2-24-17588/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada poolte taotlus ja kinnitada R.R.-i seadusliku esindaja T.L. ja kostja 1.1 Kostja K.R. maksab hagejale R.R.-ile alates 15.02.2025. a igakuiselt elatist 320
Legislator headnote
AI generated2-24-17588/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: ja kostja 1.1 Kostja K.R. maksab hagejale R.R.-ile alates 15.02.2025. a igakuiselt elatist 320
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-24-17588
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
03.03.2025. a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-24-17588
Tsiviilasi
R.R. hagi K.R. vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: R.R. (isikukood XXX);
Hageja seaduslik esindaja: T.L. (isikukood: XXX;
aadress: xxxxxxxxtalu, XXX-i, xxxxx XXX; e-post:
XXX);
Kostja: K.R. (isikukood XXX; aadress: xxxxxxtalu,
xxxxxküla,xxxxx vald, xxxxxxxxxxxxu maakond; e-
post: ).
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse
lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada poolte taotlus ja kinnitada R.R.-i seadusliku esindaja T.L. ja kostja
K.R. vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:
1.1 Kostja K.R. maksab hagejale R.R.-ile alates 15.02.2025. a igakuiselt elatist 320
(kolmsada kakskümmend) eurot ning seda kuni R.R.-i täisealiseks saamiseni
xxxxxxxxxx. a.
1.2 Kostja K.R. tasub elatise hageja seadusliku esindaja T.L. arveldusarvele nr
EE922200221015488616 AS-s Swedbank hiljemalt arvestusliku kuu
15.kuupäevaks.
1.3 Hageja seaduslik esindaja T.L. kasutab elatist lapse huvides, ülalpidamiskulude
katteks.
1.4 Kui hageja R.R. viibib koos kostja K.R.-iga, vähendatakse elatise summat
proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetud ajaga, päevade arvuga.
Arvestuse aluseks on päevatasu, mis arvutatakse välja elatise summa jagatud 15
päevaga.
1.5 Kui kostjal K.R.-il ei ole võimalik elatise makset sooritada, annab ta sellest
kirjalikult teada hageja seaduslikule esindajale ja lepitakse kokku ajutine
kokkulepe.
1.6 Eriolukorras, kus kostja K.R. peaks jääma töötuks, kehtib samuti kirjalik
teavitus hagejale. Hagejal ja kostjal on võimalus sõlmida sel põhjusel ajutine
maksepuhkus.
1.7 Maksepuhkuse ajal tasumata maksed tasutakse pärast maksepuhkuse lõppemist
perioodi jooksul, mis on sama pikk, kui oli maksepuhkus.
2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-24-17588 menetlus R.R. hagis K.R. vastu elatise
nõudes.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva
kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
R.R. (hageja) esitas 20.11.2024. a kohtule hagiavalduse K.R. (kostja) vastu elatise nõudes.
Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise
miinimumsummas.
Pooled esitasid 10.02.2025. a kohtule allkirjastatud kompromisslepingu.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade
kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi
ja lõpetab asja menetluse. Pooled esitasid kompromissi kohtule kinnitamiseks esmalt
27.01.2025. Kohus selgitas seejärel pooltele vajadust kompromissi tingimusi täpsustada,
samuti selgitas kohus sellekohaseid seadusesätteid, et kompromiss oleks täidetav. Pooled
täiendasid kompromissi ja allkirjastasid, kinnitades sellega, et kokku lepitu on neile
ühetaoliselt arusaadav.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus
menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi
jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega
ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi
tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade
kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole
võimalik täita.
Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad
materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,
kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe
sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab
tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab
taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab
tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi
üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga
lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et
kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles
kompromiss sõlmiti, jätkub.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma
menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
Pooled ei ole kokku leppinud teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Raag
Kohtunik