2-25-3253/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 3. märts 2025

Tsiviilasja number

2-25-3253

Tsiviilasi

Z.N-i hagi Sihtasutus Viljandi Haigla vastu

tervishoiuteenuse osutamise kohustamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

(halduskohtu pädevuses)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Z.N

(isikukood XXX, viibimiskoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Kostja Sihtasutus Viljandi Haigla

(registrikood

90004585, asukoht XXX, 71024 XXX, e-post XXX )

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Z.N-i 01.03.2025 Sihtasutuse Viljandi Haigla vastu esitatud hagi

menetlusse võtmisest, sest asja lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse.

2. Jätta menetluskulud Z.N-i kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte Z.N-ile .

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5 kohaselt esitada

kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva alates määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.N (hageja) esitas 01.03.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Sihtasutuse Viljandi Haigla

(kostja) vastu, et kohustada kostjat tegema talle silma laseroperatsiooni või tasuma kostjale

5200 eurot. Avalduse kohaselt vajab hageja praegu prille -3.0, kuid silmanägemine halveneb

pidevalt ja hageja kardab, et ilma operatsioonita võib ta jääda pimedaks.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning hagiavaldus tuleb

hagejale tagastada, sest asja lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse. Kohus selgitab, et

maakohus vaatab TsMS § 11 kohaselt esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Tsiviilasi

on TsMS § 1 kohaselt eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtu pädevuses on

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Muu hulgas on

halduskohtul õigus HKMS § 5 lg 1 p 2 kohaselt kohustada vastustajat toimingut tegema.

3. Hageja on Tartu Vangla kinnipeetav, kellel on -3.0 prillid ja kes soovib, et ta saadetaks

kostja juurde silmade laseroperatsioonile, sest tema silmanägemine halveneb pidevalt ning ta

kardab, et ilma operatsioonita võib ta jääda pimedaks. Eeltoodust nähtuvalt on vaidluse all

kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamine.

3.1. Riigikohtu üldkogu on leidnud, et era- ja avalik-õiguslike suhete tiheda läbipõimumise

tõttu ei saa kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamisega seotud vaidlusi piiritleda ainult

era- või avalik-õiguslikeks. Kuna kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisel tuleb

alati silmas pidada avalik-õiguslikku raamistikku ja raviteenuse osutamine erineb

eraõiguslikule vormile vaatamata tavapärastest tervishoiuteenuse osutamise lepingutest, tuleb

HKMS § 4 lg 1 kohaldamisel kõik kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega

seotud vaidlused lugeda avalik-õiguslikeks (RKÜKm 28.06.2021 3-21-30/19, p 27).

3.2. Riigikohtu erikogu on leidnud, et ka kinnipeetavale väljaspool vanglat tervishoiuteenuse

osutamisest tekkinud vaidlus tuleb lugeda avalik-õiguslikuks ning sellise vaidluse

lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse (RKEKm 11.11.2022 3-21-924/12, p 12–14).

Kohus juhib hageja tähelepanu lisaks sellele, et erikogu seisukoha järgi tekib kinnipeetaval

väljaspool vanglat tervishoiuteenuse osutamise raames õigussuhe üksnes vanglaga, mitte

teenust osutava haigla või kliinikumiga.

4. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda.

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb TsMS § 372 lg 4 järgi

märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest

pädevuse puudumise tõttu TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt, sest tegemist ei ole TsMS § 1 mõttes

eraõigussuhtest tuleneva kohtuasjaga. Asja lahendamine kuulub halduskohtu, mitte maakohtu

pädevusse.

5. Kohus selgitab, et kui ta keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast loetakse TsMS § 372 lg

6 kohaselt, et hagi ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus ei toimeta

hagi kostjale kätte, vaid tagastab selle TsMS § 372 lg 4 järgi koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega hagejale.

6. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtu poole.

Kui hageja soovib pöörduda oma nõuetega halduskohtusse, peab ta esitama kaebuse otse

halduskohtule. Maakohus ei edasta kaebust halduskohtule. Maakohus ei saa anda asja

pädevuse järgi halduskohtule (RKEKm 21.06.2016 3-3-4-2-16, p 8).

7. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Arvestades, et käesolevas

menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin