2-24-136321/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg

03.03.2025.a.

Tsiviilasja number

2-24-136321

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi A. R. vastu võlgnevuse

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

PLACET GROUP OÜ (11198910)

Lepinguline esindaja Darina Koivunen

Kostja:

A. R. (XXX)

Hagihind

679,44 eurot

RESOLUTSIOON:

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

Välja mõista kostjalt A. R.-ilt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks laenulepingust

nr xxxx tulenev võlgnevuse põhiosa 490,46 eurot, intressid 75,74 eurot, 27.12.2024

seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 43,16 eurot ning sissenõudmiskulud 5

eurot.

Välja mõista kostjalt A. R.-ilt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks viivised alates

28.12.2024 põhinõude 490,46 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Jätta rahuldamata PLACET GROUP OÜ hagi A. R.-i vastu sissenõudmiskulude 5

euro nõudes.

Jätta poolte menetluskulud kostja A. R.-i kanda ning välja mõista kostjalt A. R.-ilt

menetluskulud summas 175.- eurot hageja PLACET GROUP OÜ kasuks.

Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

1 (4)

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru

Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib

esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08.01.2024 laenulepingu nr xxxx, mille

kohaselt andis hageja kostja kasutusse laenusumma 500 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti

laenusummast kinni lepingutasu 25 eurot. Krediidi kulukuse aastamäär oli 51,99%,

intressimäär aastas 39,07%, viivisemäär päevas 0,11% ja kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete summa 1186,96

eurot. Kokku teostas kostja laenulepingu alusel tagasimakseid 89,2 eurot. Teostatud

maksetest luges hageja tasutuks 9,54 euro ulatuses põhiosa, 69,67 euro ulatuses intressid

ning 10 euro ulatuses sissenõudmiskulud. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud

tagastamata laenuandjale põhiosa 500 – 9,54 = 490,46 eurot. Kostja oli viivituses juuni,

juuli ja augusti osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. 16.08.2024

edastati kostjale lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14

päeva) kuni 30.08.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles

võlausaldaja lepingu 08.10.2024 üles.

Kostjal on tasumata intressid juunikuu eest 16,50 eurot, juulikuu eest 15,88 eurot,

augustikuu eest 16,29 eurot, septembrikuu eest 16,18 eurot ja oktoobrikuu eest

ülesütlemiseni 10,89 eurot (intressimakse 15,56 eurot/30 päeva * 21 päeva), kokku 75,74

eurot.

Hageja nõuab kostjalt lepingu kehtivuse ajal 26.06.2024 (5 eurot) ja 25.07.2024 (5 eurot)

kostja e-postile edastatud meeldetuletuste eest kokku 10 eurot.

Kuivõrd kostja ei ole täitnud xxxx lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt, arvestab

hageja viiviseid alates ülesütlemisele järgnevast päevast, so 09.10.2024 arvestades põhiosa

490,46 eurot kuni 27.12.2024. Hagiavalduse esitamise seisuga 27.12.2024 on

2 (4)

sissenõutavaks muutunud lepingujärgsete viiviste summa 43,16 eurot. Edaspidi nõuab

hageja kostjalt viiviseid alates 28.12.2024 põhinõude 490,46 eurot tasumata osalt kuni selle

kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Viru Maakohtu 10.01.2025.a. kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus

edastas kostjale hagimaterjali ning menetlusse võtmise määruse, milles kohustati kostjat

esitama hagiavaldusele kirjalik vastus 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.

Kostjale on menetlusse võtmise määrus kättetoimetamisportaali kaudu kätte toimetatud

10.01.2025. Hagimaterjal on kostjale kätte toimetatud e-posti teel 27.01.2025. Seega tuli

kostjal vastus esitada hiljemalt 10.02.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega

taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel, kuivõrd kostja ei ole kohtu

nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et

kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5

sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi

õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada

hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi

rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 23). Kohus

märgib põhjendavas osas vaid krediidikulukuse määra, tarbija krediidivõimelisuse

hindamise ja kostjalt osaliselt väljamõistetavate sissenõudmiskulude põhjendused.

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud

keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra

arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi

kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma

veebilehel.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas.

Kohtu hinnangul on hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja

maksevõimet laenu taotlemisel. Hageja on selgitanud ja tõendanud kostjale laenu andmisel

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on kostja sissetulekuid kontrollitud

mh kostja pangakonto väljavõtte alusel.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid

hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus

täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja

võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral

viivist.

Samas kohus leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude osas ei ole täies ulatuses

põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingu kehtivuse ajal kostjale

3 (4)

edastatud meeldetuletuste eest sissenõudmise kulusid kokku 10 eurot (2 x 5 eurot).

VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5

eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta

on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

Seega annab VÕS § 1132 lg 1 hagejale õiguse nõuda lepingu kehtivuse ajal tekkinud

sissenõudmiskulude hüvitamist maksimaalselt 5 euro ulatuses, so ühe meeldetuletuskirja

eest. Kohus rahuldab sissenõudmiskulude nõude osaliselt, mõistes hageja kasuks kotjalt

välja 5 eurot.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi tagaseljaotsusega osaliselt rahuldamisele.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lõike 1 kohaselt hagi

osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuigi hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda,

arvestades hagi rahuldamata jäänud osa väiksust.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning

tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Samas ei

ole põhjendatud hageja õigusabikulud. Hageja ei ole esitanud kohtule menetluskulude

nimekirja, samuti pole hageja vaatamata kohtu nõudmisele esitanud menetluskulusid

tõendavaid dokumente (TsMS § 176 lg 6). Hagiavaldusest ei tulene, et hageja lepinguline

esindaja esindaks hagejat mõne õigusbüroo kaudu. Seega loeb kohus, et lepinguline

esindaja on hageja töötaja TsMS § 175 lg 2 tähenduses ja õigusabikulud 150 eurot

hüvitamisele ei kuulu.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik

4 (4)