1-24-4293/57 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3.märtsil 2025 Jõhvis

Kriminaalasja number

1-24-4293 (24259050277)

Kohtunik

Inna Kirsipuu, rahvakohtunikud Kersti Jääger ja Reelika

Vinni

Kohtuistungi sekretär

Merike Erisalu

Tõlk

Olga Nõmmemees

Kriminaalasi

Romek Niggulise süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2, §

418 lg 1, § 4231, § 3314, § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi;

Stanislav Noroki süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8

järgi;

Jüri Bogensi (end. Mägi) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p

7, 8, 9 järgi;

Irina Gordeeva süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8

järgi, üldmenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Paul

Pikma

Süüdistatav

Romek Niggulis,

isikukood 38109155212, xxx

kodakondsus, xxx, xxx, elukoht xxx, viibimiskoht Viru

Vangla (Ülesõidu 1, Jõhvi), varem kriminaalkorras

karistatud, viimati

-

20.01.2020 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega

KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 422 lg 1, § 4231 järgi KarS §

64 lg 1 alusel 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangisutusega.

KarS § 65 lg 2, § 73 lg 4 alusel suurendati karistust

Harju Maakohtu 01.03.2018 otsusega mõistetud karisuse

ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste

kogumis mõisteti 4 aastat ja 9 kuud vangistust. Karistus

kantud 15.05.2023;

- 19.12.2024 Harju Maakohtu otsusega KarS 4231, § 424

lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta vangistusega.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg

14.10.2024, 20.10.2024 – 21.10.2024, kokku 3 päeva,

karistusaja hulka ning kandmisele kuuluva karistuse

suuruseks loeti 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mille

kandmise alguseks loeti 25.10.2024

Tõkend – vahistamine (käesolevas kriminaalasjas) –

09.04.2024 – 09.08.2024 (4 kuud)

1 / 43

Oli kahtlustatavana kinni peetud 16.02.2024 (1 päev)

Kaitsja

vandeadvokaat Sven Sillar (määratud korras)

Deniss Matvejev (asenduskaitsja, määratud korras)

Süüdistatav

Stanislav Norok, isikukood 38611192244, xxx

kodakondsus, xxx, elukoht

xxx, xxx, varem

kriminaalkorras karistatud, viimati

- 23.01.2020 Viru Maakohtu otsusega KarS § 329 järgi 2

kuu pikkuse vangistusega. Karistust suurendati Harju

Maakohtu 22.05.2018 otsusega mõistetud ärakandmata 2

aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse võrra, millest arvati

maja ära kantud 3 kuud ja 11 päeva vangistust ning

lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2

aastat 2 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistus kantud

11.04.2022;

- 22.11.2024 Viru Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p

7, 8, 9, § 4231 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 2 aasta

vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses

viibitud aeg karistusaja hulka ja kandmisele kuuluva

karistuse suuruseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva

vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrati mõistetud

karistusest koheselt ärakandmisele 7 kuud ja 29 päeva

vangistust, mille kandmise alguseks loeti 28.04.2024. 1

Ülejäänud osa, s.o 1 aasta ja 4 kuud vangistust jäeti KarS

§ 74 lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta

ja 3 kuu pikkuse katseajaga. Koheselt ärakandmisele

kuulunud karistus täidetud 27.12.2024. Kohaldatud

elektrooniline järelevalve 3 kuuks, alares 07.01.2025.

Tõkendit ei kohaldatud

Kaitsja

vandeadvokaat Margus Viira (määratud korras)

Süüdistatav

Jüri Bogens (end. Mägi), isikukood 38412250364, xxx

kodakondsus, xxx, elukoht xxx, töökoht xxx, varem

kriminaalkorras karistatud, viimati

- 02.05.2023 Harju Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2

p 2, § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 263 lg 1 p 1, § 4231, § 424 lg

1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 4 aasta ja 6 kuu pikkuse

vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti ärakandmata

liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1-3 alusel määrati mõistetud karistusest

kohesele ärakandmisele 9 kuud ja 27 päeva vangistust.

Ülejäänud osa liitkaristusest, s.o 3 aastat ja 8 kuud

vangistust, jäeti täitmisele pööramata 4 aasta ja 6 kuu

pikkuse katseajaga ja kohustusega alluda KarS § 75 lg 1

p-des 1-6 ja lg 2 p-des 21 4 sätestatud kontrollnõuetele ja

lisakohustustele. Katseaja algus 02.05.2023.

Tõkendit käesolevas kriminaalasjas ei kohaldatud

Oli kahtlustatavana kinni peetud 08.04.2024 –

10.04.2024 (3 päeva)

Vahistatud alates 30.10.2024 kriminaalasjas nr 1-24-

5765 (24259050824)

2 / 43

Kaitsja

vandeadvokaat Ahto Sirendi (määratud korras)

Süüdistatav

Irina Gordeeva, isikukood 47908120224, xxx, xxx,

elukoht xxx, xxx, varem kriminaalkorras karistatud

- 02.02.2023 Viru Maakohtu otsusega KarS § 202 lg 2 p

2 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 74

lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse

katseajaga, kohustusega alluda KarS § 75 lg 1 p-des 1-6

sätestatud kontrollnõuetele. Katseaja algus 02.02.2023.

Tõkendit ei kohaldatud

Kaitsja

vandeadvokaat Gregori Palm (lepinguline kaitsja)

Kohtuistungi toimumise aeg

24.09.2024 (eelistung), 25.11.2024, 26.11-27.11.2024,

03.02.2025, 07.02.2025, 17.02.2025, 21.02.2025

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 309 lg 2, 3, § 310 lg 1, §

311, § 312, § 314, § 315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2, kohus

O T S U S T A S:

Romek Niggulis süüdi tunnistada KarS § 418 lg 1 järgi.

Mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Romek Niggulis KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses 05.09.2023 narkoaine

käitlemise episoodis õigeks mõista tema teos kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Romek Niggulis süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi.

Mõista karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

Romek Niggulis süüdi tunnistada KarS § 183 lg 2 p 2 järgi (06.04.2024 episood).

Mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

Romek Niggulis süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

Mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

Romek Niggulis süüdi tunnistada KarS § 331-4 järgi.

Mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Romek Niggulis süüdi tunnistada KarS § 423-1 järgi.

Mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, raskeima karistuse suurendamise teel, mõista Romek Niggulisele

kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 6 (kuus) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel, kohtuotsuste kogumi eest, lugeda Viru Maakohtu 19.12.2024

kohtuotsusega mõistetud karistus, s. o. 11 kuud 27 päeva vangistust, kaetuks raskeima, s.o

käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega, ning mõista liitkaristuseks 6 (kuus) aastat

6 (kuus) kuud vangistust. Arvata eelmise, s.o 19.12.2024 kohtuotsuse järgi ärakantud

karistuse osa, mis on alates 25.10.2024 kuni 02.03.2025 kokku 4 kuud 6 päeva vangistust,

liitkaristusest maha.

3 / 43

Kandmisele kuulub 6 (kuus) aastat 1 (üks) kuu 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

KarS § 68 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg, 16.01.2024 ja 09.04.2024 kuni

09.08.2024, kokku 4 kuud 1 päev, karistusaja hulka.

Kandmisele kuulub liitkaristus 5 (viis) aastat 9 (üheksa) kuud 23 (kakskümmend kolm)

päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus alates 03. märtsist 2025.

Stanislav Norok süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi.

Mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel lugeda käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta vangistust

kaetuks raskeima, Viru Maakohtu 22.11.2024 kohtuotsusega mõistetud karistusega, mis

on 2 aastat vangistust, ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 2 (kaks) aastat

vangistust.

Arvata liitkaristusest Viru Maakohtu 22.11.2024 kohtuotsuse alusel osaliselt ärakantud

karistuse osa, mis on 8 kuud vangistust, maha.

Kandmisele kuulub 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel jätta karistus 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust Stanislav

Norok suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal

toime uut kuritegu ja täidab katseajaks kooskõlas KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6

sätestatud kontrollnõudeid.

KarS § 74 lg 3 alusel määrata katseajaks 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud.

Karistusseadustiku § 75 lg 1 p 1 – 6 alusel on Stanislav Norok käitumiskontrolli ajal

kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

-

elama alalises elukohas xxx

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele

-

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada

Stanislav Norokit

katseajal alluma Tallinna Vangla Viru

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla.

Katseaja algus on alates Viru Maakohtu 22.11.2024 kohtuotsusega määratud ajast ehk

22.11.2024.

Viru Maakohtu 22.11.2024 kohtuotsusega määratud elektrooniline järelevalve 3 kuuks

kuulub täitmisele 22.11.2024 kohtuotsusega määratud tähtajal ja korras.

4 / 43

Jüri Bogens talle esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi õigeks mõista tema

osavõtu tõendamatuse tõttu.

Irina Gordeeva talle esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi õigeks mõista tema

osavõtu tõendamatuse tõttu.

TSIVIILHAGI

Võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Stanislav Norokilt tsiviilhagi

katteks OÜ XXX (registrikood xxx, asukoht xxx, a/a nr.xxx Swedbank AS) kasuks

11903,46 (üksteist tuhat üheksasada kolm eurot nelikümmend senti) eurot.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 3, 181 alusel jätta riigi kanda menetluskulud:

840 eurot DNA ekspertiis nr 23E-GE0813,

52 eurot joobeseisundi tuvastamise kulu,

420 eurot DNA ekspertiis nr 23E-GE0863,

134 eurot narkoaine ekspertiis 23E-AN1353,

210 eurot DNA ekspertiis 24E-GE00215-01,

134 eurot narkootilise aine ekspertiis 24E-AN00276-01,

134 eurot narkootilise aine ekspertiisiakt 24E-AN00285-01,

1770 eurot DNA ekspertiis 24E-GE00430-01,

1680 eurot DNA ekspertiis 23E-GE1064,

210 eurot DNA ekspertiis 24E-GE00188-01

Välja mõista Romek Nigguliselt menetluskulud:

1570,86 eurot kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud riigi õigusabi eest,

1000 eurot kohtulikul arutamisel osutatud riigi õigusabi eest,

336 eurot tulirelva ekspertiis nr 23E-TB0075,

402 eurot narkootilise aine ekspertiis nr 23E-AN1288,

1050 eurot DNA ekspertiis 24E-GE00215-01,

402 eurot narkootilise aine ekspertiis 24E-AN00276-01,

150 eurot narkootilise aine ekspertiis nr 24E-AN00038-01,

80 eurot narkootiliste ja psühhotroopsete ainete koguse hindamise ekspertiis nr 24E-

AON00010-01,

60 eurot narkootilise aine ekspertiis nr 24E-AN00120-01,

56 eurot joobeseisundi tuvastamine kulu,

500 eurot sundraha (vähendatud summa).

Menetluskulu summa kokku 5606,86 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude summa, kokku 5606 (viis tuhat kuussada

kuus) eurot ja 86 senti, tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul.

Romek Niggulisel tasuda menetluskulud Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole:

SEB Pank – EE351010052031000004

Swedbank – EE522200221013264447

Luminor Bank – EE401700017002872300

LHV Pank – EE957700771001523585

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700006092 ning selgitus „Romek Niggulis

1-24-4293 kriminaalmenetluse kulud“.

5 / 43

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Romek Niggulise riigi õigusabi menetluskulud:

kaitsjatasu summas 3486,68 eurot - jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

Välja mõista Stanislav Norokilt menetluskulud:

570,96 eurot kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest,

1000 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest,

330 eurot tasu DNA ekspertiisi eest, 24E-GE00430-01.

Kokku menetluskulude summa 1900,96 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude summa, kokku 1900 (üks tuhat

üheksasada) eurot ja 96 senti, tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Stanislav Norokil tasuda menetluskulud Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole:

SEB Pank – EE351010052031000004

Swedbank – EE522200221013264447

Luminor Bank – EE401700017002872300

LHV Pank – EE957700771001523585

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700006128 ning selgitus „Stanislav Norok

1-24-4293 kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Stanislav Norokile riigi õigusabi osutamisega seoses tekkinud menetluskulud:

kaitsjatasu summas 1845,04 eurot - jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

Jüri Bogensi kohtueelses menetluses ja kohtulikul arutamisel tekkinid menetluskulu

kaitsjatasu kogusummas 3096,36 eurot - jätta riigi kanda KrMS § 181 alusel.

Irina Gordeeva kohtueelses menetluses ja kohtulikul arutamisel tekkinud menetluskulu

kaitsjatasu osutatud riigi õigusabi eest kogusummas 846,68 eurot – jätta riigi kanda KrMS

§ 181 alusel.

KrMS § 175 lg 1 p 1, § 181, § 189 alusel hüvitada süüdistatav Irina Gordeevale,

isikukood 47908120224, tema valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu

summas 8453 (kaheksa tuhat nelisada viiskümmend kolm) eurot ja 55 senti Eesti Vabariigi

eelarvest.

ASITÕENDID

Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr

24ATH28960 alusel hoiul olev mobiiltelefon CAT B30 s/n XXX, IMEI1: xxx, IMEI2:

xxx, ZEN sim kaart nr xxx – anda riigi omandisse KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel kohtuotsuse

jõustumisel.

6 / 43

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul olevad ekspertiisidest järele jäänud narkootilised

ained amfetamiin, MDMA, metonitaseen, protonitaseen, mis on jäetud NPALS alusel

EKEI keemiaosakonda - jätta ekspertiisiasutusele NPALS § 7 lg 3 alusel kohtuotsuse

jõustumisel.

Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas hoiul asuvad digitaalsete andmekandjate

koopiafailid ja jäädvustatud fotod – hävitada ehk kustutada kohtuotsuse jõustumisel KrMS

§ 126 lg 3 p 4 alusel.

18.09.2023 hoiule võtmise akti nr 23ATH26114 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuris hoiul olevad Blow P29 - konfiskeerida KarS § 421 ja 83 lg 4 alusel kui süüteo

toimepanemise vahetu objekt, mille omamiseks puudus R. Niggulisel vajalik luba.

Tagastada R. Niggulisele kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel:

18.09.2023 hoiule võtmise akti nr 23ATH26114 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuris hoiul olevad

7 tk paukpadrunit.

22.02.2024 üleandmise-vastuvõtmise akt 24ATH28512 alusel Politsei- ja Piirivalveameti

Ida prefektuuris hoiul olevad esemed-

- müts, torusall, näomask, sõrmikud,

- 23 tk süstalt,

- taskulamp, pealamp, juhe, Zippo vedelik, akupank, e-sigaret, 3 tabletti,

- minigrippkotid,

- digikaal,

- 6 tk mõõdulusikat, kauss, sooda pakend, 2 tk süstalt, 2 tk nõela,

- seljakott.

08.05.2024 akti nr 24ATH29832 alusel Ida prefektuuris hoiul olevad esemed:

- kaks mobiiltelefoni Samsung,

- 62 süstalt ja 2 minigrippkotti,

- 37 minigrippkotti

- digikaal

- autokaitsmed, kruvikeeraja, näpitsad

22.05.2024 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt 24ATH30000 alusel Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri hoiul olevad esemed:

- digitaalne kaal, sõrgkang, mask, musta värvi töökindad, punast värvi töökindad.

10.06.2024 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt 24ATH30280 alusel Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri hoiul olevad

- mobiiltelefon HUAWEI ALE L21, IMEI 1: xxx. IMEI2:xxx. SIM kaardiga 56126290

- tahvelarvuti LENOVO TB-xxx koos SIM kaardiga xxx.

Hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel:

22.02.2024 üleandmise-vastuvõtmise akt 24ATH28512 alusel Politsei- ja Piirivalveameti

Ida prefektuuris hoiul olevad esemed:

- 3 tk kasutatud süstalt.

08.05.2024 akti nr 24ATH29832 alusel Ida prefektuuris hoiul olevad esemed:

Muud esemed:

-tühjad pakendid ja süstal,

-tühi pakend,

-1 pakend,

- mobiiltelefoni kasutusjuhend, kilekott, teelusikas ja plastkork.

22.05.2024 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt 24ATH30000 alusel Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri hoiul olevad esemed:

7 / 43

-värvipihusti balloon, puuteproovid.

15.12.2023 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt 23ATH27561 alusel Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri hoiul olevad esemed:

- suitsukonid 2 tk.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav.

Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 10.03.2025.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 03.03.2025.

Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti

kättesaadavusest ehk 03.04.2025, seda juhul, kui ükski menetluspool ei esitanud

apellatsiooni kohtuotsuse peale.

Süüdistus

Romek Niggulis grupis koos I Giga (menetlus xxx eraldi) ebaseaduslikult käitles

narkootiliseid aineid protonitaseeni, metonitaseeni suures koguses.

I G pakkus 2023. detsembris täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 10.12.2023,

Romek Niggulisele sõita Lätti, et omandada suures koguses narkootilisi aineid. Romek

Niggulis, olles teadlik, et sõidu eesmärgiks on narkootiliste ainete vedu, nõustus sellega.

Romek Niggulis leidis narkootiliste ainete veoks R Mi sõiduauto Xxx XXX

registreerimismärgiga xxx.

Eelneval kokkuleppel sõitsid Romek Niggulis ja I G 10.12.2023 Ida-Virumaalt Kohtla-

Järvelt Lätti Vabariiki sõiduautoga Xxx XXX reg märk xxx. Romek Niggulis oli roolis.

Läti Vabariigis Riia linnas Xxx eeslinnas, täpselt tuvastamata kohas, võtsid Romek

Niggulis ja I G peidikust vaakumpakendi protonitaseeni ja metonitaseeni sisaldava

narkootilise ainega ning tõid selle üheskoos sõidukis Ida-Virumaale I Gi elukohta xxx. I G

kaalus ja pakendas Lätist toodud narkootilise aine minigripp kilekottidesse, vähemalt 40

grammi ainet igasse minigripp kilekotti. Kokku pakendas I G Lätist toodud protonitaseeni

ja metonitaseeni sisaldava narkootilise aine vähemalt üheteistkümnesse minigripp kilekotti.

Ühe minigripi narkootilise ainega jättis I G enda korterisse xxx, mis 17.01.2024

läbiotsimisel ära võeti. Ekspertiisiakti nr 24E-AN00120-01 kohaselt ühes mingripis oli

narkootiline aine protonitaseen/metonitaseen massiga 37,50 g. G viis ja hoidis ülejäänut

kümme minigrippi narkootilise ainega enda kasutuses olevas Kohtla-Järve xxx

garaažiühistus xxx garaažiboksis nr xxx kuni see 03.01.2024. läbiotsimisel ära võeti.

Ekspertiisiakti nr 24E-AN00038-01 kohaselt narkootiline aine protonitaseen/metonitaseen

massiga 397,06 g.

Peale selle Romek Niggulis käitles narkootilist ainet amfetamiini kokku suures koguses:

23.08.2021 Kohtla-Järvel xxx ja xxx vahel kandis kaasas õlakotist 10 minigrippkotti,

milles kokku puhast amfetamiini 2,04 grammi.

05.09.2023 Kohtla-Järvel xxx tema juhitud sõiduki pagasiruumist oli amfetamiin

kogumassiga 0,38 gramm (aine % sisaldus ei määratud aine vähesuse tõttu).

8 / 43

16.02.2024 tema juhitud sõidukis tagaistmel oli seljakott, milles nätsupurgis

minigrippkotikesed, milles puhast amfetamiini kokku 1,9 grammi ning süstal, milles

vedelik sisaldas amfetamiini 0,64 grammi.

Peale selle Romek Niggulis Kiviõlis 2024 aprillis (kuni 06.04.2024) omandas väikses

koguses kahes pakendis amfetamiini, mis hoidis enda juures ja andis edasi 06.04.2024 xxx

juures N Lle.

Romek Niggulis käitles tulirelva ja padruneid ebaseaduslikult. 23.08.2023 Kohtla-Järvel

xxx ja xxx vahel politsei poolt turvakontrolli käigus leiti Niggulise taskust püstolitaoline

ese, millel ümbertegemise tunnused. Ekspertiisiakti nr 23E-TB0075 kohaselt hoiatus- ja

signaalpüstol Blow P29 kaliiber 9 mm P.A.K. on laskekõlbulik ümberehitatud tulirelv

pihtamislaenguga laskmiseks. Padrun kuulub tulirelva laskemoona hulka ja on ette nähtud

laskmiseks omavalmistatud või ümberehitatud tulirelvadest, sh nimetatud püstolist.

Niggulisel puudusid relvaseaduses nõutud load relva ja padruni käitlemiseks.

Romek Niggulisele kohaldati Viru Maakohtu 28.03.2023 kohtumäärusega nr 1-18-9683

karistusjärgset käitumiskontrolli erinevate kohustuste ja nõuetega. Niggulis rikkus

korduvalt nõudeid ja kohustusi. Vaatamata keelule omas ja tarvitas narkootilisi või

psühhotroopseid aineid neljal korral; jättis ilmumata kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele kahel korral; jättis

küsimata ja saamata kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, kui lahkus Eestist Poola.

Romek Niggulis, kel ei ole juhtimisõigust, juhtis mootorsõidukit vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõiguseta 05.09.2023 Kohtla-Järvel xxx juures, 21.12.2023 Kohtla-

Järvel xxx juures, 03.01.2024 Kohtla-Järvel xxx juures, 16.02.2024 Tallinn-Narva mnt

174. kilomeetril, 10.12.2023 Kohtla-Järvelt Läti Vabariiki Riiga ja tagasi. Kõikidel

kordadel kasutas tuttavate sõidukeid.

Romek Niggulis, Stanislav Noroki ja Jüri Mägi 06.04.2024 kella 02 ja 04 vahel sõitsid

Mägi sõidukiga Lääne-Virumaale, kus tungisid xxx vallas xxx garaaži ja võtsid sealt T

Iile ja R Aule kuuluvad esemed, põhiliselt tööriistad. Kahju Iile 8506.16 eurot ja Aule

8967.85 eurot. Varastatud asjad viisid autoga Mägi elukohta ja garaaži Kiviõlis, kus need

suuremas osas läbiotsimisel leiti ja kannatanutele tagastati.

Stanislav Norok ja Irina Gordeeva ajavahemikul 25-27.10.2023 sõitsid laenatud autoga

Lääne-Virusse xxx hoones lõhkusid ukseluku, sisenesid hoonesse ja võtsid osaühingu

XXX erinevaid tööriistu, voolikuid ja õli summas 11883,30 eurot.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

KarS § 418 lg 1, tulirelva käitlemine, süüdistatav R. Niggulis

Süüdistatav ei vaidlusta, et 23.08.2025 avastati tema juurest ja võeti ära musta värvi püstol.

Ta hankis relva samal päeval, elukohas ta seda ei hoidnud, sest ta ei jõudnudki koju

politsei sekkumise tõttu. Relva ei ole ta ümber ehitanud. Ta tunnistab, et ta tegi laske

relvast paukpadrunitest. Metallist kuul oli seal salves koos tulirelvaga. Ta tunnistab süüd.

Sellises süüdistuses on süüdistatava ütlused kinnitatud muude tõenditega. Tulirelva lubasid

tal ei olnud.

9 / 43

Tunnistaja P. Ri kohtuistungil avaldatud kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtu, k 2 lk

2-3, et 23.08.2023 Kohtla-Järvel xxx ja xxx juures oli Romek Niggulisele tehtud

turvakontroll ja selle käigus avastati musta värvi püstol. Isiku selgitusel on tegemist

stardipüstoliga. Tunnistaja andis välja uurijale musta püstoli BLOW P29 xxx-xxx cal 9

mm ja meeste õlakoti.

Püstol on vaaledud asitõendi vaatlusprotokolliga, k 2 lk 15-27, fotod. Vaatlusel on

märgitud, et püstoli raud padruni pesast kuni suudmeni läbiv, vastav foto nr 15, lk 24.

Salves on üks padrun, kesta see on metallist kuul, fotod 17-18, lk 25.

Tulirelva ekspertiisi aktist k 2 lk 28-34, nähtub, et BLOW P29 cal. 9 mm nr xxx on

ümberehitatud tulirelvade hulka kuuluv püstol. Ümberehitamine seisneb relvaraua õõnest

püsiva tõkise eemaldamises ja püssirohugaaside väljutamiseks mõeldud ava sulgemises.

Teisisõnu relvaraud on läbiv. Püstol on laskekõlblik. Üks padrun cal. 9 mm kuulub

tulerelva laskemoona hulka, laskekõlblik ja võib olla tulistatav ka ümberehitatud

tulirelvadest, milleks võib olla püstol BLOW P29 nr xxx. 7 paukpadrunit ei ole

laskemoon.

RelvS § 1-1 sätestab:

(2) Relva ja laskemoona käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses relvade ja

laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine,

kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine,

leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks

muutmine, lammutamine ja laenutamine.

Seega relva kasutamine ei ole KarS § 418 lg 1 karistatav, kuna vastutus on ette nähtud

üksnes tulirelva ebaseadusliku käitlemise ees, mille hulka relva kasutamine ei kuulu.

RelvS § 45, relva ja laskemoona hoidmise üldnõuded, näeb ette:

(1) Relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või

laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks

teenusena.

(2) Relva ja laskemoona tuleb hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise

ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu.

Seega käsitlevad RelvS § 45 lg 1 ja 2 olukordi, kui isikul on relvale valitud mingigi

hoiukoht. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et isik ei ole relva elukohas hoidnud,

vaid kandis kaasas kuni äravõtmiseni.

KarS § 418 näeb ette vastutuse ka laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest, välja arvatud

kui tegemist on ebaolulise laskemoona kogusega. Tulirelva salves oli avastatud üks

laskekõlblik padrun, mis on tulirelva laskemoon. Üht padrunit ei saa mingilgi juhul lugeva

oluliseks koguseks.

7 paukpadrunit, mis isiku juures olid avastatud, ei ole vastavalt tulirelva ekspertiisile

tulirelva laskemoon, seega jätab kohus 7 paukpadrunit süüdistusest välja.

Nimetatud tõenditega on usaldusväärselt tuvastatud, et 23.08.2023 Ida-Virumaal R.

Niggulis käitles tulirelva ebaseaduslikult, nimelt soetas ning kandis kaasas ümberehitatud

püstolit BLOW P29 xxx-xxx cal 9 mm, mis on tulirelv. Isikul puudus RelvS § 32 mõttes

kohustuslik relvasoetamisluba, samuti RelvS § 34 mõttes kohustuslik relvaluba.

Seega objektiivne pilt on tuvastatud.

Subjektiivsest poolest leiab kohus, et soetamas, kandmas ja tegemas laske laskekõlblikku

relv, millel olid ümberehitamise tunnused ( relvaraud on tehtud läbivaks ja eemaldatud on

relvaraua püsiv tõkis ja suletud ava püssirohugaaside väljutamiseks), teadis isik

10 / 43

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ( et ta käitleb tulirelva soetades ja kandes

kaasas) ja möönis seda, kuna enne relva äravõtmist politsei poolt jõudis ta sooritada laske.

Isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 418 lg 1 järgi - tulirelva ebaseaduslik

käitlemine.

Kohus ei ole tuvastanud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid, samuti puuduvad isiku

süüd välistavad asjaolud.

Narkootiliste ainete käitlemine KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2, süüdistatav R. Niggulis

23.08.2023 episood

Süüdistatav R. Niggulist tunnistas end käesolevas episoodis süüdi ja selgitas, et kõik

süüdistuses näidanud faktilised asjaolud on õiged.

Süüdistatava poolt teo toimepanemist kinnitavad ka tõendid:

K 2 lk 2-3 tunnistaja P. Ri ütlustest nähtub, et 23.08.2023 turvakontrolli käigus tunnistas

R. Niggulis, et tema õlakotis on narkootiline aine amfetamiin umbes 1,5 grammi enda

tarbeks, õlakoti kontrollimisel avastati minigrippkotikesi. Isikule tehtud narkotest oli

positiivne (met)amfetamiini peale. Õlakott on edastatud uurijale ülekuulamisel, protokollis

on märge p 7.

K 2 lk 5-6 vaatlusprotokollist nähtub, õlakotis on süstal vedelikuga ja kokku 10

minigrippkotikest valget värvi pulbriga, 8 kotikest ainega suuremast grippkotikesest

foto 6 lk 10 pakend 4; õlakoti teisest taskust 2 väiksemat minigrippkotikest valget värvi

pulbriga foto 7 lk 10 pakend 5.

K 2 lk 35, eksperdiarvamusest nähtub, et süstlast leitud vedelik on amfetamiini sisalduv

aine, milles on 0,12 g puhast amfetamiini, pakend 4, 8 minigrippkotikest ainega, mis

sisaldab amfetamiini, puhast ainet on 1,54 g ja pakend 5 , aine sisaldab puhast amfetamiini

0,38 g, kokku 2,04 g puhast amfetamiini.

K 1 lk 167 ekspertiisiakt, mille kohaselt keskmiselt kümnele isikule piisab joobe

tekitamiseks 1,3 g amfetamiini.

Aine suureks koguseks loetakse aine kogus,, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele

isikule ( NPALS § 3-1 lg 3). Narkoaine käitlemiseks loetakse ka aine valdamine( NPALS

§ 2 p 3 ) ning narkoainete käitlemine on seadusega keelatud, välja arvatud teatud eranditel

( NPALS § 3 lg 1. Amfetamiin on kantud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1

I nimekirja kui narkootiline aine.

Süüdistatava omaksvõtu ja ülalnäidatud tõenditega on tuvastatud, et 23.08.2021 Kohtla-

Järvel xxx ja xxx majade vahel valdas ja hoidis süüdistatav ebaseaduslikult narkootiliste

ainete I nimekirja kantud puhast amfetamiini kaaluga 2,04 g ehk suures koguses.

Vastavalt esitatud süüdistusele, kuritegu on alanud 23.08.2025 narkoaine valdamisse

sattumisega ja oli lõpule viidud samal päeval, kui aine on isikult politsei poolt avastatud ja

äravõetud.

Subjektiivsest küljest on isi teo toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes,

sest ta teadis, et valdab keelatud ainet, amfetamiini, ja tahtiski seda. Süüdistatav selgitas

kohtuistungil, et ta tarvitab narkootilisi aineid juba pikema aja kestel ja 23.08.2023

avastatud kogus oligi tal enda tarbeks hangitud.

11 / 43

Isiku teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

05.09.2023 episood

K 2 lk 46-49 tunnistaja V ütlustest nähtub, et 05.09.2023 Kohtla-Järvel Estonia pst-l oli

peatatud sõiduauto, milles oli juht Romek Niggulist, kes tunnistas, et mõni aeg tagasi on

tarvitanud narkootilist ainet amfetamiini. Pagasiruumist avastati 1 minigrippkotikene

valvet värvi pulbriga. Isikul esinesid tunnused, et isik võib olla ainet tarvitanud. P 5

ülekuulamisprotokollist, tunnistaja annab uurijale minigrippkotikese.

K 2 lk 50, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtud, et 05.092023 tehtud

kontroll näitas positiivset tulemus muuhulgas amfetamiini peale.

K 2 lk 51 05.09.2023 vallasasja läbivaatuse protokollist nähtub, et sõiduki pagasiruumist

on avastatud 1 minigrippkotike pulbrilise ainega.

K 2 lk 52, EKEI teostatud ekspertiis, mille kohaselt isiku bioloogilisest vedelikust

tuvastati kokaiin, amfetamiin.

K 2 lk 58 narkootilise aine ekspertiisiaktist nähtub, et esitatud aine kaaluga 0,38 g on

amfetamiin, kuid puhta aine protsent ega sisaldus grammides ei ole määratud. Igal juhul

kogus ei ületa suure koguse piirmäära.

Süüdistatav ega muud menetlusosalised ei vaidlusta faktilisi asjaolusid.

Nimetatud tõenditega on tuvastatud, et 05.09.2023 Kohtla-Järvel xxx Romek Niggulis

hoidis ja valdas sõiduki pagasiruumis olevat amfetamiini ainet kogumassiga 0,38 grammi

( puhta aine sisaldus ei ole tuvastatud).

Tegemist on narkootilise aine amfetamiini väikese kogusega. Väikeses koguses

narkootilise aine käitlemise eest on vastutus ette nähtud KarS § 183 alusel, mille koosseisu

obligatoorne tunnus on aine käitlemine edasiandmise eesmärgil. Kohtuliku arutamise

käigus ei olnud tuvastatud, et R. Niggulis oleks 0,38 g amfetamiini hoidnud 05.09.2023

selle edasiandmise eesmärgil. Vastavasisulised tõendid puuduvad.

05.09.2023 narkoaine käitlemise episoodis kuulub isik õigeksmõistmisele tema teos

kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Detsember 2023 narkoaine käitlemise episood, Romek Niggulis teise isikuga grupis

Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav R. Niggulis tunnistas end selles narkoaine

käitlemise episoodis süüdi ja selgitas, et tõepoolest, Giga oli tal kokkulepe, et nad

sõidavad koos Riiga, seal on kätte saada narkoaine kogus ja Niggulis võib saada enda

tarbeks mingi kogus ainest, süüdistatava arvates amfetamiini. Ta oli roolis 10.12.2023

reisi kestel. G jälgis marsruuti telefonilt. Riias ääremaal peatudes, käis G kuskil ja tuli

tagasi pakiga kilekotis. Hakkasid tagasi sõitma Eestisse. Tanklas, Gi palvel, pani ta paki

kilekotti pagasiruumi. Eestisse saabumisel ta sai teada, et tegemist on hoopis muu aine

mitte amfetamiiniga. Gi korteris aitas ta ainet jagada ja pakendada eraldi väiksemate

pakenditesse.

Kohus lähtub sellest, et süüdistatavale on ette heidetud grupilises tegevuses konkreetsed

osateod – kokkuleppe tegemine narkoaine veoks, auto juhtimine 10.12.2023 suunaga Riia

narkoaine hoiukohta ja narkoaine vedamine Lätist Eestisse.

Isikule veel esitatud süüdistusena, et nad koos Giga võtsid Riias peidikust narkoaine –

seda isik kinnitanud ei ole ja avaldas kohtuistungil, et tema ise oli auto juures, kuskil

ääremaal käis G üksi ja tõi pakendi, milles pidi olema narkoaine. Kohtul ei ole alust

12 / 43

kahelda süüdistatava ütlustest. Tema ütlused ei ole millegagi ümber lükatud vaid

vastupidi, on leidnud kinnitust teiste tõendite kogumiga. Nimelt.

K 1 lk 217-223 I. Gi kahtlustatavana ülekuulamisprotokoll, millest nähtub, et ta annab

R. Niggulise ütlustega sisuliselt kattuvad ütlusi selle kohta, kuidas lepiti kokku, et

sõidavad Riiga narkoaine saamiseks ja kuidas toimetati aine Eestisse ja kuidas G hoidis

ainet korteris ja garaažis. Lahknevus ütlustes seisneb selles, et Niggulise ütluste kohaselt,

ta ei käinud peidikust narkoaine paki võtmas, G tegi seda üksi, G aga väidab, et käidi

peidiku juures kahekesi; samuti Niggulis tunnistab, et ta osales Gi korteris aine

pakendamises, G väitis, et pakendas üksi oma korteris.

Kohus märgib, et süüdistatav Niggulise ja kahtlustatav Gi ütluste erinevus ei ole tegelikult

kuriteo koosseisu tuvastamise seisukohalt oluline. Seda lahknevust teiste tõenditega

kõrvaldada ei ole võimalik. Samas, ei ole ükski menetlusosaline taotlenud I. Gi

ülekuulamist kohtuistungil ristküsitluses, et sellist lahknevust kontrollida ja kõrvaldada.

Igal juhul, kohus märgib, et Niggulise poolt aine pakendamine Gi korteris ei ole talle

süüdistuses faktilise asjaoluna esitatud. Aine võtmine peidikust Lätis Riia piirkonnas on

süüdistuses Niggulisele esitatud. Süüdistatav seda eitab. Kohus ei saa tugineda

kohtulahendi tegemisel üksnes või valdavas ulatuses isiku ütlustele, keda ei saanud

osalised istungil küsitleda ( KrMS § 15 lg 3). Niggulise osalemine aine võtmises

(peidikust Riias ) on kinnitatud üksnes Gi ütlustega kohtueelsel uurimisel, ja isik ei olnud

kohtuistungil ristküsitletud. Seega, tugineb kohus selle faktilise asjaolu tuvastamise

süüdistatav Niggulise ütlustele.

K 1 lk 197—200, vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud Gi mobiiltelefoni sisu, Telegram

platvormil on G teatanud teisele isikule 10.12.2023, et „ma jõuan Riiga siis vaatame“.

K 1 lk 203-208, vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud Gi mobiiltelefoni sisu. Sellest

nähtub, et sõiduki teekond jäi salvestatud, see on kardile jäädvustatud lk 207. Andmed

kinnitavad 10.12.2023 Eestist Lätti sõitmist.

K 1 lk 214, vaatlusprotokoll Maksu- ja Tolliameti reg numbri tuvastamissüsteemist

väljavõte, et Xxx xx xxx sisenes Eesti piiripunktil 10.12.2023 kl 21:42.

K 1 lk 139-143 tunnistaja M kinnitas kohtueelsel uurimisel antud ütlustes, et 09.12.2023

sõitsid tema, Romek ja isik nimega I Tallinna tunnistaja asjades. Ta andis Romekile auto

kasutamiseks kuni 10.12.2023, kuid järgmisel päeval autot ta tagasi ei saanudki. Auto

kättesaamisega tekkisid probleemid. Romek avaldas talle, et auto on katki ja remondis.

Auto on Xxx XXX 2008 aasta xx. Kui tunnistaja andis auto Romekile, siis rooli istus see

teine isik, nimega I, sest Romeki endal juhilube ei ole. Tunnistaja ütluste kinnitamiseks on

esitatud Gi mobiiltelefoni sisu vaatlus, mille kohaselt pidas tunnistaja kirjavahetust Giga

auto kättesaamise teemal 10.12.2023 ja 11.12.2023, k 1 lk 185-189.

03.01.2024 läbiotsimisprotokoll k 1 lk 145-161, et Gi kasutuses olevast garaažist Kohtla-

Järve xxx, boks nr xxx ühistu xxx oli avastatud aine, mille andis vabatahtlikult välja G

ise – „vist fentanüül umbes 400 g ja amfetamiin umbes 120 g. Ained asuvad boksis oleva

tugitooli sees“. Fotod lk 151-158. Fotod 7-8 on lahtikäiva voodi kastis toidukilekott ja

metallist purk, foto 10 purgis on kolm minigripikotikest pulbrilise ainega. Foto 14 on

Maxima kilekott, milles on ese. Kilekotis on musta värvi kilekott, milles on ese foto 15.

Foto 16 suurem minigrippkott, mille sees on väiksemat kotikesed pulbrilise ainega.

Kohus märgib seoses läbiotsimisprotokolliga, et selle pinnal pole võimalik tuvastada aine

äravõtmise asjaolusid ja objektide pakendamise viisi. K 1 lk 146 on võimalik näha, et

suurema minigrippkilekotilt võeti DNA proovi, mis pakendati konteinerisse, mis

omakorda paberpakendisse, pakend 5. Kohus saab aru, et pakendati proovi, mitte ainet.

Kuidas tagati äravõetud ainete kindlat ja puutumatut säilitamist, ei ole võimalik

kontrollida.

K 1 lk 163-164, igal juhul, 10.01.2024 saabus narkoaine ekspertiisile üks suurem pakend,

milles olid 5 väiksemat pakendit. Viiest pakenditest on kahes amfetamiin puhta ainet

kaaluga 11,19 g. Kolmes eraldi pakendis on metonitaseeni ja protonitaseeni segu, puhtalt

13 / 43

metonitaseeni 23 g, protonitaseeni 27,34 g. Amfetamiin, metonitaseen ja protonitaseen on

kantud narkoainete I nimekirja. Kohus on kontrollinud, nimetatud ained olid I nimekirjas

seisuga 10.12.2023.

K 1 lk 166-169, narkoaine koguse hindamise ekspertiisiaktist nähtub, et ühele isikule

joobe tekitamiseks on vaja 0,00005-0,0002 g metonitaseeni või 0,000025-0,0001 g

protonitaseeni.

K 1 lk 171-173, 17.01.2024 läbiotsimisprotokoll, korter aadressil Kohtla-Järve xxx,

millest nähtub, et I. G andis välja vabatahtlikult narkootilise aine 40 g, mis oli

suitsupakis, köögikapis. Aine on pakendatud A15 110703. Fotod lk 174-178.

K 1 lk 179-180, narkootilise aine ekspertiisiaktist nähtub, et pakendis A15110703 on aine,

mis sisaldab 2,25 g metonitaseeni ja 2,66 g protonitaseeni.

Narkootilise aine suur kogus on kinnitatud äravõetud narkoaine koguse hindamise

ekspertiisiga, mille kohaselt ühe isiku joobe tekitamiseks on vaja väga väikest kogust -

0,00005-0,0002 g metonitaseeni või 0,000025-0,0001 g protonitaseeni. Võrreldes R.

Niggulise poolt käideldud narkoaine kogust ühe isiku annuse kogusega, on nähtav, et

käideldud kogus ületab ilmselt kümnel isikule joobe tekitamiseks vajaliku koguse

kordades.

Kohus leiab, et R. Niggulis ja teine isik tegutsesid grupis ehk kooskõlastatult ja ühiselt. R.

Niggulis ise ei eita kokkulepet teise isikuga narkoaine toimetamiseks Eestisse ehk

kooskõlastus ühisele tegevusele oli saavutatud just selles, et nad sõidavad Lätti ja

toimetavad sõidukiga sealt narkoaine, teostavad selle vedu. Isikud tegutsesid ka ühiselt,

sest mõlema täideviija tegevus oli vajalik kuriteokooseisu täitmiseks. Nimelt, R.

Niggulise teopanus täideviijana seisnes selles, et ta tagas auto juhtimisega narkoaine

„kindlat ja turvalist“ vedu Riiast Kohtla-Järvele. Aine sõidukis toimetamine ei saa toimida

ilma autojuhita, see on oluline osategu, ilma milleta ei saaks olla vedu alustatud ega lõpule

viidud. Süüdistatav R. Niggulis manifesteeris oma teopanust ja teovalitsemist ka selle

kaudu, et tema ütluste järgi pani narkoainega pakendi pagasiruumi, see toimus ühe tankla

juures. R. Niggulis oli mitte ainult teadlik, et teine isik soovib vedada narkoainet, vaid

oma teoga, auto juhtimisega osales ühisteos, aine vedamises, oluliselt. Ta osales narkoaine

veo plaani realiseerimises, temapoolne vastutus oli sõiduki omamine, juhtimine vastavalt

teise isiku teatavaks tehtud marsruudil. Riiga saabudes pidi süüdistatav tagama, et kui teine

isik toob narkoaine peidikust, oleks sõiduk ja tema ise autojuhina valmis narkoaine vedu

teostama. R. Niggulist vajas teise isiku osategu, kes pidi aine võtma peidikust, ja

omakorda teine isik vajas kindlat sõidukit ja autojuhti, kes tagaks narkoaine toimetamist

sõidukiga konkreetsele kohale. Kohus leiab, et narkoaine kogus oli suur ka selles mõttes,

et selle nö turuväärtus on nii kõrge ja doose niipalju, et selliseid koguseid ( k 1 lk 166-169

aine koguse hindamise ekspertiis näitab, äravõetud kogustest palju isikud saaksid joovet –

sadu tuhandeid ) ei vea ühest riigist teise riiki niisama nö „bussiga ja jope taskus“. Kohus

leiab, et teine isik, käideldes sellises koguses rasket narkoainet, kindlustas endale

kaastäideviijat R. Niggulise näol.

Grupis täideviijatena narkoaine veos tegutsemise teemat on käsitletud kohtupraktikas,

Riigikohtu lahend 3-1-1-23-10 pp 11.3-12.2. Praktika ei ole selles küsimuses aastate lõikes

muutunud.

„11.3 Eelnevast nähtub, et kui narkootilise või psühhotroopse aine veoga on seotud kaks

või enam isikut, tuleb nende karistamiseks KarS § 184 lg 2 p 1 järgi esiteks näidata

tunnused, mis iseloomustavad nende isikute tegu veona, seejärel aga eraldi välja tuua

kaastäideviimise tunnused, st näidata, et kõik isikud valitsesid tegu ja nende teopanus oli

selline, ilma milleta ei oleks tegu vaadeldav narkootilise või psühhotroopse aine veona.

Arvestada tuleb sedagi, et KarS § 184 lg-s 1 kirjeldatud erinevad osateod võivad

konkreetsel juhul moodustada terviku, mida ei saa loogiliselt ega ka õiguslikult üksteisest

14 / 43

eristada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-

1-4-04, p 8.2). Sellisel juhul ei saa isikut iga osateo eest eraldi karistada. See ei tähenda

siiski, et juhul, kui narkootilise või psühhotroopse aine omandanud isik seda kellegagi koos

ühiselt ja kooskõlastatult veab, on välistatud narkootilise või psühhotroopse aine omandaja

ja temaga koos ainet vedanud isiku vastutus narkootilise või psühhotroopse aine vedamises

isikute grupi poolt kaastäideviimise vormis. Sellisel juhul tuleb arvestada, et

kaastäideviimine on võimalik kuni teo faktilise lõpuleviimiseni, st ka pärast teo juriidilist

lõpuleviimist.

12.1 Süüdistuse kohaselt omandas T. S O. Le vahendusel P. M suure koguse GHB-d, mille

järel T. S ja O. L vedasid seda isikute grupis. Kohtud on süüdistatavad selles süüdistuses

ka süüdi tunnistanud. Seega on kohtud käsitanud T. St psühhotroopse aine omandamise ja

O. Le selle aine vahendamise osas üksiktäideviijatena, asudes samas seisukohale, et pärast

selle aine omandamist T. Se poolt vedasid T. S ja O. L seda kaastäideviijatena. Seejuures

tuleb märkida, et maakohtu otsuses puuduvad põhjendused, miks T. St ja O. Le tuleb GHB

vedamisel käsitada kaastäideviijatena KarS § 184 lg 2 p 1 mõttes. Ringkonnakohus on aga

märkinud, et kaastäideviimist iseloomustab asjaolu, et nii T. S kui ka O. L olid

psühhotroopsest ainest teadlikud, neil oli ühine eesmärk see edasi anda ja nende tegevus oli

kooskõlastatud.

12.2 Jättes süüdistatavate teole õiguslikku hinnangut andes käsitlemata küsimused sellest,

kas süüdistuses märgitud ajal leidis aset GHB vedu KarS § 184 tähenduses (vt käesoleva

otsuse p.11.1) ja kui leidis, siis kas O. L ja T. S tegutsesid grupis, st kas mõlema

süüdistatava teopanus oli GHB vedamisel oluline ja nad tegutsesid kooskõlastatult, on

maakohus rikkunud põhistamiskohustust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses.

Ringkonnakohus on aga GHB vedu ja selle kaastäideviimist sisustanud pelgalt

konstateeringuga, et nii T. S kui ka O. L olid psühhotroopsest ainest teadlikud, neil oli

ühine eesmärk see edasi anda ja nende tegevus oli kooskõlastatud. Seejuures ei ole

ringkonnakohus näidanud ära neid faktilisi asjaolusid, mis annavad alust väita, et O. L ja T.

S andsid kumbki kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-10-

09, p 33). Samuti ei ole ringkonnakohus viidanud tõenditele, mille põhjal saab järeldada, et

mõlemal süüdistataval oli teovalitsemise tahtlus. Kuna ringkonnakohus ei ole T. Se ja O.

Le käitumise kvalifitseerimisest KarS § 184 lg 2 p 1 järgi põhistanud, on ta sarnaselt

maakohtuga rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses.

Eelnevat arvestades tuleb maa- ja ringkonnakohtu otsused tühistada ning saata kriminaalasi

O. Le ja T. Se süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi GHB käitlemises uueks arutamiseks

kohtule, kust rikkumine alguse sai, st Harju Maakohtule.“

Kohus leiab, et R. Niggulis tegutses teo toimepanemisel kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes.

R. Niggulis seadis eesmärgiks grupilist narkoaine vedamist Lätist Eestisse ja teadis, et

kooseisule vastav asjaolu, narkoaine vedamine grupis, saabub. Vastavalt kokkuleppele

teise isikuga oli Lätti sõidu eesmärgiks narkoaine peidikust võtmine, mida pidigi teostama

teine isik, ja edasi narkoaine üheskoos vedamine Kohtla-Järvele. Kui R. Niggulis ja teine

isik saabusid kohale Riiga ja teine isik tõi peidikust narkoaine pakendis, asus R. Niggulist

narkoainet vedama koos teise isikuga sõidukiga. R. Niggulise tahtlusega seega oli kaetud

nii grupiline tegu tervikuna kui ka teise isiku osategu ning enda osalus täideviijana.

Nimetatud tõenditega leiab kohus kinnitatuks, et eelneval kokkuleppel saada kätte

narkootiline aine, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, sõitsid Romek Niggulis ja muu isik,

kelleks võib olla I G, 10.12.2023 Eestist Läti Vabariiki sõiduautoga Xxx XXX reg märk

xxx, R. Niggulis juhtis sõidukit. Läti Vabariigis Riia linna territooriumil täpselt

tuvastamata kohas, võttis muu isik peidikust pakendi protonitaseeni ja metonitaseeni

sisaldava narkootilise ainega. R. Niggulis ja muu isik vedasid narkootilist ainet üheskoos

15 / 43

sõidukis Ida-Virumaale I Gi elukohta Kohtla-Järvel xxx, seega käitles R. Niggulis grupis

teise isikuga suures koguses ebaseaduslikult narkootilist ainet metonitaseeni puhta aine

kaaluga kokku 25,25 g ja protonitaseeni puhta aine kaaluga kokku 30,03 g.

16.02.2024 narkoaine käitlemise episood

Selles episoodis ei vaidlusta süüdistatav R. Niggulis ega kaitsja ühtki faktiist asjaolu.

Süüdistatav tunnistas ennast süüdi. Süüdistatava poolt teo toimepanemine on tõenditud ka

muude tõenditega:

Tunnistaja D. K kohtuistungil avaldatud kohtueelsel uurimisel antud ütlused k 2 lk 73-75

ja 76-79, sellest nähtub, et 16.02.2024 tema ja teine politseinik olid patrullis ja teostasid

liiklusjärelevalvet Tallinna-narva mnt-l, 172-l kilomeetril liikus sõiduk xxx xxx.

Otsustati kontrollida, juht oli Romek Niggulis, kellel puudus juhtimisõigus. Isik tunnistas

küsimusele vastates, et ta tarvitas hiljuti narkoainet amfetamiini. Küsimusele, kas tema

juures on narkootilisi aineid, isik vastas jaatavalt, et sõidukis, seljakotis, minigripp

kotikestes on narkoaine. Oli teostatud läbivaatus ja avastatud on minigrippkotikesed 3 tk

kollaka pulbriga, isiku sõnul amfetamiin umbes 5 g. Tunnistaja tegi fotod ja ained olid

ära võetud ja pakendatud paberkotti. Ülekuulamisel andis tunnistad esemed uurijale välja.

Fotod lk 81-83.

K 2 lk 86 politseiametnike läbiviidud läbivaatus oli vastava protokolliga fikseeritud.

Avastatud on kolm minigrippkotikest kollaka ainega. Isik andis protokollile allkirja,

märkusi ei ole.

K 2 lk 87-92 DNA ekspertiisiaktist nähtub, et kolm minigrippkotikest olid edastatud

ekspertiisi tegemiseks ühes pakendis. Igaühel kolmest kotikesest on avastatud bioloogiline

materjal, mis pärineb Romek Nigguliselt.

K 2 lk 94-95, narkootilise aine ekspertiisiaktist nähtub, et kolmes minigrippkotikeses on

aine massiga 5,67 g, mille puhta amfetamiini 1,9 g.

Kuna 10 isikule joobe tekitamiseks piisab keskmiselt 1,3 g puhta amfetamiini, valdas ja

hoidis R. Niggulis narkoainet suures koguses.

Nimetatud tõenditega on kinnitatud, et Romek Niggulis valdas 16.02.2024 ja hoidis tema

juhitud sõidukis Ida-Virumaal Tallinn-Narva 172-174-l kilomeetril ebaseaduslikult ainet

kaaluga 5,67, milles puhta amfetamiini kokku 1,9 g ehk suures koguses ning 0,64 g

amfetamiini sisaldavat vedelikku süstlas, milles puhta amfetamiini kogus ei ole tuvastatav.

Kohus leiab, et süüdistatav pani selle kuriteoepisoodi toime otsese tahtlusega, ta teadis, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, valdas ja hoidis narkootilist ainet, ja sooviski

hoida ja vallata. Sellele osutab teo objektiivne pilt. Aine oli pakendatud kotikestesse, mis

omakorda olid seljakotis, mis oli isikul kaasa auto juhtimisel. Narkoaine käitlemisele

osutab ka asjaolu, et tunnistaja Ki sõnul ei varjanudki isik narkoaine omamist, teadis, kus

see asub, ja teatas sellest politseinikule.

06.04.2024 narkokäitlemise episood, R. Niggulis

Süüdistatav ei vaidlusta faktilisi asjaolusid ja tunnistas ennast süüdi.

Isiku poolt teo toimepanemine on kinnitatud järgmiste tõenditega.

Jälitusprotokollist lk 2 lk 11-112 nähtub, et 06.04.2024 suhtles R. Niggulise kolmel korral

N Lga, ühes kõnes L palus Niggulisest teha neile midagi kümneka eest.

Tunnistajana ülekuulatud N. L andis kohtueelsel uurimisel ütlused k 2 lk 117-121, mis olid

kohtulikul arutamisel avaldatud, et ta palus Nigguliselt anda talle amfetamiini aprillis

16 / 43

2024, selle eest, et tema ja tema tuttav sõidutasid üht Niggulise tuttavat. Kiviõlis xxx

tänava juures saigi ta Nigguliselt kaks pakendit amfetamiini. Tunnistaja tarvitaski

amfetamiini veenisiseselt, kogus oli jagatud mitmeks doosiks.

Selles episoodis on jälitusprotokolli, tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et 06.04.2024

Kiviõlis Romek Niggulis valdas ja hoidis narkootilist ainet amfetamiini ebaseaduslikult

vähemalt koguses, mis on piisav kahele inimesele joobe tekitamiseks edasiandmise

eesmärgil ja andis selle koguse edasi ühel korral N. Lle.

Subjektiivsest poolest on tegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. Sellele osutab

teo objektiivne pilt. Süüdistatav hoidis edasiandmise eesmärgiga ja andis ühel korral

edasi teisele isikule väikeses koguses narkootilise aine amfetamiini, ta teadis, et valdab

narkootilist ainet amfetamiini väikeses koguses ja sooviski seda. Aine edasiandmise

eesmärk oli ka tahtlusega hõivatud, sest nagu näitavad jälitusprotokollis fikseeritud kõned

ja tunnistaja L ütlused, ei olnud Niggulisel ühtki vastuväidet tunnistaja palvele anda talle

ainet. Süüdistatav oli aine edasiandmiseks alati valmis, kui selleks tekib vajadus ja aine

olemas. Samuti andes aine edasi teisele isikule, väljendas süüdistatav selle teoga oma

nõusolekut aine levitamisele, ehk ka väikeses koguses aine edasiandmine on tahtlusega

hõivatud.

Süüdistatava tegu on kvalifitseeritav KarS § 183 lg 2 p 2 järgi - narkootilise aine

väikeses koguses ebaseaduslik käitlemine ehk valdamine edasiandmise eesmärgil ja

edasiandmine teisele isikule korduvuse tunnusel.

Korduvuse tunnus on tuletatav sellest, et isik on ka enne 06.04.2024 narkootilisi aineid

eraldi tegudena ebaseaduslikult käidelnud.

R. Niggulise süüdistuses on narkokuritegu kirjeldatud ühelt poolt nagu oleks see jätkuv

tegu, süüdistus algab - „ Romek Niggulis omandas, valdas, tarbis, vahendas ja hoidis

narkootilist ainet“. Kirjeldatud tegude episoodides on väikese koguse valdamine

05.09.2023 kui ka väikeses koguses valdamine edasiandmise eesmärgil ja edasiandmine

06.04.2024. Selliste episoodide näitamine KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ehk suures koguses

käitlemine ( grupp on detsembri 2023 episoodis) saaks olla mõeldav, kui tegemist oleks

jätkuva kuriteoga ja kogu näidatud isiku käitlemise tegevus oleks kõrvaltvaataja

seisukohalt üks terviklik jätkuv tegevus konkreetse ajavahemiku kestel. Samal ajal

narkokuritegu on kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 alusel, suures koguses

käitlemine grupis ja ikka korduvuse tunnusel. Süüdistaja loogikast on raske aru saada. Ka

kohtuvaidlustes esinedes, ei toonud prokurör küsimusse selgust.

Esiteks kohus märgib, et kohtupraktikas on rõhutatud, ei tegu ei saa olla samaaegselt

jätkuv ja korduv.

Riigikohtu lahend 1-20-6533/329 p 10:

„… Apellatsioonikohus kõrvaldas maakohtu eksimused tõendite hindamisel ja parandas

vead materiaalõiguse kohaldamisel. Muu hulgas kummutas ringkonnakohus maakohtu

karistusõiguse aluspõhimõtteid eirava väärarusaama, nagu võiksid ühed ja samad

narkootilise aine käitlemisteod moodustada omavahel korraga nii jätkuva kui ka korduva

kuriteo (teoühtsuse põhimõtte ja jätkuva süüteo mõiste kohta lähemalt vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-4-04 ja 27. märtsi 2019. a otsus

nr 1-17-11432/93).

Sama kohtuasja 1-20-6533 ringkonnakohtu 25.05.2022 otsuse punktides 122 ja 123 on

rõhutatud, et fakt, et narkoaine käitlemistegude vahel on suhtelised pikad ajavahemikud ja

17 / 43

aine oli omandatud erinevatelt isikutelt, ei tähenda, et iga käitlemistegu oleks vaadeldav

lõpuleviidud kuriteona. Ringkonnakohus osutas, et oluline on teoühtse tahtluse

tuvastamine, teatud tegude regulaarsus, teod on läbimõeldud ja planeeritud, tegude vahel

peab säilima tahtlus järgmisel korral käidelda narkoaineid sama skeemi järgi ehk muster

kordub ja kõik need käitlemisteod on tuletatud ühtsest tahtlusest.

Kohus leiab, et R. Niggulis on narkoainete käitlemisel tegutsenud korduvalt ja

süüdistuses näidatud narkoainete käitlemistegusid ei saa pidada ühtsest tahtlusest

tuletatud ühe jätkuva suuremahulise narkokäitlemise teona.

Loogiliselt, arvestades tegude mustrit, ei olnud need teod kõrvaltvaataja seisukohalt üks

tervislik narkokuritegu.

23.08.2023 isik valdas ja hoidis enda juures õlakotis 10 minigrippkotikest, milles oli aine,

sellest 2,04 g puhta amfetamiini. Selle episoodi juures ei ole andmeid, et selline aine

kogus oleks ette nähtud aine levitamisele. Isik on narkotarvitaja ja tunnistas politseinikule

kontrolli käigus, et aine ports on enda tarbeks. Tegemist on ilmselt eraldiseisva narkoaine

enda tarbeks omandatud aine valdamisega.

05.09.2023 isik valdas üht minigrippkotikest ainega, milles amfetamiini kogus nii väike, et

seda määrata võimalik ei ole. Antud juhul on ilmselt tegemist ühekordseks tarvitamiseks

omandatud ainega.

Eraldi seisab nii teomustri kui tahtluse vaatenurgast grupiline tegu, raske narkoaine vedu

Lätist Eesti Vabariiki detsembris 2023. See tegu ilmselt ei moodusta terviklikku ühistegu

eelnevate näidatud episoodide ega järgmiste, 16.02.2024 ja 06.04.2024, tegudega. See tegu

oli eraldi planeeritud, korraldatud, tahtlus on eraldi tekkinud, kui Niggulise poolt oli leitud

sõiduk ja tegu oli läbi mõeldud. R. Niggulis tunnistas lisaks, et ta osales ka narkoaine

pakendamisel Gi korteris. Kuid ei ole ühtegi teavet, et tegu saaks olla jätkunud sama

mustri alusel ka edaspidigi.

16.02.2024 isikul sõidukist on avastatud kolm minigrippkotikest amfetamiini sisalduva

ainega, puhta narkoaine kaal 1,9 g, pluss süstal amfetamiini sisalduva vedelikuga.

Sõidukis on uued soetatud pakendites süstlad. Asjaolud näitavad, et isik pani eraldiseisva

narkokäitlemise teo toime. Politseinikule tunnistas isik, et ta on narkotarvitaja. Aine kogus

ületab vähesel määral 10 isikule joobe tekitamisele vajavat kogust. See näitab, pärast

seda, kui aine on enda tarbeks omandatud, asub isik selle tarvitamisele kuni aine saab

otsa. Tahtlus narkoaine käitlemisele säilib tal seni kuni narkoaine on otsas. Selliseid

andmeid, et isikul oleks narkoaine tellitav ja omandatav mingi konkreetse skeemi järgi ja

väljatöötatud graafiku järgi, et iga järgmine aine tarne oleks juba eos tahtlusega kaetud.

06.04.2024 on loogiliselt eraldiseisev narkokäitlemise episood, isiku valduses oli väike

kogus narkoainet enda tarbeks, ja selle edasiandmine oli eesmärgina isiku jaoks mõeldav ja

reaalne, kui palutakse edasi anda. Kui teine isik palus R. Nigguliselt kaks doosi ainet, oli

Niggulist kohe valmis aine andma vastutasuks oma tuttava sõidutamise eest.

Jätkuva kuriteo kasuks ei räägi kohtu arvates ükski asjaolu ega argument.

R. Niggulis pani toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi teod – see on episoodid 23.08.2023,

detsember 2023, 16.02.2024.

R. Niggulis pani toime KarS § 183 lg 2 p 2 järgi tegu, 06.04.2024 episood.

KarS § 331-4 järgi ettenähtud kuritegu, R. Niggulis

Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav tunnistas ennast süüdi, väljendas kahetsust ega

vaielnud faktiliste asjaoludele. Kohtutoimik lk 120, ta kinnitas, et jah karistusjärgse

kontrolli käigu olid tal narkoaine positiivsed proovid, mida ta ei vaidlusta, kuigi

narkoainete tarvitamise keeld oli määratud, samuti kinnitas ta, et lahkus Poola Vabariiki

ilma loata.

18 / 43

Karistusjärgse käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste rikkumised on kinnitatud ka

muude tõenditega:

K 2 lk 131-137 Viru Maakohtu 28.03.2023 kohtumäärus, millega R. Niggulisele kohaldati

karistusjärgne käitumiskontroll ja määrati kontrollnõuded ja täiendavad kohustused,

muuhulgas mitte omada ja tarvitada narkootilisi aineid.

Registreerimisleht k 2 lk 140, millest nähtub, et isik pidi ilmuma korralisele

registreerimisele 11.10.2023, mille kohta andis allkirja 25.09.2023 registreerimisel, kuid

jättis ilmumata ega teatanud sellest, rikkudes sellega registreerimiskohustust. Ta jättis

ilmumata ka 08.06.2023, kuid helistas ja teatas haigestumisest, samuti jättis ilmumata

07.07.2023, helistas ja teatas ilmumata jätmisest, põhjust näidatud ei ole.

Alkoholi või narkoaine tarvitamise kontrollimise protokoll k 2 lk 144-145,

indikaatorvahendiga kontrollimisel, andis isik 24.05.2023 positiivse proovi amfetamiini

peale. Isik tunnistas omakäeliselt, et eelnevalt Tallinnas tarvitas narkoainet.

Indikaatorvahendi kasutamise protokoll k 2 lk 148-149, millest nähtub, et isik andis

23.08.2023 positiivse proove narkoaine peale, muuhulgas amfetamiinile. Isik tunnistas

amfetamiini tarvitamist.

Indikaatorvahendi kasutamise protokoll k 2 lk 50, millest nähtub, et isik andis 05.09.2023

positiivse proove narkoaine peale, muuhulgas amfetamiinile.

Tunnistaja V avaldatud ütlustest k 2 lk 46-47 nähtub, et isik tunnistas amfetamiini

tarvitamist 5-6 päeva tagasi.

Alkoholi või narkoaine tarvitamise kontrollimise protokoll k 2 lk 146-147,

indikaatorvahendiga kontrollimisel, andis isik 06.09.2023 positiivse proovi

(met)amfetamiini peale. Isik tunnistas omakäeliselt, et eelnevalt, 31.08.2023 tarvitas

narkoainet.

K 2 lk 150, politseiameti ja kriminaalhooldusametniku e-kirjavahetus, millest selgub, et

Poola politsei esitas Eesti politseile andmed, et Leedu-Poola piiril on 06.10.2023 peatatud

Romek Niggulis, kes juhtis sõidukit, milles oli 7 Süüria Araabia Vabariigi kodanikku,

tuntakse huvi, kas isikul on kehtiv juhtimisõigus.

Registreerimislehest nähtub, et 08.06.2023 isik jättis registreerimisele ilmumata, kuid

helistas ja tõi mõjuvaks põhjuseks haigestumise. Mõjuva põhjuse olemasolu ei ole

millegagi ümber lükatud. Kohus märgib, et kohustus tõendada takistuse olemasolu langeb

üldreeglina isikule. Samas kohus peab tunnistama, et ei ole selge, mis viisil saaks isik

haigestumist tõendada haigestumise esimesel päeval. Samuti ei ole teada, kas isikul oli

mõistlik võimalus esitada ametnikule vastav arstitõend või muu dokument hiljem, mille

alusel saaks jõuda järeldusele, et ilmumisele esines takistus. 07.07.2023 isik jättis

ilmumata, kuid lehes on märge, et isik helistas. Ei ole selge, kas esines mingi põhjus, mida

ametnik ise pidas mõjuvaks. Igal juhul kohtule muid andmeid ei ole esitatud.

Registreerimiskohustuste

just kuritahtlikku rikkumist kohus siin ei näe.

Registreerimisnõuete rikkumist 08.06.2023 ja 07.07.2023 tuleb esitatud süüdistusest

välja jätta.

Süüdistatava ütluste ja eelpool nimetatud tõenditega on kinnitatud, et olles allutatud

karistusjärgsele käitumiskontrollile vastavalt Viru Maakohtu 28.03.2023 kohtumäärusele

kohtuasjas 1-18-9683, rikkus Romek Niggulis talle määratud käitumiskontrolli

kontrollnõuet saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool viibimiseks- nimelt lahkus Eestist ilma ametniku loata

06.10.2023 ja viibis välismaal Leedus ja Poola Vabariiki piiril; samuti rikkus R. Niggulis

täiendavat kohustust mitte omama või tarvitama narkootilist ainet – nimelt omas ja

tarvitas narkootilist aine amfetamiini enne 24.05.2023, 23.08.2023 ja enne 05.09.2023-

06.09.2023.

19 / 43

Kohus leiab, et isik pani teo toime tegutsedes otsese tahtlusega. Ta teadis, et teostab

koosseisule vastava asjaolu, kui lahkus ilma eelneva loata Eesti Vabariigist, samuti kui

tarvitas narkootilist ainet, sest sellised tegevused olid talle keelatud kohtulahendiga.

Tegutsedes sellisel viisil, vaatamata keelule, sooviski isik asjaolude teostamist.

KarS § 331-4 kohaselt on karistatav üksnes kuritahtlik rikkumine. Karistusseadustiku

kommenteeritud väljaande lk 979 kohaselt ( Juura, 2021) jääb kuritahtlikkuse sisestamine

kohtupraktikale, kuigi pakutakse, et tegude süstemaatilisus ja/või kriminaalhoolduse

eesmärkide oluline kahjustamine võib osutada teo kuritahtlikkusele. Kohus leiab, et

süüdistatava käitumine karistusjärgse kontrolli kestel oligi kuritahtlik – olles allutatud

käitumiskontrollile 28.03.2023 kohtumäärusega, ei teinudki isik vastavaid järeldusi ega

püüdnuidki käituda vastavalt talle määratule korrale - vaatamata keelule tarvitas ta

narkoainet juba mais 2023, jätkas samaga augustis 2023. Talle 23.08.2023 tehtud kontrolli

narkoaine peale ei mõjutanud teda, taas tarvitas ta narkoainet 31.08.2023. Ilma eelneva

loata Eestist lahkumise keeld oli tema poolt lihtsalt ignoreeritud. Esiteks, isik tegutses

kohustuste rikkumisel süstemaatiliselt, samuti oligi kriminaalhoolduse eesmärk suunata

isik seadusekuulekale elule oluliselt häiritud – kuidas isik suunata seadusekuulekalt

käituma, kui ta ignoreerib otsest keeldu.

R. Niggulise tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 331-4 järgi - kontrollnõude või

määratud kohustuse kuritahtlik rikkumine.

KarS § 423-1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, R. Niggulis

Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav tunnistas end sõiduki süstemaatilises juhtimises

ilma juhtimisloata süüdi ega vaidlustanud faktilisi asjaolusid.

Isiku poolt talle etteheidetud kuriteo toimepanemist kinnitavad ja järgmised tõendid.

K 2 lk 46 tunnistaja V avaldatud ütluste kohaselt, et 05.09.2023 oli kontrolli käigus

peatatud R. Niggulis, kes juhtis sõidukit, isikul puudus juhtimisõigus.,

K 2 lk 63 R. Niggulis oli politseiametniku 05.09.2023 otsusega juhtimiselt kõrvaldatud.

K 2 lk 65 tunnistaja K avaldatud ütlustest nähtub, et, R. Niggulis oli peatatud 21.12.2023

sõiduki juhtimisel, isikul puudus juhtimisõigus.

K 2 lk 69 tunnistaja L avaldatud ütlustest nähtub, et 03.01.2024 Kohtla-Järvel oli peatatud

sõiduk, mille roolis oli R. Niggulis, isikul puudus juhtimisõigus.

K 2 lk 71 R. Niggulis oli politseiametniku 03.012024 otsusega juhtimiselt kõrvaldatud.

K 2 lk 73 tunnistaja K avaldatud ütlustest nähtub, et 16.02.2024 Tallinna-Narva nt 174

kilomeetril oli peatatud sõiduk, mille roolis oli R. Niggulis. Isikul puudus juhtimisõigus.

K 2 lk 85, R. Niggulis oli politseiametniku 16.02.2024 otsusega juhtimiselt kõrvaldatud.

Nimetatud tõenditega on kinnitatud, et R. Niggulis, olles isik, kellel puudub vastava

kategooria juhtimisõigus, juhtis süstemaatiliselt mootorsõidukit:

05.09.2023 Kohtla-Järvel xxx juures,

21.12.2023 Kohtla-Järvel xxx juures,

03.01.2024 Kohtla-Järvel xxx juures,

16.02.2024 Tallinn-Narva mnt 174. kilomeetril,

10.12.2023 Kohtla-Järvel.

Tahtluse poolest tegutses isik otsese tahtlusega, nimelt ta teadis, et juhib mootorsõidukit

ilma juhtimisõiguseta ja sooviski seda, jätkates juhtimist igal korral kuni oli

politseiametniku poolt peatatud ( 10.12.2023 episoodi puhul jätkas, kasutades sama

sõidukit, narkoaine vedamisega).

20 / 43

Teoaktide arv ja nende toimepanemise ajavahemikud näitavad, et isik tegutses

intensiivselt, olles sõidukit juhtinud süstemaatiliselt. Isiku puhul ei ole käesoleva juhul

üldse oluline, kas ta on varasemalt samalaadse teo eest kohtulikult karistatud. Tema

tegevuse süstemaatilisus tuleneb juba käesoleva kohtuasja faktiliste asjaolude kogumisest.

Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et isik kasutab erinevaid sõidukeid ja sõidab

kuni jääb vahele liiklusjärelevalve kontrollil. Pärast seda, kui ta on juhtimiselt

kõrvaldatud, teatud aja möödumisel leiab muu sõiduki ja jätkab taas sõitmist ilma

juhtimisõigusega.

Isiku tegu on kvalifitseeritav KarS § 423-1 järgi – sõiduki süstemaatiline juhtimine ilma

juhtimisõiguseta.

06.04.2024 vargus, Jüri Bogens, Romek Niggulis ja S. Norok, grupis

Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav J. Bogens ei tunnistanud ennast süüdi ja selgitas,

kohtutoimik lk 107-110, et õhtusel ajal, ta helistas Niggulisele ja palus, et too sõidutaks

teda Rakverre. Süüdistatav selgitas, Rakveres xxx elas tema xxx xx xxx, kellega tal oli tol

ajal suhe, mida ta ei soovinud afišeerida. Tema

xxx oli veel elus ( tunnistaja K R),

praegu surnud, ta ei tahtnud, et haigestunud naine kuidagi saaks teada, et tal on suhe

teise naisega. Autos olid kolmekesi – Norok, süüdistatav, Niggulis.

Kui ta oli juba Rakverre jõudnud, jättis ta oma mobiiltelefoni autosse, sest plaanis oli

viibida T juures poolteist tundi, ja kui K R helistaks, siis Niggulis või Norok saaksid

vastata, et süüdistatav on siin kohal aga hõivatud. Telefoni saaksid kasutada kas Norok või

Niggulis. Erilist kasutamiskaitset telefoni peal ei olnud, tavaline Z moodi kujund. Roolis

oli Norok. See auto, xxx, kuulub teisele omanikule, T M, süüdistatav on kasutaja, auto

antakse rendile. Süüdistatava garaaž Kiviõlis, kus oli läbiotsimine, on R. Niggulisele

rendile antud, kuigi süüdistatav hoidis seal omi asju ka. Tagasisõidu osas süüdistatav kord

ütles, et teda viis Rakverest koju Kiviõlisse Norok lk 107 pöördel, lk 109 ja 110 väitis, et

koju viis T B. Ütlustest ei ole siiski arusaadav, kas süüdistatav peab silmas üht ja sama

päeva või räägib siin erinevatest sündmustest – 06.04.2024 tagasisõit või hilisem sõit, kui

politsei pidas kinni süüdistatava, O M ja K R.

Niggulis saatis talle fotod, et saaks vaadata, kas asjad võivad pakkuda ostuhuvi. Ta ei

küsinud Nigguliselt, äkki asjad on varastatud. LK 109 täpsustas süüdistatav prokuröri

poolt avaldatud ütlustega seoses, et ei mäleta, kas tõesti Norok näitas telefonist fotosid ja

ütles, et asjad on varastatud. Vähemalt ta kohtuistungil neid ütlusi ei kinnitanud. Kohtu

arvates, ei oma selline lahknevus ( kes näitas või saatis fotod Bogensile ja kas öeldi asjad

on varastatud või ei öeldud, olulist tähendust tuvastamisel, kas tegu on toime pandud ja

kes on teo toimepanijad, ei oma. Iseenesest ei ole välistatud, et süüdistatav Bogens eksib

ühe või teise variandi puhul.

Oma mobiiltelefoni sai ta tagasi kui auto tagastati, tema arvates see juhtus järgmise päeva

lõunaajal. Norok tuli ja tagastas talle võtmed. Autot ta ei vaadanud-kontrollinud, sest autol

on Kasko peal, pole vahet, mis seisus see on peale tagastamist.

Pärast seda, kui Norok tagastas talle auto, kasutas autot veel O M kuni politsei pidas nad

kinni, kas see oli järgmisel päeval. Siis nägi süüdistatav, et pagasiruumis on mask. Maskist

ei tea ta midagi.

Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav R. Niggulis tunnistas end süüdi grupilises varguses

ja selgitas, et see vargus oli toime pandud grupis S. Norokiga, kohtutoimik lk 115-117

pöördel. J. Bogens ei ole sellest osa võtnud mingil viisil.

21 / 43

Süüdistatav kinnitas kaitsja küsimustele vastates, et kannatanu maja kaamera salvestisel

on torusalli maskiga just tema, tema ise kangutas ukse lahti. Asjad, mis on süüdistuses

kirjeldatud, olid nende poolt varastatud, sellele ta ei vaidle. Varastatud asjad olid

toimetatud Kiviõlisse garaaži, mida ta üürib J. Bogensilt. Süüdistataval on garaaživõtmed

olemas. Süüdistatav selgitas, et J. Bogens teadis, et seal hoitakse igasuguseid asju, kuid ta

ei teadnud varastatud asjadest. Maha müüa ta midagi ei jõudnudki.

Musta maskiga videos on näha tegelikult S. Norokit, ukse lõhkumisel ta videos ei ole

nähtav abihoone juures, aga ta kinnitab, ta aitas lõhkumisele kaasa.

R. Niggulis selgitas, et sõiduk Xxx oli rendile antud siiski S. Norokile. Ta kinnitab, et J.

Bogens helistas talle ja palus viia Rakverre.

Kl 01 paiku jõudsid tema ja Norok sündmuskohale. See oli ehitusjärgus maja. Süüdistatav

selgitas, et prokuröri avaldatud ütlustes lk 116 käib jutt hoopis teisest majast, see ei ole see

maja, kust vargus oli toime pandud. See vargus on toime pandud xxx külas, mitte xxx

tankla vastas.

05.04.2024 enne kl 24 ta suhtles J. Bogensiga telefoni teel, too palus viia Rakverre. Kui

auto tuli, oli autos Norok ja Bogens. Roolis oli Norok. Süüdistatav kinnitab, et J. Bogensi

jäeti Rakverre. Telefoni kõnede osas selgitas süüdistatav, et J. Bogensi mobiiltelefon jäi

autosse, nii et 06.04.2024 kl 03:34 suhtles telefoni teel mitte Bogens vaid S. Norok ise.

See telefon jäi autosse juhuks, et kui Bogensi elukaaslane helistab, siis vastata. Selle 03:34

kõne ajal Niggulis oli selle ehitusjärgse maja juures, a Norok läks auto juurde. Kl 03:51

SMS ajal oli ta selle maja läheduses üksi veel, Norok pidi olema juba auto juures.

Kl 04:07 ta suhtles telefonitsi Norokiga, kuidas asjad pagasiruumi mahutada. Kl 05:37

suhtlus telefonitsi, see on ajal, kui tema ja Norok jõudsid juba Kiviõlisse ja vara

hommikul läksid garaaži ja panid sinna asjad, mis autos olid. Hommikul kl 8-9 paiku ta

nägi, et auto seisab Bogensi maja juures. Garaaživõti on jäänud süüdistatava kätte,

esmaspäeval (08.04.2024) andis ta võtme Mle, sest pidi politseisse minema ja M andiski

omakorda võtme politseinikele läbiotsimisel.

Ta saatis Bogensile fotod asjadest tutvumiseks, ta soovis müügile panna.

Süüdistatav S. Norok kasutas õigust ütlusi mitte anda, prokurör esitas tõendina S. Noroki

kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, milles isik tunnistas kahtlustust ja oma osalemist

varguses, kuid ei andnud teo kohta sisulisi ütlusi, täpsustades, et teiste isikute kohta ta ei

räägi, ainult enda suhtes. Ka kohtulikul arutamisel tunnistas Norok 06.04.2024 varguse

episoodi grupi tunnusega.

Süüdistatavate Bogensi ja Niggulise kohtulikul arutamisel antud ütlused on omavahel

vastavuses, vastuolusid ei ole tuvastatud.

J. Bogensile esitatud süüdistus varguses täideviimise vormis tugineb valdavalt k 3 lk 85-

86 jälitusprotokollile, milles kajastatud isikute telefonisuhtlus valgustab teatud määral

varguse toimepanemise asjaolusid; ja kuna ühe suhtleja telefoninumber on J. Bogensi oma,

teine number R. Niggulise oma, järelikult varguse täideviijad on J. Bogens ja R. Niggulis.

Kohus leiab, et tegemist on vigase loogika kasutamisega süüdistaja poolt. R. Niggulis ei

eita varguse toimepanemist Norokiga grupis, J Bogens eitab oma osalemist varguses.

Iseenesest süüdistuse poolt toodud versioon omab õigust olla vaadeldud.

J. Bogens ja J. Niggulist ei eita, et õhtul 05.04.2024 ja 06.04.2024 nad suhtlesid oma vahel

Rakverre sõitmise teemal, mis on kinnitatud kõnedega kl 23:38 ja 23:41 05.04.2024.

Edasi mõlemad süüdistatavad kinnitavad, et saabudes Rakverre, läks J. Bogens T B

juurde xxx tänavale, telefoni jättis ta autosse Norokile ja Niggulisele juhuks, kui tekib

vajadus vastata kõnedele. See ei ole millegagi ümber lükatud. Niggulis kinnitas, et edasi

kasutas Bogensi telefoni Norok, Niggulis talle vastas oma telefonilt. Ka see ei ole

millegagi ümber lükatud. Ka eluliselt ei ole selline situatsioon välistatud.

22 / 43

Prokuröri küsimusele lk 116 pöördel selgitas süüdistatav, et suhtlemisel Norokiga SMSi

kaudu kasutas ta sõna „meie“, kuigi tegelikult ta oli üksi sel hetkel sündmuskohast

läheduses, sest ta on eestlane ja vene keeles suhtlemisel võib tal segi minna mitmuse ja

ainsuse osas, nagu näiteks sõna „tema“ vene keeles „on ona“. Siin kohus märgib järgmist.

Kõneallolev suhtlus on k 3 lk 85-86 originaalis ja 89-90 tõlkes eesti keelde. Tõepoolest,

tekstis seisab, et „me Kiviõlis maha laadima. Ning viska kohvrid maha. Pange tööriistad

kilekottidesse“. Selline suhtlus võib tähendada tekstoloogiliselt, et kõnelev isik on hetkel

kellegagi koos. Samas kohus juhib tähelepanu, et adressaadile ütleb isik algul ainsuses

sina vormis – „viska kohvrid maha“ ja järgmine lause kohe mitmuses teie vormis „pange

tööriistad…“ See annab aluse möönda, et isikul on mitmus ja ainsus kohati segamini. Või

ei ole välistatud, et ta pöördub ühele isikule ja mitmele isikule ühes kõnes. Need on

võrdsed hüpoteesid. Kohus juhib tähelepanu aga sellele, et SMS oli saadetud mitte

Niggulise telefonilt, vaid vastupidi, Bogensi telefonilt, mida Niggulise sõnul kasutas just

Norok. Norokil aga raskusi vene keelega arvatavasti ei ole. Seega selline Niggulise selgitus

mitmuse-ainsuse kasutamise kohta ei vasta loogikale, kui eeldada, et SMS tuli Norokilt.

Samuti on nähtav, et ka 3.34 kõne on alustatud just Bogensi telefonilt, millelt kõnelev

isik ütleb „valmistage ette, me oleme juba kohe kohal“. Selline kõne eeldab, et Bogensi

telefonilt kõnelenud isik on kellegagi koos ja räägib „meie“, samas ka Niggulis peaks

olema mitte üksi vaid kellegagi koos, sest temalt palutakse „valmistage ette“, ka mitmuse

vormis. Kusjuures Niggulis vastabki oma telefonilt, et me ootame juba siin 10 minutit.

Vaatamata ülalnäidatule, peab kohus märkima, et need grammatilised arutlused-harjutused

ei vii J. Bogensi poolt teo toimepanemise tuvastamiseni. Tõendile tuleb anda adekvaatne

sisuline hinnang kogumis teiste tõenditega ega omistada sellele rohkem tähendust, kui

selles sisaldub. Kl 3.34 tehtud kõne sisu annab kohtu arvates aluse järeldada, et Bogensi

telefoniga kõnelev isik on kuskil kellegagi koos ja palub valmistada ette, sest nad kohe

kohale saabuvad - Niggulis vastab, et me siin ootame juba 10 minutit. Ehk Niggulis

kellegagi koos pidid ootama mitme isiku saabumist kohale. Jälitusprotokolli sisu kogumis

teiste tõenditega, eeskätt Niggulise ütluste ja videosalvestisega, annab aluse püstitada

hüpoteesi, et Noroki ja Niggulise vargusega võivad olla seotud muud isikud. Ega midagi

rohkem.

Mis on kohtu arvates aga olulisem moment - isegi kui arvata, et SMS saatmise ajal oli

koos Niggulisega mingi kolmas isik või isikud ( või Bogensi telefoni kasutas Bogens ise

või kolmas isik, olles kellegagi koos kuskil), see ei anna kuidagi alust arvata, et suure

tõenäosusega ja mõistlikku kahtlust väljapool võis see olla süüdistatav J. Bogens.

Sõnastuse „meie“ kasutamine võib osutada, et Niggulisega ( või Norokiga) koos

sündmuskohal viibib veel isik või isikud, aga kes see isik(ud) oli(d) personaalselt, ei ole

võimalik piisava suure tõenäosusega järeldada.

Esiteks, k 3 lk 24, läbiotsimisprotokoll, kohus tuletab meelde, et läbiotsimise teostamiseks

J. Bogensi garaažis tõi politseinikele garaaživõtmed O M, k 3 lk 5, läbivaatuse protokoll,

autot Xxx kasutas O. M, auto 08.04.2024 kontrollimisel avastati maski, sõitsid autoga sel

päeval Bogens, K. R ja O. M. Kohtule esitatud kohtuotsuse kohaselt 1-24-xxx nähtub, et

aprillis 2024 pani Norok toime varguse O. Mga grupis. Kriminaalasjas 1-25-xxx ( kohus

kontrollis süüdistus aktist J. Bogensi vahistamistähtaegu) on süüdistused grupilistes

vargustes sügisel 2024 esitatud Niggulisele grupis kas Bogensi ja/või P. Käesolevas asjas

on S. Norok süüdistatud lisaks varguses, mis oli toime pandud grupis koos Gordeevaga.

Kohus soovib öelda, et käesoleva varguse toimepandud isikute kombinatsioonid (lisaks

Norokile ja Niggulisele, kes ei eita oma kuritegu) võivad olla sama hästi seotud ka muu

isiku, mitte aga ilmtingimata J. Bogensiga. Kas kuriteo toimepanemisel viibisid

sündmuskohal lisaks Norokile ja Niggulisele veel kolmas isik või isikud, ei saa teha

tõsiseltvõetavat järeldust, rääkimata juba sellest, kas keegi kolmas-neljas on kuriteo

23 / 43

toimepanemisse oma panuse teinud ja mis viisil. Iseenesest ei ole selle varguse

toimepanemisel kolmanda isiku või isikute osalemist täideviimise vormis vaja.

Muud tõendid, mis kohtule olid süütõenditena esitatud, kinnitavad just süüdistatavate ütlusi

ja kinnitavad kaitse positsiooni.

K. 1 lk 65-80 sündmuskoha vaatlusprotokoll, vaadeldud on xxx ehitusjärgus oleva hoone.

Hoone uksel on sissemurdmise jälgi, lk 72 foto 9. Jäljed viivad maja ees ja maantee vahel

asuvasse metsamassiivi ja sealt edasi xxx maanteeni, lk 79-80 fotod 23, 24.

K 1 lk 82-83, kannatanu T I tõendina uuritud kohtueelsel antud ütlused, milles ta

kinnitab, et 06.04.2024 saabus xxx külla ehitusjärgus oleva maja juurde ja avastas, et

maja juures on palju jalajälgi, garaaži uks on lõhutud ja varastatud asjad. Majal on

kaamera. Salvestis peab olema. Lk 84-85, 88-92, kannatanu täpsustab varastatud asjade

sortimenti ja maksumust.

K 1 lk 93, 94 kannatanu 12.04.2024 allkiri, et ta sai varastatud asjad tagasivastavalt

loetelule. Lk 96, kannatanu e-kiri, milles ta kinnitab uurijale, et tagastamata asjade osas on

kindlustus hüvitise määranud.

K 1 lk 98- 98-101, milles kannatanu R A kinnitab, et 06.04.2024 vargusega olid ka talle

tekitatud kahju, kuna ehitusjärgus hoone sees xxx aadressil asusid ka talle kuuluvad

esemed, kirjeldus ja nimekiri on esitatud. Lk 102-105, kannatanu R. A täpsustab

varastatud asjade sortimenti ja maksumust, lk 106-109, kannatanu R. Alli selgitab,

millised asjad on talle tagastatud ( lk 11 12.04.2024 kannatanu allkiri asjade kättesaamise

kohta) ja millised mitte ja mis summale oa soovib tsiviilhagi esitada.

K 1 lk 110 kannatanu R. A e-kiri, milles ta avaldab, et kahjunõuet ta ei esita.

K 3 lk 5-16 08.04.2024 vallaasja läbivaatuse protokoll, millest nähtub, et vaadeldud on

sõiduk Xxx xxx, autojuht O M, pagasiruumis on avastatud must maks, foto lk 9.

K 3 lk 101-102 tunnistaja O.M avaldatud ütlused, mille kohaselt oli ta peatatud

08.04.2024 Rakvere linnas, kui juhtis Xxx sõidukit. Kaasas oli J. Bogens. Autost oli

avastatud musta värvi mask. Sellest maskist ei tea ta midagi.

K 3 lk 98-99 avaldatud tunnistaja K. K ütlused, milles kohaselt 06.04.2024 nägi ta Xxx

sõidukis sellist plastikust maski. Ta suhtles Jüriga.

K 3 lk 104-106 tunnistaja K Ii ütluste kohta märgib kohus, et nad ei oma tähtsus ei kuriteo

ega selle toimepanijate tuvastamisel, vaid kirjeldavad, kuidas kannatanu püüdis ise

vargust avastada ja toimepanijateni jõuda. Ehitusjärgus olevas majal xxx külas on kaamera

ja salvestis 06.04.2024 varguse kohta on olemas.

K 3 lk 109-111 tunnistaja K R avaldatud ütlused, millest nähtub, et ööl 05.04 vastu

06.04.2024 viibis Jüri Mägi ( nüüd Bogens) kodus. Jüri rendib auto välja. Millal Xxx auto

oli kellelegi rendile antud ja kes sõitis, ta ei tea. 08.04.2024 tunnistaja, M ja Bogens

sõitsid Rakverre, olid peatatud politsei poolt. Politsei pidas kinni Jüri. O tuli politseist ja

ütles, et autost leiti mask.

K 3 lk 29-70 fotodega, 09.04.2024 läbi otsitud on J. Bogensi garaaž aadressil Kiviõli xxx.

Märkimisväärne on lk 25 tehtud märge, et läbiotsimisele garaaži ilmub K R ja avaldab, et

kõlarid ja õhkrelva tõi O M. Läbiotsimisest ei ole selge, kas need esemed on garaažis ja

kust ja kuhu M asjad ära viinud ja toonud. Läbiotsimisega on garaažist avastatud hulk

esemeid, tööriistad ja muu, mis on protokolli nimistusse kantud. Muuhulgas on musta

värvi töökindad ja valge värvi töökindad k 3 lk 47 foto 37-37, lk 27 punkt 6 pakend K19-

0239269 ja 9270.

K 3 lk 09.04.2024 läbiotsimisel avastatud esemed on vaadeldud.

K 3 lk 79-81, DNA põhjendusteta ekspertiisaktist nähtub, et musta maski seestpoolt nina

piirkonnast võetud DNA proovist leiti tõenäoliselt ühe isiku DNA profiil ja bioloogiline

materjal pärineb S. Norokilt tõenäosusega 10’22 . Samuti vasaku ja parem käe töökindalt

24 / 43

seestpoolt äärelt võetult proovidelt 9269 ja 9270 avastati DNA segaprofiil, milles eritub

peamine DNA-profiil, bioloogiline materjal pärineb S. Norokilt tõenäosusega 10``22.

Kohus märgib, et antud tõend ühtib S. Noroki teo omaksvõtu ja R. Niggulise ütlustega, et

tema ja Norok panid varguse toime, Niggulisel oli torusalli mask, Norokil must mask.

Töökindad, millel on Norokilt pärinev bioloogiline materjal, olid avastatud Kiviõlis xxx tn

garaažis, kus olid avastatud varastatud asjad. Kogumis Noroki varguse omaksvõtu ja

Niggulise ütlustega osutab avastatud S. Noroki bioloogiline materjal, et S. Norok võis

viibida garaažis ja seda pärast vargust, sest varastatud asjad olid jäetud garaaži

( läbiotsimise tulemused) ja hommikul või hiljem andis just S, Norok autovõtmed j.

Bogensile ( Bogensi ütlused, kohtutoimik lk 108 pöördel)

K 3 lk 93-96 asitõendi vaatlusprotokoll, vaadeldud on Kiviõli xxx majakaameraga tehtud

salvestised. Salvestis oli kohtuistungil vahetult uuritud. Salvestisel on nähtav, kuidas

saabub auto, millesse istub noormees ja auto sõidab ära, lk 94 foto 2. Lk 95 foto 6,

salvestisel on nähtav, kuidas saabub auto ja sealt väljub meesterahvas. Kohtuistungil

tunnistas Niggulis, et see on tema, kes istus autosse. Selles osas ei tekkinud vaidlust.

K 3 lk 119.124, vaatlusprotokoll, vaadeldud on Samsung Galaxi Note ( J. Bogensi oma,

äravõetud 8.04.2024 kinnipidamisel k 3 lk 114) sisu, tuvastatud on , et Niggulise poolt on

J. Bogensile saadetud fotod erinevatest tööriistadest, 06.04.2024 kl 13.02. See asjaolu ei

ole Niggulise ega Bogensi poolt kahtluse alla seotud. Vaidlust ei ole. See kinnitab

Niggulise ja Bogensi ütlusi selle kohta, et fotod olid esitatud eesmärgiga, et võib olla tekib

ostuhuvi, sest Niggulisel oli huvi asjad maha müüa ( ütlused kohtutoimik lk 117, lk 108).

Majakaamera salvestis oli uuritud kohtuistungil vahetult, asitõendi protokoll on k 1 lk

112-137 fotodega. Protokollis on märgitud, et K Ii ülekuulamisest on nähtav, et

salvestiste kellaaeg on nihkes 23 minuti võrra, et kui salvestisel on kl 01:00, siis tegelik

aeg on 01:23. Videofail 5600, mis on fotoga kajastatud protokollis lk 136-137, fikseerib

sarnastes maskides kahe isiku viibimist kinnistul kl 01:54-01:57, ehk tegelik aeg 02:17-

02:20, isikud ei tegele asjade äraviimise või sissemurdmisega, vaid liiguvad kahekesi maja

läheduses, ühe isiku käes on kangiga sarnane ese, foto 27 lk 137. Edasi on salvestise

järgmine osa katab ajavahemiku vastavalt märkele salvestisel kl 02:52 kuni 03:35,

tegelikult pluss 23 minutit, seega 03:15 kuni 3:58, selle ajavahemiku kestel on nähtav, et

kinnistul liiguvad kaks maskides meesterahvast, toovad hoonest kordamööda asjad välja ja

viivad need majast kaugemale, koht ei ole kaamera vaateväljas. Transporti ega

kolmandat isikut salvestise pealt ei ole näha.

Kohus märgib, et salvestise andmed on täielikus vastavuses süüdistatav Niggulise antud

ütlustega, et ta pani varguse toime grupis Norokiga. Salvestisel on nähtav, et hoone

sissemurdmisel ja asjade äraviimisel on kaks isikut – torusalli maskiga Niggulis ja teine

isik musta maskiga Norok ( vastavalt Niggulise ütlustele, mida Norok ise ei eita), mustal

maskil seestpoolt on avastatud ka Noroki bioloogiline materjal. Sündmuskoha

vaatlusprotokolli kohaselt viivad jäljed metsamassivi kaudu Rannapungerja maanteele.

Seega transport ei viibinud sündmuskoha vahetuses läheduses, vaid pidi asuma maanteel.

Kahekesi oli Niggulisel ja Norokil reaalne võimalus panna asjad sõidukisse.

Kellaajaliselt on salvestisel olevad andmed ühtivad J. Bogensi antud ütlustega, et kesköö

ajal palus ta Nigguliselt sõidutada teda Rakverre, kolmekesi Norok, tema ja Niggulis

sõitsid Rakverre ja Bogens jäi Rakverre, Norok ja Niggulis sõitsid edasi. Norok ja Niggulis

ilmuvad esimest korda majakaamera vaatepildile kl 02:17 ( kohus näitab tegelikku aega).

J. Bogensi osalemine varguses täideviijana ega muus vormis ei ole millegagi tõendatud ja

ta kuulub õigeksmõistmisele tema osavõtu tõendamatuse tõttu.

Kohus juhib tähelepanu, et ekslik on kohtuvaidlustes prokuröri esitatud faktiline väide, et

Niggulis jälgis Bogensi käsul ühte maja Rakvere juures. Selles tulenevalt prokuröri

arvates võibki olla tuletatud J. Bogensi vastutus varguses osalemise eest.

25 / 43

Kohus märgib, et esiteks, ei ole J. Bogens ega R. Niggulis kohtuistungil kunagi selliseid

ütlusi andnud. Teiseks, kohtutoimik lk 116, vastates prokuröri küsimusele, kas Niggulis

andis eeluurimisel kunagi ütlused, et Bogensi käsul jälgis Niggulist üht maja, selgitas R.

Niggulis, et ta ei kinnita kohtuistungil neid ütlusi ja jutt ütlustes käis üldse muu maja

kohta, mis on xxx juures. Vetiku küla maja, mis on praeguse episoodi teema, ei ole xxx

juures.

Faktid, millele prokurör osutab, kui vastutuse aluseks olevatele asjaoludele, ei ole

tegelikult kohtulikul arutamisel tuvastatud.

.

Prokurör palus kohtuvaidlustes kohtult kohtuotsuse tegemisel hinnangut, kui vargusest

osalemine ei ole kohtu arvates tõendatud, kas siis on võimalik J. Bogensit süüdi mõista

KarS § 202 alusel kuritegelikul teel saadud vara hoidmises. Prokurör väitis, et isik oli

teadlik, et tema garaažis olevad esemed on varastatud.

Süüdistuses on faktiliste asjaoludena näidatud, et J. Bogens, S. Norok ja R. Niggulis viisid

J. Bogensi teadmisel tema elukohta xxx ja garaaži xxx asuvasse garaažiühistus boksi.

Sõnaselgelt ei ole süüdistuses märgitud, et J. Bogens hoidis elukohas ja garaažis

kuritegelikul teel saadud vara.

Esiteks, kohtule ei ole selge, mis kuritegelikul teel saadud vara, mida väidetavalt hoidis J.

Bogens enda elukohas, prokurör silmas peab. Kohus on veel korra materjale kontrollinud

– k 3 lk 23-24, ei ole J. Bogensi elukohast midagi varastatud esemetest avastatud, küll aga

garaažist lk 25-27.

Teiseks, lk 24 läbiotsimisele on ilmunud O M, kes tõi politseinikele garaaživõtmed. See

tähendab, et K Ril ega J. Bogensil garaaživõtmeid ei olnud. Kohtule jääb tõesti

arusaamatuks, kuidas prokuröri arvates saaks isik hoida garaažis varastatud esemeid ( sel

juhul varastatud asjad pidid olema talle kas hoiule antud või ta ise pidi varastatud asjad

sinna garaaži hoiule viima), kui tal garaaživõtmeid ei olegi. Lk 25 on protokollis märge, et

kohale saabub K R, kes avaldab, et O M on mingist temale mitte teadaolevast korterist

välja toonud ühe suure kõlari JBL ja kaks suuremat Soundbar JBL kõlarit ja ühe musta

värvi õhkrelva. K R ei olnud eeluurimisel sel teemal üle kuulatud ( K R ütlused on

avaldatuna uuritud istungil seoses tema surmaga, k 3 lk 109-111). Rääkimata, et O M

oleks üle kuulatud seoses nende asjaoludega, k 3 lk 101-102. Protokollist lk 25 on võimaik

aru saada, et need esemed on siiski kuidagi garaaži kohale ise jõudnud ja menetlejad

panevad neile turvakleebised. K 1 lk 90 kannatanu T. I annab ütlusi, et varastatud esemete

hulgas on pp 7, 8 ja 13 kohaselt JBL kolm kõlarit ja õhkrelv, lk 93 pp 14-17 kannatanu I

on need esemed kätte saanud.

Kolmandaks, Niggulis pole kordagi avaldanud kohtulikul arutamisel, et J. Bogens oli

teadlik, et asjad on varastatud ja võttis need asjad hoiule garaaži. Kohtutoimik, lk 115

pöördel, Niggulis selgitab, et asjad viisid garaaži kahekesi Norokiga. Lk 116, esmaspäeval

ta andiski garaaživõtmed Mle, sest järgmisel päeval pidi ta minema politseisse, ühtlasi

garaaživõti oli Niggulise käes. Lk 116, Bogensile ta tõesti saatis fotod ja pakkus asju

müügile, selgitas Bogensile, et tuttav müüb asju; Norokiga oli räägitud, et igaüks otsib

tuttavaid kellele müüa.

Neljandaks, kohtutoimik lk 109 pöördel ja 110, Bogensi ütlused on vastavuses Niggulise

ütluste ja muude tõenditega, eeskätt läbiotsimisprotokolliga k 3 lk 23-27. Bogens selgitas

kohtuistungil ütlustes, et varastatud asjadest ei teadnud ta midagi garaaživõtmed oli

Niggulise käes, kes rentis garaaži, kasutasid garaaži Niggulis ja Norok ka. Bogensil

võtmeid ei olnud. Varukomplekt pidi olema, kuid kelle käes see oli või kus see oli, ta ei

tea, tema käes ei olnud. Garaažis oli ka tema endi asju. Bogens selgitas, et ta ei ole andnud

Mle garaaživõtmeid, nagu läbiotsimisprotokollis märgitud, see pidi olema Niggulis, kelle

käes võtmed olid. Niggulis tõesti saatis talle fotod asjadest ja pakkus müügile, päritolu

kohta Bogens ei küsinud, kohtutoimik lk 108.

26 / 43

Kohus ei näe kohtuasjas ühtegi tõendit või kaudsete tõendite sellist kogumit, mille alusel

saaks väita suure tõenäosusega, et J. Bogens hoidis kuritegelikul teel saadud vara

Kiviõlis garaažis.

Ülalnäidatud tõenditega on kinnitatud, et Romek Niggulis ja Stanislav Norok 06.04.2024

kella 02 ja 04 vahel xxx, tegutsedes grupis ehk kooskõlastatult ja ühiselt, ukse murdmise

teel, tungisid sisse ja varastasid ehitusjärgus oleva maja garaažist ja kannatanutele T Iile

ja R Aule kuuluvad esemed – tööriistad ja muu ehitusega seotud vara ( süüdistusaktis on

toodud ammendav loetelu), tekitades kannatanutele kahjud - T. Iile 8506.16 eurot ja R.

Aule 8967.85 eurot.

R. Niggulise toimepandud varguse kvalifitseeritav tunnus süstemaatilisus on süüdistuses

kirjeldatud ühe faktilise asjaoluga- et isik on karistatud varasemalt 01.03.2018

kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9 alusel ja 20.01.2020 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2

p 4,7,8 järgi.

Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud ( lahend 3-1-1-66-13), et süstemaatilisuse puhul on

tegemist tunnusega, mis iseloomustab toimepanijat, kellel on teatud kalduvus toime

panna vargusi selliselt, et see on tema eluviis - kas harjumus, püsiva sissetuleku Aas

vms. Kusjuures tegude vahel peab olema tuvastatud sisemine seos ja igas konkreetses

üksikjuhtumis tuleb seda eraldi teha. Miinimumnõue on see, et isiku poolt peab olema

toime pandud vähemalt kolm vargust ja ajaline vahemik ei ole iseenesest määrav, kuid

ka seda tuleb arvesse võtta.

Kui R. Niggulis on varasemalt kahel korral varguse eest karistatud ja käesolevas asjas on

tuvastatud, et ta on taas toime pannud varguse, on seega täidetud üks eeldus, et teatud

aja kestel on toime pandud vähemalt kolm vargust.

Kohus leiab, et kui isik on varasemalt kohtulikult karistatud süstemaatilise varguse

toimepanemise eest, ei tähenda see apriori, et edaspidi kõik vargused on süstemaatilisuse

tunnusega toimepandud teod. Uurida tuleb, mis vargusi mis ajal ja mis asjaoludel ta on

toime pannud ja kas nende vahel on sisemine seos.

01.03.2018 Harju Maakohtu kohtuotsusega asjas 1-17-11581 karistati R. Niggulis

12.05.2014 (!) ja 30.05.2014 toimepandud varguse eest, kokku kaks vargust, üks nendest

on isiklike asjade vargus majast ja teine on garaažist tööriistade vargus.

20.01.2020 TlnRingkonna kohtuotsusega asjas 1-18-xxx oli isik karistatud 26.03.2018

ehitusobjektil varguse ja 12.04.2018 sõidukist toimepandud varguse eest. Ehitusobjektilt

varastas ta tööriistu, sõidukist varastas esemed, mis on iseloomulikud autojuhtimisele –

akud, lambid, samuti ka sees olevad asjas binokulaar, fotokaamera. Isik oli süüdi

tunnistatud süüdi vargustes korduvuse ja sissetungimise tunnustel.

Seega ajavahemikus alates 12.05.2014 kuni 06.04.2024 ( kaasa arvatud), 10 aasta lõikes

on isik toime pannud 5 vargust, keskmiselt siis üks vargus kahe aasta peale. Sellest

kuidagi ei saa järeldada, et varguste toimepanemine oleks isiku elustiil kas harjumuse

näol. 5 vargust 10 aasta peale ei saa pidada ka sissetulekuallikaks. Tuleb siiski arvestada, et

alates 15.08.2018 kuni 15.05.2023 viibis isiku vangistuses, see on 4 aastat 8 kuud.

Varguste toimepanemise ajaline paiknevus on seega 12.05.2014, 30.05.2014, 26.03.2018,

12.04.2018, 15.08.2018-15.05.2023 vangistuses ja viimane käeoleva kohtuasja vargus

06.04.2024.

Kohus leiab, et 2014. aasta 2 vargust on toime pandud ajaliselt liiga ammu, et kohus

hakkas hindama nende mõju süüdistatava praeguse ja lähiaja elustiilile. Pärast mai 2014

ei ole isik kuni 26.03.2018 vargusi toime pannud, seda aga kui tugineda isikule esitatud

süüdistusele, et süstemaatilisust näitab just isiku tegevus, mis on tuletatav 01.03.2018

27 / 43

kohtuotsuse ja 10.01.2020 kohtuotsusega tuvastatud kuriteo asjaoludega. Isik nagu ei

viibinud ka vangistuses, kuni 15.08.2018, seega 2014.a vargused jäävad nagu pigem isiku

ammusesse minevikusse.

Kohus märgib, et tegelik olukord on hoopis teine ja oleks menetlejale kontrollitav isiku

karistusregistrite andmete alusel, k 4 lk 45. Sellest nähtub, et R. Niggulise suhtes on

välismaa kohus teinud süüdimõistvaid otsuseid 29.10.2014, 28.09.2015, 09.12.2015 ja

karistanud isiku vangistusega 18.07.2014, 10.08.2014 ja 16.08.2014 toimepandud

varguse eest, karistuse määr oli 4 aastat 9 kuud, karistus on kantud 08.02.2018. Karistuse

kandmise algus ei ole karistusregistri andmetel teada. Seega, alustades vargustega

Eestis 2014. aastal jätkas ta varguste toimepanemisega Soomes juulis ja augustis 2015,

mille eest oli süüdi tunnistatud 2015. aastal ja kandis karistust kuni 08.02.2018, ja

26.03.2028 pani toime juba järgmist vargust, see juba taas Eestis. Selline isiku elulugu

näitab, et vabaduses olles jätkab ta varguste toimepanemisega, vahet pole, mis riigis ta

viibi.

Isik pani Eestis kaks vargust märts ja aprill 2018, üks nendest on ehitusobjektilt vargust,

mille käigus varastas isik erinevaid materjale ja tööriistu, augustis 2018 oli isik

vahistatud, seega kuritegelik tegevus oli objektiivsel põhjusel nö piiratud, mais 2023

isik vabanes peale pikaajalist vangistust ja uus vargus on toime pandud aprill 2024. Seega

on täidetud minimaalne eeldus, ajavahemikus 2018 alates märtsist kuni 06.04.2024 on

toime pandud kolm vargust. Sellest ajavahemikust viibis isik vangistuses 4 aastat 9 kuud.

Seega varguste toimepanemiseks jäänud vaba vahemik on 1 aasta 4 kuud ehk see ei ole

niivõrd pikk, et varastamisele loomulik elustiil oleks välistatud. Kohus juhib tähelepanu,

et 2018. a varguse ja käesoleva kohtuasja varguse vahel on ka sisemine seos- süüdistatav

on hakanud spetsialiseeruma ehitusega seotud tööriistadele ja materjalidele, mille

realiseerimine tagab enam-vähem kindlat sissetulekuallikat, sellele on reeglina piisavalt

ostuhuvilisi. Juba samal päeval 06.04.2024 alustas süüdistatav müügitööd, saatis fotod

varastatud asjadest J. Bogensile müümise eesmärgil, samuti tegi kõne teisele isikule

müügipakkumisega. See näitab, et isik on ehitustega seotud asjade varastamisest endale

teinud rahaliste vahendite Aa. Nimetatud asjaolud vastavad kohtupraktikas vastuvõetud

seisukohtadele varguste süstemaatilisuse kohta.

Kohus leiab, et sellises olukorras on 06.04.2024 vargus toime pandud süstemaatilisuse

tunnusel.

Kohus leiab, et R. Niggulis ja S. Norok panid varguse toime kavatsetult KarS § 16 lg 2

mõttes, sest mõlemad seadsid eesmärgiks koosseisule vastavale asjaolu saabumist, teadsid,

et see saabub. R. Niggulis ja S. Norok saabusid sündmuskohale, kaasas plastikust mask ja

torusalli mask, tagatud oli transport, et varastatud asju saaks viia hoiukohta. Uuritud

salvestiselt on nähtav, kuidas kaks isikut kordamööda metoodiliselt toovad erinevad asjad

hoonest välja ja viivad need kätes hoides kaugemale. Nad suhtlevad kohapeal omavahel,

üks nendest püüab katta kaamera silma. See näitab isikute ühist ja kooskõlastatud

tegevust ehk seda et ühe täideviija tahtlusega on kaetud ka teise isiku tegevused.

Kohus leiab, et Romek Niggulise tegu on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi -

võõra vallasasja ebaseaduslik äravõtmine selle omastamise eesmärgil, teisisõnu vargus,

korduvuse, grupi ja sissetungimise tunnusel.

Kohus leiab, et Stanislav Norok tegu on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 7,8 järgi - võõra

vallasasja ebaseaduslik äravõtmine selle omastamise eesmärgil, teisisõnu vargus, grupi ja

sissetungimise tunnusel.

oktoober 2023 vargus, I. Gordeeva ja S. Norok, grupis

28 / 43

Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav I. Gordeeva selgitas, et esitatud süüdistust ta ei

tunnista ega selle vargusega kuidagi seotud.

Süüdistatav selgitas, et 2023. aastal oli ta S. Noroki elukaaslane, elasid koos tol ajal ühes

korteris xxx, mille aadressi ta ei mäleta hetkel. Tudus, kus esitatud vargus toime pandud,

ta pole käinud ega teadnud sellest juhtumist. Nad kasutasid S. Noroki sõbra autot xxx

( reg nr xxx) ja tihti sõitsid sellega. Autos võisid olla I. Gordeeva kas üks mobiiltelefon,

sest tal oli korraga kaks telefoni, ja võib olla kindad. Tema telefoni kasutas ka S. Norok

vabalt, sest olid elukaaslased, näiteks mängis veebikasiinos. Pärast kahtlustuse saamist ta

suhtles S. Norokiga telefonitsi, Norok oli vanglas, ja Norok kinnitas talle, et jah, tema on

sellel varguse toime pannud.

Kohus võttis tõendina vastu S. Noroki kohtueelsel uurimisel antud ütlused ( kuna isik

keeldus ütluste andmisest 07.02.2025 kohtuistungil), k 4 lk 111-112, milles S. Norok

tunnistas varguse toimepanemist, et ta pani selle toime üksi, Gordeeva ei osalenud. Ta

kahetseb tehtut.

Süüdistus I. Gordeevale on esitatud tuginedes ainult ühele kaudsele tõendile, milleks on k

1 lk 48-53 DNA ekspertiisiakt, mille põhiline sisu on see, et sündmuskohal, hoones,

metallist korgist võetud DNA proovist avastati bioloogiline materjal, C-segaprofiil, mis

pärineb mitmelt isikult ja milles on tuvastatav I. Gordeeva DNAd.

Olgu algul kohtu poolt süüdistajale meelde tuletatud, et isikut võimalik süüdi tunnistada

ka üksnes kaudsete tõendite alusel, kuid see eeldab kaudsete tõendite paljusust, ja nende

kogumi kvaliteet pealt olema selline, mis annab kohtule aluse arvata, et suure tõenäosusega

on isik teo toime pannud süüdistuses näidatud viisil, kohas ja ajal. Oluline kas see, et kõik

tõendid hinnatakse nende kogumis. Riigikohtu lahend 1-18-86 /128, p 64.

DNA ekspertiisaktiga saadud tõendusliku teabe tähendus seisneb selles, et

sündmuskohaga seotud objektil, metallist korgilt, on avastatud I. Gordeeva DNAd.

Tegemist on kaudse tõendiga selles mõttes, et tõend annab teavet, et objektil on

süüdistatavalt pärinev bioloogiline materjal, kui tõend ei anna teavet, kuidas see materjal

on objektile sattunud ( seda ka kohtule varasemalt üldiselt teada olevat asjaolu kinnitas ka

ekspert ülekuulamisel, kohtutoimik lk 132-133) ehk ei seosta isikut sündmuskohaga

otseselt. Käesolevas juhtumis olekski süüditunnistamiseks vaja rohkem kui üht kaudset

tõendit.

Kohtuistungil ülekuulatud ekspert kinnitas, et ta on ka välja arvutanud tõepärasuhte I.

Gordeeva osas, et see on 10`23, tegemist on täisprofiiliga, samas see on segaprofiil, mis

tähendab, et proovis on mitme isikute bioloogiline materjal ja antud juhul arvutuste alusel

on arvata, et proovis on kuni 4 isiku bioloogilist materjali, ülejäänute isikute tõepärasuhte

arvutamine ei ole võimalik. Ekspert kinnitas, et teaduslikus ajakirjanduses on tõepoolest

toodud andmeid, et bioloogiline materjali avastamine objektil võib tähendada ka seda, et

materjal on siin sattunud muul viisil kui isiku objektida kokkupuutumisel, ehk selline

materjali ülekandmine objektile on tunnistatav ja võimalik.

Kohus leiab, et k 1 lk 48-53 ekspertiisiakt, eksperdi kohtuistungil antud ütlused on

vastavuses I. Gordeeva kohtuistungil antud ütlustega, milles ta väidab, et ta ei ole varguse

kohal käinud, samas varguse toimepannud isik S. Norok oli tema elukaaslane 2023. aastal,

elasid koos, S. Norok võis käsitada I. Gordeeva telefoni, koos kasutasid üht ja sama

sõidukit, sõidukis võis olla Gordeeva kindad ja telefon. Ütlustest nähtub, et I. Gordeeva ja

S. Norok olid oktoobris 2023 lähedased isiku, elukaaslased, mis eeldab ka lähedast

kehalist kontakti, samade asjade kasutamist, puudutamist. Sellises olukorras on kohtu

arvates võimalik ja bioloogilise materjali ülekandmise ühelt objektilt teisele, ühelt isikult

teisele. I. Gordeeva kaitsja ei eitagi, et bioloogiline materjal ja sellise tõepärasuhtarvuga,

milline see on, oligi sündmuskohal objektilt avastatud.

29 / 43

Ülejäänud kohtule esitatud tõendid kinnitavad kas varguse toimepanemist kui fakti ja

seostavad S. Noroki kaudselt varguse toimepanemisega, mida S. Norok ise ei eita.

K 1 lk 1-2 tunnistaja R Oi kohtuistungil avaldatud ütlused, mille kohaselt ta tui

27.10.2023 varahommikul kl 04.40 tuli ta xxx aadressil kütust võtma ja nägi, et hoone

juures seisvat tundmatut sõidukit, millel ei põlenud tuled. Tunnistaja võttis kütuse, tankis

autot ja ühel hetkel kuulis, et selle tundmatu sõiduki mootor hakkas töötama ja ta nägi

kuidas see sõiduk, mis oli xxx, sõitis alevis ja edasi xxx-le. Tunnistaja avastas, et selle

hoone teine uks on lõhutud. Sees ta nägi, et puudub käsipump, saekotid.

K 1 lk 3-.6, 7-10 kannatanu E L kinnitab, et 27.10.2023 OÜle Xxx kasutuses olevast

hoonest on varastatud Oüle kuuluvad asjas. Asjade loetelu on lisatud ja nende maksumus.

Summale 11903,46 eurot. Sellele summale ta soovib esitada tsiviilhagi. Hagiavaldus on k

1 lk 27.

K 1 lk 12-25 sündmuskoha vaatusprotokoll koos fotodega, veedeldud on xxx asuv hoone,

fotod 7-8 lk 17, tavalisel siselukul puudub südamik ja uks on lahti. Hoone seest on

vaadeldud ja erinevatest objektidest on võetud proovid.

K 1 lk 34-37 on menetleja koostatud õiend, milles ta selgitab, kuidas ta võttis ühendust

xxx spetsialistiga IT valdkonnas, kes varasemalt edastas kannatanule sõiduki

registreerimis numbri mis liikus xxx alevikus 27.20.2023 kl 04:42. Menetleja teab, et

spetsialist vaatas omavalitsuse paigaldatud avaliku ala kaamera salvestist ja tegid fotosid.

Fotol lk 37 on sõiduki reg nr loetav xxx.

K 1 lk 39-41 tunnistaja I.S kohtueelsel uurimisel antud ütlused, mille kohaselt xxx kuulub

talle, ta kasutab seda ja vahepeal on ta selle andnud kasutada oma tuttavale ja koolivennale

Stanislav Norokile. Oli ka nii, et Norok küsis, kas saaks autot rentida raha eest ja tunnistaja

oli nõus. Samuti ta andis auto kasutamiseks ka ühele Noroki tuttavale nimega kas M üheks

ööks ja sai selle eest 100 eurot.

Kriminaalasjas ei ole kogutud piisavat tõendite kogumit, mis annaksid aluse järelduseks, et

I. Gordeeva on suure tõenäosusega ja mõistlikku kahtlust väljaspool selle kuriteo

täideviijana toimepannud isik.

I.Gordeeva kuulub talle esitatud süüdistuses õigeksmõistmisele seoses tema osavõtu

tõendamatusega.

Kogumis S. Noroki teo omaksvõtuga on kaudsed tõendid ( tunnistaja O ütlused, et ta nägi

xxx sõidukit hoone juures 27.10.2023 kl 04.40 paiku ja hoonesse astudes nägi, et vargus on

toime pandud ja uks lõhutud; avaliku ala kaamera salvestise väljavõte, milles on nähtav

Tudu alevikus kl 04.40 paiku liikuva sõiduki reg nr xxx, tunnistaja S ütlused, et xxx

sõiduk kuulub talle ja ta andis seda kasutada S. Norokile, mida kinnitas kohtuistungil ka

süüdistatav Gordeeva) loonud kohtule uue kvaliteediga teabe, mille alusel on alust

järeldada, et suure tõenäosusega on S. Norok teo toimepanija.

Subjektiivsest poolest on kohtu arvates S. Norok varguse toime pannud kavatsetult – ta

seadis endale eesmärgiks koosseisule vastava asjaolu saabumist, võõrale isikule kuuluvate

asjade äravõtmist, ja teadis, et see asjaolu saabub, vähemalt pidas seda võimalikuks, sest ta

saabus kohale sõidukiga öösel, valitud hoone lukustuse eemaldamine ei pakkunud talle

raskusi tavalise siseluku südamiku eemaldamine), sellises olukorras varguse

toimepanemine pidi isikule tunduma reaalne olevat.

Kohus leiab tuvastatuks, et Stanislav Norok ajavahemikul 27.10.2023 xxx asuvast hoonest

ukseluku lõhkumise teel, sisenes hoonesse ja varastas osaühingu XXX kuuluvad esemed -

tööriistad, voolikud ja õli, tekitades kannatanule OÜ Xxx kogukahju summas 11883,30

eurot.

30 / 43

S. Noroki tegu on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 8 – võõra vallasasja ebaseaduslik

äravõtmine selle omastamise eesmärgil sissetungimise tunnusel.

Kahes varguses on S, Noroki tegu kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 - vargus

korduvuse, grupis ja sissetungimise tunnustel.

TSIVIILHAGI

Käesoleva kohtuasjas on esitatud tsiviilhagi summale 11903,46 eurot, kannatanu OÜ Xxx

avaldus k 1 lk 27.

Süüdistatav S. Norok võttis tsiviilhagi õigeks ega vaidlusta asjaolusid ega nõuet.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 alusel, kui kostja võtab kohtuistungil või

kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Kuna süüdistatav on õigeks võtnud kannatanu OÜ Xxx esitatud tsiviilhagi summas

11903,46 eurot, ei pea kohus tsiviilhagi rahuldamist põhjendama. Tegemist on

deliktiõiguse rikkumisest, nimelt omandiõiguse rikkumine, tuleneva nõudega.

Kohus rahuldab kannatanu OÜ Xxx esitatud tsiviilhagi täielikult summas 11903,46 eurot.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui

karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva

seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid

karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, millest kohus lähtub karistuse määra

valimisel.

Riigikohtu otsuse nr. 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks

isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktika on karistuse mõistmise küsimuses järjepidev.

Riigikohtu lahend 1-19-4150 p 26: „Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel

võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus (KarS § 56 lg 1 ) ja karistust kergendavad ning

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii

võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus,

aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine. (Vt lähemalt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-2232/179, p 71; 11. juuni 2018. a

otsus nr 1-17-1629/44, p 28; 17. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-58-13, p 8; 12. oktoobri

31 / 43

2012. a otsus asjas nr 3-1-1-76-12, p 7; 15. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1;

16. mai 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6.)“

R. Niggulise karistus

KarS § 418 lg 1 näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastani.

Vangistuse keskmine määr 1 aasta 6 kuud vangistust. Rahalise karistuse keskmine määr

150 päevamäära, mis miinimumi puhul on 1500 eurot.

Süüdistatav tunnistas end selles kuriteos süüdi ja andis ütlusi. Karistust kergendavaks

asjaoluks kohus peab puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 mõttes. Karistust raskendavaid

asjaolusid kohus ei ole tuvastanud.

Kohus leiab, et R. Niggulise süü suurus antud kuriteos on keskmisest määrast oluliselt

väiksemal määral. Kohtuliku arutamise tulemina on tuvastatud, et isik soetas tulirelva

23.08.2023 ja kandis seda samal päeval kuni tulirelv oli isikult äravõetud politseikontrolli

käigus. Tegu, soetamine ja kandmine piirdus ühe päevaga, esemeks on üks tulirelv, milleks

on eelnevalt ümberehitatud stardipüstol. Isiku juures ei olnud olulises koguses tulirelva

laskemoona, mis kindlasti suurendaks isiku süüd, isik ei sooritanud laske tulirelva

laskemoonaga ( ta tunnistas, et tegi laske paukpadrunutega, mis olid isiku juures ära võetud

koguses 7 tk, ega kuulu tulirelva laskemoona hulka).

Kuigi süüdistatav on varasemalt korduvalt karistatud ( varavastaste ja liiklusalaste

kuritegude toimepanemise eest, ei ole ta tulirelva käitlemisega seotud kuritegusid

varasemalt toime pannud. Samas näitab isiku tegu, et kuritegude dünaamika muutub ja

kuritegude valik nö laieneb. Isikul ei ole töökohta ega püsivat sissetulekut.

Kohus leiab, et R. Niggulise karistamine rahalist laadi karistusega ei ole põhjendatud, seda

vaatama asjaolule, et kohus peab isiku süü suuruseks tunduvalt alla keskmise määra.

Esiteks, isikul puudub töökoht ja seega püsivad sissetulekud, seega rahalist laadi karistus

oleks isiku jaoks pigem formaalse tähendusega ega kitsendaks tema majanduslikku

olukorda, sest puudub see, mida kitsendada. Kohtul ei ole andmeid, et isikul oleks vara või

muid varalisi õigusi, millele oleks võimalik rahalist nõuet pöörata. Narkoväärtegude eest

mõistetud kolmest rahatrahvidest ( kahel korral 2024. aastal ja üks trahv 2018. aastast,

summades 240 eurot, 200 eurot ja 40 eurot) pole ühtki tasutud. Varavastaste kuritegude

toimepanemine näitab, et isik otsib sissetulekuid kuritegelikul teel. Kõik see näitab, et

rahalist laadi karistuse kohaldamine oleks ilmselt põhjendamatu ega sellega saaks

saavutada karistuse eesmärke, et isik ei paneks edaspidi kuritegusid toime.

Järelikult tuleb R. Niggulist karistada vangistusega. Arvestades isiku süü suurust

(oluliselt alla keskmise), karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist,

süüdistatava isikut ( varasemalt korduvalt karistatud), karistab kohus isiku vangistusega 8

kuud.

KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi on karistusena ettenähtud kas rahalina karistus või

vangistus kuni 5 aastani. Seega vangistuse keskmine määr on 2 aastat 6 kuud.

Rahalise karistuse kohaldamise põhjendamatuse kohta on kohus juba arvamuse avaldanud

KarS § 418 lg 1 järgi karistuse kaalumisel ega korda taas põhjendusi.

Kergendavaks asjaoluks peab kohus selles episoodis kahetsuse KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes.

Raskendavaid asjaolusid kohus ei näe.

32 / 43

Kohus leiab, et R. Niggulise süüs antud kuriteos on alla keskmise, kuid ei ole siiski

miinimumlähedane.

Vargus on toime pandud grupis teise isikuga, süstemaatilisuse ja sissetungimisega ehk

esineb kolm kvalifitseeritavat tunnust. Tegemist on üheepisoodi vargusega, milles on kaks

kannatanut. Varastatud asjade hulk ja kannatanutele tekitatud kahjud on märkimisväärsed-

kahjusummad on 8506,16 eurot Iile ja 8967,85 eurot R. Aule. Süü suurust vähendab

asjaolu, et kahjud on osaliselt hüvitatud, seda aga mitte süüdistatavate kaasabi kaudu

vaid eduka uurimise tulemusena.

Isik on ka varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Uue varguse

toimepanemine näitab, et süüdistatav Niggulis ei ole valmis loobuda varavastaste

kuritegude toimepanemisest seda vaatamata varasemalt pikaajalisele vangistusele.

Töötamisele ta eelistab kuritegelikul teel raha teenimist.

R. Niggulis väärib 06.04.2024 toimepandud varguse eest karistamist vangistusega 9

(üheksa) kuud.

KarS § 183 lg 2 järgi on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni 5

aastane.

Kergendavaks asjaoluks on isiku puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavaid asjaolusid kohus

ei tuvastanud.

Kohus leiab, et isik süü suurus on antud kuriteos minimaalne. Teise narkotarvitaja palvel

andis isik talle edasi kaks kotikest, arvatavasti mitu doosi amfetamiini sisaldavat ainet,

mida teine isik tarvitaski jagades ainet mitmeks korraks. Sellise koguse edasiandmine ei

ole teise isiku tervist kahjustanud märkimisväärsel määral. Tegemist on amfetamiini

sisaldava ainega, mis eriti raske aine ei ole, võrreldes näiteks fentanüüliga.

Kohus arvesta R. Niggulise isikut seoses selle kuriteoga.

Ei ole andmeid kohtule esitatud, et isik on tänavadiiler või narkoainete levitamine oleks

tema järjepidev tegevus. Tegemist on aine ühekordse edasiandmisega väikeses koguses,

mis on toime pandud esimest korda ja sellel on pigem üksikjuhtumi loom- aine oli

edastatud teise narkotarvitaja palvel vastutasuks, sest keegi teine isik sõidutas Niggulise

tuttavat.

Rahalise karistusega karistamine ei ole põhjendatud, kohus on KarS 418 lg 1 järgi

karistuse põhjendamisel on rahalise karistuse teemal peatunud ja siin põhjendusi ei korda.

Kohus leiab, et arvestades isiku süü suurust selles kuriteos, kergendavat asjaolu,

süüdisatava isikut ja karistamise eesmärke, tuleb karistada vangistusega 2 kuud.

KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi näeb ette karistusena vangistuse 3 kuni 15 aastani. Seega

keskmine määr on 9 aastat vangistust.

Isik tunnistas ennast süüdi, väljendas kahetsust.

Seadus näeb ette kergendavate asjaolude hulgas ka süüteo avastamisele aktiivne

kaasaaitamine. Kohus märgib, et sellist seaduses näidatud kergendavat asjaolu kohus R.

Niggulise puhul ei näe. Ei ole välistatud, et isik annab ütlusi kohtuistungil nii enda kui ka

teise kaastäideviija osas, mis on positiivne ja annab märku pigem isiku kahetsusest, mille

legitiimne eesmärk on kergendada ka karistust. Tegemist ei ole süüteo avastamisele

aktiivne kaasaaitamisega KarS § 57 lg1 p 3 mõttes. Ka kohtueelsel uurimisel kahtlustuse

33 / 43

tunnistamine ja ütluste andmine tähendabki isiku taunivat suhtumist teole ja osutab tema

kahetsusele. Niggulise puhul kohus seda kõike ka arvestab.

Kohus leiab, et R. Niggulise süü suurus KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi ettenähtud kuriteos

on oluliselt alla keskmise.

Kohus tunnistas isiku süüdi narkoaine suures koguses käitlemises kokku kolmes

episoodis. Kahes on narkoaine käitlemine valdamise vormis enda tarbeks. Sel juhul

kahjustab süüdistatav ainult enda tervist, tarvitades aineid. See vähendab isiku süü suurust

kohtu arvates märkimisväärsel määral. Kogused olid seaduse mõttes suured igal korral,

sest ületasid määra, mida oleks piisav kümnele isikule joobe tekitamiseks. Ühel korral

tegemist oli 1,9 g puhast amfetamiini ja teisel korral 2,04 g puhast amfetamiini. Tegemist

on kogustega, mis on suure tõenäosusega ette nähtudki enda tarbeks, selliseid koguseid ei

käidelda suuremahulistes narkokäitlemise kuritegudes.

Detsembris 2023 pani R. Niggulis toime narkokäitlemise episoodis grupis teise isikuga,

mis suurendab süüd. Käitlemise objektiks oli ohtlik raske narkoaine, aine suurus on ka

muljetavaldav- metonitaseeni ja protonitaseeni segu puhta aine kaal metonitaseen 25,25 g

ja protonitaseen 30,03 g, ja kuna ühele isikule joobe tekitamiseks on vaja väga väikest

kogust - 0,00005-0,0002 g metonitaseeni või 0,000025-0,0001 g protonitaseeni, annab

käideldud puhta aine kogus arvutada, palju isikutele oleks selle kogusega joovet tekitada.

Kui võtta ainult protonitaseeni koguse 30,03 g ja arvestada et ühele isikule on vaja 0,0001

g, piisaks see 300300 isiku joobe tekitamiseks. Selline narkokäitlemine ohustab

rahvatervist märkimisväärselt. See suurendab isiku süü suurust. Samas kohus arvestab,

milline oli R. Niggulise panus kuriteosse. Võrreldes teise isiku rolliga, kellele oli teada

peidiku asukoht, kes oli usaldatud aine tarnija poolt kaup nö vastu võtta, on R. Niggulise

panus ühisteosse oluliselt väiksem - tema roll oli tagada narkoveo tehnilist poolt, et

sõiduk oleks valmis ja korras ja saaks liikuda teise isiku osutatud asukohta.

Kohus arvestab R. Niggulise isiku selle kuriteo kontekstis. R. Niggulis on ise

narkotarvitaja, kes rikastuma selle kuriteo läbi ei saanud. Vastavalt ütlustele, oleks tema

tasu amfetamiini kogus enda tarbeks ja algul ta ei teadnud, mis konkreetset narkoainet

tuleb vedada. Kohtule esitatud tõendite kogumist kohus ei näe, et isik oleks

professionaalne narkolevitaja – diiler või muu ülesandega tegelane narkolevitamise

ahelas. Varasemalt ei ole ta narkokuriteo eest karistatud, küll narkoaine tarvitamise eest

väärteokorras.

Kohus leiab, et R. Niggulis peab olema karistatud KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi

vangistusega, arvestades kergendavat asjaolu, süü suurust, süüdistatava isikut ja

karistamise eesmärke, vangistusega 5 aastat.

KarS § 331-4 järgi on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni 1

aastani. Vangistuse keskmine määr on 6 kuud.

Rahalise karistusega karistamine ei ole R. Niggulise puhul põhjendatud, kohus on oma

argumendid toonud KarS § 418 lg 1 järgi karistuse põhjendamisel.

Isik tunnistas ennast süüdi ja väljendas kahetsust, mis on karistust kergendav asjaolu.

Kohus leiab, et isiku süüd suurus on antud kuriteos alla keskmise. Kohus märgib, et teo

kuritahtlikkus on koosseisu obligatoorne tunnus ja korduvalt sellele teo süü suuruse

määramisel tugineda ei saa.

Isiku käitumine hõlmab ajavahemikku alates mai 2023 kuni oktoober 2023. Teoakte on

kokku 4 - mais 2023 narkoaine tarvitamine, august 2023 narkoaine tarvitamine kahel

korral ja Eestist ilma loata lahkumine 06.10.2023.

34 / 43

Kohus arvestab süüdistatava isikut antud kuriteo kontekstist. Tuleb tunnistada, et isiku

suhtumine kriminaalhooldusesse on kergemeelne. Ta on küll käinud talle määratud

registreerimisel enamasti regulaarselt ja vastavalt määratule. Samas narkotarvitamisest

loobumiseks ei väljendanud isik valmisolekut. Ehk kriminaalhoolduse väline pool,

registreerimisel käimine, ei tekitanud isikule probleemi, kuid käitumiskontrolli sisuline

pool, suunata isik seadusekuulekale elule, ei pakkunud isikule huvi ega pannud teda

korrigeerima oma käitumist.

Võttes arvesse kergendavat asjaolu, isiku süü suurust alla keskmise ja süüdistatava isikut,

samuti karistamise eesmärke, peab kohus põhjendatuks karistada isikut vangistusega 3

kuud.

KarS § 423-1 järgi on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni 1

aastani. Keskmine määr vangistuse puhul on 6 kuud vangistust.

Kergendav asjaolu on isik süüd tunnistamine ja kahetsus.

Kohus leiab, et rahalise karistusega karistamine ei ole R. Niggulise põhjendatud. Kohus on

varasemalt selgitanud KarS § 418 lg 1 järgi karistuse küsimuse lahendamisel, mis rahaline

karistus võimalik ei ole, ja enam põhjendusi ei korda.

Kohus leiab, et isik süü on keskmine. Suhteliselt lühikese ajavahemiku kestel, september

2023 kuni veebruar 2024, on isik juhtimisõiguseta sõitmisel peatatud 4 korral ja ühel

korral sõitis ilma juhtimisõiguseta ja tegu kasvas üle narkoaine vedamisele.

Kohus arvestab süüdistatava isikut selle teo kontekstis. Oluline, et isik on varasemalt sama

teo eest karistatud 20.01.2020 ringkonna kohtu otsusega, teod olid toime pandud mai ja

juuni 2018, kolmel korral, vt k 2 lk 174 Harju Maakohtu 27.02.2019 otsus. Nagu kohus

juba osutanud, k 4 lk 45 karistusregistrist väljavõte, on isik kuni 08.02.2018 viibinud

vangistuses välismaal. Alates 15.08.2018 kuni 15.05.2023 isik on taas vangistuses

viibinud, seekord Eestis. Käesoleva kohtuasja episoodid september 2023 kuni veebruar

2024. Alates 09.04.2024 oli isik vahistatud ja viibis vahi all eeluurimisel kuni 09.08.2024,

neli kuud. 19.12.2024 Harju Maakohtu kohtuotsusega on isik süüdi tunnistatud KarS §

423_a järgi kolme episoodi eest, mis on toime pandud oktoobris 2024. 25.10.2024 oli isik

eeluurimisel vahistatud ja nüüd kannab viimase kohtuotsuse alusel vangistust. Isikul on

ilmne kalduvus sõita ilma juhtimisõiguseta kuni ta on veel vabaduses.

Arvestades kergendavat asjaolu, süü keskmist suurust ja süüdistatava isikut, leiab kohus,

et isikut tuleb karistada vangistusega 6 kuud.

R. Niggulisele tuleb mõista liitkaristus kuritegude ja kohtuotsuste kogumite eest.

KarS § 64 lg 1 alusel, raskeima karistuse suurendamise teel, tuleb R. Niggulisele

kuritegude kogumi eest mõista liitkaristus 6 aastat 6 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel, kohtuotsuste kogumis eest, lugeda Viru Maakohtu 19.12.2024

kohtuotsusega mõistetud karistus 11 kuud 27 päeva vangistust, kaetuks raskeima

käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega, ning mõista liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud

vangistust. Arvata eelmise 19.12.2024 kohtuotsuse järgi ärakantud karistuse osa, mis on

alates 25.10.2024 kuni 02.03.2025 on 4 kuud 6 päeva vangistust, liitkaristusest maha.

Kandmisele kuulub 6 aastat 1 kuu 24 päeva vangistust.

35 / 43

KarS § 68 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg, 16.01.2024 ja 09.04.2024 kuni

09.08.2024, kokku 4 kuud 1 päev, karistusaja hulka.

Alates 03.03.2025 kuulub kandmisele liitkaristus 5 aastat 9 kuud 23 päeva.

S. Norok karistus

Süüdistatav on väljendanud vähemalt sõnalist kahetsust kohtueelsel uurimisel ja tunnistas

oma süüd ka kohtuliku arutamise käigus. Isiku karistust kergendavaks asjaoluks on

puhtsüdamlik kahetsus.

Kohus leiab, et isiku süü suurus on toimepandud kuritegudes alla keskmise määra samas

minimaalseks seda pidada ei saa.

Käesolevas kohtuasjas on S. Norok süüdi tunnistatud kahes varguse episoodis, korduvuse,

grupis ja sisetungimise tunnustel KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi.

Isik pani toime kaks vargust, tekitades kahju kokku kolmele kannatanule. Kahjud on

märkimisväärsed – 27.10.2023 episoodis 11903.46 eurot, mis on hüvitamata, ning

06.04.2024 episoodis 8506,16 eurot Iile ja 8967,85 eurot R. Aule, kahjud olid osaliselt

hüvitatud asjade tagastamisega, kuid see ei ole süüdistatava teene, vaid eduka uurimise

tulemus. Ühes episoodis isik tegutses grupis ja mõlemas episoodis oli lõhutud takistus

vara asukohale, uks, ehk teod on sissetungimisega.

Kohus arvestab S. Noroki isikut.

Ta on varasemalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Varasemalt on ta samuti

ühe varguse toimepannud 02.09.2023 grupis teise isikuga, mille eest on karistatud

22.11.2024 kohtuotsusega. Tema kuritegude dünaamika on lai - karistatud narkokuriteo

eest 22.05.2018 kohtuotsusega tingimisi käitumiskontrolliga katseajaga 4 aastat,

23.01.2020 kohtuotsusega KarS § 329 mõisteti liitkaristus ja varasem tingimisi karistus

pöörati täitmisele. Isik vabanes 11.04.2022. Samuti on karistatud liiklusalasekuriteo

toimepanemise eest, toimepandud 29.07.2023.

Kohtu arvates on S. Noroki puhul alust arvata, et suure tõenäosusega jätkab ta uute

kuritegude toimepanemisega. Kriminaalhooldus, samuti ärakantud reaalne vangistus ei

ole talle piisavat mõju avaldanud.

Kohus leiab, et rahalise karistusega karistamine ei ole S. Noroki puhul põhjendatud. Isik on

varasemalt korduvalt kriminaalkorra karistatud nii reaalse vangistuse kui oli ka karistusest

tingimisi vabastatud, jätkab kuritegelikku tegevust. Kohtul ei ole veendumust, et nüüd

kergemat liiki karistuse kohaldamine oleks piisava karistuse eesmärkide saavutamiseks, et

isik hoiduks edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Lisaks tuleb tunnistada, et isik

jätab rahalist laadi karistused täitmata ja ilmselt ja sundtäitmine ei ole siin edukas - viiest

rahatrahvist väärtegude eest kogusummas 2808 ( kohus peab silmas kehtivaid karistusi),

registrist väljavõte k 4 lk 31, ei ole ükski tasutud.

Seega, tuleb S. Norok karistada vangistusega. Kohus leiab, et arvestades kergendavat

asjaolu, süü suurust, süüdistatava isikut ja karistamise eesmärke, tuleb karistada kahe

varguse toimepanemise eest 1-aastase vangistusega.

Kõik käesoleva kohtuasja kuriteod on S. Noroki poolt toime pandud enne 22.11.2024

kohtuotsust, mis on ka jõustunud. Seega tuleb isikule mõista liitkarisust KarS § 65 lg 1

alusel. 22.11.2024 kohtuotsusega on isikut süüdi tunnistatud kolme varguse

toimepanemises , üks nendest grupis, ja kahes sissetungimisega, ühes on tegemist katsega.

36 / 43

Lisaks ka 423-1 järgi ettenähtud kuriteos. Karistuseks on mõistetud kuritegude kogumi

eest 2 aastat vangistust. Kohus näeb, et isikule süüksarvatud kuriteod olid toime pandud

aprill 2023, september 2024 ja aprill 2024 ehk tegelikul käesoleva kohtuasja episoodidega

umbes samal ajal ja kriminaalasjad oleks mõistlik kohtueelsel uurimisel uurida ühes

menetluses. Kohus leiab, et käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus tuleb lugeda

kaetuks raskeima, 22.11.2024 kohtuotsusega mõistetud karistusega, ja mõista

liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Käesolevaks ajaks on 2 aastasest vangistuses ära kantud

8 kuud vangistus. Ära kandmata on 1 aasta 4 kuud vangistust.

Kohus näeb, et 22.11.2024 kohtuotsusega on peetud võimalikuks S. Norok karistuse

kandmisest vabastada, kohaldada talle käitumiskontrolli ja allutada elektroonilise valvele

3 kuuks. Kusjuures 3-kuulisest elektroonilise valve tähtajast on käesoleva kohtuotsuse

tegemise ajaks peaaegu 2/3 läbitud ( lõpeb 07.04.2025) . KISst näeb kohus, et alates

22.11.2024 kohtuotsuse jõustumisest ei ole isikul esinenud käitumiskontrolli rikkumisi

ega toime pannud uusi kuritegusid.

Kohus peab õigeks vabastada S. Norok vangistuse kandmisest tingimisi,

käitumiskontrolliga, katseaeg 2 aastat 3 kuud jääb kulgema alates 22.11.2024 ehk eelmise

kohtuotsuse tegemise ajast.

ASITÕENDID

Kriminaalasja juures on CD ja DVD plaadid, kokku 14 tk, mis on kriminaalasja

materjalide osa ja jääbki materjalidesse ja eraldi otsustamist ei vaja.

Kohtutoimik lk 120, süüdistatav Niggulis selgitas, et telefon CAT SIM-kaardiga talle ei

kuulu ja ta seda tagasi ei soovi. Telefonil on kohtu arvates teatud kaubanduslik väärtus,

see ei ole lõhutud ega kahjustatud, ja KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel tuleb see asitõend anda

riigi omandisse.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul olevad ekspertiisidest järele jäänud narkootilised

ained amfetamiin, MDMA, metonitaseen, protonitaseen, mis on jäetud NPALS alusel

EKEI keemiaosakonda tuleb jätta ekspertiisiasutusele NPALS § 7 lg 3 alusel.

Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas hoiul asuvad digitaalsete andmekandjate

koopiafailid ja jäädvustatud fotod tuleb hävitada ehk kustutada kohtuotsuse jõustumisel

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Tegemist on kopeeritud failide ja fotodega, millel puudub

väärtus ega mille säilitamine oleks õigustatud muu legitiimse eesmärgiga.

18.09.2023 hoiule võtmise akti nr 23ATH26114 alusel Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuris hoiul olevad Blow P29 tuleb konfiskeerida KarS § 421 ja 83 lg 4 alusel kui

süüteo toimepanemise vahetu objekt, mille omamiseks puudus R. Niggulisel vajalik luba.

Mainitud relv on tulirelv, mille omamiseks puudub R. Niggulisel vastav relvaseadusest

tulenev luba. 7 paukpadrunit tuleb tagastada R. Niggulisele kohtuotsuse jõustumisel KrMS

§ 126 lg 3 p 2 alusel. Paukpadrunite osas ei ole seadusel alusel nõutav eraldi luba, keelatud

ese see ei ole, järelikult kuuluvad tagastamisele selle valdajale, kelleks oli viimati R.

Niggulis.

22.02.2024 üleandmise-vastuvõtmise akt 24ATH28512 alusel Politsei- ja Piirivalveameti

Ida prefektuuris hoiul olevad esemed-

- müts, torusall, näomask, sõrmikud,

- 23 tk süstalt,

37 / 43

- taskulamp, pealamp, juhe, Zippo vedelik, akupank, e-sigaret, 3 tabletti,

- minigrippkotid,

- digikaal,

- 6 tk mõõdulusikat, kauss, sooda pakend, 2 tk süstalt, 2 tk nõela,

- seljakott,

Kõik näidatud esemed tuleb tagastada R. Niggulisele kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126

lg 3 p 2 alusel. Tegemist on varaga, mis ei ole keelatud ja mille valdaja on tuvastatud ja

keegi seda ei vaidlusta. R. Niggulis väljendas soovi asjad tagasi saada, kohtutoimik lk

120-120 pöördel. Kasutatud süstlad 3 tk tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS §

126 lg 3 p 4 kohaselt kui väärtusetu asi.

08.05.2024 akti nr 24ATH29832 alusel Ida prefektuuris hoiul olevad esemed:

- kaks mobiiltelefoni Samsung,

- 62 süstalt ja 2 minigrippkotti,

- 37 minigrippkotti

- digikaal

- autokaitsmed, kruvikeeraja, näpitsad

- tagastada R. Niggulisele kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2. Valdaja on

tuvastatud, see on R. Niggulis, asjade valdamist ei ole keegi vaidlustanud. Esemed ei ole

keelatud ja sellel on teatud rahaline väärtus.

Muud esemed:

-tühjad pakendid ja süstal,

-tühi pakend,

-1 pakend,

- mobiiltelefoni kasutusjuhend, kilekott, teelusikas ja plastkork

tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.

22.05.2024 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt 24ATH30000 alusel Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri hoiul olevad esemed:

- digitaalne kaal, sõrgkang, mask, musta värvi töökindad, punast värvi töökindad

tuleb tagastada R. Niggulisele kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2. Valdaja on

tuvastatud, see on R. Niggulis, asjade valdamist ei ole keegi vaidlustanud. Esemed ei ole

keelatud ja sellel on teatud rahaline väärtus.

Muud esemed:

-värvipihusti balloon, puuteproovid

tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.

10.06.2024 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt 24ATH30280 alusel Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri hoiul olevad

- mobiiltelefon HUAWEI ALE L21, IMEI 1: xxx. IMEI2:xxx. SIM kaardiga xxx;

- tahvelarvuti LENOVO TB-xxx koos SIM kaardiga xxx

tuleb tagastada R. Niggulisele kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2. Asjade

valdaja on tuvastatud, see on R. Niggulis, ja valdus ei ole kellegi poolt vaidlustatud.

15.12.2023 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt 23ATH27561 alusel Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri hoiul olevad esemed:

- suitsukonid 2 tk

tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud

esemed.

MENETLUSKULUD

38 / 43

Isiku süüdimõistmisega kaasneb süüdimõistetul kohustus kanda menetluskulusid KrMS §

180 lg 1 alusel.

KrMS § 181 alusel kannab menetluskulusid riik isiku õigeksmõistmise korral.

KrMS § 180 lg 3 alusel on kohus kohustatud arvestama menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid; kui menetluskulude

hüvitamine käib süüdimõistetule ilmset üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Süüdistatav R. Niggulisele on määratud pikk vanglakaristus, vanglas on ta kohustatud

töötama, kui ta on tööle määratud. Sel juhul on isiku sissetulekud piiratud. Siiski ta on

võimeline kandma mõistlikke menetluskulusid.

Süüdistatav S. Norok on vangistusest tingimisi vabastatud. Seega on tal võimalused

legaalsete sissetulekute saamiseks. Ametlikku töökohta isikul ei ole, üheks sissetulekuks

on sotsiaalne toetus. Samas isik on töövõimeline. S. Norok on võimeline kandma

menetluskulusid mahus, mis ei ületa ilmselt tema võimalusi teenida legaalset raha.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel on menetluskuludeks määratud ekspertiisikulu, määratud

kaitsja tasu ja sundraha.

Teise astme kuriteo puhul on sundraha eurot. Kohus jätab S. Norokilt sundraha välja

mõistmata, sest sundraha on temalt Viru Maakohtu 22.11.2024 kohtuotsusega välja

mõistetud täies mahus, 1,5 kuupalga alamääras.

Esimese astme puhul sundraha on 2,5 kuupalga alammääras, 2215 eurot (puudutab R.

Niggulist). Harju Maakohtu 19.12.2024 on R. Niggulis süüdi tunnistatud teise astme

kuritegude toimepanemise eest. Käesoleva kohtuasjas on isik süüdi mõistetud ka esimese

astme kuriteos. Kohus leiab, et arvestades isiku varalist seisundit ja sundraha

väljamõistmist eelmise kohtuotsusega ( kõik käesoleva kohtuasja kuriteod on toime pandud

enne 19.12.2024 kohtuotsust), tuleb R. Nigguliselt välja mõista lisaks sundraha summa

500 ehk vähendatud määral.

Kaitsjatasud on käesolevas asjas tekkinud eel- ja kohtuliku arutamise staadiumis:

- määratud kaitsja tasud,

- ekspertiisitasud.

Kohus on seisukohal, et kuna süüdistatavad R. Niggulis ja S. Norok on käesoleva

kohtuotsusega süüdi tunnistatud, kannab igaüks süüdistatav menetluskulusid ise, KrMS §

180 lg 1 alusel, osas, milles on ta süüdi tunnistatud. Kohus vähendab väljamõistetud

menetluskulusid, kui summa on isikule ilmselt üle jõu.

R. Niggulise kaitsjatasud on 1570,86 eurot kohtueelsel uurimisel ja 4486,68 eurot

kohtumenetluses. Kohus leiab, et R. Nigguliselt tuleb välja mõista menetluskuludena

kaitsjatasud kohtueelsel uurimisel täies mahus ning kohtumenetluses tekkinud

kaitsjatasudest 1000 eurot. Ülejäänud kaitsjatasud jätta riigi kanda, sest nende täielik

summa oleks isikule ilmselt üle jõu.

S. Noroki kaitsjatasud on kohtueelsel uurimisel 570,96 eurot ja 2845,04 eurot

kohtumenetluses. Isikule on süüdistuses esitatud ja ta on ka süüdi tunnistatud kahe varguse

toimepanemises, mille toimepanemist on isik tunnistanud seda ka kohtueelsel uurimisel

ehk kohtumenetluse kulud ei ole kasvatatud süüdistatava menetlusliku käitumisega.

Kaitsja juhtis tähelepanu, et isik soovis kokkuleppemenetlust. Kohus selgitab, et

Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei oma menetluskulude väljamõistmisel

tähtsust see, millises menetlusvormis süüküsimust arutati, kuna isikul pole selle

39 / 43

otsustamiseks õigustatud ootust. KrMS § 180 lg 1 kohtleb kõiki kuriteo toimepannud

isikuid võrdselt, sidudes menetluskulude hüvitamise kohustuse süüditunnistamisega (vt

RKKK 24.06.2020 otsus nr 1-16-9323, p 25). Menetluskulu kaitsjatasu täielik summa ei

ole isikule majanduslikult jõukohane, seda ka siis kui lubada tasuda ositi maksimaalselt 1

aasta kestel. Kohus leiab, et menetluskulud kaitsjatasud kohtueelsel uurimisel kannab isik

täiel määral ise ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasudest kannab isik summas 1000

eurot. Ülejäänud osas kannab kaitsjatasusid riik, sest kulude summa oleks isikule ilmselt

üle jõu.

Ekspertiisikulude lahendamisel on väljakujunenud kohtupraktika.

Esiteks, süüdimõistetu ei kanna ekspertiisikulusid juhul, kui tulemus ei ole kuidagi

aidanud kriminaalasja lahendamist.

Riigikohtu lahend 3-1-1-121-13 p 6:

„Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1

p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid

juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu

tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).“

Teiseks, ekspertiisi tasude hüvitamise otsustamisel tuleb lähtuda uuritud objektide arvust

(objektide arv see on varasemalt võetud proovide arv, mitte reaktsioonide arv), suhestada

seotud süüdistatavatega, Riigikohtu lahend 1-22-1425/82 p 36-39.

Tulirelva ekspertiis nr 23E-TB0075, tasu summas 672 eurot, k 2 lk 28-33, eksperdile oli

esitatud kaks objekti, relv ise ja 7 padrunit. Relv on tunnistatud tulirelvaks ja R. Niggulis

on selle käitlemises süüdi tunnistatud. 7 padrunit ei ole laskemoon tulirelvale, see on

süüdistusest välja jäetud, paukpadrunid ei ole keelatud ese ja tagastatakse R.

Niggulisele. Seega on põhjendatud mõista R. Nigguliselt välja ekspertiisitasu summas

336 eurot, kogusummast pool.

Narkootilise aine ekspertiis nr 23E-AN1288, tasu summas 402 eurot, k 2 lk 36-37,

eksperdile olid esitatud 3 objekti, mille puhul on saadud positiivne tõend kolmes objektis,

tegemist on narkootilise ainega ja selles episoodis on R. Niggulis süüdi tunnistatud. Seega

on põhjendatud mõista R. Nigguliselt välja tasu 402 eurot.

DNA ekspertiis nr 23E-GE0813, tasu summas 840 eurot, proovi hind 210 eurot. k 2 lk 38-

39, eksperdile on esitatud 4 objekti, R. Niggulise bioloogiline materjal on leitud ühes

proovis. Ekspertiisiakt on põhistamata, samuti ei ole positiivse proovi puhul välja

arvutatud tõepärasuhe. Süüdistatav ise ei eitanud tulirelva käitlemist ja oli sellega kinni

peetud. Kuna tegemist on segaprofiiliga, ei ole teada sedagi, mitme isikute bioloogiline

materjal sisaldub proovis, ei ole nimetatud tõendil sisulist kaalu asja lahendamisel.

Menetluskulu 840 eurot tuleb jätta riigi kanda.

Joobeseisundi tuvastamine kulu 52 eurot tuleb jätta riigi kanda, sest joovet ei esinenud.

EKEI läbiviidud ekspertiis, mille kulu 56 eurot k 2 lk 52, tuleb välja mõista R. Nigguliselt,

sest tegemist on narkoaine tuvastamisega isiku bioloogilisest vedelikust.

DNA ekspertiisakt nr 23E-GE0863 summas 420 eurot, kaks proovi, proovi hind 210 eurot.

k 2 lk 53-54, R. Niggulise bioloogiline materjal on leitud ühes proovis. Ekspertiisiakt on

põhistamata, samuti ei ole positiivse proovi puhul välja arvutatud tõepärasuhe.

Süüdistatav ise ei eitanud narkoaine käitlemist ja aine oligi tema juurest ära võetud. Kuna

tegemist on segaprofiiliga, ei ole teada sedagi, mitme isikute bioloogiline materjal

40 / 43

sisaldub proovis, ei ole nimetatud tõendil sisulist kaalu asja lahendamisel. Menetluskulu

4200 eurot tuleb jätta riigi kanda.

Narkoaine ekspertiis 23E-AN1353, kulu summas 134 eurot, k 2 lk 58. R. Niggulis on selles

episoodis õigeks mõistetud, mistõttu kannab kulusid riik.

DNA ekspertiis 24E-GE00215-01, kulu summas 1260 eurot, k 2 lk 87-92. Ekspertiis on

määratud 6 proovile, millest on 5-l on R. Niggulise bioloogiline materjal avastatud ning

tõepärasuhe välja arvutatud. Ühe proovi puhul on põhistamata positiivne tulemus,

tõepärasuhe ei ole tuvastatud. Kohus leiab, et kulud summas 1050 eurot tuleb välja mõista

R. Nigguliselt, 210 eurot (ühe proovi osas) jätta kulu riigi kanda.

Narkootilise aine ekspertiis 24E-AN00276-01, kulu summas 536 eurot, k 2 lk 94-95.

Eksperdile on esitatud 4 objekti, kolme puhul on avastatud, et tegemist on narkootilise

ainega ja R. Niggulise on selles teos süüdi mõistetud. Ühe objekti pugul on tuvastatud, et

tegemist on muu lubatud ainega. Objekti kohta kulu 134 eurot. R. Nigguliselt tuleb välja

mõista menetluskulu summas 402 eurot, kulu summas 134 eurot tuleb jätta riigi kanda.

Narkootilise aine ekspertiis 24E-AN00285-01, kulu summas 134 eurot, kontrolliti

narkoaine olemasolu ühes süstlas, tulemuseks on tõdemus, et vedelikus on amfetamiini,

mille kogus ja protsent puhta ainena tuvastada ei saa. Tõend ei ole iseenesest kaalu kuriteo

tuvastamisel. Menetluskulu tuleb jätta riigi kanda.

Narkootilise aine ekspertiis nr 24E-AN00038-01 summas 670 eurot, k 1 lk 163-164.

Eksperdile on esitatud uurimiseks 5 objekti, millest R. Niggulisega on seotud kolm

objekti, ja mille puhul on tuvastatud, et tegemist on narkoainete seguga. Kahel korral

uuriti aine ja tuvastati amfetamiin, mille käitlemises ei ole R. Niggulis süüdistatud.

Kolme objekti puhul on menetluskulu 402 eurot. Ka nende kolme objekti puhul oluline, et

kuritegu, narkoaine käitlemine, oli toime pandud grupis teise isikuga. KrMS § 180 lg 2

näeb ette, et kui mõistetakse süüdi mitu isikut, kohus otsustab kulude jaotuse, arvestades

igaühe vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kohus leiab, et R. Nigguliselt tuleb välja

mõista 150 eurot. Tema teopanus täideviijana oli väiksem kui teisel isikul. R. Niggulise

varaline seisund on kehv, talle on määratud pikk vangistus, tal ei olnud püsivaid

sissetulekuid, töökohta ega olulist vara.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete koguse hindamise ekspertiis nr 24E-AON00010-

01, kulu summas 176 eurot, k 1 lk 167. Ekspertiis puudutab R. Niggulise detsembri 2023

toime pandud tegu grupis teise isikuga. Kohus leiab, et R. Nigguliselt tuleb välja mõista

kuluna 80 eurot, arvestades isiku varalist seisundit ja vastutuse ulatust.

Narkootilise aine ekspertiis nr 24E-AN00120-01, kulu summas 134 eurot, k 1 lk 179-180.

Ekspertiis puudutab detsembris 2023 toimepandud kuritegu grupis teise isikuga. Kohus

leiab, et R. Nigguliselt tuleb välja mõista kuluna 60 eurot, arvestades isiku varaist seisundit

ja tema vastutuse ulatust.

DNA ekspertiis 24E-GE00430-01, kulu summas 2100 eurot, k 3 lk 82-83. Eksperdile on

esitatud 10 proovi, millest 5-l on positiivne tulemus, sellest kolmel on avastatud S. Noroki

bioloogiline materjal ja välja arvutatud tõepärasuhe. R. Niggulise puhul ei ole tõenduslikku

materjali saadud. Tõend on oluline S. Noroki teo tuvastamise seisukohalt ja aitas asja

lahendada. Kohus leiab, et S. Norokilt tuleb välja mõsta kolme objekti ekspertiisi kulu

summas 330 eurot. Ülejäänud menetluskulu 1770 eurot jätta riigi kanda.

41 / 43

DNA ekspertiisiakt 23E-GE1064, kulu summas 1680 eurot, k 1 lk 44. Ekspertiis ei andnud

ühtegi tõenduslikku teavet. Menetluskulu jätta riigi kanda.

DNA ekspertiisiakt 24E-GE00188-01, kulu summas 210 eurot, k 1 lk 48-54. Ekspertiis on

seotud oktoober 2023 varguse episoodiga. Irina Gordeeva on selles episoodis õigeks

mõistetud. S. Noroki osas ei ole ekspertiisiga tõenduslikku teavet loodud. Menetluskulu

tuleb jätta riigi kanda.

Isiku õigeksmõistmisega kaasneb riigil kohustus kanda menetluskulusid KrMS § 181

alusel.

Menetluskulud on lisaks riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eel- ja kohtumenetluses

(KrMS § 175 lg 1 p 4) ning valitud kaitsjale mõistlik makstud tasu ( KrMS § 175 lg 1 p 1).

J. Bogensi kaitsmisel tekkinud menetlusluku – riigi õigusabi eest määratud tasu- summas

3096,36 eurot, tuleb jätta riigi kanda, kuna isik on õigeks mõistetud.

I.Gordeeva kaitsmisel tekkinud menetlusluku – riigi õigusabi eest määratud tasu- summas

846,68 eurot, tuleb jätta riigi kanda, kuna isik on õigeks mõistetud.

Kaitsja vandeadvokaat G. Palm esitas taotluse lk 148, süüdistatav I. Gordeevale

menetluskulude hüvitamiseks summas 7831,35 eurot (käibemaksuga), tunnihind on

varieerunud sõltuvalt millal oli õigusabi asutatud - 150 eurot käibemaksuta 2024. aastal,

lisaks sellele 21.02.2025 istungi puhul tunnihinnaga 230 eurot (käibemaksuta), istung 3

tundi eest käibemaksuga kokku on 841,80 (käibemaks tunni kohta 50,60 eurot, seega

280,60 eurot x 3) eurot. Kaitsja palus jätta taotlusest välja abi summale 180 eurot

käibemaksuta (k-ga 219,60 eurot), see on taotlusesse ekslikult näidatud.

Peale arvutamist lõplik hüvitamisele esitatav summa on 8453,55 eurot (7831,35 miinus

219,60 pluss 841,80).

Õigusabi maht on 32 tundi 55 minutit, mis katab kohtumenetluse ettevalmistamis- ja

arutamise staadiumi. Vastavad arved on esitatud, lk 149-152, muuhulgas ka sõiduaja ja-

tasu osas.

18.10.2023 Riigikohtu lahend 1-22-7663/18 p 15 jääb mõistlikkuse piiridesse

õigusteenuse tunnihind vandeadvokaadi puhul 220 eurot ja vandeadvokaadi abi puhul 180

eurot (sellele lisandub käibemaks). Mõistlikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta asja

maht, selle keerukust, osutatud õigusabi aega ja kvaliteeti, üldist hinnatõusu, sama lahend p

10. Kohus arvestab üldist hinnatõusu alates oktoobrist 2023 ja leiab, et seisuga veebruar 2025

ei ole tunnitasu 230 eurot põhjendamatult kõrge.

Lisaks, tuleb arvestada et valitud kaitsjatel võib olla menetluses erinev tunnitasu ja eri

toimingute tegemisel erinev tasu. Iga kaitsja tunnitasu mõistlikkust tuleb hinnata eraldi ja

seejärel ka hinnata, kas kaitsja toimingud olid kaitsealusele vajalikud ja kas ajakulu on

tavapärane, sama lahendi p 11.

Kohus on arvamusel, et kaitsja G. Palm osutatud õigusabi eest taotletud tasu jääb kohtu

arvates mõistliku tunnitasu piiridesse. Kaitsja poolt küsitud tunnitasu on õigusabi turgu

arvestades aktsepteeritav ja, võrreldes lahendis 1-22-7663/18 mainitud vandeadvokaadi

mõistliku tunnitasuga 220 eurot pluss käibemaks (see on seisuga oktoober 2023),

tunnitasud 150 ja 230 eurot käibemaksuta on vägagi tagasihoidlikud.

42 / 43

Osutatud õigusabi maht vastab kriminaalasja mahule - planeeritud 6 kohtuistungipäeva

ja kohtuotsuse väljakuulutamine istung. Kokku õigusabi, valitud kaitsjate tasu, on 8453,55

eurot, mis on 32 tundi 55 minutit, see on kohtumenetluse staadium, mille sisse tuleb

käesoleval juhul arvestada ka ettevalmistamise aeg, kaitsealusega suhtlemised ja

konsultatsioonid, samuti kaitsja sõiduaeg. Kohtuasjas on esitatud kirjalik kõne, kaitsja

osales kohtumenetluses aktiivselt, istungiteks oli ta valmis ja valdas kohtumenetluse

materjali, kaitsja omas algusest peale oma selget kaitsevisiooni, ta esitas ka omapoolset

tõendi – eksperdi ütlused kohtumenetluses.

Iseenesest ei ole kriminaalasi, seda I. Gordeeva osas, keerukas ega mahukas. Samas tuleb

arvestada, et kriminaalasja arutamine oli kunstlikult komplitseeritud erinevate

kriminaalasjade ühendamisega kohtueelse uurimise staadiumil. Kohus koostöös

menetlusosalistega on püüdnud vähendada menetlusressursi kulutamist ja seeläbi

menetluskulude tekkimist, lubades puudumisi istungitel, kui arutamise esemeks olev

materjal ei olnud konkreetse menetlusosalisega seotud. Seega menetluskulude ulatus ei

ole tekitatud süüdistatava või kaitsja ebamõistliku tegevusega. Kohus leiab, et arvestades

istungitele kulunud aega, asja mahtu, on kaitsja taotletud tasu õige ja mõistlik.

KrMS § 175 lg 1 p 1, § 181, § 189 alusel kuulub hüvitamisele süüdistatav I. Gordeevale,

isikukood 47908120224, valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas

8453 (kaheksa tuhat nelisada viiskümmend kolm) eurot 55 senti Eesti Vabariigi eelarvest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Jääger

rahvakohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Vinni

rahvakohtunik

Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 20.06.2025 kohtuotsusega.

43 / 43