi vahel vestlus, kus Flotov teatab et vestleb Taskus Skin-iga. Teatab, et Skin ootab

juba ammu Ivanovi. Ivanov küsib kas tagumik on juba paljas. Flotov teatab, et mendid on

lähedal ja läheb sealt ära. Lepivad hiljem kokkusaamise kokku. Mitu kõnet K. ja Pintšukiga

23.09.2009. 13.30 Oleg Ivanov küsib Pintšukilt kas auto (so Opel) sai ümbervormistatud.

Ivanov küsib kuna Tolik tuleb tagasi.

Jälitusprotokoll (Andrei Pintšuki, K. salajane pealtkuulamine, kd IX tl 109-160) kajastab

järgmist: 29.09.2009 helistab Pintšuk Flotvile ja tahab, et viimane viiks kellegi koju kuid

Flotov ütleb, et sõidab Kohtla-Järvele ning ei saa viia. Õhtul kell 19.50 palub Pintšuk, et K.

küsiks S., kas viimane võttis oma kaalud ära, S. vastas et võttis ära. Lepivad kohtumise

kokku. 29.09.2009 kell 22.21 kõne Pintšuki ja Savenkovi vahel viimane tunneb huvi kas

Pintšuk on valmis ja ega hiljaks ei jää. 29.09.2009 kell 23.44 Pintšuk räägib P. P. ja S. T.

asjadest, küsis kas T. rääkis kellegagi kes lõhkus klaasi ära.12.10.2009 kell 14.52 arutab

Pintšuk tundmatuga mis Kohtla Järvel juhtus, et XXX sai rohkem kui XXX.

Kohus on seisukohal, et tunnistajate R. K. ja S. V. ütlused on usaldusväärsed, kuna nad on

andnud terve menetluse ajal ühetaolisi ütlusi, nende ütlused on kooskõlas teiste kogutud ja

eespool käsitletud tõenditega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tõendamist on

leidnud, et Oleg Ivanov grupis koos Andrei Pintšukiga omandasid ebaseaduslikult

tuvastamata ajal, kohast ja viisil vähemalt 5-8 grammi narkootilist ainet marihuaanat, s.o

narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis grupis koos Andrei Pintšukiga suvel 2009.a

Tartu linnas ehituskaupluse ABC juures enese juures ning millest andis Andrei Pintšuk suvel

2009.a Tartu linnas ehituskaupluse ABC juures R. K. edasi 1 grammi narkootilist ainet

marihuaanat.

Samuti on kohtu arvates tõendamist leidnud, et Oleg Ivanov grupis koos Andrei Pintšukiga

omandasid ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil vähemalt 100 grammi narkootilist

ainet marihuaanat, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis grupis koos Andrei

Pintšukiga enese juures ning septembris 2009.a Tartu linnas.

Kriminaalasjas kogutud ja eespool analüüsitud tõenditega on tõendatud, et Oleg Ivanov grupis

koos Andrei Pintšukiga omandasid ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil vähemalt

100 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis

grupis koos Andrei Pintšukiga septembris 2009.a Tartu linnas enese juures ning millest

toimetas Andrei Pintšuk septembris 2009.a kahel korral Tartu linnas vähemalt 20 grammi

( kokku 40 grammi) narkootilist ainet amfetamiini edasi S. V.

Kohus on veendumusel, et tõendatud on ka see, et Oleg Ivanov grupis koos Andrei Pintšukiga

omandasid ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil vähemalt 100 grammi narkootilist

ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis grupis koos Oleg

Ivanoviga enese juures ning septembri lõpus 2009.a Tartus linnas.

Tunnistaja R. K. ütlustega, mida kinnitavad ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid on

leidnud tõendamist, et Oleg Ivanov omandas ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohast ja viisil

vähemalt 200 grammi narkootilist ainet amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses,

mida hoidis enese juures ning mille toimetas ajavahemikul suvest 2009.a kuni septembri

lõpuni 2009.a 2 korral vähemalt 50 grammi ja ühel korral vähemalt 100 grammi, kokku

vähemalt 200 grammi, narkootilist ainet amfetamiini Tartu linnas edasi R. K.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste

ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning

narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või

nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt

loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks

vähemalt kümnele isikule.

Ekspertiisiakt nr 56 (kd VII tl 167-172) kinnitab, et kogused, mida süüdistatavad käitlesid

saab lugeda suureks koguseks. Muuhulgas on eksperdiarvamuses kirjas, et kirjanduse

andmetel on amfetamiini tavaline üksikannus 5-15 mg ja narkootiliseks joobeks kasutatav

annus keskmiselt 130 mg. Päevane annus võib sagedasel kasutajal olla kuni 200 mg ning eriti

tugeva sõltuvuse korral kuni 2000 mg. Seega piisab kümnele inimesele toime tekitamiseks 50-

150 mg ja narkojoobe tekitamiseks 1300 mg amfetamiinist. Samuti on avaldanud ekspert

tuginedes kirjanduse andmetele, et kanepi (marihuaana) tavaline narkojoovet tekitav annus on

umbes 0,5 – 1 g. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 5-10 g kanepist.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Oleg Ivanov, Anatoli Flotov ja Andrei Pintšuk on

omandanud, hoidnud ja edasi andnud narkootilisi aineid suures koguses.

Oleg Ivanovile, Anatoli Flotovile ja Andrei Pintšukile on esitatud süüdistus KarS § 184 lg 21

p-de 1 ja 2 järgi, seega narkootilise aine suures koguses omandamises grupi poolt suure

varalise kasu saamise eesmärgil ning kuritegeliku ühenduse poolt ja isikuna, kes on varem

toime pannud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise.

Kriminaalasjas on vastus päringule narkootiliste ainete hindade kohta (kd XVII tl 1).

Süüdistuskõnes märkis prokurör, et tuginedes süüdistuses esitatud narkootilise aine kogustele

ja eespool viidatud tõendile narkootiliste ainete hindade kohta, teenisid süüdistatavad

narkootilise aine müügist tulu minimaalselt 1 059 000.- krooni ja maksimaalsel 1 604 400.-

krooni. Kohtueelse uurimise käigus äravõetud narkootilise aine maksumus oleks olnud

minimaalselt 25 828.- krooni ja maksimaalselt 46 490, 40 krooni.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-18-08 analüüsinud KarS § 184 lg 21 p 1

normatiivset koosseisutunnust suurt varalise kasu eesmärki ja on märkinud muuhulgas

järgmist: „ KarS § 184 lg 21 p-s 1 sätestatud varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast

subjektiivset koosseisutunnust, mis iseloomustab toimepanija teadvuse tasandil tema

käitumise sihte. Varalise kasu saamise eesmärk näitab subjektiivse koosseisutunnusena

kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes. Koosseisutüüpide aspektist kujutab

KarS § 184 lg 21 p-s 1 ette nähtud kvalifitseeritud koosseis endast n.n mittekongruentset

süüteokoosseisu, kus toimepanijal subjektiivselt esinev eesmärk ulatub objektiivsetest

koosseisutunnustest kaugemale. Seega ei lange kõnealuse süüteokoosseisu puhul objektiivsed

ja subjektiivsed tunnused kokku, vaid subjektiivsest küljest tuleb täiendavalt tuvastada

varalise kasu saamise eesmärk, millele koosseisu objektiivses küljes aga vaste puudub.“

Samuti on kriminaalkolleegium sama s lahendis märkinud, et varalise kasu saamise eesmärgi

puhul on nõutav KarS § 16 lg-s 2 sätestatud kavatsetus.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-38-11 8. juunist 2011.a on kolleegium

tõdenud, et käideldud narkootilise aine kogus iseenesest ei tõenda veel seda, et kuritegu on

toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Küll võib see kogumis teiste tõenditega

olla oluliseks suure varalise kasu saamise eesmärgi olemasolule viitavaks faktoriks, sest

reeglina ei ole eluliselt usutav, et narkootilist ainet, mille kogusest piisaks narkojoobe

tekitamiseks sadadele ja tuhandetele inimestele, valmistatakse või omandatakse enda tarbeks

või varalist kasu taotlemata. Otsuses on asutus seisukohale, et ei piisa üksnes narkootilise aine

koguse ja selle maksumuse tõendamisest, vaid välja tuleb selgitada isikute tegevuse tegelikud

eesmärgid.

Kohus, uurinud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, peab möönma, et ilmselgelt oli kolme

süüdistatava tegutsemise läbi saadav tulu narkootilise aine müügist märkimisväärne, kuid

kriminaalasjas ei ole ei kohtueelsel uurimisel ega ka kohtus ristküsitlemisel õnnestunud välja

selgitada kui suurt varalist kasu reaalselt saadi ja kui suurt kasu taotleti. Narkootilise aine

suures koguses käitlemisena suure varalise kasu saamise eesmärgil on alust süüdistatava

tegevust kvalifitseerida juhul, kui asjas on leidnud tuvastamist, et käitlemise tulemusena

soovisid süüdistatavad teenida mitte ainult rahalist kasu, vaid saada seda vähemalt KarSRS §

8 p-s 2 sätestatud määras. Kohus on seisukohal, et sellisel juhul peab prokuratuur kohtuliku

uurimise käigus kohtule esitama tõendid, mis annaksid aluse hinnata ja tuvastada, millist

rahaliselt hinnatavat varalist kasu süüdistatavad taotlesid. Käesoleval juhul saab kohus küll

kohtule esitatud tõendist ja kohtu poolt tuvastatud narkootilise aine koguste alusel arvutada,

milline võis olla võimalik tulu, mida Oleg Ivanov koos Anatoli Flotovi ja koos Andrei

Pintšukiga said, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, millised olid süüdistatavate

käitumise sihid.

Samuti on kohus läbi tõendite eespool kajastatud analüüsi tuvastanud, et süüdistatavad

tegutsesid koos ühise tahtlusega. Oleg Ivanovi tegevus väljendub nii tunnistajate ütluste

kohaselt kui ka kriminaalasjas kogutud muude tõendite alusel ( muuhulgas jälitusprotokollid,

kus kajastub Oleg Ivanovi pidev kursisolek Anatoli Flotovi ja Andrei Pintšuki tegevusega,

telefonikõnede sisu, telefoni teel antud korraldused) valdavalt narkootikumide hankimises ja

nende müügi korraldamises. Kohus on seisukohal, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt

on alus Oleg Ivanovi tegevust hinnata kaastäideviimisena. KarS § 21 lg 2 esimene lause, mis

sätestab kaastäideviimise materiaalõigusliku aluse, kujutab endast omistamisnormi, mille

alusel vastutab üks isik ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud.

Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks

tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad

peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist

enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema

oluline. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. jaanuari 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-

1-97-04).

Kõik kolm süüdistatavat käitlesid narkootilisi aineid korduvalt, mille alusel on olnud

prokuratuuril alus esitada neile süüdistus paljudes erinevates kuriteoepisoodides. Kohtu

arvamise kohaselt on tegemist faktilise retsidiiviga, mis annab aluse kvalifitseerida kõigi

kolme süüdistatava tegevus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

Kohus, analüüsides süüdistatavate käitumist ja teo objektiivse koosseisu asjaolusid, on

seisukohal, et süüdistatavad tegutsesid otsese tahtlusega. Süüdistatavad olid teadlikud, et nad

käitlesid narkootilist ainet. Samuti teadsid süüdistatavad ka seda kui suured olid kogused,

mida käideldi. Pole kahtlust ka selles, et süüdistatavad poleks mõistnud, et nende tegevus on

ebaseaduslik.

Eeltoodust tulenevalt on alus Oleg Ivanov, Anatoli Flotov ja Andrei Pintšuk süüdi mõista

KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi.

Oleg Ivanovi süüdistus

KarS § 256 lg 1

järgi, Anatoli Flotovi süüdistus

KarS § 255 lg 1

järgi ja Andrei Pintšuki süüdistus

KarS § 255 lg 1 järgi

Käesolevas kriminaalasjas on Oleg Ivanovile esitatud süüdistus KarS § 256 lg 1 järgi selles, et

ta lõi kuritegeliku ühenduse, juhtis ja koordineeris kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust,

oli ise selle kuritegeliku ühenduse liige, varustas kuritegeliku ühenduse liikmeid

ebaseadusliku narkootilise ainega, korraldas võlgnike psüühilist ja füüsilist mõjutamist ning

füüsilist karistamist võlgade kätte saamise eesmärgil, värbas kuritegelikku ühendusse uusi

liikmeid, kellele jaotas ülesanded.

Anatoli Flotovit süüdistatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises KarS § 255 lg 1 järgi,

kusjuures ühenduses oli tema ülesandeks narkootilise aine ebaseaduslik omandamine,

hoidmine, vahendamine ja edasiandmine, uute narkootilise aine edasimüüjate leidmine,

võlgade välja nõudmine, võlgnike psüühiline ja füüsiline mõjutamine ning füüsiline

karistamine võlgade kätte saamise eesmärgil.

Andrei Pintšuki süüdistatakse samuti kuritegelikku ühendusse kuulumises KarS § 255 lg 1

järgi, kusjuures tema ülesandeks ühenduses oli narkootilise aine ebaseaduslik omandamine,

hoidmine, vahendamine ja edasiandmine, võlgade välja nõudmine, võlgnike psüühiline ja

füüsiline mõjutamine ning füüsiline karistamine võlgade kätte saamise eesmärgil.

Süüdistatav Oleg Ivanov ei tunnistanud ennast süüdi ei kohtueelsel uurimisel ega ka kohtus.

Kohtuistungil tunnistas Oleg Ivanov küll seda, et aitas K. V., M. J., Andrei Pintšukil, Anatoli

Flotovil ja teistel probleeme lahendada. Oleg Ivanov põhjendas omapoolset abi andmist

asjaoluga, et kuna ta oli varem kinni istunud, siis teadis ta inimesi, kes võivad aidata

probleemide lahendamisel. Konkreetseid probleemide lahendamisi põhjendas Oleg Ivanov

sellega, et kuna keegi teine poleks abistanud, siis abistas tema. N. S. kui võõrale isikule riiete

ostmist põhjendas Oleg Ivanov lihtsalt temapoolse hea tahte avaldusena. Oleg Ivanovi sõnul

olid N. S. riided viletsad ja ta pidas vajalikuks abistada äsja vanglast vabanenud isikut. Oleg

Ivanov avaldas kohtus, et ringkonnas, kus ta liikus, peeti temast lugu. Lugupidamise

põhjusena märkis Oleg Ivanov kohtus asjaolu, et ta oli kaua vangis istunud isik ja tal oli

seetõttu vajalikke tutvusi. Samuti oli teistele isikutele teada, et ta on sõnapidaja mees, kelle

sõna maksis.

Oleg Ivanovi on kriminaalhooldaja (kd XII tl 183-185) iseloomustanud kui sihikindlat ja

võrdlemisi hea kohanemisvõimega isikut, kes oskab kontrollida oma käitumist, mis võib

viidata tema soovile jätta endast hea mulje. Tal on tugev kontrollivajadus ning soov oma

tahtmisega domineerida. Tartu vanglast iseloomustatakse Oleg Ivanovi (kd XII tl 187)

muuhulgas isikuna, kes on viibinud pikka aega kinnipidamisasutuses ning on elust mõnevõrra

võõrdunud, mistõttu võib tema kõrgevõitu enesehinnang ning usk oma edukasse

hakkamasaamisesse viia võimalike raskuste ilmnemisel ebaadekvaatse toimetulekuviiside

kasutamiseni. Iseloomustusest nähtub, et Oleg Ivanov kaldub domineerima vestlusteemade

valikul ja juhtimisel, olema vaidlushimuline ja manipuleeriv. Iseloomustuses on viidatud Oleg

Ivanovi tugevale kontrollivajadusele ning harjumusele oma tahtmist läbi suruda. Talle on

omane vähene empaatiavõime ning kalduvus otsida elus võimalusi isikliku kasu saamiseks.

Ivanovi tugevamaks küljeks on sihikindlus ja tegevuste planeerimisoskus ning ta võib seda

kasutada ka mitteseadusekuulekatel eesmärkidel. Ivanovile on omane õigustada oma

käitumist ja toimepandud kuritegusid ebasoodsate asjaolude kokkulangemise ja teiste inimeste

poolse süüga. Ivanov on hea analüüsivõimega. Ka kohtuistungil ilmnes, et Oleg Ivanov on

kõrge enesehinnanguga ja peab end oma suhtlusringkonnas isikuks, kellega arvestatakse ja

keda austatakse.

Süüdistatav Anatoli Flotov ei tunnistanud kohtueelsel uurimisel ennast süüdi ühendusse

kuulumises, kuid kohtus võttis omaks, et omandas 2009.a kevadel 500 grammi amfetamiini J.

K., mille peitis viljakuivatisse ning andis raha eest müügiks K. V. ja S. V.

Süüdistatav Anatoli Pintšuk ei tunnistanud oma süüd ei kuritegelikku ühendusse kuulumises

ega sellega seotud kuritegude toimepanemises.

KarS §-des 255 ja 256 sätestatud kuriteokoosseisud on formaalsed deliktid. Seega on koosseis

täidetud vastavalt kuritegelikku ühendusse astumisega või selle organiseerimisega, mitte

nende kuritegude toimepanemisega, millele kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud.

Seetõttu saab vastutus KarS §-de 255 ja 256 järgi kõne alla juba siis, kui kuritegeliku

ühenduse liikmed ei ole ühtegi kavandatavat kuritegu veel jõudnud toime pannagi.

Karistusseadustiku § 256 on ammendava loeteluga alternatiiv-aktiline formaalne

kuriteokoosseis. Seega tuleb isiku süüditunnistamiseks KarS § 256 järgi objektiivse koosseisu

tasandil tuvastada, et isik lõi kuritegeliku ühenduse, juhtis seda või värbas sellesse vähemalt

ühe liikme.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine

süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui sama paragrahvi lõigetes 2-6 ei ole

sätestatud teisiti. Kriminaalmenetluse seadustiku § 154 lg 3 p-des 2 ja 3 sisalduvate nõuete

kohaselt tuleb süüdistusakti lõpposas ära näidata süüdistuse sisu, s.o süüdistatavale

inkrimineeritava käitumise kirjeldus ning kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava

paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt,

muuhulgas kriminaalasjas nr 3-1-1-31-10, rõhutanud, et nõue kirjeldada täpselt süüdistatavale

omistatavat tegevust ja näidata karistusseaduse need sätted, mille põhjal isiku käitumine

moodustab kuriteo, kujutab endast kaitseõiguse keskset garantiid, sest süüdistatav peab olema

täielikult ning detailselt informeeritud süüdistusest ja seega ka õiguslikust kvalifikatsioonist,

millest kohus võib otsust tehes lähtuda. Kolleegium märkis samas lahendis ka seda, et

süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need

isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu.

Seejuures määratleb süüteokoosseisu olemus nõuded sellele, millises ulatuses ja viisil peab

süüdistusakti lõpposas isikule inkrimineeritavat käitumist kirjeldama.

Eeltoodust tulenevalt on kohus on seisukohal, et KarS § 255 lg 1 ja § 256 lg 1 järgi esitatud

süüdistuses peavad muuhulgas olema välja toodud tunnused, mille põhjal saab järeldada, et

ühendus, mille liikmeskonda isik kuulus või mille isik lõi, mida ta juhtis või millesse ta

liikmeid värbas, oli kuritegelik ühendus KarS § 255 lg 1 mõttes.

Oleg Ivanovi, Anatoli Flotovi ja Andrei Pintšuki kaitsjad viitasid kohtuvaidluses asjaolule, et

nende kaitsealustele esitatud süüdistused pole piisavalt selged. Kohus on käesolevas

kriminaalasjas seisukohal, et süüdistused on piisavalt selged ja kajastavad kõiki faktilisi

asjaolusid, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, et tagada kaitseõiguse

realiseerimine. Pigem on kohtu ees püstitunud küsimus sellest, et kas kriminaalasjas on

leidnud tõendamist kõik teokoosseisudesse kuuluvad objektiivsed ja subjektiivsed asjaolud.

Kuritegeliku ühenduse loomise all tuleb kohtu arvates mõista isiku tegevust, mille käigus isik

kogub enda ümber teisi isikuid eesmärgiga kas koos tegutsedes või värvatud isikuid juhtides

toime panna KarS § 255 lg 1 sätestatud tegusid ja teha seda kõike varalise kasu saamise

eesmärgil. Kriminaalasjas on leidnud tõendamist asjaolu, et Oleg Ivanov tegeles

narkootikumide käitlemisega vähemalt 2009. a märtsi lõpust. Samuti on tõendatud, et alates

2009.a mai keskpaigast tegutsesid koos narkootiliste ainete käitlemisel Oleg Ivanov ja Anatoli

Flotov. Oma roll narkootiliste ainete käitlemisel, sealhulgas ainete edasiandmisel ja müümisel

tarvitajatele oli nii M. J., K. V., S. V. kui ka R. K.. Kõik nimetatud isikud suhtlesid pidevalt

Oleg Ivanovi ja Anatoli Flotoviga.

Süüdistuses on märgitud, et Oleg Ivanov värbas kuritegelikku ühendusse liikmeid alates

14. augustist 2009.a ja tegi seda kuni 1.oktoobrini 2009.a. Kohus möönab, et süüdistusest ei

ole ühemõtteliselt arusaadav, keda peab süüdistaja silmas isikutena, keda alates 14. augustist

2009.a kuritegelikku ühendusse värvati. Kui lähtuda asjaolust, et Anatoli Flotoviga koostöö

sai alguse juba sama aasta mais, siis ei saa tema näol olla tegemist alates 14. augustist 2009.a

värvatud isikuga. Eeltoodust tulenevalt saab kõne alla tulla vaid Andrei Pintšuki värbamine.

Kohus on tuvastanud, et tõepoolest on Oleg Ivanov ja Andrei Pintšuk 2009. a suvest kuni

septembri lõpuni koos toime pannud narkootilise aine suures koguses käitlemise.

Kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et Andrei Pintšuk andis nimetatud perioodil 1 gr

marihuaanat R. K. ja kahel korral, kummalgi korral 20 g amfetamiini S. V. Samal perioodil

on R. K. ainet andnud ise ka Oleg Ivanov. Süüdistuses on kajastatud, et Andrei Pintšuki

ülesanne ühenduse raames oli narkootilise aine ebaseaduslik omandamine, hoidmine,

vahendamine ja edasiandmine, võlgade väljanõudmine, võlgnike psüühiline ja füüsiline

mõjutamine ning füüsiline karistamine võlgade kätte saamise eesmärgil. Sisuliselt on prokurör

sisustanud Anatoli Flotovi ja Andrei Pintšuki poolt kuritegelikku ühendusse kuulumise läbi

kuritegude tõendamise, millised Anatoli Flotov ja Andrei Pintšuk panid toime perioodil 14.

augustist kuni septembri lõpuni 2009.a. Kohus leiab, et pelgalt läbi konkreetsete kuritegude

toimepanemise tõendamise ja süü tuvastamise ei saa võtta seisukohta selle osas, kas tegemist

oli kuritegude toimepanemisega kuritegeliku ühenduse eesmärkide saavutamiseks püsivate

isikutevaheliste ülesannete jaotusega ühenduse liikmete poolt.

Kohus on seisukohal, et käesoleva kriminaalasja raames tuleb kohtul puutuvalt kuritegeliku

ühenduse süüdistusse tuvastada, kas süüdistuses märgitud kolme isiku tegutsemine vastab

KarS § 255 lg 1 sätestatud kuritegeliku ühenduse objektiivse koosseisu tunnustele. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-57-09 märkinud, et KarS § 255 lõike 1

sõnastuse kohaselt iseloomustavad kuritegelikku ühendust järgmised tunnused:

- sellesse kuulub kolm või enam isikut;

- see on püsiv;

- selle liikmete vahel on ülesanded jaotatud;

- see on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ja

- selle tegevus on suunatud kas teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse

ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele.

Süüdistuse kohaselt kuulusid kuritegelikku ühendusse alates 14. augustist kuni 1. oktoobrini

2009.a Oleg Ivanov, Anatoli Flotov ja Andrei Pintšuk. Kohtul pole kahtlust selles, et

nimetatud kolm isikut süüdistuses kajastatud perioodil panid toime kuritegusid ja valdav

enamus tegudest pandi toime erinevate isikute grupis.

Põhimõte, et kuritegeliku ühenduse puhul on vajalik tuvastada ühenduse püsivus, tuleneb

muuhulgas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni konventsiooni artikli 2 punktist c. Riigikohtu kriminaalkolleegium on eespool

viidatud lahendis avaldanud, et ühenduse püsivus ei tähenda mitte niivõrd liikmeskonna

püsivust, vaid ühenduse kui terviku püsivust, s.t seda, et ühendus on tervikuna võimeline

eksisteerima pikemat aega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul ka käesoleva kriminaalasja

raames anda hinnang, kas süüdistuses kajastatud ühenduse puhul oli tegemist püsivat

struktuuri omava ühendusega, millel oli iseloomulik hierarhhia. Kriminaalasjas kogutud

tõendid, eeskätt jälitusprotokollides kajastatu näitab, et kõik kolm süüdistatavat suhtlesid

omavahel pidevalt. Samas tuleneb jälitusprotokollidest ja ka tunnistajate ütlustest, et isikute

ring, kellega süüdistatavad sama tihedalt suhtlesid, oli märgatavalt laiem, hõlmates muuhulgas

ka isikuid, kelle anti edasi narkootilist ainet edasimüümiseks. Eespool kajastatud Oleg Ivanovi

iseloomustustest küll nähtub, et tegemist on isikuga, kellel oli nii soov domineerida ja teisi

juhtida kui ka vastavad iseloomuomadused, kuid kriminaalasjas pole kohtu arvates tõendamist

leidnud, et Oleg Ivanov oleks reaalselt olnud ühenduse looja ja juht. Oleg Ivanov on ise

samamoodi osa võtnud narkootilise aine käitlemisest, samuti käis ka tema ise tunnistaja S. B.

ütluste kohaselt R. G. ähvardamas. Kohus pidas ka käesoleva kriminaalasja raames Oleg

Ivanovi põhjendatuks süüdi mõista A. T. kehalisele väärkohtlemisele kihutamises ja

kaasaaitamises. Viimatinimetatud kuriteo osas kriminaalasjas kogutud tõenditest pole

võimalik teha järeldust, et tegemist oli ühendusele võlgu oleva isiku karistamisega või seeläbi

võla kättesaamisega. Kohus peab vajalikuks ka siinkohal rõhutada, et kohus ei saa vaid

oletuste ja üksikute kaudsete tõendite alusel lugeda tuvastatuks asjaolusid, mille suhtes

tõepoolest kahtlus on tekkinud. Sellises olukorras peab kohus möödapääsmatult lähtuma

KrMS § 7 lg-s 3 kajastatud põhimõttest, et kriminaalasjas kõrvaldamata kahtlus tuleb

tõlgendada süüdistatava kasuks. Kriminaalasjas jõudis kohus veendumusele, et kriminaalasjas

pole piisavalt tõendeid, et tõsikindlat tuvastada Oleg Ivanovi süü Andrei Pintšuki ja Nikita

Savenkovi kihutamises R. G. tapmisele ja sellele kaasaitamises.

Karistusõiguse teoorias on asutud seisukohale, et ühendust saab lugeda püsivaks kui ta on

võimeline tegutsema pikemat aega ning temas peituv struktuurne potensiaal ei ammendu ühe

aktsiooniga. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et süüdistuses

kajastatud perioodi jooksul tegutsesid narkootilise aine käitlemisel omasoodu Oleg Ivanov

koos Anatoli Flotoviga ja Oleg Ivanov koos Andrei Pintšukiga. Kriminaalasjas on leidnud

tõendamist, et Anatoli Flotov ja Andrei Pintšuk viisid narkootilise aine diileritele müügiks,

kelleks olid muuhulgas K. V., S. V. ja R. K. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et Andrei

Pintšuki puhul on talle ette heidetud süüdistuses narkootilise aine edasiandmist ühendust

hõlmaval perioodil vaid kolmel korral. Samuti on leidnud tõendamist tunnistaja S. B.

ütlustega, et kõik kolm süüdistatavat käisid ähvardamas R. G., kes hiljem Andrei Pintsuki ja

Nikita Savenkovi poolt mõrvati.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et isikult oodatav panus kuritegelikus

ühenduses ei ole seotud mitte isiku enda, vaid tema paiknemisega ühenduse struktuuris, mis

tähendab, et oluline ei ole mitte liige ise, vaid pigem loodud struktuur, kus igal liikmel on oma

kindel koht ja ülesanne. Seega saab liikme vahetumisel uus liige võtta üle eelmise liikme

ülesanded. Eeltoodust tulenevalt on vaja kohtul tuvastada, kas Anatoli Flotov ja Andrei

Pintšuk täitsid struktuuris sellist kohta, mida oleks olnud võimalik igal uuel ühenduse liikmel

täita. Kohus peab möönma, et sellist nö struktuurilist ülesehitust, mida kohtu arvamuse alusel

riigikohtu lahendis silmas peetakse, käesoleva kriminaalasjas pinnalt tõendamist leidnud ei

ole. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei kinnita, et Andrei Pintšukil

oleks olnud narkootilise aine käitlemisel mingit kindlat püsivat rolli kuritegeliku ühenduse

struktuuris. Kriminaalasjast nähtub pigem see, et olukorras, kus Andrei Pintšuk 2009.a

augustis vabanes vanglast, puudus tal sissetulek ja ta jätkas vabaduses oma kuritegelikku elu,

tegeledes süüdistuses kajastatud pooleteise kuu jooksul kõigega, mis talle natukenegi

elatusallikat pakkus. Nimetatud pooleteise kuu jooksul pani Andrei Pintšuk muuhulgas toime

ka teod, milles kohus pidas põhjendatuks eespool analüüsitud tõendite põhjal Andrei Pintšuki

süüdi tunnistada. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et muuhulgas pani Andrei Pintšuk

toime ka vargusi kauplustest. Analüüsides käesolevas kriminaalasjas uuritud tõendeid, nähtub,

et märkas pikaajalisem koostöö Oleg Ivanovi ja Anatoli Flotoviga oli pigem K. V., S. V. ja R.

K., kes tegutsesid koos Oleg Ivanovi ja Anatoli Flotoviga narkootilise aine käitlemisel

oluliselt pikema aja vältel, so 2009.a. märtsi lõpust alates. Kohtu arvamuse kohaselt ei ole

käesoleva kriminaalasja raames leidnud tõendamist, et Andrei Pintšukil oleks olnud mingi

kindel roll grupilise tegevuse raames. Anatoli Flotovi puhul on süüdistuses eraldi välja

toodud, et tema rolliks oli uute narkootilise aine edasimüüjate leidmine. Kohus peab ka

siinkohal möönma, et selliseid tõendeid, mis Anatoli Flotovi poolt sellise rolli täitmist

kinnitaksid kohtule esitatud ei ole.

Ilmselgelt on narkootiliste ainete käitlemisel käitlejatel varalise kasu eesmärk ja varalist kasu

ka saadakse. Kohtu arvates on aga keskne küsimus käesoleva süüdistuse raames selles, et

kuritegeliku ühenduse organiseerimisel ja sinna kuulumisel peab varalise kasu eesmärk

iseloomustama kuritegelikku ühendust, mitte kuritegeliku ühenduse iga liiget eraldi.

Kuritegeliku ühenduse tegevus on suunatud varalise kasu saamisele ja seda objektiivset

koosseisutunnust tuleb tõendada kuritegeliku ühenduse loomise taga olevate isikute tahtluse

kaudu. Käesoleva kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal on kohtu arvates küll tõendamist

leidnud asjaolu, et nii Oleg Ivanov, Anatoli Flotov kui ka Andrei Pintsuk said narkootiliste

ainete käitlemise käigus varalist kasu, mida kasutati igapäevaseks elamiseks, kuid seda, et

nende tahtlus oleks olnud suunatud just kuritegelikule ühendusele varalise kasu saamiseks,

kohtu arvates tõendamist leidnud ei ole. Kriminaalasjas on vaid üks tunnistaja, nimelt R. K.,

avanud narkootikumide müümisel saadud raha liikumise tagamaid, kuid ka tema on vaid

kahel korral näinud Anatoli Flotovi poolt raha üleandmist Oleg Ivanovile kui väidetavale

ühenduse organiseerijale ja tegevuse juhtijale. Kohus ei eita, et tõendite uurimisel on tekkinud

rida kahtlusi selle kohta, et narkootiliste ainete müügist saadud raha liikus valdavalt Oleg

Ivanovi kätte, kuid piisavaid tõendeid selle kohta kohtu arvates kohtule esitatud ei ole. Samuti

ei ole kohus tuvastanud läbi konkreetselt toimepandud kuritegude, et need oleksid toime

pandud tahtlusega saada just kuritegelikule ühendusele varalist kasu.

Kohus on käesoleva kohtuotsuse raames tuvastanud, et Oleg Ivanov, Anatoli Flotov ja Andrei

Pintšuk on grupis tegutsedes ja suures koguses käidelnud narkootilisi aineid, kusjuures Oleg

Ivanovi tegevus hõlmab perioodi 2009.a. märtsist kuni septembri lõpuni. Oleg Flotovi puhul

tuvastas kohus, et tema tegevus narkootilise aine käitlemisel hõlmab perioodi 2009.a maist

kuni septembri lõpuni. Andrei Pintšuki pidas kohus põhjendatuks süüdi tunnistada

narkootilise aine käitlemisega seonduvalt tegevuse eest perioodil 2009.a suve lõpus ja

septembris. Lisaks eeltoodule on kohus leidnud, et Anatoli Flotov ja Andrei Pintšuk panid

24. septembril 2009.a toime Kohtla- Järvel A. T. vastu suunatud KarS § 25 lg-te 1,2 - § 113

järgi kvalifitseeritava kuriteo. A. T. kehalisele väärkohtlemisel kihutamise ja kaasaaitamise

eest pidas kohus põhjendatuks süüdi mõista ka Oleg Ivanovi. Samuti on kohus käesoleva

kohtuotsuse raames leidnud, et Andrei Pintšuk ja Nikita Savenkov mõrvasid R. G. Ka R. G.

puutuvalt oli Oleg Ivanovile esitaud süüdistus tapmisele kihutamises KarS § 22 lg-te 2,3 - §

114 p-de 1,4 järgi, kuid kohus pidi möönma, et Oleg Ivanovil võis olla motiiv R. G.

karistamiseks, siis ei olnud kohtu poolt uuritud tõendite hulgas piisavalt tõendeid, mis oleksid

võimaldanud Oleg Ivanovi süüdi tunnistada ning tekkinud kahtlused tuli tõlgendada vastavalt

KrMS § 7 lg-le 3 süüdistatava kasuks. Seega on tõepoolest kõik kolm süüdistatavat pannud

toime süüdistuses kajastatud kuritegelikku gruppi hõlmaval perioodil teise astme kuritegusid,

mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme

kuritegusid. Samas pole kohtu arvamuse kohaselt leidnud tõendamist, et nimetatud teod pandi

toime just ühenduse raames ja ühendusele varalise kasu saamise eesmärgil või, et ühendus

oleks olnud just sel eesmärgil loodud. Kohus on arvamusel, et ainuüksi see, et kolm isikut

teatud ajaperioodil panevad toime koos kuritegusid ei tähenda veel automaatselt seda, et

loodud on kuritegelik ühendus ja, et ühenduse kui struktuuri eesmärgiks on seeläbi varalist

kasu saada.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas pole tõendamist

leidnud, et Oleg Ivanovi, Anatoli Flotovi ja Andrei Pintšuki näol oleks olnud tegemist püsiva

isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusega, mis oli loodud varalise kasu saamise

eesmärgil ning, mille tegevus oli suunatud süüdistuses kajastatud kuritegude

toimepanemisele. Samuti pole kohtu arvamuse kohaselt leidnud tõendamist, et Oleg Ivanov

pani toime KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Eeltoodust tulenevalt tuleb KrMS

§ 309 lg 2 alusel Anatoli Flotov ja Andrei Pintšuk õigeks mõista süüdistuses KarS § 255 lg 1

järgi. Samuti tuleb KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista Oleg Ivanov KarS § 256 lg 1 järgi.

Andrei Pintšuki ja Aleksei Bajevi süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9

järgi

Andrei Pintšuki süüdistatakse 1. ja 2. septembril 2009. a Tartus Jaama tänaval asuvast

Jaamamõisa Selverist asjade varguses ja 2. septembril 2009. a Sõbra Selverist asjade

varguses.

Andrei Pintšuki ja Aleksei Bajevit süüdistatakse ka koos S. T. A. M. kuuluvast sõiduauto

Hunday Sonata, reg nr XXX, pagasiruumist basskõlari Magnat, basskõlari Kenwood ja

võimendi Magnat varguses.

Kohtuistungil tunnistas Andrei Pintšuk, et ta on süüdistuses nimetatud ajal ja kohas

varastanud süüdistuses kajastatud raseerimisaparaadid ja pudeli konjakit. Süüdistatava sõnul

oli tal Tartusse tulles rahalisi probleeme ja ta sooritas perioodiliselt vargusi Tartu poodidest.

Ühe varastatud raseerimisaparaatidest jättis Andrei Pintšuk endale, teise raseerimisaparaadi ja

konjaki aga müüs maha.

Andrei Pintšuki süüd kinnitavad peale tema enda ütluste kannatanu A-Selver AS-i avaldused

koos CD plaatidega (kd III tl 187-188, 190-191, 192-193) ning nende plaatide

vaatlusprotokollid ( kd III tl 205-206, 207-208, 209-210). Samuti tõendavad Andrei Pintšuki

süüd kannatanu A-Selver AS esindaja R. R. ütlused.

Kohus on seisukohal, et Andrei Pintšuk on toime pannud eespool kajastatud teod, millised on

kvalifitseeritavad KarS § 199 p 9 järgi. Süüdistatava jaoks oli kauplustes müügil olev vara

võõras, ta pööras vara enda kasuks nii varastatut kasutades kui ka vara edasi müües ja seeläbi

teenides. Süüdistatava enda sõnul tegutses ta kavatsetult vara omastamise eesmärgil.

S. T. on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 18. märtsi 2010. a kohtuotsusega

kokkuleppemenetluses (kd IV tl 152-157). Andrei Pintšuk ja Aleksei Bajev kinnitasid

kohtuistungil, et nemad pole süüdistuses kajastatud vargust toime pannud, sest nemad ei

teadnud asjaolu, et asjad ei kuulu S. T.

Kannatanu A. M. avaldas kohtus, et tema autost varastati 28. septembril 2009.a basskõlar

Magnat maksumusega 1800 krooni, basskõlar Kenwood maksumusega 1500 krooni ja

võimendi Magnat maksumusega 3000 krooni. Kannatanu ütluste kohaselt juhtis S. T. päev

enne vargust kannatanu autot Hunday Sonata XXX. Kuna S. T. oli juhiluba, siis seetõttu sõitis

ta kannatanu autoga. Kannatanu kirjeldas sündmusi Tartus, muuhulgas seda, kuidas nad koos

S. T. Tartus ringi sõites võtsid auto peale S. T. sõbranna P. P. ja läksid Annelinna korterisse,

kus viibisid mingid meesterahvad. Kannatanu sõnul räägiti seal korteris vene keeles.

Kannatanu avaldas, et ta jäi korterisse magama ja oli seal kuni järgmise hommikuni. S. T. ja P.

P. aga läksid õhtul kannatanu autoga sõitma. Hommikul läks kannatanu koos S. T. ja P. P.

Lõunakeskuse juurde. Seal palus S. T., et kannatanu ja P. P. läheksid suitsu ostma, ise jäi S. T.

väidetavalt XXX ootama. Kannatanu sõnul oli S. T. ära 15-30 minutit. Tagasi tulles mindi

kõrvalasuvasse tanklasse ja sinna tuli ka punane Opel. S. T. ja P. P. läksid selle Opeli peale ja

sõitsid ära. Kannatanu jäi ootama, sest talle lubati bensiini tuua. Oodates soovis ta muusikat

kuulata, kuid avastas, et seda pole võimalik teha, sest autol puudusid nii kõlarid kui ka

võimendi. Kannatanu kinnitas, et eelmisel päeval autoga sõites kuulati muusikat. Kannatanu

sõnul pöördus ta seejärel politseisse ja tegi avalduse varastatud asjade kohta. Kannatanu

kinnitas kohtus, et ta sai asjad tagasi, mistõttu tal ei ole süüdistatavate vastu tsiviilhagi.

Tunnistaja S. T. ütluste kohaselt kasutas ta sügisel 2009.a A. M. autot, sest viimane ise ei

tohtinud roolis olla. Tunnistaja kinnitas, et Tartus ringi sõites oli nendega kaasas ka P. P. Selle

sündmusega seoses sai ta tuttavaks ka Andrei Pintšukiga. Tunnistaja kirjeldas sündmust, mille

käigus ta sai Andrei Pintšuki ja Aleksei Bajeviga (nimetas L.) kokku Tartus Aardla tänava

Säästumarketi juures. Andrei ja L. tulid sinna punase Opel Omegaga. Tunnistaja sõnul oli ta

enne seda viinud A. M. ja P. P. Lõunakeskuse juurde ja sõitis sealt Andrei Pintšukiga kokku

saama üksinda. Tunnistaja sõnul jõuti juttu ajades kõik koos otsusele, et kõlarid ja puhver on

vaja lahti ühendada ja koos ära varastada. S. T. sõnul tegi ettepaneku Andrei Pintšuk. Kõlarid

ja võimendi ühendasid lahti Andrei ja L. ning tassisid ka Opeli pagasiruumi. Tunnistaja sõnul

läks ta kohe pärast asjade äravõtmist tagasi Lõunakeskuse juurde, et anda auto tagasi A. M..

Andrei Pintšuk ja Aleksei Bajev sõitsid tunnistajale oma autoga järele. Tunnistaja ütluste

kohaselt istus tema ja P. P. peale auto A. M. üleandmist kohe Opelisse ja sõideti minema.

Kuna kõlarid oli vaja kuhugi ära panna, siis viidi need lähimasse kohta, milleks oli P. P. kodu

kuur. Tunnistaja avaldas, et nad tahtsid kõlarid hiljem kolmekesi koos Andrei Pintšuki ja

Aleksei Bajeviga maha müüa. Äratundmiseks esitamisel tundis S. T. ära Andrei Pintšuki

isikuna, kes võttis A. autost koos L. bassikõlarid ja võimendi (kd IV tl 146-148). Samuti

tundis S. T. ära Aleksei Bajevi (kd IV tl 149-151) ja seda isikuna nimega L., kellega Andrei

võttis kõlarid ja võimendi.

Asitõenditena on kriminaalasjas vaadeldud kahte bassikõlarit ja võimendit, millised andis

uurijatele 6. oktoobril 2009. a üle S. T. (kd IV tl 125-128).

Tunnistaja P. P. avaldas kohtus varguse episoodis ütlusi andes, et ta sõitis koos S. T. Tartus

ringi. Peale Lõunakeskuses käimist istus ta koos S. T. Andrei Pintšuki punasesse Opelisse ja

nägi seal tagaistmel kõlareid. Kõlarid viidi tunnistaja tädi juurde kuuri ning hiljem võttis S. T.

need kõlarid tädi juures ära.

Süüdistatav Andrei Pintšuk avaldas kohtus, et sai kokku S. T. 28. septembri 2009.a

hommikul. S. T. tuli ise sõiduautoga Hunday süüdistatava maja juurde ja pakkus asju müüa.

Süüdistatav avaldas, et ta oli nõus asju ostma kui leiab raha. Seetõttu lepiti kokku, et hiljem

helistatakse. Telefoni teel lepitigi hiljem kokku kohtuda. Süüdistatav kinnitas, et tema läks

kaupluse juurde koos Aleksei Bajeviga. S. T. pakkus asju müügiks. Süüdistatava sõnul tal

raha polnud, kuid S. T. lepiti kokku, et kui ta raha saab, siis maksab asjade eest ja saab need

endale. S. T. ütles, et tuleks asjad tõsta sõiduautost Hunday sõidukisse Opel ja süüdistatav ka

tegi seda koos Aleksei Bajeviga. Süüdistatav sõnul olid kõlarid ja võimendi lihtsalt

pagasiruumis. Andrei Pintšuk rääkis ka sellest, et pärast asjade Opelisse tõstmist läks ta

Lõunakeskuse juurde, kus oli kokku lepitud, et S. T. annab A. M. auto ära ja istub tema auto

peale.

Süüdistatav Aleksei Bajev ei tunnista end kõlarite ja võimendi varguses süüdi. Süüdistatav

kinnitas, et S. T. helistas Andrei Pintšukile ja küsis, et kellele saab maha müüa kõlareid ja

võimendit. Andrei Pintšuk ütles, et tahab need endale osta. Juba hommikul Andrei Pintšuki

maja ees kohtudes näitas S. T. aparatuuri ja siis sõideti mingi keskuse juurde kus S. T. avas

pagasiruumi ja ütles, et „võtke asjad ära“. Asjad ei olnud pagasiruumis juhtmetega ühendatult,

vaid olid lahtiselt. Aleksei Bajev rääkis kohtus, et ta ei mäleta enam päris täpselt sündmuste

käiku ja kus konkreetselt kõlarid Andrei Pintšuki auto peale tõsteti. Äratundmiseks esitamisel

tundis Aleksei Bajev ära nii S. T. (kd XIV tl 118-121) kui ka Andrei Pintšuki (kd XIV tl 130-

133).

Kohus on seisukohal, et süüdistatavate Andrei Pintšuki ja Aleksei Bajevi ütlused varguse

episoodis ei ole usaldusväärsed. Samas on kohus veendumusel, et sama kuriteo

toimepanemises süüdi mõistetud S. T. ütlused on usaldusväärsed. S. T. ütlused on kooskõlas

kannatanu A. M. ja tunnista P. P. ütlustega. Kohus peab ütlusi analüüsides hindama ka ütluste

üldist usutavust ja elulisust. Kannatanu A. M. kinnitas kohtus, et sõites autoga 27. septembril

2009. a koos S. T., kuulati autos muusikat. Sama päeva õhtul ööbis ta kuskil Annelinnas S. T.

tuttava juures ja S. T. ning P. P. käisid tema autoga öösel sõitmas. Varajasel ajal järgmisel

hommikupoolikul viis S. T. A. M. ja P. P. Lõunakeskuse juurde ja käis ise kohtumas Andrei

Pintšuki ja Aleksei Bajeviga. Pärast seda kui S. T. oli jätnud A. M. bensiinijaamajuurde

bensiini ootama, ilmnes, et muusikat kuulata ei saa, sest autol puudusid basskõlarid ja

võimendi. Kannatanu ja tunnista S. T. ütlustest nähtub, et viimane oli üksinda autoga ära 15-

30 minutit, mis on piisav selleks, et sõita Lõunakeskuse juurest ütlustes kirjeldatud

Säästumarketi juurde.

Kohus ei saa ütluste usutavuse aspektist jätta tähelepanuta süüdistatava Andrei Pintšuki

eelmise kauplustest varguse episoodi osas antud ütlusi. Andrei Pintšuk kinnitas ka kohtus, et

kuna tal polnud raha, siis ta sooritas perioodiliselt vargusi. Arvestades Andrei Pintšukil raha

puudumist ei ole usutav, et ta oleks soovinud auto kõlareid ja võimendit osta ja, et tal oli

võimalik ostuks paari tunni jooksul raha saada. Kohus ei pea usutavaks süüdistatavate

kaitseversiooni ka selle kohta, et heliaparatuur oli pagasiruumis juba lahtiühendatult. Samuti

on kohtu arvates ebaloogiline, et juhul kui Andrei Pintšukil ja Aleksei Bajevil puudus S. T.

ühine huvi A. M. autost võetud kõlarite ja võimendi vastu, siis milleks oli neil vaja sõita S. T.

järel Lõunakeskuse juurde ja seal viimane enda auto peale võtta.

Kohus on seisukohal, et S. T., Andrei Pintšuk ja Aleksei Bajev tegutsesid ühiselt eesmärgiga

omastada A. M. kuuluv vara ja pöörata see enda kasuks. Teo objektiivse koosseisu asjaolusid

kinnitavad tõendid annavad aluse veendumuseks, et kõik kolm teo teoimepanijat tegutsesid

kavatsetusega. Karistusõiguses loetakse süstemaatiliseks vargust, mis on toime pandud

vähemalt kolmandat korda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt rõhutanud, et

süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus, kusjuures arvesse läheb nii õiguslik

retsidiiv, st isik on varem varguste toimeopanemise eest süüdi mõistetud, kui ka faktiline

retsidiiv, st varguste toimepanemine on tuvastatud ühes kriminaalmenetluses. Käesoleva

kriminaalasja raames on kohus tuvastanud, et Andrei Pintšuk on toime pannud neli varguse

episoodi. Varem on Andrei Pintšuk varguste toimepanemise eest süüdi mõistetud

kriminaalkorras viiel korral ja Aleksei Bajev neljal korral. Eeltoodust tulenevalt on alus

Andrei Pintšuk ja Aleksei Bajev süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p-de 7,9 järgi.

Nikita Savenkovi süüdistus

KarS § 263 p 3

ja

KarS § 418 lg 1

järgi

Kohtuistungil kohtuvaidluste käigus loobus prokurör Nikita Savenkovile esitatud süüdistusest

KarS § 418 lg 1 järgi. KrMS § 301 sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub

süüdistusest, siis teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Eeltoodust tulenevalt

tuleb kohtul Nikita Savenkov süüdistuses KarS § 418 lg 1 järgi õigeks mõista.

Nikita Savenkovi süüdistatakse muuhulgas ka selles, et tema pani 28. septembril 2009. a kella

21.00 paiku toime relva kasutades avaliku korra raske rikkumise.

Kannatanu T. M. kinnitas kohtus, et 28. septembri 2009.a õhtupoolikul helistas talle K. L. ja

teatas, et tema sõbra A. autost on varastatud helitehnikat, so võimendi ja basskõlarid. K. L. oli

tunnistajale rääkinud et eelmisel päeval oli olnud kaineks autojuhiks keegi tütarlaps nimega

S., kes tegeleb narkootikumide müümise või vahendamisega. K. L. oli samuti avaldanud, et

tema helistas S. ja tellis amfetamiini, et ta välja meelitada. Seeläbi loodeti saada kätte ka A.

M. varastatud asjad. Tunnistaja sõnul leppis ta S. kokkusaamise Tartus vana kaubamaja taha

parklasse. Kannatanu T. M. kinnitas kohtus, et kokkulepitud ajal sõitiski parklasse

tumepunane Opel Omega reg nr XXX. Autol olid toonklaasid. Juhi kõrval istus S. Kannatanu

selgitas, et kui ta hakkas auto poole liikuma ja kui autos istujad märkasid, et koos tunnistajaga

on veel A. M., K. L. ja ülejäänud seltskond, siis hakkas auto liikuma. Kannatanu sõnul liikus

tema autole järele, vahemaa oli umbes 10 m. Kui auto jõudis Soola ja Turu tänava ristmikule,

siis jäi auto punase fooritule all seisma. T. M. avaldas, et auto roolis oli meesterahvas ja, et

autos oli vähemalt viis inimest, kusjuures tagumisel istmel umbes kolm inimest. Kui

kannatanu jõudis autole järele, siis oli tagumine aken 5-8 cm allpool ja sealt tuli pauk. T. M.

avaldas, et pauk tuli tema arvates tulirelvast, kuid ta ei näinud seda. Samuti purunes autol

juhipoolne tagumine klaas, kusjuures see toimus murdosa sekundi järel peale pauku.

Kannatanu kinnitas, et ta tundis hirmu. Paugu hetkel oli kannatanu umbes 1 m kaugusel

autost. Sündmuse ajal oli keegi politseisse helistanud. Kannatanu kinnitas, et temal ei olnud

autole järele joostes midagi käes.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd IV tl 158-160) kajastab kannatanu poolt kirjeldatud

sündmuskohta.

Kannatanu K. P. avaldas kohtus, et 28. septembri 2009. a õhtul kella 21 paiku märkas ta Tartu

kesklinnas vana kaubamaja juures lärmakat seltskonda. Kuna see seltskond tekitas temas

kõhedust, siis palus ta oma elukaaslast, et viimane tuleks talle kuskile lähemale vastu. Vana

kaubamaja parklas olid autod ja üks neist oli tumepunane Opel Omega. Kannatanu kinnitas, et

elukaaslase auto oli Soola ja Teguri tn nurgal ja tema autosse istudes kuulis kannatanu laske,

milliseid oli tema arvates kolm. Kannatanu mäletas ka seda, et keegi jooksis autole, milline

keeras parklast välja Soola tänavale, järele ja tulistas auto aknasse. Kannatanu arvates oli

järele jooksval inimesel midagi käes. Relva kannatanu ei näinud, kuid kuulis võimsaid laske.

Kannatanu arvates purunes autol parempoolne tagumine aknaklaas. K. P. ütluste kohaselt

helistas tema elukaaslane politseisse.

Tunnistaja T. R. kinnitas kohtus, et 28. septembril 2009.a umbes kella 21 ajal sõitis ta oma

elukaaslasele vastu. Parkis Turu tänavale Swedbank’i ette. Auto oli seljaga parkla poole.

Kaubamaja parklas oli nii kümmekond lärmakat inimest. Tunnistaja ootas eespool kirjeldatud

kohas elukaaslast K. P. Tunnistaja kirjeldas kohtuistungil eespool kajastatud ootamise käigus

pealtnähtud situatsiooni, kus punane Opel Omega väljus vana kaubamaja parklast hästi

kiiresti Turu tänava poole ja mingid inimesed jooksid autole järele. Seejärel kuulis tunnistaja

ühte või mitut lasku. Lask või lasud oli(d) tunnistaja arvates sel ajal kui auto juba liikuma

hakkas. Tunnistaja mäletas ka seda, et autol oli kõrvalistujapoolne klaas katki. Tunnistaja

kinnitas, et ka tema elukaaslane kuulis lasku. Tunnistaja sõnul helistas ta ka politseisse.

Kannatanu A. M. avaldas, et vana kaubamaja taha läks ta koos K. L. Kannatanu selgitas, et

tema käis pitsabaaris pitsat ostmas, mistõttu tema kuulis baaris vaid mingit pauku, kuid ta ei

tea, mis täpselt juhtus. Sõbrad olid rääkinud talle, et nemad olid näinud S. mingis Opelis.

Samuti rääkisid sõbrad tunnistajale et kui nad tahtsid selle auto juurde minna ja küsida, et kus

on kannatanu kõlarid, siis keegi tulistas autost juhipoolsest tagumisest aknast.

Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt oli tema 28. septembril 2009.a kella 21 ajal tuttavatega

Tartus vana kaubamaja taga. Tunnistaja kinnitas kohtus, et oli juttu ka S. nimelisest isikust ja

mingist helitehnikast. Tunnistaja oli koos T. M. ja veel vähemalt 10 isikuga. Tunnistaja sõnul

sõitis parklasse punane auto ja teised hakkasid selle auto poole liikuma, mille peale see auto

hakkas omakorda liikuma Turu tänava valgusfoori poole ja peatus punase tule all. Tunnistaja

sõnul liikus autole järele T. M. ja üritas auto uksi avada. Siis kõlas tugev pauk ning sõiduki

vasakpoolne aknaklaas purunes. Tunnistaja avaldas, et ta nägi sähvatust, mis tuli autost seest

ja lask sarnases püssipaugule. Tunnistaja kinnitas seda, et isikutel, kes autole järele jooksid ei

olnud midagi käes, kusjuures autoni jõudis vaid 1-2 inimest, üks neist oli T. M.

Tunnistaja M. K. kinnitas kohtus, et töötab XXX ja on kokku puutunud olukorraga, kus üks

meesterahvas ja vene keeles kõnelev naisterahvas tõid parandusse punast värvi Opel Omega,

millel oli klaas katki ja küljeliist puudu. Tunnistaja sõnul tuli sellele autole järele politsei ja

parandusse toonud isikud vestlesid edasi politseiga.

Tunnistaja K. L. ütluste kohaselt sai ta 28. septembril 2009. a kokku sõbra A. ning selgus, et

S. viib ta kusagile ära. Sama päeva õhtul A. ütles, et temalt varastati 2 kõlarit ja

autovõim. Tunnistaja avaldas, et tema leppis S. kokkusaamise vana kaubamaja taga. S. tuli

punase sõiduautoga Opel Omega reg nr XXX. Kui autos olnud isikud nägid tunnistajat ja

temaga koos olnud isikuid, siis sõitis auto kohe parklast välja ja mööda Soola tänavat Turu

tänava poole. Kuna fooris oli punane tuli ja auto peatus, siis jooksis tema ja veel mõned isikud

auto juurde. Tunnistaja sõnul toimus peaaegu kohe seejärel tulistamine. Käis kõva sähvatus ja

kostus pauk ning auto aken purunes. Tunnistaja avaldas, et tema oli sel hetkel auto taga. Lask

tuli auto tagaistmelt juhipoolsest küljest. Auto sõitis ära ja kutsuti politsei.

Tunnistaja S. T. sõnul sõideti sõiduautoga Opel 28. septembril 2009.a linnas ringi ja sama

päeva õhtul mindi kella 19-20 paiku bussijaama vastu Andrei Pintšuki sõbrale N. Tunnistaja

avaldas, et roolis oli L., tunnistaja ise istus juhi kõrval ja tagumisel istmel keskel istus P. P.

Nikita istus taga P. P. kõrvale ja oli seega tunnistaja selja taga. S. T. ütles, et nägi parklas A.

tuttavaid ja arvas, et auto kõlarite varguse pärast võib nendega mingi jama tulla. Seepärast

hakkas Opel parklast ära sõitma ja sõideti bussijaama poole valgusfoori juurde. Isikud, kes

olid parklas R-Kioski juures hakkasid autole järele jooksma. Jooksjaid oli 3-4 inimest ja üks

tuli ning lõi käega aknasse juhipoolse tagumise klaasi pihta, kuid sellest ei juhtunud midagi.

Tunnistaja kinnitas, et ta kuulis lasku, mis tuli tema selja tagant, st paremalt poolt autost, kus

istus Nikita. Tunnistaja kinnitas, et juhipoolne tagumine aknaklaas purunes, kuid tema arvates

purunes see enne kui oli lask. Edasi sõideti Aleksandri tn külalistemaja juurde, kuhu tuli hall

džiip, mida juhtis vene keeles kõnelev meesterahvas. Tunnistaja kinnitas, et ta nägi Nikita

käes relva, mis oli tumedas arvutikoti moodi kotis. S. T. tundis äratundmiseks esitamisel ära

Nikita Savenkovi isikuna, kes Andrei Pintšuki autost tulistas (V köite tl. 187-190).

Tunnistaja P. P. kirjeldas kohtus Tartus vana kaubamaja taga asetleidnud tulistamisega seotud

sündmusi, kuid väitis, et ta oli olnud šokis ja ei mäletanud juba kohtueelsel uurimisel eriti

sündmuse asjaolusid. Kohus kinnitas ta samuti, et ta ei mäleta hästi juhtunut.

Patrullileht (kd IV tl 176-177) kajastab, et politseid informeeriti 28.septembril 2009 kell 21.21

laskmisest Riia tn 2 taga parklas. Edastatud informatsiooni kohaselt tulistati tulirelvast ja

sõidukist Opel Omega reg nr XXX ja üks autos olijaist oli S.

Kriminaalasjas on O. S., kes on Andrei Pintšuki XXX, avaldus (kd IV tl 178), mis kajastab, et

24.septembril 2009.a ostis avaldaja Tartus auto Opel nr XXX ja 28. septembril 2009.a

oli auto ärandatud ning ta palus politsei abi.

Kohus uuris asitõendi, so Lõuna Prefektuuri hädaabinumbri kõnede, vaatlusprotokolli (kd IV

tl 187-193), kust nähtub, et politseile teatati 28.septembril 2009.a kell 21.15 tulistamisest

vana kaubamaja taga parklas. Isikud, kes teate edastasid avaldasid, et neid tulistati vana

kaubamaja parklas ja, et sõbral varastati asjad ära ja tulistajad sõitsid ära Opel Omegaga reg

nr XXX. Samuti kajastub vaatlusprotokollis hädaabinumbrile helistaja väide, et „ nad

tulistasid, sest me tahtsime neid kinni võtta, kuna nad varastasid sõbra supaka ja võimu.“

Vaatlusprotokollis on ka O. S. kõne 29. septembrist 2009.a kell 18.59 selle kohta, et auto on

leitud ning sellega sõidetakse teenindusse Teguri 45 , kuna autol on klaasid katki. O. S. palub

auto tagaotsimisest maha võtta.

Kohus uuris ka asitõendi – sõiduauto Opel Omega reg nr XXX – vaatlusprotokolli (kd IV tl

203-217, 228-234), millelt on näha, et purunenud olid juhipoolsed nii esimene kui ka

tagumine klaas. Samuti kajastub vaatlusprotokollist, et asitõendi vaatluse käigus võeti

lasujälje jääkide proovid ning DNA proovid.

Ekspertiisiakt nr GE-1321-09/4469 (kd IV tl 219-221) kajastab, et sõiduauto roolilt võetud

proovidel ei saa välistada Andrei Pintšuki DNA-d.

Ekspertiisiakti nr AE-472-10/1651 (kd IV tl 238-241) kohaselt tuvastas ekspert sõiduauto

Opel Omega reg nr XXX kõrvalistuja poolse tagumise ukse ülemise raami ja selle kohal oleva

polstri piirkonnast, ekspertiisiks esitatud koti siseküljelt ning mütsilt mikroosakesi, mis on

keemilise koostise ja morfoloogiliste tunnuste põhjal iseloomulikud tulirelvast tulistamisel

tekkivatele peamiselt padruni sütikust pärinevatele põlemisjääkidele.

Asitõendina on kriminaalasjas vastavalt jälitusprotokollile (kd VIII tl 115-120) ära võetud

arvutikott NetCom (pakendati pakendisse STATOIL) ning selle koti sees mütsi kirjega 83-G.

Nimetatud esemeid on vaadeldud ( kd VIII tl 121-123).

Kohtu poolt uuritud jälitusprotokoll kajastab seda, et 28. septembril 2009.a kell 21.26 helistas

Andrei Pintšuk Anatoli Flotovile ja teatas tulistamisest.

Süüdistatav Andrei Pintšuk kirjeldas kohtus, kuidas 28. septembril 2009. a oodati vana

kaubamaja taga parkimisplatsil Nikita Savenkovi, kes tuli bussiga Tallinnast. Aleksei Bajev

parkis auto vana kaubamaja taha parkimisplatsile. Parkimisplatsil väljus autost nii tema kui

ka Nikita Savenkov. Andrei Pintšuk avaldas, et Nikita Savenkov oli märganud, et keegi

vaatab neid pingsalt ja autod jäid nende lähedal seisma. Autodest tulid välja isikud, kellele oli

midagi käes ja kes suundusid sihikindlat nende poole. Andrei Pintšuki avaldas, et tema tundis

ohtu ja hüppas autosse andes Aleksei Bajevile korralduse kiiresti ära sõita. Sama korralduse

andis ka S. T. Andrei Pintšuki sõnade kohaselt hakkasid need inimesed, kes autodest väljusid

nende autole järele jooksma ja lööma nende auto katuse ja pagasiruumi pihta. Andrei Pintšuki

sõnul lisas Aleksei Bajev kiirust ja siis need inimesed jäid maha. Valgusfoori juures oli

Aleksei Bajev punase tule tõttu sunnitud peatuma ja väidetavalt lõid siis jälitajad mingi

esemega juhi taga istuja klaasi pihta. Andrei Pintšuk kuulis ka kahte lasku. Hiljem sai ta

teada, et need lasud oli teinud Nikita Savenkov stardipüstolist.

Süüdistatav Aleksei Bajevi ütluste kohaselt peatuti 28. septembril 2009.a. Tartus vana

kaubamaja parklas selleks, et auto peale võtta bussiga Tallinnast saabuv Nikita Savenkov.

Aleksei Bajev kinnitas, et tema oli roolis ja tema kõrval istus S. T. Tema taga istus Andrei

Pintšuk, keskel istus isik, keda süüdistatav nimetas kohtus XXX ja kelle õiget nime ta ei

teadnud. S. T. taga istus Nikita Savenkov. Aleksei Bajevi ütluste kohaselt väljus parklas

autost nii S. T. kui ka keegi tagaistmelt. Vana kaubamaja tagant sõideti ära peale seda kui S.

oli selleks korralduse andnud. Süüdistatav avaldas, et peale seda kui ta sõitma hakkas hakati

lööma taha pagasiruumi peale, kuid tema sõitis edasi kuni foorini, kus lõhuti ära auto klaasid.

Katki läksid juhipoolne aken ja juhi tagaistuja aken. Aleksei Bajev avaldas, et ta eeldab, et

klaase löödi metallist esemega, sest katkes ka tagaistuja klaasi toonitud kile. Süüdistatav

kinnitab, et kuulis ka lasku, kuid ei saanud aru, kust see tuli. Hiljem Nikita Savenkoviga

juhtunust rääkides oli viimane talle avaldanud, et laskis püstolist, mis sarnanes päris püstolile,

kuid ei olnud päris püstol.

Süüdistatav Nikita Savenkovi ütluste kohaselt tuli tema Tallinnast bussiga ja ta võeti auto

peale mitte vana kaubamaja taga parklas, vaid kuskil bussijaamale lähemal. Seda, miks vana

kaubamaja taha parklasse mindi, seda Nikita Savenkov ei teadnud. Parklas tulid autost välja

nii tema kui ka Andrei Pintšuk. Ka Nikita Savenkov kinnitas, et autosse istuti seetõttu, et

isikud, kes olid autodega parklas hakkasid neid imelikult vaatama. Selle kohta, kes kus istus,

avaldas Nikita Savenkov samasuguseid ütlusi nagu on andnud teised autos istunud isikud.

Nikita Savenkov ütluste kohaselt käskis S. T. Aleksei Bajevil sõitma hakata ja ta märkas, et

parklas olnud autodest väljusid isikud ja hakkasid liikuma nende auto suunas. Süüdistatav

kinnitas ka seda, et veel siis kui auto seisis parklas, lõi keegi auto pagasiluugi pihta. Sel ajal

kui auto uuesti seisma jäi hakkas vähemalt kaks isikut auto juhipoolset esimest ja tagumist

klaasi keppidega peksma. Seejärel tundis Nikita Savenkov enda sõnul ohtu ja ta võttis kotist

stardipüstoli, laadis selle ja sirutades käe avatud aknast välja ja tulistas kaks korda. Inimene,

kes oli auto juures hüppas autost eemale ja nende auto kihutas minema.

Nikita Savenkov avaldas kohtus, et tema tulistas seetõttu, et tajus ohtu ja soovis nii end kui ka

autos istunud isikuid kaitsta autot rünnanud isikute vastu.

KarS § 28 lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetult eesseisvat

õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades seega ründaja

õigushüvesid ja ületamata seejuures hädakaitse piiri. Karistusõiguse teooria kohaselt tuleb

hädakaitse puhul esmalt tuvastada hädakaitseseisund. Kohus on seisukohal, et käesolevas

kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal ei ole tuvastatav olukord, et sõiduautos Opel Omega

olnud isikud oleksid olnud hädakaitseseisundis. Nikita Savenkovi, Andrei Pintšuki ja Aleksei

Bajevi ütlused ei ole tulistamisele vahetult eelnenud ja tulistamise hetke puudutavates

asjaoludes kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Kannatanu K. P. küll mainis, et autole

järelejooksvatel inimestel oli tema arvates midagi käes, kuid ta ei osanud oma kohtus midagi

täpsemat öelda. Samas kannatanu T. M. ja tunnistaja K. K. kinnitasid, et autole järele

jooksvatel isikutel midagi käes polnud. Samuti ei maininud tunnistaja T. R., et isikutel oleks

midagi käes olnud. Tunnistaja K. K. avaldas kohtus, et kannatanu T. M. üritas auto ust avada,

kuid kohe seejärel kõlas pauk.. Seega on vaid süüdistatavad väitnud, et auto klaasidesse löödi

mingite keppidega. Samas tunnistaja S. T., kes samuti viibis autos, selliseid asjaolusid ei

maini vaid rääkis, et isikud, kes autole järele jooksid lõid käega juhipoolse tagumise klaasi

pihta, kuid sellest midagi ei juhtunud.. Kohtu arvates on Andrei Pintšuki, Aleksei Bajevi ja

Nikita Savenkovi ütluse puhul tegemist viimase õigusvastast tegevust õigustavate, aga mitte

tõeste ütlustega. Seega pole need ütlused kohtu jaoks usaldusväärsed ja need tuleb

tõendikogumist välja arvata.

Kohus ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et politsei poole pöördusid sündmuse ajendil nii

kannatanud kui ka tunnistaja, samas Nikita Savenkov ega ka keegi teine autos viibinud

isikutest, ei pidanud vajalikuks nende sõnul niivõrd raske ründe puhul politseid sellest

informeerida. Sõiduautos Opel Omaega olnud isikud jätsid purunenud klaasidega auto peale

sündmust maha Aleksandri tn õue ja Andrei Pintšuki XXX O. S. abiga anti politseile

valeinformatsiooni selle kohta, et auto on varastatud. Selline valeinformatsiooni andmine,

mitte aga väidetavate ründajate leidmisele kaasaaitamine ja mitte nende poolt väitetava ründe

tagajärgede tuvastamisele kaasaaitamine, viitavad otseselt asjaolule, et autos olnud isikutel

puudus soov tõe väljaselgitamiseks. Kohtu arvates tegid autos olnud isikud kõik selleks, et

Nikita Savenkovi poolt toimepandut varjata. Vaid sel ajendil on seletatav ka asjaolu, et Nikita

Savenkov pidas vajalikuks ära visata oma arvutikoti ja mütsi ning väidetavalt võõrandada

talle kuuluva stardipüstoli. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et Andrei Pintšuk, käies

koos XXX politseis auto kadumisest teatamas, teadid tegelikult kus auto asub ja mis sellega

juhtunud on. Eeltoodust tulenevalt ei ole Andrei Pintšuki ütlused kohtus usaldusväärsed.

Stardipüstoli osas esitas Nikita Savenkovi kaitsja kohtule Harju Maakohtu kohtutoimikust nr

1-09-5281 pärineva läbiotsimisprotokolli, mille kohaselt Nikita Savenkovi elukohast XXX

võeti 14. novembril 2008.a ära läbiotsimise käigus musta värvi relvataoline ese kirjega

EKOL Jackal Dual Compact cal 9 mm P.A, mille padrunisalves oli padrun kirjega UMA 9

mm PAK. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi alusel võttis X. X. Nikita Savenkovile

kuuluva relvataolise eseme kohtueelse menetluse käigus 29. detsembril 2008. a enda kätte.

Nikita Savenkov kinnitas kohtus, et ta tulistas käesoleva sündmuse käigus just selle

stardipüstoliga. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Nikita Savenkov oleks kasutanud

tulistamisel tulirelva. Kohus pidas vajalikuks välja selgitada, kas jäljed, millised olid

tuvastatud Opel Omega, reg nr XXX, kõrvalistuja poolse tagumise ukseklaasi sisemiselt

pinnalt ja tagumise ukse ülemiselt raamilt ning tagumise ukse kohal oleva polstri pealt, võisid

pärineda ka stardipüstoli padrunist. Eksperdi arvamuse kohaselt võisid lasujäägi ekspertiisi

käigus leitud tulirelva padruni põlemisjääkidele iseloomulikud mikroosakesed pärineda

muuhulgas UMA 9 mm PAK tüüpi padrunist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et

Nikita Savenkov võis kasutada avaliku korra raske rikkumise toimepanemisel stardipüstolit.

KarS § 263 p 3 näeb ette kriminaalvastutuse rahu või avaliku korra rikkumise eest, kui see on

toime pandud relva või relvana kasutattava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega

ähvardades.

Kohus on arvamusel, et Tartus vana kaubamaja tagune parkla ja Turu ning Soola tn ristmik

on vaadeldavad avaliku kohana, sest tegemist on sellise kohaga, kuhu on ligipääs ka

kolmandatel isikutel. Samuti on kohtu arvates kannatanute ja tunnistajate ütlustega tõendatud,

et Nikita Savenkov, tulistades relvataolisest esemest, häiris sellise tegevusega asjasse

mittepuutuvate isikute rahu. Nimetatud piirkonnas liigub ja liikus ka sündmuse toimumise ajal

ringi mitmeid inimesi. Kohtus avaldasid nii kannatanud kui ka tunnistajad, et kuuldes keset

Tartu linna tulistamist, häiris selline tegevus nii nende isiklikku rahu kui ka üldist õigusrahu,

mille olemasolu avalikus kohas on igal isikul alus eeldada.

Nikita Savenkovile on esitatud süüdistus, et ta kasutas avalikku korda ja rahu rikkudes relva.

Kohus on seisukohal, et stardipüstol on vaadeldav relvana kasutatava muu esemena.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et relvana kasutatava muu esemena saab vaadelda eset,

millega on võimalik kannatanu elu või tervist reaalselt kahjustada, kusjuures määravaks on

asjaolu, kas esemel on objektiivselt sellised omadused, et seda saab relvana kasutada

niisuguse vägivalla mõttes, millega süüdlane ähvardas. Käesoleva kriminaalasja raames

tajusid nii kannatanud kui ka tunnistajad, et nende rahu rikuti relvast tulistades. Kohus on

seisukohal, et stardipüstol, millest laskmiseks kasutatakse padrunit, st lendkeha, mille

suunatud väljalaskmiseks kasutatakse tuginedes ekspertide arvamusele ka püssirohtu. Kohtu

arvates võib selline lendkeha isiku suunas väljalastuna ilmselgelt reaalselt kahjustada isiku

tervist.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Nikita Savenkov on oma tegevusega täitnud

KarS § 263 p 3 järgi kvalifitseeritava teo objektiivse külje elemendid. Kohus on arvamusel, et

läbi objektiivse külje elementide analüüsi on tuvastatud ka see, et Nikita Savenkov tegutses

otsese tahtlusega. Ta oli teadlik asjaolust, et tulistades stardipüstolist , häirib selline tegevus

kõrvaliste isikute rahu ja avalikku korda tervikuna, kusjuures isikutel võib tekkida kartus, et

nende elu või tervis on ohus. Kohus on seisukohal, et Nikita Savenkov tuleb KarS § 263 p 3

alusel süüdi tunnistada.

III Kohtu seisukoht karistuse osas

Karistuse mõistmisel tuleb kohtul esmalt tuvastada karistusraamid.

KarS § 113 näeb ette karistusena kuue kuini viieteistaastase vangistuse.

KarS § 114 kohaselt on alus karistada sellise teo toimepannud isikut kaheksa kuni

kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.

KarS § 121 näeb ette karistusena kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

KarS § 184 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo sanktsioon näeb ette karistusena kolme kuni

viieteistaastase vangistuse.

KarS § 199 lg 2 aluse on seaduslik alus karistusena mõista kas rahaline karistus või kuni

viieaastane vangistus.

KarS § 263 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Oleg Ivanov on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral. Anatoli Flotovit on

kriminaalkorras karistatud kahel korral, Andrei Pintšuki aga neljal korral. Samuti on korduvalt

kriminaalkorras karistatud Nikita Savenkovi ja Aleksei Bajevit, vastavalt kuuel ja seitsmel

korral.

Karistuse mõistmisel tuleb kohtul lähtuda KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süüst. Lisaks sellele,

et kohus on käesoleva otsusega tuvastanud süüdistatavate poolt toime pandud tegude

koosseisupärasuse ja õigusvastasuse, tuleb kohtule karistust mõistes arvsesse võtta ja

analüüsida ka teo taunitavust ja ebaõigust kui süü suurust mõjutavaid näitajaid.

Kohus on käesoleva otsusega tuvastanud, et Oleg Ivanovi, Anatoli Flotovit ja Andrei Pintšuki

on alus süüdi mõista grupis narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest

KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 alusel. Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt on narkootilise

aine kogused, milliseid käitlesid Oleg Ivanov ja Anatoli Flotov oluliselt suuremad kui Andrei

Pintšuki poolt käideldud kogused. Kohtu arvamuse kohaselt oli Oleg Ivanov narkootiliste

ainete käitlemisel aine hankija ja edasimüügi organiseerija ning koordineerija. Kohus ei

välista, et ka Anatoli Flotovil on teatud roll aine muretsemisel, kuid arvestades käideldud

koguseid ja tõendeid, mida kohtul oli võimalik kontrollida, oli Oleg Ivanovi roll ilmselgelt

suurem. Ilma aine olemasoluta poleks ka Anatoli Flotovil ja Andrei Pintšukil olnud ainet,

mida omandada ja omakorda edasi anda diileritele või aine tarbijatele. Samas on Anatoli

Flotov omandanud ja edasi andnud märkimisväärseid narkootilise aine koguseid

edasimüümiseks tarbijatele, seega on ta oma tegevusega loonud olukorra, kus kahjustada on

saanud läbi narkootiliste ainete tarbimise väga paljude isikute tervis. Kohus on seisukohal, et

ka Andrei Pintšuki poolt käideldud kogused on suured, kuid tema rolliks oli valdavalt aine

edasiandmine konkreetsetele müüjatele või tarbijatele ja tuvastatud aine kogus ei ole

võrreldav Oleg Ivanovi ja Anatoli Flotovi poolt käideldud kogustega. Kohus peab Oleg

Ivanovi tegevust kõige taunitavamaks ja sel põhjusel ka tema süüd koos tegutsenud isikuteist

suurimaks. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid.

Eeltoodust tulenevalt on Oleg Ivanovile alus mõista karistus vastava sanktsiooni keskmisest

määrast suuremas määras ja kohus peab põhjendatuks karistada Oleg Ivanovi 11 aasta pikkuse

vangistusega. Anatoli Flotovit on kohtu arvates tulenevalt tema rollist ja süü suurusest

põhjendatud karistad sanktsiooni keskmises määras ja talle tuleb mõista karistuseks 9 aastat

vangistust. Kuivõrd Andrei Pintšuki roll oli tagasihoidlikum ja tema süü oluliselt väiksem, siis

peab kohus võimalikuks karistada Andrei Pintšuki miinimummäärast veidi suurema

karistusega, so 4 aasta pikkuse vangistusega.

Kohus peab põhjendatuks süüdi mõista Anatoli Flotovi ja Andrei Pintšuki tapmiskatse

toimepanemise eest KarS § 25 l-te 1,2 - § 113 järgi. Nimetatud teoga oli ohtu seatud

kannatanu esmane inimõigus, so õigus elule. Kohus on arvamusel, et eluvastaste kuritegude

eest mõistetav karistus peab olema range juba eelkõige üldpreventiivsel eesmärgil. Oht elule

võib kujuneda äärmiselt erinevates situatsioonides, teinekord tüli käigus impulsiivsest

käitumisest, kuid teinekord etteplaneeritud tegevuse läbi. Käesolevas kriminaalasjas on

tuvastatud, et Oleg Ivanov, Anatoli Flotov ja Andrei Pintšuk läksid Kohtla-Järvele selge

sihiga kätte maksta isikule või isikutele, kes olid „pigistanud“ Anatoli Flotovi tuttavat. A. T.

tekitati vigastusi teda kurika ja ka jalaga lüües, kusjuures löödi ka pea piirkonda, mida tehes

pidid ründajad arvestama võimalusega, et isik võib saada raskeid tervisekahjustusi, sealhulgas

pidid möönma, et tagajärjeks võib olla ka isiku surm. Kohus ei saa jätta tähelepanuta ka

asjaolu, et Anatoli Flotovi ja Andrei Pintšuki tegevuse katkestas asjaolu, et nende tegevust

märgati ja sellele reageeriti. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega ka raskendavaid

asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt tuleb isikute süüd pidada suureks. Prokurör pidas piisavaks

karistuseks toimepandud teo eest 8 aastat vangistust. Kohus on seisukohal, et prokuröri poolt

taotletud karistusmäär on õiglane ja piisav ning peaks täitma nii üld - kui ka eripreventiivset

karistuse eesmärki.

Eespool kajastatud sündmusega on tihedalt seotud ka Oleg Ivanov, keda kohtu arvates on alus

süüdi mõista KarS § 22 lg-te 2,3 - § 121 järgi. Kohtu arvamuse kohaselt oli Oleg Ivanovi roll

A. T. „karistamisel“ oluline. Just Oleg Ivanov oli isikuks, kes pidas vajalikuks isiklikult koos

Andrei Pintšukiga Kohtla- Järvele minna ja siis koos Andrei Flotoviga olukorda klaarida.

Salajasel pealtkuulamisel kogutu põhjal on ilmne, et Oleg Ivanovi tahe hõlmas füüsilist arvete

klaarimist ja ta kiitis selle heaks. Kohus on seisukohal, et füüsilise vägivalla abil arvete

klaarimine on äärmiselt taunitav ja seetõttu on eriliselt taunitav ka sellisele tegevusel

kihutamine ja kaasaaitamine. Kohus ei tuvastanud Oleg Ivanovi puhul KarS § 57 ja § 58

kohaseid karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süü suurusest tulenevalt ja ka

Oleg Ivanovi isikust tulenevalt ei pea kohus võimalikus karistada Oleg Ivanovi rahalise

karistusega, vaid peab igati põhjendatuks karistusliigina vangistust. Oleg Ivanovi on varem

karistatud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Vaatamata rangele karistusele pole

Oleg Ivanov mõistnud, et elus tekkivate või tekitatud probleemide lahendamine läbi füüsilise

vägivalla pole ühiskonna poolt aktsepteeritav. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt

oma lahendites rõhutanud, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid

inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu

peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt

RKKKo nr 3-1-1-40-04). Eeltoodust tulenevalt ja arvestades just karistuse eripreventiivsest

eesmärki, on kohtu arvates alus karistada Oleg Ivanovi antud kuriteo toimepanemise eest

sanktsiooni kõrgemas määras ja mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust.

Kohus tuvastas käesoleva kriminaalasja raames Nikita Savenkovi ja Andrei Pintšuki süü

raskeima isikuvastase kuriteo, so mõrva toimepanemises. Kordamata eelmistes kohtuotsuse

lõikudes kajastatut, peab kohus puutuvalt Nikita Savenkovi ja Andrei Pintšuki karistamisel

vajalikuks rõhutada veel järgmist. Karistusõiguse teooria kohaselt võivad süü suurust

mõjutavad asjaolud olla objektiivsed ja subjektiivsed. Objektiivseteks asjaoludeks on näiteks

sellised, mis iseloomustavad tegu ja tagajärge: tagajärje raskus, teo taunitavus, teo korduvus

ja teo sotsiaalne olulisus. Subjektiivsete asjaoludena saab vaadelda tahtlust ja

ettevaatamatust, nende liiki, teo motiivi ja eesmärki. Kui nimetatud teoreetilise lähenemise

pinnalt analüüsida konkreetset Nikita Savenkovi ja Andrei Pintšuki poolt toimepandut, siis

saab kohus süü suuruse aspektist asuda järgmistele seisukohadele. R. G., surma põhjustasid

kahe raudkangiga antud löögid pea piirkonda. Kriminaalasja tehioludest on teada, et Nikita

Savenkov ja Andrei Pintšuk viibisid koos kannatanuga all keldris 5 minutit, sealhulgas

keldrisse mineku ja sealt lahkumise aeg. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et keldris tegutseti

eesmärgipäraselt, kiirelt ja intensiivselt, mida kinnitavad ka kannatanu vigastused. Lüües

isikut pea piirkonda poolemeetri pikkuste ja üle kilogrammi kaaluvate raudtorudega pidid

süüdistatavad nii soovima kui ka möönma raskeima tagajärje, so surma võimalikkust.

Kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal jäi kohtul kahjuks väljaselgitamata teo motiiv. Kohtul

kujunes põhjendatud kahtlus, et ainuke isik, kellel sai olla reaalne motiiv selliseks teoks, oli

Oleg Ivanov. Samas tuli kohtul kõik tõusetunud kahtlused tulenevalt süüdistatavate

kaitsetaktikast, tõlgendada süüdistatavate kasuks ja Oleg Ivanovi seotust mõrvaga ei olnud

võimalik tõsikindlalt tuvastada. Kriminaalasjas ei ilmnenud aga ka mitte mingisugust Nikita

Savenkovi ja Andrei Pintšuki ning kannatanu R. G. vahelist seotust. Samas on leidnud

tõendamist, et Oleg Ivanov pidas peale teo toimepanemist vajalikuks Nikita Savenkovile kui

talle väidetavalt võõrale isikule öömaja pakkuda ja talle ka hiljem riideid osta. Nimetatud

asjaolud viitavad sellele, et ilmselt tegutsesid nii Nikita Savenkov kui ka Andrei Pintšuk mitte

isiklikel ajenditel vaid kellegi teise huvides. Selline asjaolu aga kohtu arvates mitte ei vähenda

toimepanijate süüd, vaid pigem suurendab seda. Kui isikutele on vastuvõetav nö käsu või

teenuse korras füüsiline arveteklaarimine nende jaoks võõra ja süütu inimesega, siis peab

sellisele käitumisele järgnema kohtu arvates range karistus. Karistuse rangus peaks seejuures

täitma nii eripreventiivset kui ka üldpreventiivset eesmärki. Kohus on eeltoodust tulenevalt

seisukohal, et nii Nikita Savenkovi kui ka Andrei Pintšuki on alus karistada mõrva

toimepanemise eest sanktsiooni miinimumäärast oluliselt suurem karistusega ja kohus peab

põhjendatuks karistada süüdistatavaid 11 aasta pikkuse vangitusega.

Nikita Savenkov pani toime ka KarS § 263 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Analüüsides

toimepandud tegu, tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli teoga, mis riivas oluliselt isikute

avalikku kindlustunnet. Olukorras, kus Tartu kesklinnas õhtusel ajal kõlavad lasud, mis on

äravahetamiseni sarnased tulirelvast lastavate laskudega, häirib selline tegutsemine iga

kodaniku kindlustunnet. Seda enam, et relvast laskmine võib kahjustada ka muuhulgas

sündmuskohal viibivate isikute tervist. Nikita Savenkovi tegevuses ei tuvastanud kohus ei

karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid. Nikita Savenkovi on korduvalt

kriminaalkorras karistatud, muuhulgas ka reaalse vangistusega. Käesoleva kriminaalasja

pinnalt saab asuda aga seisukohal, et Nikita Savenkov pole varasematest karistustest õppust

võtnud, vastupidi tema teod on muutunud vaid raskemaks. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus

võimalikuks karistada Nikita Savenkovi rahalise karistusega. Kohtu arvetes väärib Nikita

Savenkov teosüü suurusest tulenevalt avaliku korra raske rikkumise eest karistuseks

vangistust ja seda vastava sanktsiooni keskmises määrast pisut väiksemas määras, so 2 aasta

pikkust vangistust.

Kohus tuvastas ka Andrei Pintšuki ja Aleksei Bajevi süü vargus(t)e toimepanemises. Andrei

Pintšuki on alus süüdi mõista ja karistada nelja varguse toimepanemise eest ja Aleksei Bajevit

ühe varguse toimepanemise eest, sealjuures koos Andrei Pintšukiga koos toimepandud teo

eest. Süüdistatavad on mõlemad kinnitanud, et vargusi on nad elus varemgi toime pannud

selleks, et saada mingit sissetulekut. Nii Andrei Pintšuk kui ka Aleksei Bajev on korduvalt

kriminaalkorras karistatud, muuhulgas ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega

ei pea kohus võimalikuks kummalegi mõista rahalist karistust. Kohus on seisukohal, et

käesoleva kriminaalasja raames tuvastatud vargustes ei ole süüdistatavate süü väga oluline.

Samas ei saa jätta tähelepanuta, et isikud on peale varasemaid süüdimõistmisi ja karistuste

ärakandmisi jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist. Eripreventiivset eesmärki

silmas pidades on põhjendatud karistada nii Andrei Pintšuki kui ka Aleksei Bajevit

sanktsiooni miinimummäärast oluliselt suurema karistusega. Kohus leiab, et õiglane ja

põhjendatud on Andrei Pintšuki karistada 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega ning Aleksei

Bajevit 1 aasta pikkuse vangistusega.

KarS § 64 lg 1 kohaselt tuleb käesoleva otsusega mõistetud samaliigilistest põhikaristustest

moodustada liitkaristus ja kohus peab põhjendatuks kuritegude süü suurust ja karistuse

eesmärki silmas pidades mõista järgmised liitkaristused.

Anatoil Flotovile tuleb mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest liites KarS § 184 lg 2 p-de

1,2 ja § 25 lg-te 1,2 - § 113 järgi mõistetud karistused. Anatoli Flotov on toime pannud kaks

eriliigilist kuritegu – rahvatervise vastu suunatud teo ja isikuvastase teo. Nimetatud teod ei ole

teineteisega otseses seoses. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et igati põhjendatud on

suurendada mõistetud üksikaristustest raskeimat. Raskeimaks karistuseks on 9 aastat

vangistust KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi. Kohus on seisukohal, et liitmisele isikuvastase

kuriteo toimepanemise eest kuulub mitte pool kergemast karistusest, vaid pisut väiksem osa,

so 3 aastat vangistust. Seega tuleb Anatoli Flotovile mõista liitkaristuseks kuritegude kogumi

eest 12 aastat vangistust.

Andrei Pintšukile tuleb mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest liites KarS § 184 lg 2 p-de

1,2, § 25 lg-te 1,2 - § 113, § 114 p-de 1,4 ja § 199 lg 2 p-de 7,9 järgi mõistetud karistused.

Andrei Pintšuk on toime pannud ühe rahvatervise vastu suunatud teo, kaks rasket isikuvastast

tegu ja varavastased teod. Nimetatud teod ei ole teineteisega otseses seoses. Eeltoodust

tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud ja õiglane on suurendada mõistetud

üksikaristustest raskeimat. Raskeimaks karistuseks on 11 aastat vangistust KarS § 114 p-de

1,4 järgi. Kohus on seisukohal, et kolme kergema karistuse eest on õiglane liita raskeimale

karistusele 4 aastat vangistust kõigi kergemate karistuste eest. Seega tuleb Andrei Pintšukile

mõista liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 15 aastat vangistust.

Nikita Savenkovile tuleb mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest liites KarS § 114 p 1 ja §

263 p 3 järgi mõistetud karistused. Nikita Savenkov on toime pannud kaks eriliigilist kuritegu

– isikuvastase teo ja avaliku korra vastase kuriteo. Nimetatud teod ei ole teineteisega otseses

seoses. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et igati põhjendatud on suurendada

mõistetud üksikaristustest raskeimat. Raskeimaks karistuseks on 11 aastat vangistust KarS §

114 p 1 järgi. Kohus on seisukohal, et liitmisele isikuvastase kuriteo toimepanemise eest

kuulub pool kergemast karistusest, so 1 aasta vangistust. Seega tuleb Nikita Savenkovile

mõista liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 12 aastat vangistust.

Oleg Ivanovile tuleb mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest liites KarS § 184 lg 2 p-de 1,2

ja § 22 lg-te 2,3 - § 121 järgi mõistetud karistused. Oleg Ivanov on toime pannud kaks

eriliigilist kuritegu – rahvatervise vastu suunatud teo ja isikuvastase teo. Nimetatud teod ei ole

teineteisega otseses Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et igati põhjendatud on

suurendada mõistetud üksikaristustest raskeimat. Raskeimaks karistuseks on 11 aastat

vangistust KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi. Kohus on seisukohal, et liitmisele isikuvastase

kuriteo toimepanemise eest kuulub mitte pool kergemast karistusest, vaid kaks kolmandikku

sellest. Kohus peab õiglaseks, et Oleg Ivanov kannaks ära ka märkimisväärse osa isikuvastase

kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest, sest tema puhul on seda liiki süüteo

toimepanemine olnud korduv. Seega tuleb Oleg Ivanovile mõista liitkaristuseks kuritegude

kogumi eest 13 aastat vangistust. Oleg Ivanov pani käesoleva kohtuotsusega tuvastatud

kuriteod toime katseajal Oleg Ivanovi karistati Kohtla-Järve Linnakohtu 4. veebruari 1998.a.

kohtuotsusega KrK § 207, KrK § 17 lg 4 – KrK § 101 p 1 ja § 17 lg 4 - § 141 lg 2 p-de 1,2,3

alusel 15 aasta pikkuse vangistusega. Oleg Ivanov vabanes ennetähtaegselt Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja 3. mai 2007.a määruse alusel 15.mail 2007.a. Ära kandmata jäi Oleg

Ivanovil 3 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb Oleg Ivanovile mõista

liitkaristus kohtuotsuste kogumis, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele Kohtla-Järve

4. veebruari 1998. a otsusega ärakandmata karistuse osa. Kohus on kohtuotsuse resolutiivosas

teinud karistusi liites arvutusvea. Nimelt on kohus liitnud käesoleva kohtuotsusega mõistetud

karistusele 3 aastat ja 1 kuu vangistust, kuid 28 päeva on jäänud liitmata. Kohtuotsuse

resolutiivosa kohaselt on lõplikuks karistuseks 16 aastat 1 kuu vangistust. Õige arvutuse

kohaselt peaks olema liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 16 aastat 1 kuu ja 28 päeva

vangistust.

Aleksei Bajev on enne käesoleva kohtuotsusega süüdimõistmist viimati süüdi mõistetud Viru

Maakohtu Jõhvi kohtumaja 13. mai 2011. a kohtuotsusega. Nimetatud kohtuotsusega mõisteti

Aleksei Bajevile liitkaristusena 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõistab kohus

Aleksei Bajevile liitkaristuse kohtuotsuste kogumi eest ja mõistab lõplikuks karistuseks 3

aastat 6 kuud 22 päeva vangistus, millise karistuse kandmise aja algus tuleb lugeda kolme

kohtuotsusega mõistetud karistuse liitmise tulemusena alates 25. juunist 2010.a., so alates

Viru Maakohtu 14. detsembri 2010.a otsusega mõistetud karistuse kandmise aja algusest.

Kõigi süüdistatavate puhul tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg

karistuse kandmise aja hulka.

IV Kohtu seisukoht konfiskeerimise osas

KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub

otsuse tegemise ajal toimepanijale. KarS § 832 lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos ja

karistades teda üle kolme aastase vangistusega, konfiskeerib kohus karistusseadustikus

sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal

toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning

elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo

toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et

see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel.

Kohtueelses menetluses on Tartu Maakohtu eeluurimiskohtuniku 28.12.2009. a määrusega

kriminaalasjas nr 1-09-21888 arestitud riigi kasuks konfiskeerimise, sealhulgas ka kolmandale

isikule kuuluva vara, kohaldamise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks:

1. S. I. (isikukood XXX) kuuluv korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX);

2. Swedbank Liising AS-ile kuuluv mootorsõiduk Peugeot 607 reg. märk XXX,

väljalaskeaasta 2000. a (vastutav kasutaja AKA Auto OÜ);

3. S. I. (isikukood XXX) kuuluv mootorsõiduk Mercedes-Benz Vito 108 D reg. märk XXX,

väljalaskeaasta 2001. a;

4. Oleg Ivanovi kasutuses oleva sõiduauto Peugeot 607 reg. märk XXX läbiotsimisel

02.10.2009. a leitud ja ära võetud sularaha 8000 (kaheksa tuhat) Eesti krooni ja autost

asuvast rahakotist äravõetud 105 (ükssada viis) eurot, 30 (kolmkümmend) Leedu litti ja

1516 (tuhat viissada kuusteist) Eesti krooni (sularaha järgmistes kupüürides: 2 x 50 eurot,

1 x 5 eurot, 1 x 20 leedu litti, 1 x 10 leedu litti, 1 x 500 eesti krooni, 8 x 100 eesti krooni, 1

x 50 eesti krooni, 3 x 25 eesti krooni, 6 x 10 eesti krooni, 5 x 5 eesti krooni, 3 x 2 eesti

krooni);

5. Oleg Ivanovi elukohast XXX läbiotsimisel 01.10.2009. a leitud ja ära võetud sularaha 13

500 (kolmteist tuhat viissada) Eesti krooni (27 x 500 eesti krooni).

6. Oleg Ivanovi elukoha XXX läbiotsimisel 01.10.2009. a leitud ja ära võetud Oleg Ivanovile

ja S. I. kuuluv televiisori Pihilips 32 `` LCD, 3 teleri Philips kasutusjuhendit, PlussMiinus

Elektroonika 01.09.2007. a arve nr T0836328, mille alusel maksis ostja teleri Philips 32``

LCD eest 15 999 krooni, Teleri pult Philips.

Oleg Ivanovi kasutuses olevast sõiduautost Peugeot leiti läbiotsimise käigus ja võeti ära

sularaha summas 9516 Eesti krooni, 105 eurot ja 30 Leedu litti; tema elukoha XXX

läbiotsimise käigus leiti 13 500 krooni. Oleg Ivanov on ise andnud ütlusi selle kohta, et autos

olnud raha kuulus temale ning korteris olnud raha oli neil XXX S. I. ühine raha, mida kasutati

elamiskulude katteks. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud süüdistuse sisu ja süüteo

toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et leitud sularaha puhul on täies ulatuses tegemist

kriminaalse tuluga.

Analüüsides pere sissetulekuid, siis nähtub, et S. I. eraisikuna praktiliselt tulud puudusid;

2008 aastal oli tema deklareeritavaks tuluks XXX krooni ja 2009 aastal ta tulu ei

deklareerinud. Tegutsedes FIE-na on ta deklareerinud ettevõtlusest pärinevaid tulusid 2008

aastal XXX krooni ja 2009 aastal XXX krooni. S. I. on ise kinnitanud, et kuna ta käsitles oma

rahaasju ühtse tervikuna, siis teeb see perekonna ühe kuu sissetulekuks 2009 aastal vähem kui

XXX krooni; Oleg Ivanov ei ole 2009 aastal tulu deklareerinud. Samas näitavad kogutud

tõendid, et perekonna kulutused laenumaksetele ja kommunaalkuludele, kahele autole jm

igapäevastele kulutustele olid kordades suuremad. O. Ivanov on küll andnud ütlusi, et ta

töötas 2009. a peamiselt juhutöödel ning tema sissetulek oli XXX krooni kuus, kuid need

sissetulekud ei ole dokumentaalselt ega ka muude tõenditega tõendatud ja põhinevad üksnes

paljasõnalistel väidetel.

Kuivõrd kriminaalasjas kogutud tõenditest saab teha üheseid järeldusi süüdistatava legaalse

sissetuleku suuruse, õigupoolest selle puudumise ja varandusliku olukorra ning elatustaseme

erinevuse kohta, millest nähtuvalt ei saa selle sularaha puhul olla tegemist legaalse päritoluga

rahaga ja tegemist saab olla vaid kuritegelikul teel omandatud rahaliste vahenditega, siis

kuuluvad sellised rahalised vahendid konfiskeerimisele KarS § 832 lg 1 alusel, kuivõrd

süüdistatav ei ole tõendanud, et rahalised vahendid on omandatud õiguspäraselt.

Kriminaalmenetluse käigus on konfiskeerimise tagamiseks arestitud ka Oleg Ivanovi XXX S.

I. kuuluv korteriomand asukohaga XXX. Korter on soetatud laenu alusel ja korteriomandile

on seatud hüpoteek XXX krooni Allied Irish Banks p.l.c. kasuks. Laenumakseid tasutakse S.

I. pangakonto kaudu (laenumaksete suurus XXX – XXX krooni, alates 2009 aprillist XXX

krooni). See annab aluse arvata, et igakuiseid laenumakseid tasuti vähemalt osaliselt O.

Ivanovilt pärineva kriminaaltulu eest, kuna ütlustega on kindlaks tehtud, et O. Ivanovil oli

nimetatud kontole ligipääs S. I. deebetkaarti kasutades. Ka oleks S. I. sissetulekuid arvestades

käinud talle laenumaksete tegemine selgelt üle jõu. Kuivõrd aga oli nimetatud korter algselt

täies osas omandatud laenuraha eest ja O. Ivanovi poolt kriminaaltulust tasutud maksed on

tühised võrreldes korteri tegeliku väärtuse ja käesolevaks ajaks maksmata laenusummaga, siis

ei saa teha järeldust, et S. I. oleks korteri omandanud olulises osas Oleg Ivanovi arvel. Seega

ei ole korterit võimalik konfiskeerida laiendatud kujul kolmanda isiku varana ja see tuleb

vabastada aresti alt.

Läbiotsimise käigus võeti Oleg Ivanovi elukohast XXX televiisor Philips LCD 32. Tõenditega

on tuvastatud, et see kuulub Oleg Ivanovile ja S. I., mis ei ole kriminaaltulu arvelt saadud

vara, vaid on saadud kingituseks. Kohus on seisukohal, et alus sellise vara konfiskeerimiseks

ja riigi omandisse andmiseks puudub ning televiisor tuleb vabastada aresti alt ja välja anda

asja omanikule S. I.

Peale nimetatud vara arestiti S. I. kuuluv mootorsõiduk Mercedes-Benz Vito 108 D.

Kolmanda isiku S. I. ütlustest ja pangakonto väljavõtetest võib teha järeldusi küll süüdistatava

poolt tema materiaalse toetamise kohta, kuid tõendamist on leidnud, et nimetatud sõiduk on

omandatud S. I. poolt vahetustehinguna temale kuulunud sõiduki Audi A4 vastu. Seetõttu

asub kohus seisukohale, et vaidlusalune sõiduk ei ole saadud kriminaaltulu arvelt ning alus

laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks puudub ning nimetatud sõiduk tuleb aresti alt

vabastada.

Lisaks arestiti kriminaalmenetluse käigus Swedbank Liising AS-ile kuuluv mootorsõiduk

Peugeot 607 reg. märk XXX (vastutav kasutaja AKA Auto OÜ), mis oli Oleg Ivanovi

kasutuses. Tõendamist on leidnud, et Oleg Ivanov soovis nimetatud sõidukit osta, tasudes

selle eest esimese sissemakse. Kuna sõiduk jäi välja ostmata, on auto omanik endiselt

Swedbank Liising AS.

Oleg Ivanovi ütluste kohaselt pärineb mootorsõiduki eest tehtud sissemaks XXX krooni

sõiduauto BMW 730D müügist, mille O. Ivanov võõrandas 31.08.2009. a Timar Auto OÜ-le

ja sai selle eest XXX krooni sularahas. AKA Auto OÜ kassa sissetuleku orderist nr 290372

nähtub, et sõiduauto Peugeoti eest on 10.09.2009. a tehtud sissemakse XXX krooni. Seega on

nende tehingute vaheline aeg 10 päeva.

Samas ilmneb kriminaaltoimikust, et O. Ivanovile kuulunud BMW 730D omandamiseks tuli

tal vastu anda eelnevalt temale kuulunud Audi A6, mis oli omandatud 2007 aastal, s.o enne

süüdistatavale O. Ivanovile inkrimineeritud kuritegude toimepanemist ja legaalsetest

rahalistest vahenditest ja teha täiendav sissemakse, mille tegi A. Flotov.

Seetõttu asub kohus seisukohale, et kriminaalmenetluse käigus ei ole kogutud piisavaid

tõendeid, millest saaks teha järelduse, et vaidlusalune sõiduk oleks saadud kriminaaltulu

arvelt ning alus selle sõiduki osas laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks ja riigi

omandisse andmiseks puudub. Seetõttu tuleb ülalmärgitud sõiduk aresti alt vabastada ning

välja anda selle vastutavale kasutajale AKA Auto OÜ-le koos asitõendina kriminaalasja

juurde võetud registreerimistunnistusega.

Kohtueelses menetluses on Tartu Maakohtu eeluurimiskohtuniku 28.12.2009. a määrusega

kriminaalasjas nr 1-09-21887 arestitud riigi kasuks konfiskeerimise, sealhulgas ka kolmandale

isikule kuuluva vara, kohaldamise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks:

a.

Anatoli Flotovi arvelduskontol nr XXX (Swedbank) olevad rahalised vahendid (konto

lõppsaldo 18.12.2009. a seisuga XXX krooni);

b. O. L. kuuluv sõiduauto Mitsubishi Pajero Sport reg. märk XXX koos sõiduki võtmetega,

millele on käsutamise keelumärge seatud 13.01.2010. a;

c.

Anatoli Flotovile kuuluv musta korpusega sülearvuti Samsung NP-Q45 S/N: XXX koos

toitejuhtmega;

d. Anatoli Flotovile kuuluv sularaha 120 (ükssada kakskümmend) eurot, 5 (viis) Läti latti

ning 2350 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend) Eesti krooni, järgmistes rahatähtedes: 1 x

100 eurot, 2 x 10 eurot, 1 x 5 läti latti, 4 x 500 eesti krooni, 3 x 100 eesti krooni, 2 x 25

eesti krooni.

Anatoli Flotovilt leiti kahtlustatavana kinnipidamisel ja võeti ära 120 eurot, 5 Läti latti ja 350

Eesti krooni ning 02.10.2009. a võeti tema kasutuses oleva sõiduauto läbiotsimisel ära

sülearvuti Samsung koos toitejuhtmega ja 2000 Eesti krooni. Samuti arestiti

kriminaalmenetluse käigus A. Flotovi Swedbanki arvelduskontol olevad rahalised vahendid.

Anatoli Flotovi ütluste kohaselt kuulub nimetatud sularaha talle ning arvuti kellelegi teisele.

Flotovi enda ütlustest ja kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudus A. Flotovil legaalne

sissetulek, st ta ei töötanud mitme aasta jooksul enne kinnipidamist. Maksu- ja Tolliameti

andmetel A. Flotov 2008 ja 2009 aastal tulu deklareerinud ei ole, samas nähtub A. Flotovi

Swedbanki konto väljavõttest, et ajavahemikul 20.06. – 22.08.2009. a on tema kontole tehtud

sularaha sissemakseid kokku summas XXX krooni. Sama ajavahemik hõlmab ka tema

peamist kuritegeliku tegevuse perioodi, millest võib järeldada, et antud kontol asuvate

rahaliste vahendite aga ka sularaha näol on tegemist kriminaaltuluga.

Anatoli Flotovi ütluste kohaselt olid tema igakuised sissetulekud XXX – XXX krooni, millest

XXX pärines otseselt narkootiliste ainete müügist, ülejäänud sissetulekud pärinesid A. Flotovi

väitel autode müügi vahendamisest, kulla ja telefonide müügist ning võitudest kasiinodes.

Viimati nimetatud väited on aga paljasõnalised ega ole eluliselt usutavad, kuna nimetatud

tegevuste kohta puuduvad isikulised ja dokumentaalsed tõendid. A. Flotov on teinud ka suuri

kulutusi üürikorterile, elamisele hotellides, rendiautole, toetanud rahaliselt XXX ja XXX,

andnud suures summas laenu jne.

Selliste kulutuste katmiseks puudusid Anatoli Flotovil aga legaalsed sissetulekud. Seega,

arvestades A. Flotovi poolt narkootikumide müümisest saadavat suurt kriminaaltulu ja tema

olematuid legaalseid sisstulekuid, elatus A. Flotov kriminaaltulust, tarbides ja võõrandades

sellest osa. Seega kuuluvad kogu Anatoli Flotovilt ära võetud sularaha ning talle kuuluval

Swedbanki arvelduskontol olevad rahalised vahendid (18.12.2009. a seisuga XXX krooni)

konfiskeerimisele KarS § 832 lg 1 alusel.

A. Flotovi ütlused sülearvuti kuuluvuse kohta kellelegi teisele ei ole usaldusväärsed ning on

ilmselgelt öeldud üksnes selle võõrandamise vältimiseks. Kogutud tõendite põhjal on piisav

alus arvata, et tegemist on siiski A. Flotovile kuuluva varaga, mis on omandatud kuriteo

toimepanemise tulemusel saadud kriminaaltulu eest ning mis kuulub samuti konfiskeerimisele

KarS § 832 lg 1 alusel ja andmisele riigi omandisse.

Peale rahaliste vahendite ja sülearvuti arestiti süüdistatava kasutuses olnud sõiduauto

Mitsubishi Pajero Sport reg. märk XXX Kriminaaltoimikus leiduva sõiduki

registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduki omanikuks O. L. ja vastutav kasutaja Anatoli

Flotov; sõiduk on ARK-is arvele võetud 24.08.2009. a.

Kohtuistungil üle kuulatud O. L. ütlustest selgub, et antud auto omand ei kuulu tegelikult

temale, sõiduki omandamiseks ei ole ta teinud rahalisi kulutusi. Auto vormistati tema nimele

K. P. palvel ning auto tegelik omanik võib olla K. V. või K. P.. Viimase ütlustest aga nähtub,

et tema pidas Mitsubishi Pajero Sport omanikuks K. U., kes ka ise on andnud ütlusi selle

kohta, et ta peab ennast nimetatud sõiduki omanikuks. K. U. palus K. P. auto maha müüa ning

kui müük ei õnnestunud, siis otsustati see välja rentida Anatoli Flotovile maksumusega XXX

krooni. Kohtuliku uurimise käigus ei ole leidnud tõendamist, et nimetatud sõiduki omand

oleks üle läinud A. Flotovile, kuigi A. Flotov oli sõiduki põhikasutaja. Ka ei ole leidnud

tõendamist, et keegi teine oleks olulises osas saanud nimetatud sõiduki omanikuks A. Flotovi

arvel. Seega ei saa asuda seisukohale, et sõiduki Mitsubishi Pajero Sport puhul oleks tegemist

kriminaaltulu arvelt saadud varaga ning alus sellise vara konfiskeerimiseks ja riigi omandisse

andmiseks puudub. Seega tuleb eelmärgitud sõiduk vabastada aresti alt ning välja anda koos

sõiduki võtmetega selle omanikule.

Kohtuistungil asus prokurör seisukohale, et süüdistatava Oleg Ivanovi suhtes tuleb kohaldada

KarS § 84 sätteid, mõistes süüdistatavalt välja 687 000 krooni, s.o 43 907.30 eurot.

Kriminaalmenetluse käigus ei õnnestunud sellises ulatuses O. Ivanovilt kriminaaltulu ära

võtta, st see on kas ära tarvitatud või võõrandatud. Samuti asus prokurör kohtuistungil

seisukohale, et süüdistatava Anatoli Flotovi suhtes tuleb kohaldada KarS § 84 sätteid, mõistes

süüdistatavalt välja 465 000 krooni, s.o 29 718.91 eurot.

Üldjuhul kuulub konfiskeerimisele vaid see vara, mis on kohtuotssuse tegemsiel teo

toimepanijal reaalselt olemas. Käesolevas kriminaalasjas pole kohus tuvastanud

süüdistatavatel rohkem reaalset vara kui oli võimalik kohtueelsel uurimisel arestida. Kohus on

sesiukophal, et kriminaalasjas pole leidnud tõendamist, et süüdistatavad oleksid saanud just

konkreetselt sellises ualtuses kriminaalset tulu, mille osas prokurör taotleb konfiskeerimise

asendamist. Eeltoodust lähtuvalt ei kohalda kohus käesoleval juhul KarS § 84 sätestatut.

V Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas

Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud

kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS)

vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele

isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju

tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5

kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega

sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

AS A-Selver on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi Andrei Pintšuki vastu summas 63, 10

eurot. Kohus on seisukohal, et varastades A-Selver AS kauplustest talle mittekuuluvat vara,

on Andrei Pintšuk õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanule varalist kahju. Esitatud

tsiviilhagi on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Eeltoodust tulenevalt kuulub

tsiviilhagi rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi

õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse

kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta.

VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas mõistab kohus välja süüdimõistetutelt

menetluskuluna sundraha, milline summa I astme kuriteo toimepanemise eest

süüdimõistmise korral on 2,5 palga alammäära, s.o. 695,04 eurot ja II astme kuriteo

toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga almmäära, s.o. 417, 03 eurot . Samuti peab

kohus põhjendatuks süüdimõistetutelt KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista tunnistajatele

ja kannatanutele hüvitamisele kuuluvad summad, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatele

väljamaksmisele kuuluva tasu, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu, KrMS § 175 lg 1

p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel

postikulu. Ekspertiisitasusid välja mõistes lähtus kohus iga isiku puhul vaid nendest kuludest,

mis olid otseses puutumuses isiku süüküsimuse lahendamise ja süüdimõistmisega.

Kohtunik

Kohtunik

Kohtunik