2-24-18383/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Määruse kuupäev

03.03.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-18383

Tsiviilasi

X-i hagi Y vastu ülalpidamise nõudes

Tsiviilasja hind

4500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX; elukoht xxx, e-post: xxx);

Hageja lepinguline esindaja: Henno Nurmsalu (e-post:

xxx);

Kostja: Y (isikukood XXX; elukoht: xxx; tel: xxxx; e-

post: xxx).

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta hageja 10.02.2025 taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata.

2. Võtta vastu X-i loobumine tsiviilasjas nr 2-24-18383 esitatud hagiavaldusest.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-18383.

4. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on X-i hagi Y vastu ülalpidamise nõudes.

2. Hageja esitas 10.02.2025 taotluse menetluse peatamiseks kompromissiläbirääkimiste

pidamiseks.

3. 16.02.2025 teatas kostja, et ta ei nõustu hageja 10.02.2025 esitatud taotlusega ja vaidleb

menetluse peatamisele vastu.

2-24-18383

4. 17.02.2025 esitas hageja kohtule taotluse tsiviilasjas esitatud hagiavaldusest loobumiseks,

kuivõrd kostja viimasest seisukohast nähtuvalt ei ole võimalik poolte vahel kompromissi

leida, samuti on tuvastatav kostja 24.01.2025 seisukohast, et kostja ei soovi hagis toodud

asjaoludest nähtuvalt enda mõistlikke kohustusi täita ning kostja väidab, et tal puudub ka

sissetulek või vara.

5. 20.02.2025 esitas kostja seisukoha hageja 17.02.2025 taotlusele, milles märkis, et tal ei

ole vastuväiteid 17.02.2025 taotlusele ning ta on nõus hagist loobumisega.

6. Kohus jätab 10.02.2025 taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.

Kohus leiab, et hagiavaldusest loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel vastu võtta ja kohtuasja menetlus loobumise tõttu

lõpetada.

Kohus jätab kõik menetluskulud hageja kanda, kuid menetluskulude rahalise suuruse jätab

kohus kindlaks määramata.

Kohtumääruse põhjendused

7. TsMS § 359 lg 1 kohaselt võib kohus menetluse peatada poolte ühisel taotlusel, kui võib

eeldada, et see on otstarbekas pooleliolevate kompromissiläbirääkimiste tõttu. Viidatud

sättest tulenevalt saab kohus menetluse peatada vaid juhul, kui mõlemad pooled seda

taotlevad. Seega on menetluse peatamise eelduseks TsMS § 359 lg 1 alusel mõlema poole

taotlus.

Käesoleval juhul on taotluse esitanud üksnes hageja ning kostja vaidles menetluse

peatamise taotlusele vastu, mistõttu menetluse peatamine TsMS § 359 lg 1 alusel ei ole

võimalik ning kohus jätab 10.02.2025 taotluse rahuldamata.

8. Menetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmise määruse peale ei saa määruskaebust

esitada.

9. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise

avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise

otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja

soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

Kohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis takistaksid hageja hagiavaldusest loobumise

vastuvõtmist (TsMS § 429 lg 4).

10. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja TsMS § 432 järgi pöörduda uuesti kohtusse

avaldusega sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud avaldusest loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtulahendiga, kui seadusest ei tulene teisiti.

11. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

2-24-18383

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

13. TsMS § 168 lg 4 esimeses pooles sisalduva üldreegli järgi kannab hageja menetluskulud,

kui ta loobub hagist. Sama sätte teise poole erandi ja TsMS § 168 lg 5 kohaselt jäävad

kulud aga kostja kanda, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud.

Hageja loobus hagist, kuna kostja 24.01.2025 seisukoha ja viimasest avaldusest nähtuvalt

ei ole võimalik poolte vahel kompromissi saavutada. Samuti on hageja hinnangul

tuvastatav, et kostja ei soovi hagis esitatud asjaolude põhjal enda mõistlikke kohustusi

täita ning tal puudub sissetulek või vara.

14. Kohus jätab kõik menetluskulud TsMS § 168 lg 4 esimese poole alusel hageja kanda,

kuivõrd viidatud normi teises pooles ja lg-s 5 nimetatud asjaolusid antud juhul ei esine.

15. Kuna kostjal ei ole lepingulist esindajat, ei ole asjas hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid. Seetõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määramata.

16. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik